1986-01-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Il,' • •
P74) 198S
NK
1
aa
pest juhtu-
Iliselt hai-laimis
töö-pmaeridi-ku.
peale väilt,
kasulik
Isakonnas,
kuj|t, kes
otta.
mada tee-
;(Employ-leenindus-'
(J,-nimega
[tl" (tööde
idatud ini-lesed,
kes
Inenud 30-
|d vigased
(native
Ivähemus-
)s).
Iksid ^ olla
heätege-jä
orga-indivi-vastavat
arvesta-rahälist
katteks.
|ise puhul
li $10.000
)halvaja-liks
ühen-
„Canada
I helistada
ijgiale" —
lelefen:!-
ipoeg on
Irmd and-st
Kana-r
ta soo-laasiumi
ülikooli
tma abis-linu
juU"
ihatam
leidma
ese, enne
J. See täile
elukö-
|imä, mil-
^ennapo-löttä.
.
Istu )/Ot-minema
lati. Seal
2ha edasi
bgm istest
|da oppe-clearan-
Idence of
Igatist ,(ja
Ipimisekf/
L on teie
[ülalpida-llle
kohta
JKuid kui
it), ei saa
löppimise
[iks võite.
)oni asu»
|on Cent-jng
inCa-
Kudents"
leidväll.
(EÜS
••nr. S NELIAPÄEVAL, 30. lAANUARII^r" THURSDAY, JANUARY
Kiri Saksamaalt
ÖEISUNGEN („MEIE ELU"
kaastööliselt) — Enne Esimest
maailmasõda öeldi Eestis Saksamaa
kohta: „See on maa, kus ka
sandid saia söövad/' Sellega vihjati
Saksamaa kõrgele elatustasemele.
Nüüd on see arvamus ilmselt
akuutne niinimetatud Kolmandas
maailmas, kust valgub tuhandeid
„põgenikke''Saksamaale, kus taotletakse
asü
Enamus tuleb lennuteel Ida-Berlii-ni,
kust nad saadetakse pikema jututa
kas Lääne-Berliini või Lääne-Sak-samaale.
tdasi tuleb neid illegaalselt
üle piiri kas Austriast või Shveitsist,
kus vastuvõtmise tingimused paljii
rangemad. Ainuüksi läinud aasta
jooksul tuli Lääne-Saksamaale
73.822 välismaalast asüüloigust saama.
Seega 199 protsenti rohkem kui
eelnenud aastal.
Lääne-Saksamaa kui väga- liberaalse
asüülõigusega maa ei saada
kedagi tagasi enne,kui asüülõiguse
otsimise põhjus pole selgitatud. See
menetlus kestab sageli kuni seitse
aastat. Selle aja vältel peetakse JDÕ-genikud
ülal riigi kulul, mis läheb
aastas miljoneid maksma.
Möödunud aastal tuli 17.380 põgenikku
Sri Lankast, 7127 Türgist, 4471
Indiast ja 3240 Pakistanist. Edasi on
veel asüülõiguse otsijaid Suda^nist,
Etioopiast, Bangladeshist, Tshehho-slovakkiast
ja jLiibanonist. Aastal
1984 anti asüüloigust 27-le protsendile
taotlejatest, teised said lennupileti
oma kodumaale. Rõhuv enamus
on niinimetatud majandusasülandid,
keda kavalad agendid kodumaal on
meelitanud .oma varandusenatukese
müüma ja Saksamaale tulema. |
: Saksamaal, kus juba aastaid üle
kahe miljoni töötu, on asüülõiguse
taotlejad suureks sotsiaalseks probleemiks.
Puuduvad laagrid massiliseks
majutamiseks ja väiksemad kogukonnad
on umbusklikud sageli
mustanahaliste põgenike vastuvõtmisel.
Lisaks sellele tuleb palju põgenikke
Ida-Saksamaalt, Poolast ja
ümberasujaid N. Liidust. Aastatepikkune
laagrielu süvendab välismaalaste
kriminaalsust. Pidev tööpuudus
õhutab vaenulikkust võõrgis-te
Vastu. Eriti vihatud on türklased,
kes on teise mentaliteediga ning „ l i ginevad
nagu kodujänesed". Kuna
sakslaste endi iive on äärmiselt madal,
on paljudes kogukondades ijoh-kem
välismaalasi algkoolide klassides
kui. sakslasi. 1
EAUDRIMP TIHEDAMAKS
Kui tihti ,,DpR'i" piirivalvurite
punkrites 1398 km pikkusel piiril
alarmikell heliseb, jääb nüüd läänes
saladuse.ks. Tulistamised piiril lon
y*äänud harvemaks. Uued elektroonilised
alarmiseadeldised lasevad põge-
„ nikud juba enne piiri avastada.
Ainult 160 põgenikku pääses möödunud
aastal üle piiritõkete või müüri
Berliinis. Nende hulgas oli hulgana
piirivalvureid, kellel piiri ületamine
vähem ohtlik kui harilikul surelikul.
Aasta varem põgenes üle tõkete
veel 198 isikut, kõik noored, terved
mehed.
Uus tõkkesüsteem on nihutatud
rohkem „DDR'i" maa-alale. Põgenikud
põrkuvad juba mõnisada meetrit
enne piiri eeltõketele. See on kõrge
aed, varustatud alarmitraatide ja me-tallikildudega
üleval. Aia alt ei saa ka
läbi kaevata, kuna maasse orfpandud
pooleteise meetri sügavusse ulatuvad
betoonplaadid. Ka selle ptiritõkke
ees on maa viie meetri laiuselt äestatud.
