Meie Elu = Our life, April 1, 1982

              .^eie Elu" Dar, IS (1674) WÖŽ
:.,MEiiiLi"
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
Hous?, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6
Toimetajad: li. Rebane jaS.yeidenhaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmana Br., New Milford, NJ.,
USA. Tel. (201) 262^773./.
,,MEIE ELU" väljaandjaks on Eesü-Kirjaste^to
Äsut. Ä. Weüeri algatusel 1950,
„MeieElu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.', Toronto,. Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-095L
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine Igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmaspi ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-I p.l
„ME1E ELU",:teIlimishinnad: Kanadas 1 a. 134.00; 6' k.
|18.00; 3 k. 113.00; USA-sse ~ l,a. |37;00, 6 k. $20.00, 3 k.
114.00; Ülemeremaadesse1 a. $42.00, 6'k. $21.00, 3, k.
$14.00. Kiripostilisa Kariabas f 1 a. $23.40, 6 k. $11.70.'ki­ri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a, $26.00, 6 k. $13.00.,Õhu-postilisa
ülemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.i5o -.
^Üksiknumber —.65<*.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel- veerul: esiküljel $5.00, tekstis
.5(i, kuulutuste küljel:|4.25.^^^^^^^.^^^^^^^^^ . , r
TULEK KANADASSI
ton Ave. E., Toronto, Ruuni 206 Soome
panga maja. Avatud: esmasp. reedeni kl. 10—10,
laup. 10—3. TEL. 488-1801
ÕUHINNA
OB iMaäilmaturül tehtud tä, et Iraani ja Iraaki sõda ön vaibu-,
ühegi ainega sellist suiij*:äsumlt,'kui mas ning kaks uut õli produtseerijat
möödunud aastakümne jooksul soo- ilmuvad õliturule. Nende majandus
rltasid õlikunhigad. õli hind oli häs» vajab hädasti raha ja nad peavad
ti odav ja selle odava õli ajastul teh. müüma õli kõige 'odavama hinna
,ti kõik ettevahnistused selleks, et eest. Hiljuti oli Kanada odava õli
ühel päeval lõigata suurkasusid. maa ja USA õlitärvitajad käisid Ka-
Tööstused ehitati ihnher õlile, autod nadast bensiini ostmas. Nüüd on
valmistati hašti stnii^ Ja v Ä t a U Kanadas^ bensiini gallon $1,25. USA-s
igäsujguste instrumentidega; öhü^ müüakse jiib^ alla dollari gal-hashise
jä nuülettekäändeil, et nfi^^^ va-jookshästi
palju bensifaü.kü^^ sendi või>
deldisiBd ?korriddMl õlile jälle, et tel- ra gallonist: Ja siu|el on ette nähtud
Tomnto. ülikoolis korraldatud
sümpoosiiWll seletas Kanada Im-migratsioönhninister
Üoyd Axwort-hy;
et; uue korralduse kohaselt tuleb
Immigratsioonivalitsusd Mndialks
teh,a et isiku väide, kes polütilise
põgetdkuna soovib asud^ Kanadas»
se, ei ole põhjendatud. Kui see ei de
kindlaks tehtav, tuleb uskuda soovi­avalduse
esitajat
Isik, kes soovib asuda Kanadasse,
võib nimetada end polütiliseks põge­nikuks
ka juhul kui tfema asukoha­maal
ei ole'j momendil mingisugust
poliitilist survet valitsuse poolt kel­legi
isifku või isikute gruppide vastu,
kuid arvata võib, et valitsus võib ha*
kata avaldama survet tulevikus tea­tud
isikute või isikute gruppidele^
Isikud, kes soovivad asuda Kana­dasse
põgenikena, ei pruugi olla po­liitiliselt
silmapaistvalt aktiivsed,
või kuuluda isikute gruppidesse, kejl-le
vastu valitsus võib hakata avalda­ma
survet .tulevikus, On •küllalt eel­dusest,
et selline oht on võimalik.-
\ Majandusiikud raskused: ipitmel
'maal ja sõja plärast Teist maailma^
sedkütt^ained pidid reastama õhku.
