1986-11-13-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„MEIE ELU" - „OUR LIFE" - Estoiiam Weekly Published by Estonian Publishlng Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 firoadview Ave., Toronto, Oot. Canada,M4N2R6. •Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Y o r g i s B . Parming, 473 LuhmannDr., NewMilford, N.J. USA. Tel. (201) 262-0773, „MeieElii'Vväljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asul A. Weileri algatusel 1950. „ M e i e Elli'' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951. ,,MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p . l . , teisip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul, lupäeviti avatud kl. 9 hm. -1 p.l. „MEIE ELU" tellimishinnau: Kanadas 1 a. ^43.00,6k. $24.00, 3 k. $15.00. t USA-^se 1 a. 147.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00. 0 Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $1«.00. © Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $^8.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00. U S A - s s e 1 a. $33.po, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa ülemeremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. , ÜKSIKNUMBER - 75^/ . K U U L U T U S H I N N K D : 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.00, tekstis $5.00. N E L I A P Ä E V A U 1 3 „Mei8 i l u " iiP. 48 (1914) , Ameerika mütoloogia ja s-ahvaste vahekorrad vet vähendatud. Samal ajal on USA-siin maailmaö tänapäeval on küll sse pidevalt voolanud Nõukogude nii segased ja sassis, et neid la&ats Liidu ametiisikuid tuhandete viisi, arutada ei oska küll keegi, nagu kusjuures kolmandiku ümber neist legendaaPsetGordiuse sõlme vana- on spioonid („Readers Digest"). Ja ija Früügias. Makedoonia Alek- ehk seepärast ei jõua kõigil silma sander lahendas probleemi, lõigs- peal pidada. Aga siiski peab ehmatu-tes sõlme lahti mõõgaga. Kas täna- sega kogema ja täiesti arusaamata päeva maailma probleemid lähen- on, kuidas USA julgeolekuga seotud datakse kord samaviisi? Kes seda ametikohtadel on aastakümnetegi teab! Igatahes' püütakse selliaeot kaupa võinud istuda riigi äraandjad! lahendusest hoiduda. Üldse on Läänemaailm selles mõttes nõrgakaitsega. Tuletagem meelde, et Lahendus oleneb muidugi sellest, ühes vastuluure koolis Euroopas oli kuidas käituvad ja mida taotlevad tä- kooli juhatajaks Nõukogude Liidu napäeva kaks suurvõimu. Seni on spioon. Üks selline oli koguni Inglise nende vahel olnud enamasti hõõru- keskluure asutuses juhtival kohal. Ja mised, ja — nagu mainivad kommen- Lääne.-Saksamaal riigikantsleri abi-taatorid — sõnasõjas võidab ikka Ilseks! Nõukogude Liit. Kui abitu võib oÜa Suureks veaks on asjaolu, et amee- USA Nõukogude KGB vastu, ilmnes riklased on raskuste vastu nõrgad ja ju selgesti spioonide konfliktis. KGB- jooksevad igal võimalikul juhul psü- 1 on alati kõik vajalikud tõendid käe- hiaatri juurde. Nagu hiljutine Riia- • pärast. Ja nendes ei ole vaja kahelda, ranna konverents veelkord näitas. Seda on korduvah kinnitanud ju igatsevad ameeriklased väga vene- USA valitsuse enese käsi — OSI (eri- laste sõprust ja arvavad, et viimased uurimisamet)! samuti on häälestatud, ainult kui ^ Sellevastu USA-s endas tõstetakse . .Vrahvas" pääseks rääkima ,,rahva- ™^ :. ' . \ '" •. • .. . • ^ .• •• •. . " . . kohe kergesti kriitikat omaenese vas- ga". See jäi küll saavutamata, kuna 'l»läll'!ll'l'li'll'llll'l>lllll»lll"ilil""^^ „ra^vas"^i olnui.,rahvas" vad krntikud, et USA luureasutüste kellega USA rahvas tahtis sõprust ametkond on vähe haritud, ei tunne teha. keeli ja üldse kohmakas. (See kehtib Üldse elab ameerika rahvas nagu ka muude asutuste kohta: nieenutä- mingis olukorras, mida on nimetatud gem vaid venelase väljaandmist USA „ameerika mütoloogiaks" (Jeane saatkonnast Afganistanis, kuna Kirkpatrick). Kui vaid venelane on keegi ei mõistnud temaga kõnelda!) kena välimusega, lahke ja viisakas. Aga nende kaitseks peab möönma, et siis ta tingimata tahab sedasama mis nende käsi-jalgu on eelmiste admi- meiegi. Me tingimata peame temaga nistratsioonide ajal kõvasti seotud, nõu pidama, läbi rääkima ja kompro- Näiteks ei või kelleltki ametisse võt- misse tegema. Küll Nõukogude Liit misel küsida, kas ta kuulub kuhugi siis muudab ära oma valitsemisviisi organisatsiooni, mille sihiks on keh- ja hakkab käituma demokraatlikult, tiva riigikorra kukutamine. See ole- Siis saavad tema rahvas ja meie rah-vat inimese eraasi! vas ilusti üksteise kaissu: oleme ju Peale selle on USA luureasutüste kõik inimesed! -7 TORONTO EESTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Torpnto, Ontario M4K'2M ühenduses on jõud KliyKIGE LASTELE ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE POOLNE 465- IPank avatud ®siiiiQ8p.