Kui põgenik pääseb selle eeltõk-
, keni, vallandavad alarmitraadid häire
punkrites, kus lülitatakse sisse
helgiheitjad ning saadetakse teele ja-hikomandod
koertega.
Seega on surmavöönd piiril muudetud
peaaegu; perfektseks. Hoolimata
sellest ei ole annulleeritudtulis-tamiskäsku.
IGAVESED TUDENGID
• Neil päevil avaldas poliitmagasin
„Der Spiegel" kirjutise, millest nähtub,
et 1,3 miljoni saksa tudengi hulgas
on 150.000 niinimetatud näilis-tudengit,
kel pole huvi õppimise ega
eksamite andmise vastu. Ainsaks
huviks on madal haiguskindlustus.
Nii avastati Düsseldorfis üks 64-aas-tane
hea praktisega hambaarst, kes
oli haigekassas registreeritud tudengina,
makstes ainult 55 marka haiguskindlustust
kuus.
Asja hakkas uurima üks Düsseldorfi
kindlsutusagentuur. See
avastas, et 200 tudengina kindlustatud
isiku hulgas oli ainult kolm, kes
õppisid ülikoolis. Kõik teised olid
kas iseseisvad insenerid, hotelliomanikud,
transportettevõtjad, töötud
pedagoogid või kunstnikud.
Igavesed ü l i õ p i l ^ d naudivad ka
teisi eeliseid n a ^ õppeabiraha,
odav söök mensal alandatud tariif
lähiliikluses, odav sissepääs kultuurilistele
etendustele jne. Mäinzi ülikoolis
avastati üks meditsiintudeng,
kes „õppis" 62-es semestris (31 aas- ^
tat) sooritamata ainsatki eksamit.
Berliini Vabas Ülikoolis on 22 protsenti
tudengeid, kel üle 15-ne semestri
turjal. Läbilõikes studeerivad saksa
tudengid 12,7 Semestrit.
Kuna akadeemikutel on viimastel
aastatel raskusi töökoha saamisega,
siis ,,õpivad" paljud põhimõttel: parem
olla tudeng kui töötu. Loomulikult
pidurdavad taolised logelejad
- noorte ja õpihimuliste pääsemist ülikoolidesse.
Ka need, kes alustavad
stuudiumi pärast pensioneerimist.
Vanimaks üliõpilaseks Saksamaal
on üks 82-aastane rauk Erlangenis.
. -kk', ,
(Algus esiküljel)
TORONTO - - Linnanõunik Steve
McLaughlin esitas raekojas kava,
arenda Torontos välja King Št. W.
ja Spadina Ave. rajoon Toronto
moetööstuse piirkonnaks, kus valmistatakse
parimad ning väärtuslikemad
rõivad. Kava tuleks väljakuulutamisele
maikuul, kui Torontos
peetakse moepidustusi.
OTTAWA Peaminister Muko-ney
kõrgendas riigi suurettevõtetis
fkroonikompaniide) juhtide palkasid
vastavalt etasektorile. Kõrgemaks
palgasaajaks osutub Petro
Canada esimees Wilbert Hopper,
kelle täpset palga suurust pole teada,
kuid on mO.OOO ja $475.000
vahel Peaministri oma palk on,
1131.955 aastas, pluss vaba elamu
ja muud kulud. 20 Kanada suuremate
ettevõtete direktorid saavöd
palka $100.000 kuni ^455.000 aastas.
Palgaekspertide arvates es
peaks riigiettevõtete juhid olema
juhtival kohal võrreldes erasektori
palkadega, vaid pigem jälgima erasektori
palgatõuse. Prsasgu
Kõnelejad Balti Veteranide Korpuse 20: aastapäeval. Ülal E.V. aupea-konsil
Ilmar Heinsoo ja Balti Veteranide Liidu Kanadas president
Stanley Jokubaitis. All — USA Eesti Vabadusvõitlejate Liidu abiesimees
Raimond Tralla ja Soomepoiste Klubi esindaja Endel Ruberg.
Foto — S. Preem
mmm
SM»
1 T
m Kt
m
T.E.V.Ü kuldmärgiga vääristatud Endel Reinas ja Henri Hänilane
Iparemal) vasaku! ühingu esimees ÜloTamre. Foto — S. Preem
Ühinedes oleme 0 0 9
(Algus esiküljel)
Tervitama oli tulnud ka endine millised teadustajana tegutsev Raffi
minister ja parlamendiliige Hamilto- Moks ette luges.
rtist John Munro. ärgnevalt Daugavas Vanagi mees-
Eesti Ohvitseride Kogu nimel ter- koor esitas 7 laulu dr. A. Perkons'i
vitas kpt. August Nõmmik ja Soome- juhtimisel, millistest mitmed olid
poiste Klubi poolt tõi tervitusi Endel eestlastelegi tuntud sõdurilaulud. .
Ruberg.
Viimase tervitajana kõneles Raimond
Tralla, tervitades USA Eesti ,r. J i r ^ . . r v
Vabadusvõitlejate Liidu ja Michigani VU liikmed Endel Remas ja Henn
Läti meeste laulu järel kutsuti välja
Eesti Vabadusvõitlejate Ühingu nimel.