Kui kõlfe need ettwsdmistused^^^
tehtud,iiis algas õli karteH
ülemaailmselt õlihinna tõstmist.
talonde
vaadi
Presid& 6eagäi^ aasta tentl poleks võimaldanud N.
Valges Majas teenes õnneliku rahul- oma relvastusega ette jõuda. Kui us-olu
ja isegi kooskõla rahvaesinduse
mõlemi kojaga. Avaliku arvamuse,
polütikute ja isegi rahva poolt kuul­dud
k^itikaöü heatahtlik ja kriiti­kale
lisalaus alati midagi positiiv­set
pr€(sidendi'kohta, r «
Eranmkš^ pii vald v ä l i^
mis ei ihriünud nähtavale ja ^mida;
peeti peagu olematiiks._ Kuid see
osa oli lihitud rohkem^ välismin!st=
iile, Ä i presidendile. Kuid ometi
laskis presidieiit jul^a VäiUmiskäm-paaniaš<
USA rahval teada, et demo-kraatia
tõeliseks; vaenlaseks on N.
Liit, ^lle fvastii tuleb valvel olla, et
kaitsta oma iiitläsi ja USA huvipiir-kuda
29. märtsi „TimeTV siis on
Kremli 7898 megatonni aatomrelyi,
rohkem kui kahekordne USA 3505
megatonni vastu. M^atonnld üksiia-da
ei seleta olukorda. USA-1 on sÜskl
9480 aatomürslku M. liidu 8040 aä-tommürsu
vastu.
kuid N. liit ehitab edasi. M peab
ka USA, Siit tulebki uuS
igasuguses uues ar§
ja isegi filosoofias, kus väidetj
et maakera ei kannataks sellist.
mitamist üldse välja, kui see peajcs
kord vallanduma. Kogemuste puu­dumisel
ei tea keegi, milline ojeks
maakera Ja inhnkond pärast sell^t
Praegu kõigub toorõli vaadi an?et-ii|
chind'|35--4Ö vahel/K^^
õ|imagnaatide edust jäid otse joob-nuks
ka mõned hästi vastutustün-dttiJd
viaHtsused. Kanada valitsuse
Kanada õli tsaari iMarc
poolt uUš tõus, et ijõuaks
' hinna juurde välja.
Nüüd aga ennustatakse, et õli
hind maaümäturuj langeb kiiresti.
Õli ülejäägid on nii suured, et amet­liku
$35 asemel müüakse õli praegu
$29 vaat. Ennustatakse, et õlihind
langeb lähemas ^ e v i k ü s pO-le vaa­dilt.
OPECi õlimaad on harjunud
sõda ön;sundinud 10 kuni *15 mil
nit inimest põgenema oma kodur
; maalt ja sunnitud leidma onfiale, uiis
asukohamaa. Minister AxwortW ar­vates
põgenikke on alati, .olemas.
Nende probleem ei ole-perioodiline
ega inöödamiriey. Seda tuleb arves­tada
kõigil stabiilse riigikorraga
maadel, et põgenikud just seal soovi­vad
uue eluaseme rajada. Ta nentis
selle juures, et Kanada valitsus võib
põgenike vastuvõtmisel minna vaid
nii kaugele kui Kanada rahvas lu
b^b. Suur põgenike sissevool USA-sse
; Kuubalt ja Haitist möödunud
õlipjeester Mare LalondC; ennustas,; harrastama:kõrget elustiili jä nad ei
e t küll oli hind maailmaturul tõu-/ saa teisiti, kui peavad õli hinda alan-Ä;
b vähemalt :|55-le vaadist; SelleleV dama ja produktsiooni tõstma. See
rWaü uus ene^a k ( M i i l ^ Alberta fc^urustab juba.; p kõikuva aastatel on sündinud USA valitsust
iMntsiga. Kavandati,, et Ottawa oPECi õli kartelli, mis möödunud
riigikassasse peaks laekuma vahe-' kümne aasta jooksul on halastamata
40 miljardit; puhaskasu.^^K^^^ nülginud. Ega õli maa sees
kor<J^ sama palju pjdlidteenm^^ läinud kallimaks. -
radikaalseltl piirama põgenike sisse»
voolu. Seda võimalust tuleb arvesta­da
ka Kanadas, lliJii sooviavaldajate
arv kasvab lubamatult, suureks. •
Soodustuste tegemisega põgenike­le
Kanadasse pääsemisel; Kanada.
