Meie Elu = Our life, November 13, 1986

              4 .NELIAPÄEVAL,13. NOVHMBSIL- THOTSDÄY, NOVEMBER 13 „Meie Elu" m, 46 (1914) 198®
Oleme juba aastakümneid loot- vastav voldik, mi§ meenutab Balti
nud ja oodanud lääneriikidelt abi riikidele tehtud ülekohut ja balti
ja toetust Eesfi rahva õiguste ja rahvaste kannatusi praeguses oli°
vabaduse taastamiseks. Seda pole korras.
meile antud meie r^liva saatmist mõ- Olukord okupeeritud kodumasil
jutaval määral. On saabunud aeg, halveneb pidevalt Mitmes linnas
kus pe^me avalikult rahvusvaheli- oii eestlased jäänud juba vähemus-ses
ulatuses maailmale ja miljoni- se. Venestamise surve suureneb
tele inimestele deklareerima, et alates lasteaiast ja algkoolist Ma-meie
nõuded iseseisvuse ja vaba- janduslik ekspluateerimine suure-duse
taastamiseks on õigustatud ja neb ja toiduainetest on puudus,
lõudma vabalt maailmalt selleks Seda peame teraval kujul maail-aktiivset
kaasabi. ma ette tooma. Seda tehakse koos-
Sedsi taotleb Balti riikidele tatavas voldikus. See maksab raha.
Ühendatud Rahvaste Organisat- Ilma rahata ei saa teha vabadüs-sioQni8(
yRO-s) esinduse nõudmi- võitlust
se aktsioon. Balti rahvaste ühise On silmapaistev, et eestlased
ÜRO aktsiooni eesmärgiks on saa- võrreldes lätlaste ja leedulastega
da Balti riikidele kui endistele Rah- pn oma sünnimaa vabastamiseks
vasteliidü liikmeile ÜRO-s (UN-is) suunatud tegevuse majonduslikul
ametlikult tunnustatud vaatleja toetamisel palju loiumad, kõige ta-staatu8,
jnis oleks eelastmeks nen- gasihoidlikümad. Meil ei ole sel-de
riikide õiguste täielikuks taasta- leks veel ühtki korralikku fondi,
miseks. lätlastel ja leedulastel on neid mi-
See aktsioon annab meile häid tu. Iga meie võitlusorganisatsiooni
võimalusi Balti piikide huvides va- ja aktsiooni korraldaja peab oma te-jalikuks
selgitustööks ÜRO hulga- gevuse majandamise eest ise hoo-
Hste liikmete juures (ÜRO-s on litsema, selleks hulga energiat ku-praegu
159 liikmesriiki). See akt- iutama. On aeg, et eestlased peale
sioon aktiviseerib ka üldiselt balti oma k^ Jumaa vabanemise platoo-rahvate
vabadusvõitluslikku tege- nilise soovi sellekohase tegevuse
vust toetamiseks ka rohkem lahti teevad
Kodumaalt lahkudes 42 aastat ta- oma rahataskud,
gasi hindasid lahkujad vabadust Eesti Vabariigile esinduse saa-tähtsamaks
kui isiklikku yara ja mine Ühinenud Organisatsioonis
väärtusi, mis maha jäid. Ja lahku- (UN-is) on ülesanne, mille läbivii-des
andsime lubadusi võidelda miseks iga vabaduses viibiv eest-nende
vabaduse eest, kes maha lane on moraalselt kohustatud kaa-jäid.
11 \ sa aitama. Seda saame teha ÜRO
Kas oleme küllaldaselt täitnud petitsioonile toetusallkirja andmi-omavabadusvõitiuslikkii
tegevust? sega jä aktsiooni majandusliku
Või oleme jäänud ükskõikseks ja toetamisega,
ainult naudime s
likku heaolu?