-r®odo 10:00-3:00 Teisip. ja noljap. õhtuti 5:30-8:00 OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE QGANM Müük ja rentimine Äris 291Õ054 ChevOIds Limited Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 41.9 0 ae IKenada majanduslik nägu jääib ongi valitsus vist alatiseks selleks nagu ta on. se seisukoha omapoolseks impordi Geograafiliselt asudes suure töös- tariifiks USA maisi ja maisisaadus-tusmaa külje all pakub see suuri te impordile põhjapool lõunapiiri, soodustusi, kuid ka suuri ohte. Soo- Mõlemapoolne seletus on, et nii dustuseks on elav kaubavahetus, puit Kanadas kui mais USA-s too-sest Kanada turustab ligemale 80% detakse riikliku subsideerimig® oma ekspordist USA-8. Ohuks on abil. asjaolu, et igasugune kõikumine Siit peale ongi tariifide küsimus lõunanaabri majanduseluis kõigu- kerkinud poliitilisele pinnale tab ka Kanada ekspordi-mahtu tuues kaasa küsimuse, kas ja pal- USA turul. Just praegu on tekkinud juks valitsused subsideerivad neid selline olukord ja see mõjub k@ tooteid, küsimused poliitilisel pin- Kariada kaubabilansile. nai on juba teravaloomulised ja sa- , , \ geli tigedad. Kuid see on alles algus Liberaalide peaminister^ P.E. in^pordi-ekspordi küsimustes. Lõp- Trudeau katsus seda olukorda pu pole kaugeltki näha. randada^ puhtisikliku auforiteedi- Kui vaidlus käib alles tariifide koosseise tugevasti kärbitud ja eelar- -e. s Ligi 30 a. tagasihakati Eestis korraldama rajoonide suvepäevi noortele. USA taotleb aalomirelvastiise ga. Ta reisis läbi rida Euroopa maid piilkonnas, siis tuleb küsida kuidas Need hakkasid asendama seniseid ja selgitas võimalusi Kanada eks ja kunas j USA va-pordi^ suuremaks turustamiseks bakaubanduse küsimuste juurde ja seal.^ See katse jai samaJiasti km üldse jõutakse. Ka Kanada tagajärjetuks. Nn sus jar*- endiselt töötab eelarveliste defitsiitidega uiRi tea- kust tal on raske välja jõuda riikli-k i r i k l i k k e leeripäevi. Suvepäevi kor= raldatakse igal suvel peale keskkooli l õ p u e k s a m e i d ja kestavad nädal aega. Korraldajateks on igas rajoonis selle komsomolikomitee. Suure fsa Ameerika Ühendriigid on valmk vähendama viie aasta jooksul aato-mirelvastust poole võrra, teatatakse Washingtonist Ühendriikide Urho Kekkonem kavatses Soome pagulasvalitsust Äsja surnud endise Soome presi» dendi Urho Kekkose arhiive hakatakse vähehaaval avama. Nn. Keskerakonna õukonna ajaloolane Juhani Suomi on uurinud maahärra Kaarlo Hillilä ja Kekkose arhiive ning leidnud neist palju huvitavat. Selgub, et 1942. sügisel kavatses tolleaegne rahvasaadik Kekkonen '^',i4 tõsiselt astuda ameeriklaste, inglaste 7 ja rootslaste poolt toetatud pagulas- \ ^// valitsusse. Sama kinnitas omal ajal ka hilisema presidendi hea sõber, sõjaaegse tsensuuriasutuse ülem Kustaa Vilkuna. Aga sama aasta novembris otsustasid Kekkonen, V i l k u na, Lapi lääni m a a h ä r r a Hillilä koos siseasjade ministeeriumi kõrgema ametniku Paavo Säipäga — kõik veendunud agraarparteilased — lõp- Tarbijate ja ä r i s u h e t e ministeeri- ^^^^^^^^ pagulasvalitsus pole siiski urn {„Ministry of Consumer and ^g^^j^g ^^^jj^j hakkasid Soome kõr- Commercial Relations") soovitab g^.^^ juhtkonna silmad avanema ja vaadata hoolsamalt raha järel ja mit- ^ ^^^^ati, et Natsi-Saksamaa kaotab sõ- KASULIK TEADA Ettevaatust ettemaksuga juštada oma huvide kasuks. See on ka mõistetav ja^sellega tuleb para- ^^.^ ^g, „ ^aksanie meie tamatult leppida. Sest kõigepealt oma kohustusi e i suuda õigeaegselt tumised s õ j a v e t e r a n i d e g a ja rajcöni parteitöötajatega, sõjalised Imre- vähendamist strateegilist. on USA maa ja mitte naabritele. mängud jne. Vahelduseks veel sDort relvade alal poole võrra ja keskmi-oma jeie vaatamata on USA ometi Kanada parimaks turuks oma 80 ^ , , , . , protsendiga. Isegi siis kui eksport ^See olukord ei paku analüütilist uSA-sse kuude kaupa kõigub. Ka-nada statistika septembrikuu andmed näitavad, et Kanada eksportis 10 miljardit dollarit ja importis 9,2 miljardi dollari eest Nii oli Kanada 0,8 püsima USA ki tWkmkumi8t.ga.Paretotflhtnu.e k^m^isH^^^saiJär^lIm :uv:i^''t^g^;;;:;;rm^ ; ; :b ^ndajaUe Genfla toimuvail aat^ ^ te nii ker,e k ä e g ^ ja j ; S o ^ m ^ ^ ^ l l^^^Ä^ ^ n ^. juures e, suuda vähema maana Ka. p„„d„ g^k on võlg ja iga võlgnik ideoloogiline ..selgitustöö", n.gu n>'relva8lu8e vahendamise ,a kont- vo, t nmduse eest. m^a e,^^^^^ ^ kekkose elust aval-nada import. poh,apoo»p,.nmo.^^^^Jjg^„^^^^^^^ ^ ateismi-ja poliitilised laengud, toh- rolh konverentsil antakse juhtnoo- ta katte nädalate, kuude vo. iseg. dati alles adgusti lõpul TV-s esitatud ~ " " aastate )00KSui. lühidokumentaalfilmina. Palju ralia läheb kaduma ettemak- Teatavasti oli tulevane president sudena tantsuklubide kursustele. ,ä,kusÕja kestel peaaegu täiesti ee-näitlemise või modelleerimise õppe- ^ijgj poiütiüsest juhtkonnast, tundidele ja parandustöödele. Kui et- hoolimata et ta sõja algul tulihinge-tevõte voi firma ,.kaob ara", on tihli ü^gn ^ ^ ^ ^ ^ ^ jcoostööd Saksamaaga võimatu saada raha tagasi. Vene vastu. Kestis aga üks aasta, kui Teenmdusfirmad, nagu tervis- kekkonen tüüris end sõjavastaste võimlemise ja tantsuklubid, on alati ^^^^^ ^^^^^ s^gigg, jg^g-jg järgmisel opereerinud pikaajaliste lepingute- ^^jjal hakkasid Soomes eksisteeri-ga. Paljud inimesed ostavad säärast ^g^^j j^^u pooldavad opositsi-teenindust („service ) aastase või oonjrühmad sotsiaaldemokraatide hooajalise lepinguga. hulgas (Tanneri vastased) kui ka Tarbijate ja ärisuhete mmisteeri- rahvaparteis. Rühmad andsid urn kuigi heaks kiites vajalisi pika- ^g^g ^^^ji ^^^^^.