Hänilane, kellele Ulo Tamre ja Ilmar
Heinsoo andsid üle ühingu kuldrin-
Leedu peakonsuljonas Smutsinas "^"^^^^^^^^
ja EKN peasekretär Priit Aruvald dis^^e Valdo Li lakas ele Eesti Va-
Lembitu skäutüksus
ris
11. - 12. jaanuaril toimus Kotkajärvel
lumesse mattunud metsades
(Muskokas) Toronto Lembitu skaut-üksuse
lumelaager.
Laagri nimi oli „Taevahulkuri laager",
leuna poistel oli kavatsus vaadelda
Halley komeeti Kotkajärve
peamaja esiselt nõlvakult, kust avaneb
lai vaade üle metsade lõunasse.
Pikksilmad selleks olid võetud kaasa,
ja isegi laagri märk oli komeeti
kujutav: 10-sendine koos nahari-bast
sabaga,(Märgitegija oli Viktor
Vessman). Kahjuks takistas aga vaatlemist
pilves ilm. Sellest hoolimata
oli aga tuju hea, sest talvelaagris on
alati tegemist ja lõbu palju.
Laagri vastutav juht oli Harold
Kivi. Abijuhid: Evald Oder, Ants
Evard, Jaan Kruus, Viktor Vessman,
Asko Kütti, Riki Laanvere, Peeter
Leis, Andres Kasekamp.
Dr. Jaan Roos ja Allan Mägi olid
suusainstruktorid.
Köögis tegid maitsvat toitu perenaised
Hilja Jukkum, Eda Loo ja
Anne Orunuk.
Laupäevaõhtusel koldeõhtul (mi-olid
saatnud kirjalikud tervitused,
1. ja 2. veebruaril
dr. T. Maimets
J . ja 9. veebruaril
dr. M . Leesment
15. ja 16. veebruaril
dr. J. Marley . . .
22. ja 23. veebruaril
dr. R. Pahapill .
t I • • • 469-1322
481-6834
921-7777
921-7777
da juhatas Harold Kivi) tehti laulu ja
Evald Oder rääkis poistele eesti talvistest
tähtpäevadest.
badusvõitlejate Keskuse 3. järgu teenetemärgi.
Teenetemärkidele järgnevalt Stanley
Jokubaitis andis üle väikse kingituse
TEVÜ esimehele, Ülo Tamre-e,
miila järel sopran Tamara Nor-heim
laulis Georg Iltali orelisaatel
kolm laulu, millistest viimane tulli
koTdamisele. .
Lõppsõnas TEVÜ abiesimees Raffi
Moks tänas kõiki esinejaid ja külalisi.
Selle järel lauldi helilindi saatel
^Eesti, Läti ja Leedu hümnid. Eeska-.
va lõppes lippude piduliku väljaviimisega.
' :.
Eeskavale järgnes tants Georg Iltali
kapelli saatel. ' .
: ® •
Eeskava kestvus oli tubli kaks ja
pool tundi. Seda võinuks korraldada
iseseisva aktusena. Nüüd kujunes
Uus eesti kogudus
Kesk-Floridas
EELK peapiiskop Konrad Veemi
külafkäigu puhul Floridasjse toimus
14. jaanuaril St. Petersburgi
Trinity kirikus eestikeelne jumalateenistus
peapiiskopi osavõtul.
Teenisid veel õpetaja Juhan Suur-kivi
ja dr. Priit Rebane. Dr. Rebane
on teatavasti Trinity ameerika koguduse
hingekarjaseks. Jutlustas
peapiiskop Veem. Osavõtjaid teenistusest
oli üle kuuekümne.
Pärast peeti uue koguduse asutamiskoosolek,
millest võtsid osa
need, kes olid soovi avaldanud astuda
uue koguduse liikmeiks.
Koosoleku juhatajaks valiti peapiiskop.
Esimesena ülestõstetud
koguduse asutamise küsimus otsustati
koosolf jäte poolt jaatavalt.
Uue koguduse nimeks võeti Eesti
Ev. Luteri Usu Kesk-Florida kogudus.
Koguduse juhatus valiti koosseisus
— Albert Piirand, esimees;
Martin Laas, abiesimees; Tamara
Uusvell, kirjatoimetaja; Hilda Piirand,
kassapidaja. Revisjonikomisjoni
valiti Siina Kiipsar ja Egon
Nurmet. Koguduse õpetajaks on Juhan
Suurkivi.
Koguduse liikmeskond koosneb
tegevliikmetest ja toetajaliikme-test.
Viimaste hulka kuuluvad
need, kes on liimeteks teistes kogudustes,
kuid tahavad ka kaasas
olla selles koguduses. Asutajaliikmete
arv on kokku nelikümmend.
Pärast koosolekut toimus Trinity
kiriku altari ees uue koguduse õpetaja
ametisse õnnistamine peapiiskopi
poolt kirikuliste juuresolekul.
Pühapäeva hommikul oli aga läinud
väljas sulaks. Lumi oli vesine, nii see aga aktuselaadseks segakavaks,
et oli tegemist õige suusavaha leid- kustõsisedkõnedjatervitused vahelmisega.