Hiiu mardid
Toronto Eesti Majas
inset ' Paljudele eesti vabakutselistele,
tööstuse- ja äriomanikele saadeti
10. detsembril 1948 proklameeri- mõni aeg tagasi kirjad sooviga saa­ti
ÜRO poolt Universaalne Inimõi- da toetust ÜRO aktsiooni läbivÜmi-guste
Deklaratsioon, millega ÜRO seks. Paljud kirjade saajad on selle
liikmesriigid tunnistasid sõ- soovi unustanud. Loodame, et
na-, mõtte ja
vabadust kartuse
See
/abadust, aga ka käesolev meeldetuletus hoiab äre
>t, hirmust ja kit- uue teate saatmise,
i Kinnitame oma toetusallkirja
on annab meile andmisega ÜRO apellile ja aktsioo-eluse
nende õiguste nõudmiseks ni majandusliku toetamisega, et me
meie kodumaale. Seda tahetakse ei ole oma vabadusvõitluslikku ko°
teha balti rahvaste koostöös eel- hustust unustanud,
oleval Inimõiguste Päeval, 10. det- Ootame Teie toetust
sembril. ' j .
Inimõigustei Päevaks trükitakse
Alates aastast 1957
NÜÜD PUHASTAME ' .
põrandavaibad 0 üksikud vaibad 0., idamaised vaibad
" rüiud 0 mööblid Ö-autode:istmed 0 tulvakahjud
Ikiupõrandad puhaslataksc, vahataksc või kaetakse plastikui>a.
TEL. 225-1749 PENTTI ja PETER KUKKONEN
Saatke ,3^eie E k " talitusele tellimine Ja meie saadame teile fe-andmiseks
kinkekaardl, või saadame teie nimel otse saajale.
Tellin „MEIEELU'V.Xaastaks, poolaastaks)
Aadress:
Teilij a mrkh ...........................
Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi koolimaja
Tartus. A l l — õpetajas|^ond 1931. a. Vasakult: 1. rida - E. Schönberg,
H. Põld, E. Luiga, H. Karu, E. Hünerson, M. Kreutzberg, D. Kann. 2. ri­da
- K. Urm, S. Kilkson, A. Tarna, M. Karu, A. Kosta, M. Põld, V. Jo­hanson,
A. Toim. 3. rida — E, Valdas, H. Roorand-Avarlaid, S. Masso-
Liigand, E. Laanpere, M. Niggol, M. Tõnson, E. Rijel, p r l Kartau.
Eesti noorsoo Kasvatuse Seltsi
Tütarlaste Gümnaasiumi juubel
Luiga. Pr. Luiga elas kaasa kõik kooli
arenemisastmed: direktorite, kooli­majade,
ja riigivõimude'vahetused;
sageli pidi ta üksinda lahendama
konflikte õpilaste-õpetajate, küllap
ka õpetajate eneste vahel. Ta oli alati
kohal, ikka abivalmis, rõõmus ja sõb­ralik,
nii et kooli'pere kutsus teda
hellitusnimega päikeseks". Kooli
„päike" loojus 1955.a. Tallinnas,
kuid sai oma viimse rahupaiga Tar­tu
Maarja kalmistuleoma abikaasa ja
laste kõrvale.
Torontos viibivad endised õpila­sed
tähistasid kooli aastapäeva koos­viibimisega
Tartu Gollege'i ruumi­des,
mõeldes tänutundes oma kooli
rajajatele, kujundajatele ja kasvata­jatele:
ELLENIKS
Palume käesolev kupong täita ja saata koos rahaga „Meie
1 958 BroadviewAv©., Toronto, Ont. M4K2R6
entusiastlikult kavatsetud aesti
õppekeelega Aleksandrikooli asu­tamise
ettevalmistused tsaariame-tivõimude
poolt keelati, datus
noormeeste õppeasutustesse siiski
aegamööda rahvuslikku meelsust
— näiteks Hugo Treffneri eragüra-naasium,
j t. Tütarlaste kõrgem ha­ridus
oli aga täiesti võõrastes kätes.