^ ^^j^g^, ^.^^^ ajalisi lepinguid, soovitab aga mitte ,5,^ memorandumi, milles tuletati koike raha korraga et e maksta, vaid meelde ning juhiti tähelepanu sellele, teha väikese sissemaksu, ja maksta g^^^^ ^^hted Ühendriikidega olid edaspidi kuu voi nädala kaupa. Sel nõrgenenud. Hoolimata USA ja N. vusil, km ettevõte lõpetab kuue kuu ^1;^^ ^-^.^^.^^^^ Voos\:m^i olid Soome pärast äkki tegevuse, voite lõpetada ^SA vahekorrad kaua head. Alles maksud ja teie kahju on vaike. jg^^ ^g^,^ j^^^j ,5 , katkestasid Inimesed, kes ei taha siduda end ameeriklased diplomaatilised suhted lepinguga, võiksid osta teenindust ka , ühekordsel kujul, õppetunni kaupa. ^^ho Kekkonen siiski ei kirjuta- IVloni firma peaks selles suhtes vastu oposilsioonirühmade memo- ^' , • , • u . J f J randumile, kuigi oli tihedas kontak- Viimasel ajal juhtunud firmade ,is ^ahu pooldajatega. Kekkonen jät^ pankroti tõttu ongi mitmed teenin- allkirja andmata president Ryti dusklubid muutnud oma maksusus- g^Q^jj > ' teeme kuulisteks, aastaste või pike- g^^j ,g ^^.^.^^ tähelepanu pöbra-mate lepingute asemel. See^suund tud Kekkose mõttele pagulasvalitsu- . laieneb kindlasti üldisemaks, kui ini- ^g^, ^g,,^ ^, võimalust ka kõneallolevale vaba kaubanduse küsimusele kahe maa vahel, millist teemat on püütud juba mõnda aega Ottawas arendada. Keegi ei suuda vastaja, kas vaba-kaubandi^ on Kanadele kasuks või .^^^.^ ^^^^^^^ ^j^^j^^^ Q^^^. _ kahjuks Sest majanduslikud olu- kolmanda veerandi aktiva vähene-korrad, kas suunatult vormitte,;voi- g^ud 40% protsendi võrra võrdluses vad USA-s muutuda Nad^ongi juba ^^-^^ veerandiga. Sellel veerandil muutumas, sest USA maj«uuu«uM vältas juulikuu esmakordset defit-juba kannatanud m^ 10 aasta kohta. Võrd-lookide all. Rukhk aruanne on nai- j^^^g iggg.a. kolme veerandiga oli tarnas enneolem^tmd puudujääke k.a. aktiva 6,8 miljardit vähem. Se-vaatamata pi^esidendi mitme aasta da tulemust peetakse nõrgaks USA püüdlusele valitsuse kulusid pura- p^^^^^^^ majanduse taustal. ^' Küsimuseks jääb, mis on juhtim-mas just praegu Kanada ekspordiga, mis ei suuda kaasas sammuda USA majandusliku arenguga? Optimistlikud majanduslikud vaatlejad usuvad siiski, ettõusutunnused Need asjaolud mõjutavad lõuna- Isete majandusmeeste mõtlemist ja nõudlusi, mis kandub edasi Kanadale kui ekspordimaale, Avalikkusse on nendest seisukohta-dest^_ kandunud ainult väike osa uSA majanduses peaksid peagi probleem^ ,a vastureaktsioone ^eflekteeruma ka Kanada ekspor-siitpoolt Esimesena kerkis m Ka- dis. Ometi ei ole Kanada dollari nada pehmepuidu ekspordi kusi- kurss suutnud end parandada ja va-mus kus USA aset.^ peale 15.p^^^^^ litsusel lasub kohustus Kanada i}endilise tariin ja tõstis kunstlikult pehmepUiMu hinda USA-s. Reaktsioon Kanadas oli tugev ja äge. l^erkis valitspe ähvardus Kanada- °f ' poolseteks vastuabinõudeks. Nüüd ja taidlus. Tänavustel rajoonide '««''«".'«Iii''»'' ™!""!!''^ ^"^"^ noorte suvepäevadel torkas muuiul- «aielikku väljaviimist Eu-gas silma neidude arvu erakoidne '•°°P'\''*- Ameerika ja Vene ettepa-ülekaal noormeestest. Kuigi seik te- l^''»'' «""«^"^^ "1.".^' 'emeteisest gelikest põhjustest ei kirjutata kfilci. "k«ika8jades. Ka väidavad vene a-de „Noorte Hääle" suvepäeva a.tik- f'""' ^'^^fff ".'^ ^'"I"^" Utes, leidus kolmes ajalehe numbris '"'""'ä •?'^"'«. « • • ' « « « « « ' ' • « «B siiski mõndagi tähelepanu äratavat. m'felvade kaotamist 10 aasta jook- Nii kirjutati artiklis Pärnu suvepäe- ^"l" Ameeriklased ei vota omaks vade kohta muuhulgas järgmist; seda venelaste tõlgitsemist labiraa^ kimiste kohta ja kinnitavad, et sel- „Äsja võttis 80 P ä r n u linna noor- |est oli kõnet ainult põhimõttelS» meest ette ajateenistuse_ teekonna." ggjt kui soovist t u l e v i k u suhtes. A r t i k l i s V õ r u m a a s u v e p ä e v a d e koh- , • • •——.— - ta seisis artiklis aga: . , . . „Osa noormehi läks juba armees- laksid voi kohe l ä h e v a d armeeteenis-se." Pole kahtlust, et sama olukord va- Rapla ja Haapsalu ü h i s t e suvepäeva- litses ka ü l e j ä ä n u d rajoonides, kuigi de artiklis kirjutati jälle: lehed armeesse kutsumisest nendes „ N ü ü d moodustasidki haapsalla- artiklites enam ei kirjuta. Pole vist sed vaid veerandi P a e k ü l a s olnud vaja lisada sedagi, et neist enamiku s u v e p ä e v a l i s t e s t . Noormehi oli nen- sihtkohaks sai kindlasti Tšerno-de hulgas aga väga napilt, vaid ka- bõI. (B-P) heksa. T u l l a ei saanud need, kes juba („Noorte H ä ä l " 1, 4, 8, juuli 1986.a.] le taga on ainult valitsuse hoiak või sekkuvad jka rahvusvahelised mah-oülited katkestetl Inglismaa katkestasvahaseltoma taks. Kohtuprotsessiga tehti vastu-diplomaatilised suhted Süüriaga vaidlematult kindlaks Süüria valit-pärast seda kui Inglise kohus kuu- suse kaastegevus selle Iisraeli rei-lutas otsuse Süüria ametivõimude silennukil kavatsetud terroristliku ja nende Londoni saatkonna orga- kuriteo ettevalmistamisel, niseerimisel terroristlikuks leidnu- Ühendriigid ja Kanada teatasid kihävitamise ettevalmistamisQS oma toetuse Inglismaa aktsioonile Süüria terrodsti Naiear Hindawi ja kutsusid tagasi oma kohta, kes mõisteti vangi 4S aas- Süürlast mesed seda nõuavad. ^. j^.j.