valitsus tahab näidata eeskuju teis­tele
maadele, et need teeks sama ja
aitaks lahendada üldist põgenike
probleemi. Uue korralduse kohaselt
Kanada „Refügee Status Advisory
Committee" (RSAC), kui riiklik pr-gan,
kes tegeleb põgenike asustami­se
küsimustega, saab omale suure­ma
tegevusvabaduse ja otsustab ise-seisvalj,
keda lubada a^uda Kana­dasse
jV keda mitte.
Samal ajal valitsusel' on ft kavas
suurendada Immigratsiooiükomisjo-ni
koosseisu 7-melt isikult 10-ne pea-le,
et kiirendada sooviavalduste läbi^
vaatamist, et põgenikel ei pruugiks •
kaua oodata ja närveerida. Vabama
korra tõttu võiks minister Axworthy
arvates pääseda senisest rohkem,
kuni 100 põgenikku aastas Kana­dasse.
•
1981. a. oli Immigratsioonikomis-jonile
esitatud 2592 .põgeniku soovi-.
avaldust. Nendest iiMTilndiiast, 172
f^last, 129 El Salvadorist, 98 Gi-neast
ja 95 Iraaijist. Ainult 19.5%
nendest sooviavaldustest rahuldati.
Mmister AxWOrfhyseletpe koha­selt
ei muuda uued soodustused im­migratsiooni
alal nende sikhide olu^
korda, keda kinni peetakse Toronto
hotellides Indiasse tagasi saatmi­seks.
Opositsioonipiarteidest, konserva­tiivide
ja NDP kriitiku^ valitsuse
immigratsiooniippliitikä osas poolda­vad
põgenikele antud soodustusi,
'kuid ei 'loe neid külläldast^s.
kondi.i Lütläsed asuvad peamiselt lahhigut. Yõib ometi oletada, et p
Eumopas ja huvipiiitanad on niaw sideni Reagan d reb^ade
Janduslikud sidemed ja peamiselt ehitamise progran^nist ja see pa-leb
M^vä aindt vaiMma.
^ / ICüid Moskva ei vatid ;veel> sest tal
on relvastuse ülekaal. Leonid BresL
nev oma viimases sõnavõtus lasl^
mõista, et kui USA võtab omale õi­guse
oma aatomürsüd suunata Nõu­kogude
liidule, siis võtab Moskva
berta ja Välismaised õlikompatiiid.
'Sellole kõrgele õlihinnale toetudes,
proj ekteeritl' Alsand • ja teised õlilik
vast toodetavad õli tehased^
I Tiüebuseks oli, et^^ auto-tööj
tüšed pidid vallandama suure­ma
osa oma töölistest, sest autode
bstnine läks tohutu suurte sammu
• Yale ülikooli üks professoreid en­nustab
isegi, et õli hind võib varsti
langeda $10-le vaadilt. USA kavatseb
kaitsta oma õli pannes Välisõli vaa­dile
$5^10 tolli. •
Kui õli hind peaiks langema, siis
langeb sellega koos ka inflatsioon.
Kuid selle juures küsitakse, ;et mis
Poola sõjaväelise valitsiise/ juht.ole suuteline andma abi Poolale selli-õliallikad.
