1986-01-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. "1 ^-
, ai Library of Caac.iä&
Gollection Developraent 3rar.Gh,
395 V/ellington str, O^der ser'-
• f
TE AJALEHT PAGU
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 5 (1874) 1986 NELJAPÄEVAL, 30. JAANUARIL-THURSDAY, JANUARY 30 XXXVII aastakäik
Rahveskomitee
eelarve $iO JOO
Balti veteranide sõpl-uslüdu liikmeid võitlejate ühingute lippude ees Eesti Majas. Foto — S. Preem
: ,.20: aastat Balti.sõjavetem
• „Ük8ikii]iU oleme nõrgad,'kuid ühinedes oleme tugevad! Olgu 20 aastat Balti sõjaveteranide koostööd
inspiratsiooniks samasuguseks koostööks meie poliitilisel ja kultuursel võitlusväljal", mainis aupeakon-sul
Ilmar Heinsoo oma kõnejs Balti Veteranide Korpuse JfO. aastapäeva ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
aastapäeva tähistamisel Toronto Eesti Majas ' -^—-^
YORK (ME) - Eesti Rah-vuskomitee
Ühendriikides esinduskogu
50-st liikmest olid 29 möödunud
nädalalõpul aastakoosolekuks
koos, kus kinnitati 1986.a. eelarve
tasakaalus $90.000,00. See on
eelmise aasta omast 5 tuhande dollari
võrra suurem. Tähtsamaiks
arutluspunktideks kujunesid eesti
koolide ja nn. sõjakurjategijate küsimused.
Koolidele loodetakse uut
abi tehnoloogiast, kus E.R.K.U.
hakkab soetama videoseadmeid
eestiaineliste õpingute jaoks. Sõjakurjategijate
küsimuses refereeris
oluliselt Mari-Ann Rikken. USA-s
tervitasid konsul dr. A. Roos ja
Ü.E.K.N. esim. L. Savi, Kanadast
EKN esim. Laas Leivat. Uue esinduskogu
valimised on sügisel Mais
algah kandidaatide esitamine.
Sama päeva õhtul oli hotell
„Penn'i" ruumes meeleolukas
meeskoori aastaball 300 osavõtjaga.
Esinesid koor E. Veski juhatusel
— tenor H. Riivald, sopran Linda
Uusimaa ja pianist Asta Riivald.
Tutvustati ka nelja noort neidu kui
debütante. Nii E.R.K.Ü. koosole-ikust
kui ka ballist osavõtjad said
Sulles-minnes tugevaid vihmava-languid.
Oli 3-päevane sadu.
Nooremgaiderid Maret Liik, Ingrid Kütt ja Ellen Valter esinemas
TaliharjapeoL (Lähemalt Ihk. 4) Foto - Ervin Aleve
Ruumilennuk lõhkes
25.
Peale Teist maailmasõda on pea- Eesti, Läti ja Leedu vahel, siis oleks
gu kõik vanad kolomaalsüsteemid ehk ajalugu sel ohtlikul ajal teise
kadunud, ainult üks koloniaalimpee- suuna võtnud,
rium .— Nõukogude' Liit, rahvaste
vangla — on brutaalse politseiriigi
meetodite abil püsima jäänud. Eesti,
Läti ja Leedu, kolm varem iseseisvat
riiki endise Rahvaste Liidu peres, on
vägivaldselt surutud sellesse kolo- ,i . , i . . , i . . , . , ,
niaalsüsteemi, mis on nende kolme vanglahaiglas kirjutas luh.teate;
„Kaasmalased! Ma tervitan teidmeie
PRESIDENDI KIRJAD
Võib-olla seisis see ajaloo õpetus
Eesti president Konstantin Pätsi mõttes,
kui ta veidi enne oma surma Vene
riigi ja Nõukogude Liidu vahel 1920.
aastal sõlmitud piiramatu köstvuse-ga
rahulepingu otseseks ja jäniedaks
murdmiseks. See fakt, et Nõukogude
Liitotsustas sõjalise ja rahvuseidhä-vitava
aktsiooniga murda need rahulepingud,
hing kõik nendega kaasunud
garaiitiid, ei tühista kaugeltki
neid rahulepinguid ja^ kokkuleppeid,,
mis garanteerisid meie maade iseseisvust.