^^^^j ^.^j Inimesed on hakanud nõudma roh- loratud peagu pühakukultusega. kem kindlustust oma rahale. Niini- . , ^ , , * • , J , , Ka hiljem ei pooldanud Kekkonen jmubeata kuädib,,eelltu kaaedgunneu dn. kRmaheam saäkäss tmoin, pagulasvalitsuse kava. Nii lük-ne, mis võiks kaasneda pikaajalise kas ta veel 1944. aastal tagasi Soome o p o s i t s i o o n i r ü h m a d e pooh Stock-lepingu ettemaksuga, läheb tavali- holmis'kavatsetud teise pagulasva-selt kaduma kartuses, et firma ei 0 ,,MEIE E L U " TALITUS 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont. M 4 K 2R6, Canada ii.LiifrmiiuB Soome ettevõte . • Omanik V. KANGAS 7 ELROSE AVENUE WEŠTON, ONTARIO umim 222-7U2 lj® ELEICTOIAI^JUO. Saunaahjusid valmistanud ül^ 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja parimat kvaliteeti, mis saadaval. TELUMISKUPONG: Palun saatke minule „MEIE ELU" • •— • • l^^Juks. Tellimisraha siinjuures • • • • • (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga). suuda täita oma pikaajalisi lubadusi. Kui inimesed hakkavad kord nõudma lühemaajalisi lepinguid ja maha-litsuse plaani.. T a o l i esimene kodanliku partei poliitik, kes pidas läbirääkimisi venelastega. Lisatagu siia, et kõigis Kekkost nimast ta tegevust Soome-Eesti Seltsi esimehena. f J.M. Postiaadress: c a a 1 3 3 9 D H. 0 t Kuupäev (Allkiri) makse, sus on firmad sunnitud selle- i\\A^\ * i , ' , m 1 . 1 1. ulistavais artikleis unustatakse maile vastu tulema. Tarbijatel on palju võimu ärimaailma mõjutamiseks. Maksutähtajad oleneksid teeninduse liigist. Näiteks, koduparanduse tööde tasud peaksid järgnema iga vastava tööosa lõpetaniisele. Modelleerimise või näitlemise õppetunde võiks maksta klassitundide kaupa. Klubide liikmemaksud on sobivamad tasuda nädalati või kuukaupa. (Erandiks on heategevad organisatsioonid ja eesti organisatsioonid. Seal on soovitav aastamaks, sest lü-hemaajalised liilcmemaksud teeksid organisatsioonile või klubile liiga palju kulu.) Sissemaks (või ettemaks) peaks ^— —— „ olema mitte rohkem kui 10% kogu-hinnast, hoolimata sellest kuidas te riumi tarbijate informatsioonikesku-maksate ülejäänud hinna. sest — „Consumer Information Voldikuid koduparanduse ja muu- Centre", 555 Yonge St., Toronto, Ont. de alade kohta on saadaval ministee- M7A 2H6. Telefon: (418) 963-1111 EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts ~ 1918. •ca. ..Mele Elu" nr. 46 (1 E vd A kah End kool STOCKHOLM-ta septembrikuus o| vangide nimistus 39 rem osa neist on org( koguduste ja üksi) võetud hooldamisel Vangistatud VaH Abistamiskeskuse \ gevusaasta üldkoos Poliitvangide^ iJ dade javabadusvõifl gutseb enam kui sn toimkonda, hoolduij dajal Keskuse tcgj lõppes enam kui ülejäägiga. Koos ed ga võib abistamistef mat vabas maailma] mait 1,3 miljonile k Tegevusaruandejä| mikus 1978-1986 uuf na| juurde 91 ning v i | vangistuses või v a n i surnud poliitvangidj 119 isikut. Vabanen] nimestik hõlmab, k i Vangistuses või v a n l surnud poliitvangidj neh 30 nime. Poliitvf vate perekondade nj üle k a h e k ü m n e peni Austraalias, BelJ Inglismaal, Kanadal Rootsis, Saksamaal USA-s tegutsevate sioonide, kogudusttJ poolt on võetud hoi rem osa aktuaalses! nevaist poliitvangid! kuuluvad teadaolevii tagakiusatud vabadJ hooldusele. Skandiij poliitvangide heaksj norralast, rootslast, | last. Austraalias ja poliitvange asunud mekond austraallasi KIRJAD Poliitvangidele sJ de osas märgitaksfj, vuses on esikohal igakuuliste kirjade jade saatmise eesmi neid kinnipidämisk na omavoli vastu j muutumist unustati Poliitvangide per mise osas rõhutatak keskus on poliitvanJ lud vabadusvõitleja abistamisel asunud abivajavaile pen 30.000 rubla suuruse k ä t t e s a a d a v a k s tegJ tamiskeskus on SHII| katnud jooksvaid a i kide, arstimite jne misel. Poliitvangid lejate laste osas on saatnud kaks kord mestikus olevale la ja raamatuid. VÄLISTEGEVUS Poliitvangide raames on varemaid kasutatud rahvusvaj kuid Eesti poliitvi valgustavate mali seks. On jätkatud teadeteagentuuride janduse varuslamisl gide olukorda selgij On j ä t k a t u d Eesli bastamise nõudegi Mart Nikluse kirjj mist. On levitatud Jüri Kuke mälestus] tud eesti-, inglis-lendlehtede,, Toeta] võitlust" väljasaati Välistegevuse os| poliitvangide küsii miskeskusel j ä t k u v| guste probleemidej vusvaheliste orgaiii| tutvustada laiem Eesti poliitvangida maist vatupanuliik| miskeskus esinenui tega. Seoses okupi joimunud poliitproj tamistega, läbiotsl VABADUSVi PEREK4 VAJÄVi Saada oma kö| badusvõitlusell toetus EVV Ab( so nimele tshekiga aadre^ gistatud Vab< Abi$tami8kesk| S-10026,Stocl
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 13, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-11-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E861113 |