Mida rohkem sai ÜSA presid^t
sissejuhatuseks ütelda, sest ÜSA yä-llspoUitika
Oim rahuarmastava ise-iööiiiiüga
õleiieb vastaste omapoolse,
test tungidest? Maaibnale tohiks sel­ge
olla, et N.' Liidu ekspansioon, aga
(kgllagasi. mma vaHtsus oU j ^^
; ^ a t ^ seadnud sisse r e i M ^ ^ ^ .lepingust, mis on rajatud sellele, et
llega lõppes üürimajade .ehita-kindral
Janizelskl yiibls Mdskvas
Poolale Vajalise majandusliku ja ra­halise
toetuse saainiseiks, Lahkumio
sel Moskvast Brezhney kaelustas sü­damlikult
Jaruzelsklt ja sel^t on
J tehtud järeldus, et Poola ja N. Liidu
ses ulatuses, mis oleks vajalik Poo­la
maljanduse ümberkorraldamiseks
ning tööstusliku ja .põllumajandusli­ku
produktsiooni tõstmiseks. Vaata­mata
sellele AindrälJanizelsk sõitis
Moskvast rahuldatult tagasi. Ta vüs
. õli hind tõuseb |55-le toorõli vaa­dilt?
Mis saab ; siis :;Ottawa eelarvest.
valitsuse jiihl vahel valitseb täielik , kaasa BrezhneJvi, kommunistliku
mm|e ning ehitustegevus langes nui»
Iile,'sirsjõudsid-iMd tööta tÖÖlis-v , ^ , ,
te väkke ka r veel autotööW^"^.^^^^^
ja vabrikute töölised, kes vallandati. jardi dollant? Kuid mis saab! õhin-
6v V " » , X,. ^ " v o - . - " ' . - - T " ^ tnra^ nii hinna tnt+n Täksid et- '^^^^^^^'^^ valmistamise ettevõtetest,
peamiselt õonekian^e, haarab pea-^^^0^^^ S.!^^^^!!^^!:^^^ kuhu on investeeritud miljardid dol-gu
kogu maailma. Samal ajal on M.
Midu väed sees Afganistanis, nõur
andjad Iraanis, ässitustöö ja varus­tus
Panama riikides ja Castro akt­sioonid
tiiatuvad kõikjale, kuhu
.Moskva;'tedakäseb. ;; •
Vlünäsel aästakümn^ on N. l i it
Qsles ehitanud oma relvajõudu, ku-iia
tema Moskva välispoliitika tugi­neb
ainult jõule, ähvardustele ja õõ.
riestusele. Teades seda, on ka presi­dent
Reagan I näidanud Moskvale i
kindlat tahet kaitsta liitlasi, oma he-misfääri
ja n^aailma USA relvajõu
võimsusega; See on ärritanud USA
lütlasl Euroopas ja on tekitanud
massilisi protestiavaldusi. ; Kuid
nüüd on jõudnud kord USA enda^
katte. On kerkinud sadandeid liitusl
poliitikute, akadeemikute, kiriku­õpetajate
jne. algätJjsel, kes on asu­nud
rüi^dama USA adnünlstratsioo-
Mvihnase selge hoiaku västii ja eri-ti
uuema lühhnaa^ aatomrelVade väs^
tu, miö peavad kaitsma Euroopat
lülid see on. alles algus.
ÜSA valitsus ei sooviks kulutada
üle 200 iniljardi dollarit uutele relya-kui
vahepealsed aastad de-
WashingtpnlS; vihjena Kuubale, kuhu
Moskva võl^ imestl oma missilld
tuua. Breshhev^unustai) ainult, et
punased missilld Kuubal kannavad
eastro habeme hinda, sest USA
võib selle kõrvetada.