Kui 1905.a. revolutsioonilise liiku­mise
tagajärjel tsaarivõim lubas
kohaliku kc^elega erakoole asuta­da,
hakkas grupp aktiivseid, hari­tud
eestlasi kiirelt tegutsema. Asu­tati
Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts,
kes juba 1906.a. sügisel ava^ eesti
õppekeelega keskkooli tütarlaste­le.
Kool sai taimelavaks haritud
eesti naistele, emadele, riigi- ja
avaliku elu tegelastele.
Esimesed kaks aastat (1906-1908)'
oli dr. Oskar Kallas oma ameti kõrval
ilma palgata esimene koolijuhataja.
Siis tuli noor usuteadlane-pedagoog
Peeter Põld tagasi erikursusteh Sak­samaalt
ja asus uut tütarlastekooli
juhatama. Tema vormis kooli aated
ja sihtjooned: tublidus, ustavus, hu­maansus,
demokraatlik mõtlemine,
isikuväärtuse tõstmine,-kodukultuu­ri
arendamine jne. Kui-1914.a. keva­del
neli esimest kooli kasvandikku
sooritas edukah lõpueksamid Petro-gradi
ja Ostrovi gümnaasiumide juu­res,
siis 22. aprillil 1917 andis Rahva­hariduse
ministeerium loa lõpueksa­meid
teha omas koolis — kuigi Riia
õppekonna deputaatite järelvalvel.
Pärast 10 aastatkestnud suurt ülese­hitavat
tööd koolile kõrge õppetase­me
ja õiguste saavutamiseks, kutsuti
Peter Põld 1918.a. noore Eesti Vaba­riigi
esimeseks haridusministriks. Siis
töötasid ajutiste koolijuhatajaina Ju­han
Tork, jaak Varik ja Aleksander
Raudsepp. 1921 a. leiti koolile noor
ajaloolasest-keeleteadlasest juhataja
Hans Karu, kes oma esimestel näda­latel
koolis kandis ohvitseri mundrit,
kuna ta oli just Vabadussõjast naas­nud.
Direktor Karu oli sirgjooneline
ja hea administraator, kes oskas koo­lile
leida kõrgetasemelisi õppejõude,
olla isalikuks nõuandjaks ja gentle-manlikuks
eeskujuks oma õpilasile.
Oma ladinakeele tundide^ käsitles ta
selle põhjaliku õpetuse kõrval ka
filosoofilisi ja sotsioloogilisi tõdesid
ning seltskondlikku kasvatust. Ras­kete
aegade kodumaale tulles haiges­tus
Hans Karu kopsu tuberkuloosi.
Ta suri 1943. aastal.
Neile kahele kooli ilmet kujunda­vale
direktorile (varasemaid õpilasi
hüüti rahvakeeles ,,põllulilledeks",
kuha hilisemaid kutsuti ,,karuoha-kaiks")
sekundeeris suure andumuse
ja meelekindlusega kaua-aegne
(1912-1939) inspektriss Elisabeth
Möödunud laupäeva õhtul To­ronto
Eesti Majas korraldatud hiid­laste
12-nes mardipidu kujunes
oma sisult rahvapeoks, nagu neid
kodusaarel oli kord korraldatud —
lõbuks pillimäng ja laul, tants ja
humoristlikud ettekanded.
Hiidlaste Seltsi esimees Edgar Liik
tevitas peolisi, eriti teistest linnadest
tulnuid, nagu North York, Scarbo-rough
jne. Unustas aga selle juures
ütlemata, et Toronto Eesti Maja isegi
pole päris Torontos, vaid East Yor-kis.
Ta arvas, et peplised ka näevad
ikka nooremad välja, isegi ilma mar-dimaskidetagi.
Mardisante ise oli
vaid kümmekonna ümber, mõned
päris leidlikes ja atraktiivsetes kos­tüümides.
Kahju ainult, 6t nende au^
hindamiseks või esiletoomiseks mi­dagi
ette või võetud. Tervitusi oli-saabunud
Göteborgi saarlastelt ja
hiidlastelt.