Description
Title | 1986-11-13-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „MEIE ELU" - „OUR LIFE" - Estoiiam Weekly Published by Estonian Publishlng Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 firoadview Ave., Toronto, Oot. Canada,M4N2R6. •Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Y o r g i s B . Parming, 473 LuhmannDr., NewMilford, N.J. USA. Tel. (201) 262-0773, „MeieElii'Vväljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asul A. Weileri algatusel 1950. „ M e i e Elli'' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951. ,,MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p . l . , teisip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul, lupäeviti avatud kl. 9 hm. -1 p.l. „MEIE ELU" tellimishinnau: Kanadas 1 a. ^43.00,6k. $24.00, 3 k. $15.00. t USA-^se 1 a. 147.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00. 0 Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $1«.00. © Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $^8.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00. U S A - s s e 1 a. $33.po, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa ülemeremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. , ÜKSIKNUMBER - 75^/ . K U U L U T U S H I N N K D : 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.00, tekstis $5.00. N E L I A P Ä E V A U 1 3 „Mei8 i l u " iiP. 48 (1914) , Ameerika mütoloogia ja s-ahvaste vahekorrad vet vähendatud. Samal ajal on USA-siin maailmaö tänapäeval on küll sse pidevalt voolanud Nõukogude nii segased ja sassis, et neid la&ats Liidu ametiisikuid tuhandete viisi, arutada ei oska küll keegi, nagu kusjuures kolmandiku ümber neist legendaaPsetGordiuse sõlme vana- on spioonid („Readers Digest"). Ja ija Früügias. Makedoonia Alek- ehk seepärast ei jõua kõigil silma sander lahendas probleemi, lõigs- peal pidada. Aga siiski peab ehmatu-tes sõlme lahti mõõgaga. Kas täna- sega kogema ja täiesti arusaamata päeva maailma probleemid lähen- on, kuidas USA julgeolekuga seotud datakse kord samaviisi? Kes seda ametikohtadel on aastakümnetegi teab! Igatahes' püütakse selliaeot kaupa võinud istuda riigi äraandjad! lahendusest hoiduda. Üldse on Läänemaailm selles mõttes nõrgakaitsega. Tuletagem meelde, et Lahendus oleneb muidugi sellest, ühes vastuluure koolis Euroopas oli kuidas käituvad ja mida taotlevad tä- kooli juhatajaks Nõukogude Liidu napäeva kaks suurvõimu. Seni on spioon. Üks selline oli koguni Inglise nende vahel olnud enamasti hõõru- keskluure asutuses juhtival kohal. Ja mised, ja — nagu mainivad kommen- Lääne.-Saksamaal riigikantsleri abi-taatorid — sõnasõjas võidab ikka Ilseks! Nõukogude Liit. Kui abitu võib oÜa Suureks veaks on asjaolu, et amee- USA Nõukogude KGB vastu, ilmnes riklased on raskuste vastu nõrgad ja ju selgesti spioonide konfliktis. KGB- jooksevad igal võimalikul juhul psü- 1 on alati kõik vajalikud tõendid käe- hiaatri juurde. Nagu hiljutine Riia- • pärast. Ja nendes ei ole vaja kahelda, ranna konverents veelkord näitas. Seda on korduvah kinnitanud ju igatsevad ameeriklased väga vene- USA valitsuse enese käsi — OSI (eri- laste sõprust ja arvavad, et viimased uurimisamet)! samuti on häälestatud, ainult kui ^ Sellevastu USA-s endas tõstetakse . .Vrahvas" pääseks rääkima ,,rahva- ™^ :. ' . \ '" •. • .. . • ^ .• •• •. . " . . kohe kergesti kriitikat omaenese vas- ga". See jäi küll saavutamata, kuna 'l»läll'!ll'l'li'll'llll'l>lllll»lll"ilil""^^ „ra^vas"^i olnui.,rahvas" vad krntikud, et USA luureasutüste kellega USA rahvas tahtis sõprust ametkond on vähe haritud, ei tunne teha. keeli ja üldse kohmakas. (See kehtib Üldse elab ameerika rahvas nagu ka muude asutuste kohta: nieenutä- mingis olukorras, mida on nimetatud gem vaid venelase väljaandmist USA „ameerika mütoloogiaks" (Jeane saatkonnast Afganistanis, kuna Kirkpatrick). Kui vaid venelane on keegi ei mõistnud temaga kõnelda!) kena välimusega, lahke ja viisakas. Aga nende kaitseks peab möönma, et siis ta tingimata tahab sedasama mis nende käsi-jalgu on eelmiste admi- meiegi. Me tingimata peame temaga nistratsioonide ajal kõvasti seotud, nõu pidama, läbi rääkima ja kompro- Näiteks ei või kelleltki ametisse võt- misse tegema. Küll Nõukogude Liit misel küsida, kas ta kuulub kuhugi siis muudab ära oma valitsemisviisi organisatsiooni, mille sihiks on keh- ja hakkab käituma demokraatlikult, tiva riigikorra kukutamine. See ole- Siis saavad tema rahvas ja meie rah-vat inimese eraasi! vas ilusti üksteise kaissu: oleme ju Peale selle on USA luureasutüste kõik inimesed! -7 TORONTO EESTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Torpnto, Ontario M4K'2M ühenduses on jõud KliyKIGE LASTELE ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE POOLNE 465- IPank avatud ®siiiiQ8p.