// H. Liidu teadmatuses ja puuduses
hoitud Inimesel puuduvad reakt-sioonivõimalused
oma valitsuse ag­ressiivsete
püüdluste ja sellest tü- , , .. ,
ieneva ohu vasJu. Dmokraatllk® "^^^^'^^^^ ^lid odava õli ajastultõst
maade rahvastik häsü informeeritu» ^"^^ olitarvituse. kõrgele, hak-tevõtted
pankrotti:' Ottawa miljonä-ride^
kaukatäitjaile tegi see suur
töötute vägi ainult nalja, jsest raha:
protsendid aina tõusid ja tulud kabi-
: talidest olid suured. Valimisaeg
veel mägede taga. •
j Nüüd äga ähvardab olukord
maailma õliturul Ottawa ja Alberta
suure kasumi taotlejaid jätta hätta.
OPECi õlikartell on laguneniias, sest
na, kuid elumugavustest hellitatuna,,
tedb rohkem ja räägib ja demonst­reerib
rohkem. Nii ei tarvitse Mosk­val
olla illusioone, et läänes elatak­se
mugavalt, kuid võitluse korral
pannakse kõik oma jõud selleks, et
oma eluväärtusi kaitsta. ;
Kuigi läänes on timtuä k ä l l # väio
jendüs (L. Pearson ei olnud esime^
Me), et ,,parem punane kül surnud",
siis ometi meie ütelus koos paljude
teistega oh: ,^arem surnud, kui pu°
Biane." Selles peitubki tuleviku võit»
luse suurem jõud idng Ideoloogia/
mis ei lase punas©! orjastusel levida
jle maailma. -
lareid. Ja eestkätt Petro Kanadast,
kuna ÜSA 'eraettevõtted on .juba
oma kapitalid t^asi tõmmanud.
Parlamendis helisesid kellad selle
jpärast, et konservatiivid ei ieipi li­beraalide
range energia poliitikaga.
Nüüd tuleb konservatiiviüele, aga
just; abi nagu jumalast, et maailma­turu
õlüiinnad langevad kiiresti ja
viivad Ottawa ja Alberta kauka po-;
liitikute ilusad plaanid vett vedama.
, . . . , ..... , Elame näeme, kuid õli hind m'aail-ka^
id^asu^ma jalle ; v a i ^ kasuta. ^ürekti. Ei ole ette»
^^f^f^^&^^omxe, eest- näha abinõusid,;kui seda õlihin-katt
kivisöe p i ^ ^ na'langust peatada. Ka Kanada
p t , maa g^si, isegi paikese ja t i ^
^ energiat. S u m ^ j a ^ ^ ^
kulupsega autod kad^^^ di mäel kellad. Dn nagu kellegi ma-tumle
vaiksemad mudelid ja :tusekellad. Või^Ha: Ottawa-4lber.
V^e^tod. ^ ^ • ..^ . ta energia lepingu matusekellad.
Saudi Araabia hibas vahendada T ,
oma õU produktsiooni. Kuid pnkär- : >
ük^felse,mõistmine ja ük^stelsele va-jallse
abi andnü^ vajadusest aru-
Moskva on nähtavasti rahudatud
sellest, et kindral Jaruzelski On suut­nud
korra Poolas jalul hoida, rahva
tööle rakendada jä tööliste vabade
ametiühigute tegevuse seisma pan­na.
Moskvas ollaikse arvamisel, et
kindral Jaruzelskil läheb korda Poo-partei
presiidiumi ja valitsuse toe-tuse
ning Poolas ta võib arvestada
sealse partei pooleihoidu, kuni läheb
korda maal pidada korda ja rahu.
POOLA E l OLE UKlGARI
Kui kaua Jaruzelski suudab pida­da
korda Poolas ja juhtida tehia ma-janduslikku
arengut paremuse poo-
; le Ungari eeskujul, on Mšiinlaš, sest
Poola pole Ungari. Vabade ämeti-la
rahvast rahustada ning lepitada ühiugute, liit .^Solidaarsus", mille
kehtiva korraga, nagu sellega; toime tegevuse sojavätete valitsus kat-tetas
on rahva seas väga populaar­ne
ja ühel või teisel teel valitsusel
tuleb leida kompromiss tööliskonna­ga
ja. ^kirikuga. • Viimase juhtkond
toetab rahva ja tööliskonna nõudmi­si.