Avasõnade järel' andis pärnumaa-laste
vanem Endel Ainsaar informat­siooni
Maakondliku Esinduskogu
kavatsusest ühissõitu korraldada
eeloleval suvel Vancouveris toimu­vatele
Lääneranniku Eesti Päevade­le.
Kümnepäevaiine reis' algaks To­rontost
lennuga Vancouveri 30. juu­nil.
Kohapeal tehakse bussireisid
Vancouveri saarele ja Banffi, Alber­tas.
Tagasilend Torontosse toimub
Calgaryst 10. juulil. See oli esma­kordne
teadaanne ühele maakond-ikule
grupile, ja nagu hiljem'kuul­sime,
oli peoliste^ulgas tehtud gallu-pi
põhjal kindlasti ühislennuga ühi­nejaid
25, kuna 40 seda loodavad
teha. See on soodne meeleolude uu­rimus
ettevõtte õnnestumiseks.
Mardipeo peamiseks eeskava täit­jaks
oli August Tuvikese ülekaalu­kalt
võrulastest koosnev Külakaja
suur orkester. Naerulnäolised pilli­mehed
ja-naised «lihtsaU kutsusid
rahvast enestele kaasa elama ja
laulma. Nad lavastasid ka huvitava
mardinalja Hiiu väinast, kus peaosa
orkestrijuht ise mängis oma lühikese
kleidiga. Lavale liikati suur vankris
häälitsev beebi, Matilda. Siis kutsu­sid
võru nioosekandid lavale kogu
Hiidlaste Seltsi juhatuse ja andsid
neile üle kingitusena aerud. Edgar
Liik neid vastu võttes lubas neid
kohe Võrumaale aerutada kui kodu­maa
jälle vabaks saab.
Edasi esines mitte kaua aega ta­gasi
okupeeritud Eestist Kanadasse
elama asunud Eha Luik. Ta kiskus
tühjadest nõudest välja mitmesugu­seid
asju, mis kord olid kokku seotud
ja siis äkki lahusolevad olid. Noppis
lilleõisi kimpudeh ja viskas maha,
. aga lilledetakimbul said korraga õied
tagasi peale. Lõpuks torkas ta oma
abikaasa peast kepi läbi,ilma et see
oleks surnud. Seda ei tahaks teistele
järeletegemiseks just soovitada. Rah­vas
oli kõik tunnistajaks, et sellised
asjad tõesti juhtusid. Sellepeale Kü­lakaja
7 akordionisti ja 1 kitarrimän-gija
tulid otse rahva keskele ning
tõmbasid oma lõõtsasid kogu jõuga
ikka kinni ja lahti, ning kui ka rahvas
oma kurgud lauluks avas, vaat siis oli
alles muusika, mis enam peosaali ei
mahtunud ning isegi parkimisplatsil
inimesed ^aasa laulma pani. Kui an­dekas
see linnunimeline mees on!
Kui Külakaja oli oma töö teinud,
asusid platsi l^aja poisid hiiu pääliku
poja Allan iLiiki juhtimisel. Nende
mõnusa tantsumuusika saatel toi­muski
edaspidine tants, kus vaname­hed
ja nende noorikud nõnda tõsiselt
armunud nägudega mitmesuguseid
kraapsusid tantsupõrandal tegid,
mida kord Kärdla,Käina, või Emmas­te
kõrgemates õppeasutustes oli õpi­tud.
Vahepeal käidi einelauast too:
mas jõutoitu ja julguse jooki. Palju
inimesi tehti õnnelikeks loosivõitude
kaudu.
Kokkuvõttes oli see tore hiiu pidu.
Oleks siiski võinud veel hiiulikum
olla. Otsisin toda toredat hiiu vana­meest,
kes killamängudele oma põr­sad
tahtis tuua ja nõnda muhedalt
hiiu murrakus naerunäoliselt nalja
veeretas. Teda ei olnud seal. Read
vähenevad igal pool. See pole meie
teha, aga vaim oli ikka rõõmsameel­ne
ja edasirühkiv ning süda edasi-pulbitsev.