Suusatati siiski, kuid tehti ka dušid kergesisuliste viisidega, kus
lumesõda.' samal ajal toimus alkoholimüük ning
Laagri köögi katuselt aeti maha lõpuks järgnes tants ning loterii,
lumi, mis oli ähvardavalt paks. Ka Võib-olla sunnivad majandusli-
Muskoka erakvilate katustelt on ajalised või muud tingimused
soovitav sellel aastal lumi maha aja- ^^'^^ organisatsioone tulevikus selle-dä.
la3^S6id üritusi sagedamini ühele õh-
Kui pühapäeva õhtupoolikul asuti 1^^^ ^uhjama, siis peaks ikkagi jääma
koduteelfe, oli kõigil mõnus talvetun- kontroll üksikute esinemiste pikkus-ne
veel mõneks ajaks kontides. -m
oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiintiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiHinit^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitimgi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiijiiiiiiiiiiininiiniiiiiniiiiiiiitiiiiiniiiiifiHHtiiiiiiiiiiiB
TEADAANNE
„Eesti Skaudid Kanada Jambo-reel"
meenutusõhtu toimub 2.
veebruaril, kell 3.30 p.l. Eesti Maja
noorteruumis. CJ85 film, diapositiivid,
pildid, laulud ja naljad.
Kõik teretulnud.
EESTI SKAUTIDE MALEV ^
KANADAS
Naisseltsi Vastlapäeva
pealelõuna
Kaasmaalased on palutud 16.
veebr, kell 3 p.l. Eesti Majja, et pühitseda
vastlapäeva ja veeta koos mõnus
talvine pealelõuna. Kavas on
päevakohane ettekanne Tanni
Kents'ilt. Pakutakse kohvi, mille
kõrvaseks on värsked vastlapäevli-kud
küpsetised, mille retseptid on ka
saadaval. Väärtuslike võitudega loterii
eest on hoolitsenud Toronto Eesti
Naisseltsi Käsitööringi liikmed.
Loodame rohkearvulist'osavõttu.
E. JAA
KÕIGE PAREMAD HINNAD TORONTOS
17 korterit 36-st juba müüdud.
Uus UPPER BEACHES KONDOMIINIUM eestlastele
3736 ST. CLAIR AVE. EAST
Uus, moodne, avar, privaatne, kvaliteediline kondomiinium - liiklusele
kättesaadav ja jalutuskaugusel ranna pargist. ® Ehitus algab
aprillis 1986, valmib mais 1987.
OSTKE mi)D, EELMÜÜGI HINNAGA ENNE KOO
HINNAD UUESTI T Õ U S E V A D .
Büroo avatud igal laupäeval ja pühapäeval kl. 1-5 p.l. või kokkuleppel
444-6405,444-2897,266-5019.
Esto '88 korraldajad
kohtusid Melbourneis
Kanada komiteed esindasid
Toomas Metsala ja Maire Lainevool
1985. aasta lõpul, reedelj 27. detsembril,
saabusid Qantase lennukiga
4 kaasmaalast, kes varemate
ESTO'de korraldamises on osalenud.
Nimelt: Toomas Metsala Torontost
(ESTO' 84 Komitee esimees
ja praegu ESTO '88 Kanada Komitee
esimees), Maire Lainevool
Torontost (ESTO '84 Majutaja),
Peeter Kiik Baltimore'i8t (ESTO '88
USA. Komitee esimees ja Ü.E.K.N.
peasekretär) ja Mäido Kari Washingtonist
(ESTO'88 USA Komitee
abiesimees ja Austraalia eestlaste
esindaja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
juures).
Kuna pikk reis oli tehtud selleks, et
tutvuda kohtadega, kus toimuvad
ESTO '88 üritused ja saada ülevaadet
kuhu majutada tuhandeid kaasmaalasi
Kanadast ja USA-st, kes ESTO
'88-le tulevad, siis oli valmistatud intensiivne
kava, et kolme päeva jooksul
näha ja kuulda niipalju kui võimalik.
Kava koostas ESTO '88 Üld-toimkonna
juhatuseliige Sven Türno
koos üldjuhiga ja teiste juhatuseliik-metega,
kes tol ajal Melbourne'is
olid. Nende kolme päeva jooksul
nähti tõesti kõiki tähtsamate ESTO
'88 ürituste asukohti ja Melbourne'!.
Esmaspäeval, 30. detsembril oli
vastuvõtt Melbourne'i linnapea
Thomas Lynchi juures, Melbourne
Town Häiris. T. Metsala andis üle
Toronto linnapea Arthur C. Eggleto-ni
tervituskirja ja kingi ESTO '84
albumi näol. Vastuvõtul viibisid paale
väliskülaliste veel ESTO '88 üldjuht
Evald Mõisa ja Juta Mõisa. Linnapea
omakorda kinkis kõigile Melbourne'!
150. aasta juubeli albumi.
Kohal olid ka pressi- ja televisiooni
esindajad ja samal õhtul näitas SBS
kanal 0/28 oma päevauudistes seda
juhtumit Melbourne'!- raekojas.
P. Kiik ja M . Kari lendasid juba 31.
dets. pärastlõunal tagasi. Siin olles
jätkus neil veel aega, et külastada
endist A.E.S.L. esimeest M.V. Otsa.
T. Metsala ja M . Lainevool jõudsid
vahepääl veel külastada Adelaide
inna ja Suurlaagrit! Samuti võtsid
nad osa melbourlaste aastavahetuse
ballist ja sel õhtul andis T. Metsala
üle nn. ESTO lipu järgmisele üldjuhile
E. Mõisale. §ee väike, kuid kuulus
lipp on siiani lehvinud kõikidel
ESTO-del. 1. jaanuaril viis lennuk ka
nemad koju tagasi.