Sel põhjusel jääb Balti Küsimus
lahendamata küsimuseks rahvusvaheliste
vahekordade seas niikaua,
kuni eestlased.lätlased.ja leedulased
võivad vahda oma kodumaa.
riigivormi,vaba enesemääramise õiguse
kohaselt.
Seepärast on vabade baltlaste kohuseks
teha kõik võimalikku selleks,
et maailm ei unustaks, et Balti
Küsimus on ikka veel lahendamata
küsimus. ^
. Sel põhjusel meie 'gruppide tihe
koostöö, strateegiline planeerimine
ja ühisaktsioonid igal alal on ääretu
tähtsusega. Olgu see tinase aastapäeva
juhtlauseks kõikidele organiseeritud
baltlastele üle terve maailma.
• • • ,
Ajaloost võib alati rikkalikult õppida.
Kui 1939-1 aastal oleks valitsenud
tugev sõjaline ja majanduslik liit
võitleval kodumaal, samuti Vene
vanglates ja teistes karistuspaikades
ja soovin teile parimat ja kindlaimat
usku ning jõudu teie õigustatud vastupanus.
Peagi oleme kõik jälle vabad.
Ma saadan ka tervitiisi Leedu ja
Läti rahvaste vastupanu kangelastele
ja kõigile pagulasile. Ma olen uhke
oma kohusetruule rahvale, olge julged
ja kindlad ning püüdke saavuta-^'
da meie suurimat sihti, et meie kodud
saaksid vabaks meie vabal kodumaal"
See lühike kiri kandis K. Pätsi
allkirja ning sõrmejälge. (Selle kirja
sõnastus on läbinud mitmekordse tõlke.
Toim.)
. Oma teises kirjas, mis oli adresseeritud
Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile, president
Päts palus, et ÜRO võtaks need kolm
Balti riiki oma kaitse alla päästmaks
neid Nõukogude Vene hävingust,
ning et neis saaks korraldatud vabad
valimised vastavalt nende rahvaste
soovidele. .
Need kirjad saadeti Vabasse
maailma Leedu põrandaaluse liikumise
kaudu ja jõudsid meieni 1977-1
aastal. ^
Oma vangistuses president Päts
tundis sfilgeh vajadust, et Bahi rahvad
peavad töötama koos, elama
koos ja võitlema koos."
Ülaltoodu on osa aupeakonsul II*
mar Heinsoo kõnest, mille lõpus,
ühinedes meie viimase presidendi
soovidega, ta soovis Balti Veteranide
Liidule Kanadas jätkuvalt jõudu ning
tahet koostööks meie ühise sihi suunas.
EESKAVA •
Võitlusorganisatsioonide aastapäevade
tähistamine toimus paarisaja
külalise osavõtul, kelle hulgas vii-
, bis arvukah lätlasi ja leedulasi.
Õhtu esimene pool koosnes aktus-likust
osast paljude kõnede ja ettekannetega
ning algas pidulikult Balti
riikide ja Kanada lippude sissetoomisega,
millist tseremooniat juhatas
Itn. Arvo Lehari.
Avasõnas Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu esimees Ülo Tam/e andis
lühikese ülevaate Balti Veteranide
Korpuse loomisest 20 aastat tagasi,
ärgnevalt ta andis linnulennulise
ülevaate TEVÜ tegevusest ning kutsus
kõiki sellega ühinema, kuna meie
võitlus pole kaugeltki veel lõppenud.
Leedu tütarlaste kvartett „Sutarti-ne"
esines Nijole Benotas'e juhatusel
nelja lauluga, end ise akordionil saates.
Laulude järel esines üks noor
leedu neiu veel akordionisoologa.
Järgnes aupeakonsul Ilmar Heinsoo
aktusekõne.
TERVITUSED
Ltn. August Jurs tõi tervitusi Ülemaailmse
Eesti Vabadusvõitlejate
Keskuse poolt.
Bahi Veteranide Liit Kanadas nimel
tervitas selle president Stanley
Jokubaitis, kes kirjeldas Balti sõjameeste
sõpruslepingu allakirjutamist
15. jaanuaril, 1966. aastal. Alla-kirjutajaiks
olid leedulased S. Jokubaitis
ja G.Preiksaitiš (t), lätlased 0.
Perro ja I. Zamlovskis ning eestlased
B. Leeman ja A. Tooming.
Balti Veteranide Korpuse ja Daugavas
Vanagi nimel tervitas hr. Kal-nins.
Leedu Kaitseliidu nimel tervitas
selle esimees Vincent Bacenas.