Eks see loegi elus kõige
enam. R.K.
lUllllilllllllllltllllilllllliiiHilltillliiliillliUIUiUlliMUIUII
KUHU MINHA?
® Laup., 15. nov. Toronto Eesti
Seltsi Sügispidu Eesti Majas algu­sega
kl. 19.00.
® Pühap., 16. nov. Etnograafilise Rin­gi
„Etnograafiline pärastlõuna'' Eesti
Majas algusega kl. 15.00.
® Teisip., 18. nov. kunstiteadluse
Jüri Haini referaat ja Mare Vinti ja
Marje Üksine graafikanäitus Tartu
CollegeMs algusega kl. 19.30.
® Laup., 22. nov. Õngitsejate ja
Jahimeeste klubi sügispidu Eesti
Majas algusega kl. 18.30.
@ Neljap., 27.-29. nov. Eesti kul­tuuri
ja sõpruspäevad Chicagos.
® Laup., 29. nov. Vabadussõja al­guse
aastapäeva tähistamine Eesti
Majas algusega kl. 19.30.
® Laup., 29. nov. käsitööde müük
baptisti kirikus algusega kl. 15.00.
® Laup., 29. nov. Segakoor „Leelo"
Nipernaadi õhtu Eesti majas algu­sega
kl. 19.30.
• Pühap., 30. nov. Pensionäride
Klubi Jõululaat Eesti Majas algu­sega
kk 14.30.
9 Laup., 6. dets. e^sti õppetooli
avaloeng ja pidulik õhtusöök „Hart
House'is" algusega kl. 18.30.
® Pühap., 7. dets. Meeskoori Isa­maaline
kontsert Eesti Majas algu­sega
kl. 14.00.
© Kolmap., 31. dets. Eesti Maja
uueaasta vastuvõtu ball algusega
kl. 19.00.
ROYAL LEPAGEI
Residential Real Estate Services
1919 Lawrence Avenue East
Scarborough, Ontario M1R 2Y6
\^eeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht „Meie Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada onna illutratsioo-ne,
'.sõnastust või onna loodud
poeenne.
J^y Ü
Kahekordne telliskivi maja, põhjapool Bloofi, 4 min. jalu-tuse
kaugusel Jane allmaaraudteejaamast. Majas 4 maga­mistuba,
3 vannituba, 2 kamii^at ja saun. Majas palju
loomulikku lakeeritud puud. Suur krunt, auto garaaž.
Küsitav hind $269.900.-.
Sales Representalive 4oo-0iZ9
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
Prescriptions 9 Patient Record System forSenior Citizen
We deliver ©Kojutoomine
mCHÄRD LEWIS PHARMACY LTD.
255 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
S LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE VÄNCOUVERI
Pidustused toimuvad 1.-5. juulini 1987
Kalju Jogi poolt organiseeritud 33-päevase reisi
eeltööd on lõpule viidud ning hotellid ööbimis-teks
reserveeritud. Vancouveris peatume 6 ööd
samanimelises hotellis, kus asub ka pidustuste
peakorter ja toimuvad mitmed suuremad üritused.
Reis on korraldatud Fettes Tours and Travel Ltd.
reisibüroo poolt ja seekordne reis on juba kuues
meie kaasmaalastele. Ringreis toi/nub 47-istme­lises
öhujahutusega ja toaletrga bussis ning reisi-hinna
sisse on arvestatud ööbimine esmaklassi-listes
hotellides, kohvri käsitamine, sõit parvelae-vadel
ning sissepääsupiletid vaatamisväärsustega
tutvumiseks. • ".
33-päevase ringreisihind kanada rahas on ük­sinda
toas $3,689.00, kahekesi $2,609.00, kol­mekesi
$2,389.00, neljakesi toas $2,149.00 isi­kult.