(Informatsioon on antud Evald
Mõisa poolt ja ilmus Austraalia ajalehes
„Meie Kodu". Torontos ilmuvatele
eesti lehtedele ei ole antud
siinsekomiteepoolt mingit informatsiooni).
Esto korraldajad Meibourne'is. Keskel kanada komitee esimees
Toomas Mdsala ja Esto '88 üldjuht Evald Mõisa.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 30, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-01-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860130 |
Description
| Title | 1986-01-30-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Il,' • • P74) 198S NK 1 aa pest juhtu- Iliselt hai-laimis töö-pmaeridi-ku. peale väilt, kasulik Isakonnas, kuj|t, kes otta. mada tee- ;(Employ-leenindus-' (J,-nimega [tl" (tööde idatud ini-lesed, kes Inenud 30- |d vigased (native Ivähemus- )s). Iksid ^ olla heätege-jä orga-indivi-vastavat arvesta-rahälist katteks. |ise puhul li $10.000 )halvaja-liks ühen- „Canada I helistada ijgiale" — lelefen:!- ipoeg on Irmd and-st Kana-r ta soo-laasiumi ülikooli tma abis-linu juU" ihatam leidma ese, enne J. See täile elukö- |imä, mil- ^ennapo-löttä. . Istu )/Ot-minema lati. Seal 2ha edasi bgm istest |da oppe-clearan- Idence of Igatist ,(ja Ipimisekf/ L on teie [ülalpida-llle kohta JKuid kui it), ei saa löppimise [iks võite. )oni asu» |on Cent-jng inCa- Kudents" leidväll. (EÜS ••nr. S NELIAPÄEVAL, 30. lAANUARII^r" THURSDAY, JANUARY Kiri Saksamaalt ÖEISUNGEN („MEIE ELU" kaastööliselt) — Enne Esimest maailmasõda öeldi Eestis Saksamaa kohta: „See on maa, kus ka sandid saia söövad/' Sellega vihjati Saksamaa kõrgele elatustasemele. Nüüd on see arvamus ilmselt akuutne niinimetatud Kolmandas maailmas, kust valgub tuhandeid „põgenikke''Saksamaale, kus taotletakse asü Enamus tuleb lennuteel Ida-Berlii-ni, kust nad saadetakse pikema jututa kas Lääne-Berliini või Lääne-Sak-samaale. tdasi tuleb neid illegaalselt üle piiri kas Austriast või Shveitsist, kus vastuvõtmise tingimused paljii rangemad. Ainuüksi läinud aasta jooksul tuli Lääne-Saksamaale 73.822 välismaalast asüüloigust saama. Seega 199 protsenti rohkem kui eelnenud aastal. Lääne-Saksamaa kui väga- liberaalse asüülõigusega maa ei saada kedagi tagasi enne,kui asüülõiguse otsimise põhjus pole selgitatud. See menetlus kestab sageli kuni seitse aastat. Selle aja vältel peetakse JDÕ-genikud ülal riigi kulul, mis läheb aastas miljoneid maksma. Möödunud aastal tuli 17.380 põgenikku Sri Lankast, 7127 Türgist, 4471 Indiast ja 3240 Pakistanist. Edasi on veel asüülõiguse otsijaid Suda^nist, Etioopiast, Bangladeshist, Tshehho-slovakkiast ja jLiibanonist. Aastal 1984 anti asüüloigust 27-le protsendile taotlejatest, teised said lennupileti oma kodumaale. Rõhuv enamus on niinimetatud majandusasülandid, keda kavalad agendid kodumaal on meelitanud .oma varandusenatukese müüma ja Saksamaale tulema. | : Saksamaal, kus juba aastaid üle kahe miljoni töötu, on asüülõiguse taotlejad suureks sotsiaalseks probleemiks. Puuduvad laagrid massiliseks majutamiseks ja väiksemad kogukonnad on umbusklikud sageli mustanahaliste põgenike vastuvõtmisel. Lisaks sellele tuleb palju põgenikke Ida-Saksamaalt, Poolast ja ümberasujaid N. Liidust. Aastatepikkune laagrielu süvendab välismaalaste kriminaalsust. Pidev tööpuudus õhutab vaenulikkust võõrgis-te Vastu. Eriti vihatud on türklased, kes on teise mentaliteediga ning „ l i ginevad nagu kodujänesed". Kuna sakslaste endi iive on äärmiselt madal, on paljudes kogukondades ijoh-kem välismaalasi algkoolide klassides kui. sakslasi. 