(Järg Ihk. 3)
Teisipäeva lõuna paiku plahvatas
USA ruumisüstik „Chal-lenger"
üks minut pärast õhkutõusmist.
Süstik lõhkes tükkideks
ja kõik 7 astronauti (1 eraisik)
said surma.
See oli USA 56. mehitatud
ruumislend, 25. ruumisüstikui-ga
ja „Challengeri" 10. lend.
„Challengeril" ei olnud automaatset
päästeseadeldist nagu
teistel, kuid piloot oleks saanud
süstiku raketist eraldada,
oleks tal mõned sekundid hoiatust
olnud.
„Challengeri^' ehitus maksis
1,2 miljardit dollarit, rääkimata
astronautide elust ja sel juhul
ka ühe eraisiku elust, kellest
eriti kahju tuntakse.
Vaatamata iragöödialü jät^
kub USA ilmaruumi uurimine
teiste ruumisüstikutega.
ma
NADALAKROONIKA
.E.B.R. „K^sigla" esitab suurosinomis®
MOSKVA - N. Liidu ülemnõukogu
astus kokku. Selle esimeseks
ülesandeks oli anda Mihhail Gor-batshovi
ettepanekule, vähendada
suurvõimude tuumarelvade tagavara
50% võrra, täis toetus. Ühtlasi
ülemnõukogu võttis vastu resolutsiooni,
et president Reagani „Star
Wars" programm on suurim viga,
mida president on kunagi teinud ja
soovis, et USA kongress koos valitsusega
selle programmi seisma paneks.
WINDSOR - Ontario liberaalide
partei konverents lõppes suure
aplausiga peaminister David Petersonile,
kuna tema populaarsus on
pidevalt tõusnud. Peaminister rääkis
palju võimalikest provintsi üld-valimistest,
kuid ei määritlenud lähemalt.
Ta nentis, et valitsus läh^b
edasi arstide „extra billing" kaotamise
seadusega, vaatamata sellele,
millist protesti ka arstid peaksid
i. voQbruaril kell 7 5. EfirI Haig Secondary Schooi
HOO PrincQSS Av®; (Sheppard \^ Yoing®'! lähedal)
Pibitid $6,00, õpilasod ja peinsionärid $4,00.
ja
OTTAWA - Kanada dollar langes
oma väärtuses USS 0,71 peale.
Opositsiooniparteid parlamendis
tõstsid häält, et valitsus peaks midagi
tegema selleks, et dollar enam
ei langeks. Rahaminister Wilson
rahustas neid, et Kanada tööstus,
majandus ja väliskaubandus on
väga kindlal j a l a l Eksport ületab
kaugelt impordi ja midagi pole karta.
Ainult suvitamine lõunas võib
tunduda natuke kallina.
PARIIS ^ Prantsuse sõjaminister
Paul Quiles teatas, et valitsus on
asunud president Reagani poolele
ja hakkab toetama tema Strateegilise
kaitse initsiatiivi (Star Wars).
Prantsuse tööstustel ja laboratooriumidel
on lubatud osa võtta selle
kaugrakettide vastase kaitsevööndi
väljaehitamisest maailmaruu»
mis ja valitsus toetab seda.
NAIROBI - Mässulised väed
Ugandas vallutasid pealinna Kampala
ja korraldasid seal suure tapa-taigu
valitsuse pooldajaid mõrva-tes.
Riigi lõunapoolsetes ja idapoolsetes
provintsides valitsuse
väed avaldavad veel vastupanu.
BUENOS AIRES Argentiina
töölised teostasid 24-tunnise üld-streigi
valitsuse kokkuhoiupoliitika
vastu. Nõuti, et valitsus kuulutaks
välja moratooriumi oma tohutute
välisvõlgade maksmises ja püüaks
kuidagi jalule seada riigi majan-dusliku
elu. ^
KINGSTON - Queen'8 Universi-ty
üliõpilaste kogu, kes korraldab
seal näitliku ÜRO täiskogu istungi,
on kutsunud üheks kõnelejaks Lõu-na-
Aafrika valitsuse esindaja Ot-^
tawas, teise sekretäri Wesley Johanneseni.
Vaatamata mõnede
professorite protestile seda kutset
ei tühistatud, nagu tehti Toronto
Ülikoolis.