-r®odo 10:00-3:00 Teisip. ja noljap. õhtuti 5:30-8:00 OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE QGANM Müük ja rentimine Äris 291Õ054 ChevOIds Limited Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 41.9 0 ae IKenada majanduslik nägu jääib ongi valitsus vist alatiseks selleks nagu ta on. se seisukoha omapoolseks impordi Geograafiliselt asudes suure töös- tariifiks USA maisi ja maisisaadus-tusmaa külje all pakub see suuri te impordile põhjapool lõunapiiri, soodustusi, kuid ka suuri ohte. Soo- Mõlemapoolne seletus on, et nii dustuseks on elav kaubavahetus, puit Kanadas kui mais USA-s too-sest Kanada turustab ligemale 80% detakse riikliku subsideerimig® oma ekspordist USA-8. Ohuks on abil. asjaolu, et igasugune kõikumine Siit peale ongi tariifide küsimus lõunanaabri majanduseluis kõigu- kerkinud poliitilisele pinnale tab ka Kanada ekspordi-mahtu tuues kaasa küsimuse, kas ja pal- USA turul. Just praegu on tekkinud juks valitsused subsideerivad neid selline olukord ja see mõjub k@ tooteid, küsimused poliitilisel pin- Kariada kaubabilansile. nai on juba teravaloomulised ja sa- , , \ geli tigedad. Kuid see on alles algus Liberaalide peaminister^ P.E. in^pordi-ekspordi küsimustes. Lõp- Trudeau katsus seda olukorda pu pole kaugeltki näha. randada^ puhtisikliku auforiteedi- Kui vaidlus käib alles tariifide koosseise tugevasti kärbitud ja eelar- -e. s Ligi 30 a. tagasihakati Eestis korraldama rajoonide suvepäevi noortele. USA taotleb aalomirelvastiise ga. Ta reisis läbi rida Euroopa maid piilkonnas, siis tuleb küsida kuidas Need hakkasid asendama seniseid ja selgitas võimalusi Kanada eks ja kunas j USA va-pordi^ suuremaks turustamiseks bakaubanduse küsimuste juurde ja seal.^ See katse jai samaJiasti km üldse jõutakse. Ka Kanada tagajärjetuks. Nn sus jar*- endiselt töötab eelarveliste defitsiitidega uiRi tea- kust tal on raske välja jõuda riikli-k i r i k l i k k e leeripäevi. Suvepäevi kor= raldatakse igal suvel peale keskkooli l õ p u e k s a m e i d ja kestavad nädal aega. Korraldajateks on igas rajoonis selle komsomolikomitee. Suure fsa Ameerika Ühendriigid on valmk vähendama viie aasta jooksul aato-mirelvastust poole võrra, teatatakse Washingtonist Ühendriikide Urho Kekkonem kavatses Soome pagulasvalitsust Äsja surnud endise Soome presi» dendi Urho Kekkose arhiive hakatakse vähehaaval avama. Nn. Keskerakonna õukonna ajaloolane Juhani Suomi on uurinud maahärra Kaarlo Hillilä ja Kekkose arhiive ning leidnud neist palju huvitavat. Selgub, et 1942. sügisel kavatses tolleaegne rahvasaadik Kekkonen '^',i4 tõsiselt astuda ameeriklaste, inglaste 7 ja rootslaste poolt toetatud pagulas- \ ^// valitsusse. Sama kinnitas omal ajal ka hilisema presidendi hea sõber, sõjaaegse tsensuuriasutuse ülem Kustaa Vilkuna. Aga sama aasta novembris otsustasid Kekkonen, V i l k u na, Lapi lääni m a a h ä r r a Hillilä koos siseasjade ministeeriumi kõrgema ametniku Paavo Säipäga — kõik veendunud agraarparteilased — lõp- Tarbijate ja ä r i s u h e t e ministeeri- ^^^^^^^^ pagulasvalitsus pole siiski urn {„Ministry of Consumer and ^g^^j^g ^^^jj^j hakkasid Soome kõr- Commercial Relations") soovitab g^.^^ juhtkonna silmad avanema ja vaadata hoolsamalt raha järel ja mit- ^ ^^^^ati, et Natsi-Saksamaa kaotab sõ- KASULIK TEADA Ettevaatust ettemaksuga juštada oma huvide kasuks. See on ka mõistetav ja^sellega tuleb para- ^^.^ ^g, „ ^aksanie meie tamatult leppida. Sest kõigepealt oma kohustusi e i suuda õigeaegselt tumised s õ j a v e t e r a n i d e g a ja rajcöni parteitöötajatega, sõjalised Imre- vähendamist strateegilist. on USA maa ja mitte naabritele. mängud jne. Vahelduseks veel sDort relvade alal poole võrra ja keskmi-oma jeie vaatamata on USA ometi Kanada parimaks turuks oma 80 ^ , , , . , protsendiga. Isegi siis kui eksport ^See olukord ei paku analüütilist uSA-sse kuude kaupa kõigub. Ka-nada statistika septembrikuu andmed näitavad, et Kanada eksportis 10 miljardit dollarit ja importis 9,2 miljardi dollari eest Nii oli Kanada 0,8 püsima USA ki tWkmkumi8t.ga.Paretotflhtnu.e k^m^isH^^^saiJär^lIm :uv:i^''t^g^;;;:;;rm^ ; ; :b ^ndajaUe Genfla toimuvail aat^ ^ te nii ker,e k ä e g ^ ja j ; S o ^ m ^ ^ ^ l l^^^Ä^ ^ n ^. juures e, suuda vähema maana Ka. p„„d„ g^k on võlg ja iga võlgnik ideoloogiline ..selgitustöö", n.gu n>'relva8lu8e vahendamise ,a kont- vo, t nmduse eest. m^a e,^^^^^ ^ kekkose elust aval-nada import. poh,apoo»p,.nmo.^^^^Jjg^„^^^^^^^ ^ ateismi-ja poliitilised laengud, toh- rolh konverentsil antakse juhtnoo- ta katte nädalate, kuude vo. iseg. dati alles adgusti lõpul TV-s esitatud ~ " " aastate )00KSui. lühidokumentaalfilmina. Palju ralia läheb kaduma ettemak- Teatavasti oli tulevane president sudena tantsuklubide kursustele. ,ä,kusÕja kestel peaaegu täiesti ee-näitlemise või modelleerimise õppe- ^ijgj poiütiüsest juhtkonnast, tundidele ja parandustöödele. Kui et- hoolimata et ta sõja algul tulihinge-tevõte voi firma ,.kaob ara", on tihli ü^gn ^ ^ ^ ^ ^ ^ jcoostööd Saksamaaga võimatu saada raha tagasi. Vene vastu. Kestis aga üks aasta, kui Teenmdusfirmad, nagu tervis- kekkonen tüüris end sõjavastaste võimlemise ja tantsuklubid, on alati ^^^^^ ^^^^^ s^gigg, jg^g-jg järgmisel opereerinud pikaajaliste lepingute- ^^jjal hakkasid Soomes eksisteeri-ga. Paljud inimesed ostavad säärast ^g^^j j^^u pooldavad opositsi-teenindust („service ) aastase või oonjrühmad sotsiaaldemokraatide hooajalise lepinguga. hulgas (Tanneri vastased) kui ka Tarbijate ja ärisuhete mmisteeri- rahvaparteis. Rühmad andsid urn kuigi heaks kiites vajalisi pika- ^g^g ^^^ji ^^^^^.