1 EAUDRIMP TIHEDAMAKS Kui tihti ,,DpR'i" piirivalvurite punkrites 1398 km pikkusel piiril alarmikell heliseb, jääb nüüd läänes saladuse.ks. Tulistamised piiril lon y*äänud harvemaks. Uued elektroonilised alarmiseadeldised lasevad põge- „ nikud juba enne piiri avastada. Ainult 160 põgenikku pääses möödunud aastal üle piiritõkete või müüri Berliinis. Nende hulgas oli hulgana piirivalvureid, kellel piiri ületamine vähem ohtlik kui harilikul surelikul. Aasta varem põgenes üle tõkete veel 198 isikut, kõik noored, terved mehed. Uus tõkkesüsteem on nihutatud rohkem „DDR'i" maa-alale. Põgenikud põrkuvad juba mõnisada meetrit enne piiri eeltõketele. See on kõrge aed, varustatud alarmitraatide ja me-tallikildudega üleval. Aia alt ei saa ka läbi kaevata, kuna maasse orfpandud pooleteise meetri sügavusse ulatuvad betoonplaadid. Ka selle ptiritõkke ees on maa viie meetri laiuselt äestatud. Kui põgenik pääseb selle eeltõk- , keni, vallandavad alarmitraadid häire punkrites, kus lülitatakse sisse helgiheitjad ning saadetakse teele ja-hikomandod koertega. Seega on surmavöönd piiril muudetud peaaegu; perfektseks. Hoolimata sellest ei ole annulleeritudtulis-tamiskäsku. IGAVESED TUDENGID • Neil päevil avaldas poliitmagasin „Der Spiegel" kirjutise, millest nähtub, et 1,3 miljoni saksa tudengi hulgas on 150.000 niinimetatud näilis-tudengit, kel pole huvi õppimise ega eksamite andmise vastu. Ainsaks huviks on madal haiguskindlustus. Nii avastati Düsseldorfis üks 64-aas-tane hea praktisega hambaarst, kes oli haigekassas registreeritud tudengina, makstes ainult 55 marka haiguskindlustust kuus. Asja hakkas uurima üks Düsseldorfi kindlsutusagentuur. See avastas, et 200 tudengina kindlustatud isiku hulgas oli ainult kolm, kes õppisid ülikoolis. Kõik teised olid kas iseseisvad insenerid, hotelliomanikud, transportettevõtjad, töötud pedagoogid või kunstnikud. Igavesed ü l i õ p i l ^ d naudivad ka teisi eeliseid n a ^ õppeabiraha, odav söök mensal alandatud tariif lähiliikluses, odav sissepääs kultuurilistele etendustele jne. Mäinzi ülikoolis avastati üks meditsiintudeng, kes „õppis" 62-es semestris (31 aas- ^ tat) sooritamata ainsatki eksamit. Berliini Vabas Ülikoolis on 22 protsenti tudengeid, kel üle 15-ne semestri turjal. Läbilõikes studeerivad saksa tudengid 12,7 Semestrit. Kuna akadeemikutel on viimastel aastatel raskusi töökoha saamisega, siis ,,õpivad" paljud põhimõttel: parem olla tudeng kui töötu. Loomulikult pidurdavad taolised logelejad - noorte ja õpihimuliste pääsemist ülikoolidesse. Ka need, kes alustavad stuudiumi pärast pensioneerimist. Vanimaks üliõpilaseks Saksamaal on üks 82-aastane rauk Erlangenis. . -kk', , (Algus esiküljel) TORONTO - - Linnanõunik Steve McLaughlin esitas raekojas kava, arenda Torontos välja King Št. W. ja Spadina Ave. rajoon Toronto moetööstuse piirkonnaks, kus valmistatakse parimad ning väärtuslikemad rõivad. Kava tuleks väljakuulutamisele maikuul, kui Torontos peetakse moepidustusi. OTTAWA Peaminister Muko-ney kõrgendas riigi suurettevõtetis fkroonikompaniide) juhtide palkasid vastavalt etasektorile. Kõrgemaks palgasaajaks osutub Petro Canada esimees Wilbert Hopper, kelle täpset palga suurust pole teada, kuid on mO.OOO ja $475.000 vahel Peaministri oma palk on, 1131.955 aastas, pluss vaba elamu ja muud kulud. 20 Kanada suuremate ettevõtete direktorid saavöd palka $100.000 kuni ^455.000 aastas. Palgaekspertide arvates es peaks riigiettevõtete juhid olema juhtival kohal võrreldes erasektori palkadega, vaid pigem jälgima erasektori palgatõuse. Prsasgu Kõnelejad Balti Veteranide Korpuse 20: aastapäeval. Ülal E.V. aupea-konsil Ilmar Heinsoo ja Balti Veteranide Liidu Kanadas president Stanley Jokubaitis. All — USA Eesti Vabadusvõitlejate Liidu abiesimees Raimond Tralla ja Soomepoiste Klubi esindaja Endel Ruberg. Foto — S. Preem mmm SM» 1 T m Kt m T.E.V.Ü kuldmärgiga vääristatud Endel Reinas ja Henri Hänilane Iparemal) vasaku! ühingu esimees ÜloTamre. Foto — S. Preem Ühinedes oleme 0 0 9 (Algus esiküljel) Tervitama oli tulnud ka endine millised teadustajana tegutsev Raffi minister ja parlamendiliige Hamilto- Moks ette luges. rtist John Munro. ärgnevalt Daugavas Vanagi mees- Eesti Ohvitseride Kogu nimel ter- koor esitas 7 laulu dr. A. Perkons'i vitas kpt. August Nõmmik ja Soome- juhtimisel, millistest mitmed olid poiste Klubi poolt tõi tervitusi Endel eestlastelegi tuntud sõdurilaulud. . Ruberg. Viimase tervitajana kõneles Raimond Tralla, tervitades USA Eesti ,r. J i r ^ . . r v Vabadusvõitlejate Liidu ja Michigani VU liikmed Endel Remas ja Henn Läti meeste laulu järel kutsuti välja Eesti Vabadusvõitlejate Ühingu nimel. Hänilane, kellele Ulo Tamre ja