Praegu ei ole veel teada kuidas
reageerib Poola kirik ja rahvas
K
LUGEJA KIRJUTAB
tuli Janos Kadar Ungaris. Ungarit
loetakse momendil • mäianduslikult
paremini arenenud maaks kommu­nistlikus
blokis. . • . ^
VAJADUSED ;SlIt)IffiD'; ;•!
Poöra on majanduslilkult katast­roofilises
seisukohas. Ta vajab M^va nõiÄl^it^Sdawlito d
nu suurenal ^m*ral oma teostuse; ^ p^^,
kaigus hoidmiseks ja modemiseeri- külastada Poolat käesoleva
miseks, et prodüktsioom_tosta. Poi- aasta augustikuul, kui Poola pühaku
lumajandus on armetus olukorral Musta Madömia p^iitsemisest möö-a
^ suuda rahvasr ^ ^
tuleb imporleenda ja selleks puu- Moskva nõudmise juurdfe, siis on
^ ^ ^ ^ võimalHcud Poolas usulised ja ma-
Mdada koiki_Popla vajadus, oma: janduslikud raliutused, kiriku ja
poosele laenute ja m«ei^aalseabt^:.^^s^^^ ühisel juhtimisel. '
ga, kuid arvudes ,šefi jai maantlema^
ta. .Välisvaatlejate arviates^N^^ '
mHlestuifoncüd <m^^ M
Suuhakd oma^enm joi
iilliiiii
@mf& f>ugejats mõtteavaljiusi — fca
T&eia mis d iihtu ajalehe šdsukdh-tädiga.
Paluma fcirjutodo fcofcfcw.
võtlikult ja Itsoda oma nitni je
Eesti Kanadas
lALTI KÜSIMUSTE
302 Danforth Ave,,
Toronto, Oint.»WK
m (416)^1951
J IV*' IL J * iMiudu tulumaksuvabaJnrtltunjl aaa-aodrc8S.
Tometw jdtcb endoW ÕU n j ^ . E^n Maja; 958 Broad-gusž
iühMaäa ning
korrd jätta avaldamal©.
aje vtow Avd. Tonmto, Ont. M4R 2110
FiOWEÄS & tJIFTS
; MEIE mis pNSÄADAVAL^^^
^^^^^
Samuti käsitöö kinkeesemeid
MEREVAIGU^ KEMAMIISA-^^^^^^
V . ; :;PUyNIKEimm^^^
Kõneldakse efešti, läti ja ingUse keelt.
,,Meie Elus" nr. 6. kirjutab H.S.
„Ruhnulased ei olnud eestlased".
. Eestlaste hulka on ruhnulased
võetud koos oma pulmaleivaga Sil­via
Kälvik'u raamatus ,;Eesti rahva-toite"
Ihk. 18.
Eks setudel, saarlastel ja ruhnu-lastel
ole oma erinevusi toitlusta­mises,
aga nad on ka olnud eestla­sed.
Praegu elab ju-suur grupp" ruh-nulasi
ja Riguldi rootslasi, nii nagu
meie neid Eestis elades tavatsesime
nimetada, Rootsis. Nende pojad on
isegi olnud 'StoMiolmi Eesti Komi-te
juhatuses, näitelcs Niis Lindeberg,
Need ruhnulased oskavad eesti keelt
rääkida.-;^ 1962 aastal tutvusin Ruh-nust
pärit oleva tüdrukuga, kes on
mu sõbratariks. Ta oskab eesti, sak­sa,
rootsi ja: ruhnu keelt,'aga meie
kirjavahetus toimub siiski eesti kee-les.