^ ^^j^g^, ^.^^^ ajalisi lepinguid, soovitab aga mitte ,5,^ memorandumi, milles tuletati koike raha korraga et e maksta, vaid meelde ning juhiti tähelepanu sellele, teha väikese sissemaksu, ja maksta g^^^^ ^^hted Ühendriikidega olid edaspidi kuu voi nädala kaupa. Sel nõrgenenud. Hoolimata USA ja N. vusil, km ettevõte lõpetab kuue kuu ^1;^^ ^-^.^^.^^^^ Voos\:m^i olid Soome pärast äkki tegevuse, voite lõpetada ^SA vahekorrad kaua head. Alles maksud ja teie kahju on vaike. jg^^ ^g^,^ j^^^j ,5 , katkestasid Inimesed, kes ei taha siduda end ameeriklased diplomaatilised suhted lepinguga, võiksid osta teenindust ka , ühekordsel kujul, õppetunni kaupa. ^^ho Kekkonen siiski ei kirjuta- IVloni firma peaks selles suhtes vastu oposilsioonirühmade memo- ^' , • , • u . J f J randumile, kuigi oli tihedas kontak- Viimasel ajal juhtunud firmade ,is ^ahu pooldajatega. Kekkonen jät^ pankroti tõttu ongi mitmed teenin- allkirja andmata president Ryti dusklubid muutnud oma maksusus- g^Q^jj > ' teeme kuulisteks, aastaste või pike- g^^j ,g ^^.^.^^ tähelepanu pöbra-mate lepingute asemel. See^suund tud Kekkose mõttele pagulasvalitsu- . laieneb kindlasti üldisemaks, kui ini- ^g^, ^g,,^ ^, võimalust ka kõneallolevale vaba kaubanduse küsimusele kahe maa vahel, millist teemat on püütud juba mõnda aega Ottawas arendada. Keegi ei suuda vastaja, kas vaba-kaubandi^ on Kanadele kasuks või .^^^.^ ^^^^^^^ ^j^^j^^^ Q^^^. _ kahjuks Sest majanduslikud olu- kolmanda veerandi aktiva vähene-korrad, kas suunatult vormitte,;voi- g^ud 40% protsendi võrra võrdluses vad USA-s muutuda Nad^ongi juba ^^-^^ veerandiga. Sellel veerandil muutumas, sest USA maj«uuu«uM vältas juulikuu esmakordset defit-juba kannatanud m^ 10 aasta kohta. Võrd-lookide all. Rukhk aruanne on nai- j^^^g iggg.a. kolme veerandiga oli tarnas enneolem^tmd puudujääke k.a. aktiva 6,8 miljardit vähem. Se-vaatamata pi^esidendi mitme aasta da tulemust peetakse nõrgaks USA püüdlusele valitsuse kulusid pura- p^^^^^^^ majanduse taustal. ^' Küsimuseks jääb, mis on juhtim-mas just praegu Kanada ekspordiga, mis ei suuda kaasas sammuda USA majandusliku arenguga? Optimistlikud majanduslikud vaatlejad usuvad siiski, ettõusutunnused Need asjaolud mõjutavad lõuna- Isete majandusmeeste mõtlemist ja nõudlusi, mis kandub edasi Kanadale kui ekspordimaale, Avalikkusse on nendest seisukohta-dest^_ kandunud ainult väike osa uSA majanduses peaksid peagi probleem^ ,a vastureaktsioone ^eflekteeruma ka Kanada ekspor-siitpoolt Esimesena kerkis m Ka- dis. Ometi ei ole Kanada dollari nada pehmepuidu ekspordi kusi- kurss suutnud end parandada ja va-mus kus USA aset.^ peale 15.p^^^^^ litsusel lasub kohustus Kanada i}endilise tariin ja tõstis kunstlikult pehmepUiMu hinda USA-s. Reaktsioon Kanadas oli tugev ja äge. l^erkis valitspe ähvardus Kanada- °f ' poolseteks vastuabinõudeks. Nüüd ja taidlus. Tänavustel rajoonide '««''«".'«Iii''»'' ™!""!!''^ ^"^"^ noorte suvepäevadel torkas muuiul- «aielikku väljaviimist Eu-gas silma neidude arvu erakoidne '•°°P'\''*- Ameerika ja Vene ettepa-ülekaal noormeestest. Kuigi seik te- l^''»'' «""«^"^^ "1.".^' 'emeteisest gelikest põhjustest ei kirjutata kfilci. "k«ika8jades. Ka väidavad vene a-de „Noorte Hääle" suvepäeva a.tik- f'""' ^'^^fff ".'^ ^'"I"^" Utes, leidus kolmes ajalehe numbris '"'""'ä •?'^"'«. « • • ' « « « « « ' ' • « «B siiski mõndagi tähelepanu äratavat. m'felvade kaotamist 10 aasta jook- Nii kirjutati artiklis Pärnu suvepäe- ^"l" Ameeriklased ei vota omaks vade kohta muuhulgas järgmist; seda venelaste tõlgitsemist labiraa^ kimiste kohta ja kinnitavad, et sel- „Äsja võttis 80 P ä r n u linna noor- |est oli kõnet ainult põhimõttelS» meest ette ajateenistuse_ teekonna." ggjt kui soovist t u l e v i k u suhtes. A r t i k l i s V õ r u m a a s u v e p ä e v a d e koh- , • • •——.— - ta seisis artiklis aga: . , . . „Osa noormehi läks juba armees- laksid voi kohe l ä h e v a d armeeteenis-se." Pole kahtlust, et sama olukord va- Rapla ja Haapsalu ü h i s t e suvepäeva- litses ka ü l e j ä ä n u d rajoonides, kuigi de artiklis kirjutati jälle: lehed armeesse kutsumisest nendes „ N ü ü d moodustasidki haapsalla- artiklites enam ei kirjuta. Pole vist sed vaid veerandi P a e k ü l a s olnud vaja lisada sedagi, et neist enamiku s u v e p ä e v a l i s t e s t . Noormehi oli nen- sihtkohaks sai kindlasti Tšerno-de hulgas aga väga napilt, vaid ka- bõI. (B-P) heksa. T u l l a ei saanud need, kes juba („Noorte H ä ä l " 1, 4, 8, juuli 1986.a.] le taga on ainult valitsuse hoiak või sekkuvad jka rahvusvahelised mah-oülited katkestetl Inglismaa katkestasvahaseltoma taks. Kohtuprotsessiga tehti vastu-diplomaatilised suhted Süüriaga vaidlematult kindlaks Süüria valit-pärast seda kui Inglise kohus kuu- suse kaastegevus selle Iisraeli rei-lutas otsuse Süüria ametivõimude silennukil kavatsetud terroristliku ja nende Londoni saatkonna orga- kuriteo ettevalmistamisel, niseerimisel terroristlikuks leidnu- Ühendriigid ja Kanada teatasid kihävitamise ettevalmistamisQS oma toetuse Inglismaa aktsioonile Süüria terrodsti Naiear Hindawi ja kutsusid tagasi oma kohta, kes mõisteti vangi 4S aas- Süürlast mesed seda nõuavad. ^. j^.j.