Ilmar Heinsoo andsid üle ühingu kuldrin- Leedu peakonsuljonas Smutsinas "^"^^^^^^^^ ja EKN peasekretär Priit Aruvald dis^^e Valdo Li lakas ele Eesti Va- Lembitu skäutüksus ris 11. - 12. jaanuaril toimus Kotkajärvel lumesse mattunud metsades (Muskokas) Toronto Lembitu skaut-üksuse lumelaager. Laagri nimi oli „Taevahulkuri laager", leuna poistel oli kavatsus vaadelda Halley komeeti Kotkajärve peamaja esiselt nõlvakult, kust avaneb lai vaade üle metsade lõunasse. Pikksilmad selleks olid võetud kaasa, ja isegi laagri märk oli komeeti kujutav: 10-sendine koos nahari-bast sabaga,(Märgitegija oli Viktor Vessman). Kahjuks takistas aga vaatlemist pilves ilm. Sellest hoolimata oli aga tuju hea, sest talvelaagris on alati tegemist ja lõbu palju. Laagri vastutav juht oli Harold Kivi. Abijuhid: Evald Oder, Ants Evard, Jaan Kruus, Viktor Vessman, Asko Kütti, Riki Laanvere, Peeter Leis, Andres Kasekamp. Dr. Jaan Roos ja Allan Mägi olid suusainstruktorid. Köögis tegid maitsvat toitu perenaised Hilja Jukkum, Eda Loo ja Anne Orunuk. Laupäevaõhtusel koldeõhtul (mi-olid saatnud kirjalikud tervitused, 1. ja 2. veebruaril dr. T. Maimets J . ja 9. veebruaril dr. M . Leesment 15. ja 16. veebruaril dr. J. Marley . . . 22. ja 23. veebruaril dr. R. Pahapill . t I • • • 469-1322 481-6834 921-7777 921-7777 da juhatas Harold Kivi) tehti laulu ja Evald Oder rääkis poistele eesti talvistest tähtpäevadest. badusvõitlejate Keskuse 3. järgu teenetemärgi. Teenetemärkidele järgnevalt Stanley Jokubaitis andis üle väikse kingituse TEVÜ esimehele, Ülo Tamre-e, miila järel sopran Tamara Nor-heim laulis Georg Iltali orelisaatel kolm laulu, millistest viimane tulli koTdamisele. . Lõppsõnas TEVÜ abiesimees Raffi Moks tänas kõiki esinejaid ja külalisi. Selle järel lauldi helilindi saatel ^Eesti, Läti ja Leedu hümnid. Eeska-. va lõppes lippude piduliku väljaviimisega. ' :. Eeskavale järgnes tants Georg Iltali kapelli saatel. ' . : ® • Eeskava kestvus oli tubli kaks ja pool tundi. Seda võinuks korraldada iseseisva aktusena. Nüüd kujunes Uus eesti kogudus Kesk-Floridas EELK peapiiskop Konrad Veemi külafkäigu puhul Floridasjse toimus 14. jaanuaril St. Petersburgi Trinity kirikus eestikeelne jumalateenistus peapiiskopi osavõtul. Teenisid veel õpetaja Juhan Suur-kivi ja dr. Priit Rebane. Dr. Rebane on teatavasti Trinity ameerika koguduse hingekarjaseks. Jutlustas peapiiskop Veem. Osavõtjaid teenistusest oli üle kuuekümne. Pärast peeti uue koguduse asutamiskoosolek, millest võtsid osa need, kes olid soovi avaldanud astuda uue koguduse liikmeiks. Koosoleku juhatajaks valiti peapiiskop. Esimesena ülestõstetud koguduse asutamise küsimus otsustati koosolf jäte poolt jaatavalt. Uue koguduse nimeks võeti Eesti Ev. Luteri Usu Kesk-Florida kogudus. Koguduse juhatus valiti koosseisus — Albert Piirand, esimees; Martin Laas, abiesimees; Tamara Uusvell, kirjatoimetaja; Hilda Piirand, kassapidaja. Revisjonikomisjoni valiti Siina Kiipsar ja Egon Nurmet. Koguduse õpetajaks on Juhan Suurkivi. Koguduse liikmeskond koosneb tegevliikmetest ja toetajaliikme-test. Viimaste hulka kuuluvad need, kes on liimeteks teistes kogudustes, kuid tahavad ka kaasas olla selles koguduses. Asutajaliikmete arv on kokku nelikümmend. Pärast koosolekut toimus Trinity kiriku altari ees uue koguduse õpetaja ametisse õnnistamine peapiiskopi poolt kirikuliste juuresolekul. Pühapäeva hommikul oli aga läinud väljas sulaks. Lumi oli vesine, nii see aga aktuselaadseks segakavaks, et oli tegemist õige suusavaha leid- kustõsisedkõnedjatervitused vahelmisega. Suusatati siiski, kuid tehti ka dušid kergesisuliste viisidega, kus lumesõda.' samal ajal toimus alkoholimüük ning Laagri köögi katuselt aeti maha lõpuks järgnes tants ning loterii, lumi, mis oli ähvardavalt paks. Ka Võib-olla sunnivad majandusli- Muskoka erakvilate katustelt on ajalised või muud tingimused soovitav sellel aastal lumi maha aja- ^^'^^ organisatsioone tulevikus selle-dä. la3^S6id üritusi sagedamini ühele õh- Kui pühapäeva õhtupoolikul asuti 1^^^ ^uhjama, siis peaks ikkagi jääma koduteelfe, oli kõigil mõnus