Hind USA dollarites praeguse kursi alusel
vas.tavait $2,635.00, $1,899.00, $1,706.50,
$1,535.00. Nendele, kes soovivad ainult 26 esi­mest
päeva osa võta, on hind üksinda toas kan.
$2,899.00, kahekesi $2,089.00, kolmekesi
$1,889.00, neljakesi $1,689.00. — USA dollari­tes
vastavalt $2,070., $1,492.00, $1,349.00 ja
$1,206.00. Vancouverist kojulend Torontosse
kan. $458.00, pensionäridele $344.00 tuleb eraldi
tasuda. Väljasõit Toronto Eesti Maja juurest toi­mub
11. juunil kell 8.00 hommikul, tagasi jõuame
13. juuli õhtupoolikul. Teel läbime Michigani, Ill­inoisi,
lowa, Nebraska, South Dakota, Wyoming,
Idaho, Utah, Arizona, Nevada, California, Oregoni
ja Washingtoni osariigid, Tagasitee kulgeb üle
British Columbia; Alberta, Saskatchewani, Manito-ba
ja Ontario provintside. Teel külastavatest vaata­misväärsustest
vöiks mainida „Boys Town", Corn
Palace, Badlands, Mt. Rushmore, Yellowstone
Park, Grand Canoyon, Hoover Dam, Mojaye Desert,
UniversalStudios (Los ANgeles), Hearst Castle,
Muir Woods, Butchärt Gardens, Rodgers Pass,
Lake Louise, Calgary Startipede ja palju muud
huvitavat, mis kõik ära toodud äsja trükist ilmunud
reisikirjelduses, mida saab tellida Kalju Jõgi'lt
aadressil: 55 Duggan Ave., Toronto, Ont. M4V1Y1
Canada või telefonil (416)487-2094 ehk Fettes
Tours and travel Ltd. 184 Main Street, Mount
Forest, Ont. NOG 2L0 Canada.
Veel on vabu kohti, öt kaasa elada ilusale reisile.
Teretulemast!
• KALJU JÕGI
Mitmed k
kunstike per
vait meie ai
mas osas tor
siinseid teost
suunavat mõ
elevust selle
toonud mõn
väljastpoolt,
teinud USA
Püsjtröm ja
nevõrra ka
Kõik eesti ü
ja väljapool
Nädälalõp
esines A. P
kord juba o
erinäitusega
neistj kande
sed )a kesk
raamides ja
dilt on kunst
motiivide j(
maalimisest
mõju tekita
ma näge
maailm pa
Selles on ko
81 otsimisi,
võimet, im
reaalsuse
Tema kolo
nüansi- ja
letulcv eks
naalne ilme
esmalt ar
hea anatoo
tel aga siir
Pallasesse,
tagapõhi. E
nud Saksa
koolides ni
on lisaks k
kunstivaist
Bummeeru
isikupärase
ilu.
Kiindumi
impessioni
mida võib t
na ka A.P. t
kad ja välj(
ja linnade
kevadõites
rannamotii
võib maoli
elemendi 1'
mait jaolt i
tahaksin tä
mekasjosii
kunstnik
(käesoleval
teiste esine
Ontäirio
omistab su
kultuurilis
programmi
Nõuandva
seisus on b
eestlast -
ja Arno Am
Leedu rah
mune jonai
Kogus seek
Märtsikui
mises" lang
tuuri ja Ko
Kogust välj
med, kelle t
Tekkis teat
in^Counciri
berneri pod
Mitmekullu
nister dr. Lil
prioriteedin
tanud Nõu.i
eduka tegev
diselt ukrai
Stanley W.
ŠÜGISKON
Hiljuti toil
Kogu uuend
üldkokkutul
arutati kõik
vuse ning 0
lutika raken
lasi võiinal
liikmetele (i
struktuuri,
dega „vana
kusjuures ig
liige antud
„ hoolealuse
KoguNõ
viieks piir
Central ..A"