^^^^j ^.^j Inimesed on hakanud nõudma roh- loratud peagu pühakukultusega. kem kindlustust oma rahale. Niini- . , ^ , , * • , J , , Ka hiljem ei pooldanud Kekkonen jmubeata kuädib,,eelltu kaaedgunneu dn. kRmaheam saäkäss tmoin, pagulasvalitsuse kava. Nii lük-ne, mis võiks kaasneda pikaajalise kas ta veel 1944. aastal tagasi Soome o p o s i t s i o o n i r ü h m a d e pooh Stock-lepingu ettemaksuga, läheb tavali- holmis'kavatsetud teise pagulasva-selt kaduma kartuses, et firma ei 0 ,,MEIE E L U " TALITUS 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont. M 4 K 2R6, Canada ii.LiifrmiiuB Soome ettevõte . • Omanik V. KANGAS 7 ELROSE AVENUE WEŠTON, ONTARIO umim 222-7U2 lj® ELEICTOIAI^JUO. Saunaahjusid valmistanud ül^ 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja parimat kvaliteeti, mis saadaval. TELUMISKUPONG: Palun saatke minule „MEIE ELU" • •— • • l^^Juks. Tellimisraha siinjuures • • • • • (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga). suuda täita oma pikaajalisi lubadusi. Kui inimesed hakkavad kord nõudma lühemaajalisi lepinguid ja maha-litsuse plaani.. T a o l i esimene kodanliku partei poliitik, kes pidas läbirääkimisi venelastega. Lisatagu siia, et kõigis Kekkost nimast ta tegevust Soome-Eesti Seltsi esimehena. f J.M. Postiaadress: c a a 1 3 3 9 D H. 0 t Kuupäev (Allkiri) makse, sus on firmad sunnitud selle- i\\A^\ * i , ' , m 1 . 1 1. ulistavais artikleis unustatakse maile vastu tulema. Tarbijatel on palju võimu ärimaailma mõjutamiseks. Maksutähtajad oleneksid teeninduse liigist. Näiteks, koduparanduse tööde tasud peaksid järgnema iga vastava tööosa lõpetaniisele. Modelleerimise või näitlemise õppetunde võiks maksta klassitundide kaupa. Klubide liikmemaksud on sobivamad tasuda nädalati või kuukaupa. (Erandiks on heategevad organisatsioonid ja eesti organisatsioonid. Seal on soovitav aastamaks, sest lü-hemaajalised liilcmemaksud teeksid organisatsioonile või klubile liiga palju kulu.) Sissemaks (või ettemaks) peaks ^— —— „ olema mitte rohkem kui 10% kogu-hinnast, hoolimata sellest kuidas te riumi tarbijate informatsioonikesku-maksate ülejäänud hinna. sest — „Consumer Information Voldikuid koduparanduse ja muu- Centre", 555 Yonge St., Toronto, Ont. de alade kohta on saadaval ministee- M7A 2H6. Telefon: (418) 963-1111 EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts ~ 1918. •ca. ..Mele Elu" nr. 46 (1 E vd A kah End kool STOCKHOLM-ta septembrikuus o| vangide nimistus 39 rem osa neist on org( koguduste ja üksi) võetud hooldamisel Vangistatud VaH Abistamiskeskuse \ gevusaasta üldkoos Poliitvangide^ iJ dade javabadusvõifl gutseb enam kui sn toimkonda, hoolduij dajal Keskuse tcgj lõppes enam kui ülejäägiga. Koos ed ga võib abistamistef mat vabas maailma] mait 1,3 miljonile k Tegevusaruandejä| mikus 1978-1986 uuf na| juurde 91 ning v i | vangistuses või v a n i surnud poliitvangidj 119 isikut. Vabanen] nimestik hõlmab, k i Vangistuses või v a n l surnud poliitvangidj neh 30 nime. Poliitvf vate perekondade nj üle k a h e k ü m n e peni Austraalias, BelJ Inglismaal, Kanadal Rootsis, Saksamaal USA-s tegutsevate sioonide, kogudusttJ poolt on võetud hoi rem osa aktuaalses! nevaist poliitvangid! kuuluvad teadaolevii tagakiusatud vabadJ hooldusele. Skandiij poliitvangide heaksj norralast, rootslast, | last. Austraalias ja poliitvange asunud mekond austraallasi KIRJAD Poliitvangidele sJ de osas märgitaksfj, vuses on esikohal igakuuliste kirjade jade saatmise eesmi neid kinnipidämisk na omavoli vastu j muutumist unustati Poliitvangide per mise osas rõhutatak keskus on poliitvanJ lud vabadusvõitleja abistamisel asunud abivajavaile pen 30.000 rubla suuruse k ä t t e s a a d a v a k s tegJ tamiskeskus on SHII| katnud jooksvaid a i kide, arstimite jne misel. Poliitvangid lejate laste osas on saatnud kaks kord mestikus olevale la ja raamatuid. VÄLISTEGEVUS Poliitvangide raames on varemaid kasutatud rahvusvaj kuid Eesti poliitvi valgustavate mali seks. On jätkatud teadeteagentuuride janduse varuslamisl gide olukorda selgij On j ä t k a t u d Eesli bastamise nõudegi Mart Nikluse kirjj mist. On levitatud Jüri Kuke mälestus] tud eesti-, inglis-lendlehtede,, Toeta] võitlust" väljasaati Välistegevuse os| poliitvangide küsii miskeskusel j ä t k u v| guste probleemidej vusvaheliste orgaiii| tutvustada laiem Eesti poliitvangida maist vatupanuliik| miskeskus esinenui tega. Seoses okupi joimunud poliitproj tamistega, läbiotsl VABADUSVi PEREK4 VAJÄVi Saada oma kö| badusvõitlusell toetus EVV Ab( so nimele tshekiga aadre^ gistatud Vab< Abi$tami8kesk| S-10026,Stocl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-13-02