talvetun- kontroll üksikute esinemiste pikkus-ne veel mõneks ajaks kontides. -m oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiintiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiHinit^ Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendl-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitimgi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 iiiiiiiiijiiiiiiiiiiininiiniiiiiniiiiiiiitiiiiiniiiiifiHHtiiiiiiiiiiiB TEADAANNE „Eesti Skaudid Kanada Jambo-reel" meenutusõhtu toimub 2. veebruaril, kell 3.30 p.l. Eesti Maja noorteruumis. CJ85 film, diapositiivid, pildid, laulud ja naljad. Kõik teretulnud. EESTI SKAUTIDE MALEV ^ KANADAS Naisseltsi Vastlapäeva pealelõuna Kaasmaalased on palutud 16. veebr, kell 3 p.l. Eesti Majja, et pühitseda vastlapäeva ja veeta koos mõnus talvine pealelõuna. Kavas on päevakohane ettekanne Tanni Kents'ilt. Pakutakse kohvi, mille kõrvaseks on värsked vastlapäevli-kud küpsetised, mille retseptid on ka saadaval. Väärtuslike võitudega loterii eest on hoolitsenud Toronto Eesti Naisseltsi Käsitööringi liikmed. Loodame rohkearvulist'osavõttu. E. JAA KÕIGE PAREMAD HINNAD TORONTOS 17 korterit 36-st juba müüdud. Uus UPPER BEACHES KONDOMIINIUM eestlastele 3736 ST. CLAIR AVE. EAST Uus, moodne, avar, privaatne, kvaliteediline kondomiinium - liiklusele kättesaadav ja jalutuskaugusel ranna pargist. ® Ehitus algab aprillis 1986, valmib mais 1987. OSTKE mi)D, EELMÜÜGI HINNAGA ENNE KOO HINNAD UUESTI T Õ U S E V A D . Büroo avatud igal laupäeval ja pühapäeval kl. 1-5 p.l. või kokkuleppel 444-6405,444-2897,266-5019. Esto '88 korraldajad kohtusid Melbourneis Kanada komiteed esindasid Toomas Metsala ja Maire Lainevool 1985. aasta lõpul, reedelj 27. detsembril, saabusid Qantase lennukiga 4 kaasmaalast, kes varemate ESTO'de korraldamises on osalenud. Nimelt: Toomas Metsala Torontost (ESTO' 84 Komitee esimees ja praegu ESTO '88 Kanada Komitee esimees), Maire Lainevool Torontost (ESTO '84 Majutaja), Peeter Kiik Baltimore'i8t (ESTO '88 USA. Komitee esimees ja Ü.E.K.N. peasekretär) ja Mäido Kari Washingtonist (ESTO'88 USA Komitee abiesimees ja Austraalia eestlaste esindaja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juures). Kuna pikk reis oli tehtud selleks, et tutvuda kohtadega, kus toimuvad ESTO '88 üritused ja saada ülevaadet kuhu majutada tuhandeid kaasmaalasi Kanadast ja USA-st, kes ESTO '88-le tulevad, siis oli valmistatud intensiivne kava, et kolme päeva jooksul näha ja kuulda niipalju kui võimalik. Kava koostas ESTO '88 Üld-toimkonna juhatuseliige Sven Türno koos üldjuhiga ja teiste juhatuseliik-metega, kes tol ajal Melbourne'is olid. Nende kolme päeva jooksul nähti tõesti kõiki tähtsamate ESTO '88 ürituste asukohti ja Melbourne'!. Esmaspäeval, 30. detsembril oli vastuvõtt Melbourne'i linnapea Thomas Lynchi juures, Melbourne Town Häiris. T. Metsala andis üle Toronto linnapea Arthur C. Eggleto-ni tervituskirja ja kingi ESTO '84 albumi näol. Vastuvõtul viibisid paale väliskülaliste veel ESTO '88 üldjuht Evald Mõisa ja Juta Mõisa. Linnapea omakorda kinkis kõigile Melbourne'! 150. aasta juubeli albumi. Kohal olid ka pressi- ja televisiooni esindajad ja samal õhtul näitas SBS kanal 0/28 oma päevauudistes seda juhtumit Melbourne'!- raekojas. P. Kiik ja M . Kari lendasid juba 31. dets. pärastlõunal tagasi. Siin olles jätkus neil veel aega, et külastada endist A.E.S.L. esimeest M.V. Otsa. T. Metsala ja M . Lainevool jõudsid vahepääl veel külastada Adelaide inna ja Suurlaagrit! Samuti võtsid nad osa melbourlaste aastavahetuse ballist ja sel õhtul andis T. Metsala üle nn. ESTO lipu järgmisele üldjuhile E. Mõisale. §ee väike, kuid kuulus lipp on siiani lehvinud kõikidel ESTO-del. 1. jaanuaril viis lennuk ka nemad koju tagasi. (Informatsioon on antud Evald Mõisa poolt ja ilmus Austraalia ajalehes „Meie Kodu". Torontos ilmuvatele eesti lehtedele ei ole antud siinsekomiteepoolt mingit informatsiooni). Esto korraldajad Meibourne'is. Keskel kanada komitee esimees Toomas Mdsala ja Esto '88 üldjuht Evald Mõisa. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-30-03