(Järg lk. 3)
ERE ABISTAMISEKS
•A
VALDO RANDPERE ja LEILA MILLER Rootsist
1]iS@ Tom^o g®@^e Ma\m M l 1 p-S- ^ Si^epääs 110,00 ® Tulu läheb väöSt®S€) Qtama abisaamiseks.
EESTI ABISTASV9ISIK0MITEE KANADAS
AASTAKS [mgjtanpaaiMB lOnXQBSttl
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 30, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-01-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860130 |
Description
| Title | 1986-01-30-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | . "1 ^- , ai Library of Caac.iä& Gollection Developraent 3rar.Gh, 395 V/ellington str, O^der ser'- • f TE AJALEHT PAGU Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 5 (1874) 1986 NELJAPÄEVAL, 30. JAANUARIL-THURSDAY, JANUARY 30 XXXVII aastakäik Rahveskomitee eelarve $iO JOO Balti veteranide sõpl-uslüdu liikmeid võitlejate ühingute lippude ees Eesti Majas. Foto — S. Preem : ,.20: aastat Balti.sõjavetem • „Ük8ikii]iU oleme nõrgad,'kuid ühinedes oleme tugevad! Olgu 20 aastat Balti sõjaveteranide koostööd inspiratsiooniks samasuguseks koostööks meie poliitilisel ja kultuursel võitlusväljal", mainis aupeakon-sul Ilmar Heinsoo oma kõnejs Balti Veteranide Korpuse JfO. aastapäeva ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu aastapäeva tähistamisel Toronto Eesti Majas ' -^—-^ YORK (ME) - Eesti Rah-vuskomitee Ühendriikides esinduskogu 50-st liikmest olid 29 möödunud nädalalõpul aastakoosolekuks koos, kus kinnitati 1986.a. eelarve tasakaalus $90.000,00. See on eelmise aasta omast 5 tuhande dollari võrra suurem. Tähtsamaiks arutluspunktideks kujunesid eesti koolide ja nn. sõjakurjategijate küsimused. Koolidele loodetakse uut abi tehnoloogiast, kus E.R.K.U. hakkab soetama videoseadmeid eestiaineliste õpingute jaoks. Sõjakurjategijate küsimuses refereeris oluliselt Mari-Ann Rikken. USA-s tervitasid konsul dr. A. Roos ja Ü.E.K.N. esim. L. Savi, Kanadast EKN esim. Laas Leivat. Uue esinduskogu valimised on sügisel Mais algah kandidaatide esitamine. Sama päeva õhtul oli hotell „Penn'i" ruumes meeleolukas meeskoori aastaball 300 osavõtjaga. Esinesid koor E. Veski juhatusel — tenor H. Riivald, sopran Linda Uusimaa ja pianist Asta Riivald. Tutvustati ka nelja noort neidu kui debütante. Nii E.R.K.Ü. koosole-ikust kui ka ballist osavõtjad said Sulles-minnes tugevaid vihmava-languid. Oli 3-päevane sadu. Nooremgaiderid Maret Liik, Ingrid Kütt ja Ellen Valter esinemas TaliharjapeoL (Lähemalt Ihk. 4) Foto - Ervin Aleve Ruumilennuk lõhkes 25. Peale Teist maailmasõda on pea- Eesti, Läti ja Leedu vahel, siis oleks gu kõik vanad kolomaalsüsteemid ehk ajalugu sel ohtlikul ajal teise kadunud, ainult üks koloniaalimpee- suuna võtnud, rium .— Nõukogude' Liit, rahvaste vangla — on brutaalse politseiriigi meetodite abil püsima jäänud. Eesti, Läti ja Leedu, kolm varem iseseisvat riiki endise Rahvaste Liidu peres, on vägivaldselt surutud sellesse kolo- ,i . , i . . , i . . , . , , niaalsüsteemi, mis on nende kolme vanglahaiglas kirjutas luh.teate; „Kaasmalased! Ma tervitan teidmeie PRESIDENDI KIRJAD Võib-olla seisis see ajaloo õpetus Eesti president Konstantin Pätsi mõttes, kui ta veidi enne oma surma Vene riigi ja Nõukogude Liidu vahel 1920. aastal sõlmitud piiramatu köstvuse-ga rahulepingu otseseks ja jäniedaks murdmiseks. See fakt, et Nõukogude Liitotsustas sõjalise ja rahvuseidhä-vitava aktsiooniga murda need rahulepingud, hing kõik nendega kaasunud garaiitiid, ei tühista kaugeltki neid rahulepinguid