'•/'[:•',
Ruhnulased esinesid möödunud
mps peaksi ne meie siis Torontos W^^^^ — Riguldi; rah-n^
nde pulmejleibä ignoreerüna. värõfvas. IFoto on tehtud iii®!!
NEW YORK (M.E.) - Polütilisdi
meeleavaldused N. Liidu agressiivse
poliitika vastu toimusid |aas fik
USA ühenduses Äfg^stani Päevaga
- - müle pidulik väljakuulutamhie
ICongressi «t epanekul teoktati pre­sident^
Reaganilt. Sedcordsell de­monstratsioonidel
ei olnud mitte
i^ksnes asjast riivatud etnilise^ gru-
;pid vaid kaasa lõid paljudes kohta­des
ka ameeriklaste veteranide j.t.
organisatsioonid. New Yorgis oli
mõjukas ralU N. Uldu UN-i eshidu-se
hoone juures, kus eestlaste grupis
oU näha sõja:veteranej.t., kuna Long
Islandil tolmus meeleavaldiis ka N.
Liidu tähtsamate tuusade jaoks soe­tatud
mahsionist ^puhkekodu" juu­res.
Seal oli eestlaste poolselt suure­ma
grupbiä väljas L.I. Eesti Seltsi
pere. t)ldlst eeltööd ja koordinat­siooni
metropolitan piirkonnas juh­tis
etniliste org. antikommunistli­kust
rindest dr. E. Rubdi
Valges Majas päeva aküle allakir­jutamisele
oli kutsutud rohkelt etnl.
Uste gruppide esüidajald, kobar vii­bis
kia külalisi Euroopa Parlamendi
perest. Eestlasi võtMd sellest osa
kuus Isikut, eesotsas ÜEKNeslm.
L. Savi ja ERKt> eshn. 1 Stoonsonl-ga.
Puudutades N. Vlene agressioo­ne,
märkis asepresident G. Biish ni-mellselt
ka Balti vabariiki j.t. Ida-
E^^rrbpa maid kui kannatajaid; Pre-oma
Chicagos toimus sealses advokaa­tide
keskuses ^'QhicagoBar Asso-ciation
Balti küsimuste konverents,
. kus eesti, läti ja leedu tegelastel oli
võimalus vahetada informatsiooni
ÜSA välisniihisteer|iümi Balti küsi­muste
uue ametniku Milfred Patter-söni,
uudiseid vahendavate , Rand
Co., briti Reuters Wire Servicel NBC,
CBS j.t. esindajatega. TeadusWjaiia
• toimis kohapeal eluijiev BRiKt) liige
" Giida Karu. Muii hulgas puudutasid
• Balti esindajad ika nn. sdjakurjate-feijate
tagakiusamis|e Msimust. In-
I formatsioonikonverentsi korraldus
[tuli Balti Vabadusliidu kaudu.
tamm.
„MEIE ELU'V asutas iesti Ohlskond
ja seisab Wstl ühiskonna toonistu-
908.
CM «osa
et Afganistani küshnus on tähtis
Lääne—Ida vahekordades. Ta andis
ülevaate ^ Afganistani sündmusist,
mõistis hukka Moskva teod ja Imet­les
afgaani yabädusyõltlejate vah»
TOt. — Tuleb leida teid, et Afganis^
tani kriis lõpetatakse, punaväed ja
nükuvalltsüs peavad sealt lahkuma.
ÜSA valitsus saatojataoivalt afgaa­ni
põgenikele; toltato^d ja muud
abi, mis seni on ulatunud 20ÖmM|o
doll. piiresse;
,^ele Elu" nr. 13 (1674) 1982 '
Ebakindel
(Algus esiküljel)'
kontrollinud panga arveid vähem
üks kord kuus, vahel ka kaks to
Kpntroll on teostatud riigimääruj
kohaselt ja liikmeile on saadet
' kontpllkirju. Panga arvepidam
on olnud korras ning laenude kus
tamisi möödunud aastal ei esinen
Välisrevident Gunnar Mitt teai
et tema koostöö panga personal
on olnud hea ning et panga juhti
ne seisab professionaalse oskus
inimeste kätes, mis eeldab rahul
jfl va olukorra peatse taastamise.