ja^ kokkuleppeid,, mis garanteerisid meie maade iseseisvust. Sel põhjusel jääb Balti Küsimus lahendamata küsimuseks rahvusvaheliste vahekordade seas niikaua, kuni eestlased.lätlased.ja leedulased võivad vahda oma kodumaa. riigivormi,vaba enesemääramise õiguse kohaselt. Seepärast on vabade baltlaste kohuseks teha kõik võimalikku selleks, et maailm ei unustaks, et Balti Küsimus on ikka veel lahendamata küsimus. ^ . Sel põhjusel meie 'gruppide tihe koostöö, strateegiline planeerimine ja ühisaktsioonid igal alal on ääretu tähtsusega. Olgu see tinase aastapäeva juhtlauseks kõikidele organiseeritud baltlastele üle terve maailma. • • • , Ajaloost võib alati rikkalikult õppida. Kui 1939-1 aastal oleks valitsenud tugev sõjaline ja majanduslik liit võitleval kodumaal, samuti Vene vanglates ja teistes karistuspaikades ja soovin teile parimat ja kindlaimat usku ning jõudu teie õigustatud vastupanus. Peagi oleme kõik jälle vabad. Ma saadan ka tervitiisi Leedu ja Läti rahvaste vastupanu kangelastele ja kõigile pagulasile. Ma olen uhke oma kohusetruule rahvale, olge julged ja kindlad ning püüdke saavuta-^' da meie suurimat sihti, et meie kodud saaksid vabaks meie vabal kodumaal" See lühike kiri kandis K. Pätsi allkirja ning sõrmejälge. (Selle kirja sõnastus on läbinud mitmekordse tõlke. Toim.) . Oma teises kirjas, mis oli adresseeritud Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, president Päts palus, et ÜRO võtaks need kolm Balti riiki oma kaitse alla päästmaks neid Nõukogude Vene hävingust, ning et neis saaks korraldatud vabad valimised vastavalt nende rahvaste soovidele. . Need kirjad saadeti Vabasse maailma Leedu põrandaaluse liikumise kaudu ja jõudsid meieni 1977-1 aastal. ^ Oma vangistuses president Päts tundis sfilgeh vajadust, et Bahi rahvad peavad töötama koos, elama koos ja võitlema koos." Ülaltoodu on osa aupeakonsul II* mar Heinsoo kõnest, mille lõpus, ühinedes meie viimase presidendi soovidega, ta soovis Balti Veteranide Liidule Kanadas jätkuvalt jõudu ning tahet koostööks meie ühise sihi suunas. EESKAVA • Võitlusorganisatsioonide aastapäevade tähistamine toimus paarisaja külalise osavõtul, kelle hulgas vii- , bis arvukah lätlasi ja leedulasi. Õhtu esimene pool koosnes aktus-likust osast paljude kõnede ja ettekannetega ning algas pidulikult Balti riikide ja Kanada lippude sissetoomisega, millist tseremooniat juhatas Itn. Arvo Lehari. Avasõnas Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees Ülo Tam/e andis lühikese ülevaate Balti Veteranide Korpuse loomisest 20 aastat tagasi, ärgnevalt ta andis linnulennulise ülevaate TEVÜ tegevusest ning kutsus kõiki sellega ühinema, kuna meie võitlus pole kaugeltki veel lõppenud. Leedu tütarlaste kvartett „Sutarti-ne" esines Nijole Benotas'e juhatusel nelja lauluga, end ise akordionil saates. Laulude järel esines üks noor leedu neiu veel akordionisoologa. Järgnes aupeakonsul Ilmar Heinsoo aktusekõne. TERVITUSED Ltn. August Jurs tõi tervitusi Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse poolt. Bahi Veteranide Liit Kanadas nimel tervitas selle president Stanley Jokubaitis, kes kirjeldas Balti sõjameeste sõpruslepingu allakirjutamist 15. jaanuaril, 1966. aastal. Alla-kirjutajaiks olid leedulased S. Jokubaitis ja G.Preiksaitiš (t), lätlased 0. Perro ja I. Zamlovskis ning eestlased B. Leeman ja A. Tooming. Balti Veteranide Korpuse ja Daugavas Vanagi nimel tervitas hr. Kal-nins. Leedu Kaitseliidu nimel tervitas selle esimees Vincent Bacenas. (Järg Ihk. 3) Teisipäeva lõuna paiku plahvatas USA ruumisüstik „Chal-lenger" üks minut pärast õhkutõusmist. Süstik lõhkes tükkideks ja kõik 7 astronauti (1 eraisik) said surma. See oli USA 56. mehitatud ruumislend, 25. ruumisüstikui-ga ja „Challengeri" 10. lend. „Challengeril" ei olnud automaatset päästeseadeldist nagu teistel, kuid piloot oleks saanud süstiku raketist eraldada, oleks tal mõned sekundid hoiatust olnud. „Challengeri^' ehitus maksis 1,2 miljardit dollarit, rääkimata astronautide elust ja sel juhul ka ühe eraisiku elust, kellest eriti kahju tuntakse. Vaatamata iragöödialü jät^ kub USA ilmaruumi uurimine teiste ruumisüstikutega. ma NADALAKROONIKA .E.B.R. „K^sigla" esitab suurosinomis® MOSKVA - N. Liidu ülemnõukogu astus kokku. Selle esimeseks ülesandeks oli anda Mihhail Gor-batshovi ettepanekule, vähendada suurvõimude tuumarelvade tagavara 50% võrra, täis toetus. Ühtlasi ülemnõukogu võttis vastu resolutsiooni, et president Reagani „Star Wars" programm on suurim viga, mida president on kunagi teinud ja soovis, et USA kongress koos valitsusega selle programmi seisma paneks. WINDSOR - Ontario liberaalide partei konverents lõppes suure aplausiga peaminister David Petersonile, kuna tema populaarsus on pidevalt tõusnud. Peaminister rääkis palju võimalikest provintsi üld-valimistest, kuid ei määritlenud lähemalt. Ta nentis, et valitsus läh^b edasi arstide „extra billing" kaotamise seadusega, vaatamata sellele, millist protesti ka arstid peaksid i. voQbruaril kell 7 5. EfirI Haig Secondary Schooi HOO PrincQSS Av®; (Sheppard \^ Yoing®'! lähedal) Pibitid $6,00, õpilasod ja peinsionärid $4,00. ja OTTAWA - Kanada dollar langes oma väärtuses USS 0,71 peale. Opositsiooniparteid parlamendis tõstsid häält, et valitsus peaks midagi tegema selleks, et dollar enam ei langeks. Rahaminister Wilson rahustas neid, et Kanada tööstus, majandus ja väliskaubandus on väga kindlal j a l a l Eksport ületab kaugelt impordi ja midagi pole karta. Ainult suvitamine lõunas võib tunduda natuke kallina. PARIIS ^ Prantsuse sõjaminister Paul Quiles teatas, et valitsus on asunud president Reagani poolele ja hakkab toetama tema Strateegilise kaitse initsiatiivi (Star Wars). Prantsuse tööstustel ja laboratooriumidel on lubatud osa võtta selle kaugrakettide vastase kaitsevööndi väljaehitamisest maailmaruu» mis ja valitsus toetab seda. NAIROBI - Mässulised väed Ugandas vallutasid pealinna Kampala ja korraldasid seal suure tapa-taigu valitsuse pooldajaid mõrva-tes. Riigi lõunapoolsetes ja idapoolsetes provintsides valitsuse väed avaldavad veel vastupanu. BUENOS AIRES Argentiina töölised teostasid 24-tunnise üld-streigi valitsuse kokkuhoiupoliitika vastu. Nõuti, et valitsus kuulutaks välja moratooriumi oma tohutute välisvõlgade maksmises ja püüaks kuidagi jalule seada riigi majan-dusliku elu. ^ KINGSTON - Queen'8 Universi-ty üliõpilaste kogu, kes korraldab seal näitliku ÜRO täiskogu istungi, on kutsunud üheks kõnelejaks Lõu-na- Aafrika valitsuse esindaja Ot-^ tawas, teise sekretäri Wesley Johanneseni. Vaatamata mõnede professorite protestile seda kutset ei tühistatud, nagu tehti Toronto Ülikoolis. (Järg lk. 3) ERE ABISTAMISEKS •A VALDO RANDPERE ja LEILA MILLER Rootsist 1]iS@ Tom^o g®@^e Ma\m M l 1 p-S- ^ Si^epääs 110,00 ® Tulu läheb väöSt®S€) Qtama abisaamiseks. EESTI ABISTASV9ISIK0MITEE KANADAS AASTAKS [mgjtanpaaiMB lOnXQBSttl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-30-01