Kanada CA. määruste järgi, j
ga tegevuse kontrollimisel selgu?
aruanded esitavad õiglaselt pa
majanduslikkuj seisukorda 31.' d
1981. a. ]
Kõik 1981. a. aruanded võeti vs
; sõnavõttudeta'ning ühel häälel.
' ' Abilaekur Eduard Kuutma • es
1982. a. eelarve, mis on ette| näi
177.800-dollarilise kulude ülekaal
Panga jujhatuse arvates ei ole
näha hoiuste suurt juurdeka
Panga tulude tõusu^on ette r
umbes 285.000 dollant kinnisvar
isiklike laenude pealt, Operatsic
kulusid on püütud piirata* ni
need üle tavad eelmise aasta Jcj
ainult 3C.500 dollari võrra.
SÕNAVÕTUD,:; •
Panga liige Voldemar Vares s(
tas • oma sõnavõtus tõsta isil
laenu kindlustust 2000 dollarilt
poole. •; •';-;•:.>:. •';".':•' ••' • •;
Panga liige Madis Peeker soo
eelarve puudujääki poole võrn
hendada, avaldades arvamist, et
ga juha:tus ei pruugi i^af häda
jkorda 10—12 inimesgga. koos ;
iSelle asemel võiks kokku tulla
jkolmel-neljal liikmel üks kord ;
las, nii nagu soome ühispank
teeb. ;-;•••'.•.'.^
/ E . Kuutma vastas sellele, et i
^ juhatus peab tihedalt koos k
kuna panga intressid muutuva*
ti, vastavalt Kanada Keskj
meelemuqdatustele. Ta soovita;
arve vastu võtta esitatud kujul
hääletusel Ica tehti ühe vasluhäi
Juhatuse spkretär Eirio Kuri!
teatavaks. soovitatud 3 põh
muudatust: kinnisvaralaenude
tõsta 100.000 dollarilt 150.000 d(
le, isiklike laenude piiri tõsta 1
dollarilt 170.000 dollarile ja põ
ja muutmiseks vajaliku kvoc
sõnastust muuta ,;2/3 kohale
ihäällearvuV asemele ära
häältearvule".
Kõik kolm põhikirja müutm
tQpanekut võeti vastu ühel hää
Ühistegeliku Keskpanga M
mgksu
sõnavõtjus, et varasema $1,50
panga liikmelt, mida varem
pank oma tagayararahadest.
1982. a.
$2,25.:.
osas teatas E.Kuutmj
igal pahga liikmel ise
Ontario uue seaduse kohas(
dets. 1981, peavad kõik ühisp
inVesteerimia 10% oma läbil-
Ontario Liquidity Pooling'i ir
ga, mis op 2% madalam pi
intressimäärast. TEÜ puhi
10% 2.392.6.44. dollarit.
VALIMISED
Valimistele kuulusid juhatu
med: E. Runge erru läinud J. ]
jjfGh asemel 2 aastaks, S. K
/Kük ja E. Kuris, igaüks 3 a
-JCõilo juhatuse liikmed' valiti
S O O J i
^ Uued ja parandamine ik
i( Kasutage riiklikku toet
i( Mõõdukad hinnad, oski
R O L A N D K
KEVADPÜHADEKS Kt)L
141 Dähforth
tel.(4
376Collegei
Tel. (4
Saadaval suures valik
• VÄRSKED LIHAD
• SUITSETATUD LI
• JUUSTUD
• EUROOPA KONSl
• PIRUKAD ^
• KONDIITRI JA F
• IMPORTEERITUI
J ;; I • :;; •; • '
Mõlömatesär
SOOi