Meie Elu = Our life, January 30, 1986

              NELJAPÄEVAL, 30. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 30 „MeieElu" nr. 5 (1874] 1986
Majanduselu:
„WEiE ELU",,OyR ÜFP^^^
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd:, Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R0
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N«w Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
' Ašut.A.Weileri algatusel 1950.
„MeieElu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.. Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada-Tel. 466-0951
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l. Alates
ola. 15. t^isip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
k l 9 hm. — 1 p .l
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00,6 k. S24,00.
3 k. ^15.00. ® USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. $25.00, 3 k. Sl-6.00.
Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. S28.00, 3 k. $18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3. k. $7.00.
USA-sse l a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üie-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
- 75e
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veeru! — esiküljel $6.00,
' tekstis $5.00.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
iiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Kanadal on oma riiklik statisti- nud vastuseid. „Petro-Ganada" ju-ka
amet. Selle kokkuvõtteid kasu° hatus< küsiti sedasama. Vastus
iap peamiselt valitsus oma asutis- oli: „Meie ei räägi/* „ImperiaI Oil"
te|a, et majanduslikest arenemis- müüb toorõli C. $ 30,20 eest, mis on
test oma järeldusi teha. Sellega kallim kui rahvusvaheline hind.
seoses kerkib kohe kaks küsimust. Miks hind ei lange, leidus mitmeid
Kili õiged bn statistika ameti kok- vastuseid, kõik mitterahuldavad,
kuvõtted? Sest majandusele kätte- „ImperiaI Oil" operatiivne kasum
saadetud vormid täitmiseks suure- läinud a^sta kohta oli $684 miljonit,
mait osalt ei sobi ettevõtluse arve- „Gulf' eäitas kasumit $326 miljo-pid^
misega ja ettevõtted ei hakka nit.
oma arvepidamist ümbjer kujunda- Mida vastas.siiski kaubandus-ma,
et valitsusele täpseid vastuseid minister parlamendis nende kasu-anda.
Teine küsimus on jpaljuks mite kohta? Ministri arvates oH
valitsus reageerib saadud tulemus- kõik korras nende kasumitega, kü­tete,
et aidata majandust end suu- na suur osa neist summadest läheb
nata? kompanii õlitööstuste arendami-
Kuid valitsus ja majandus vajaks seks. Nii räägivad minister ja õli-rohkem
täpsustatud hindade tabu- kompaniide juhtkonnad täielikuks
leerimist selleks, et sii^ omapool- kooskõlas üksteisega. Küsinuks
seid järeldusi teha. Ütleme kohe, et keegi, kui palju siis läheb neist
see oleks liigne nõudmine, sest ma-^ kasumeist õliallikate arendami-jandusiikud
uähted on ristuvalt seks, siis oleks vastus jäänud võl-seoses
ja ei ole elemeutaarselt la- gu. Sest kompaniide juhtkond ei
hendatavad. taha rääkida ja minister ei tea. Küll
Igaiiks teab, et näiteks õli- ja aga teenivad õlikompaniide presi-bensiinihinnad
on USA-s odava- dendid sadu tuhandeid dollareid
mad kui Kanadas. Seda teab ka aastas, mis tuleb mõnikord vaid
valitsus ja õlikompaniid. Võib ai- juhuslikult lagedale,
nult oletada, et USA turist hoiab Õlihinnad võiksid palju madaSa-
.endKanadast eemal, sest ta ei taha mad olla. Õlihindadega on samuti
oma dollareid kulutada kallile ben- nagu alkoholihindadega. Maa-sünile
Kanadas. Teisest küljest on põuevarade kasutusmaks riigile ja
aga Kanada dollar hinnas langenud aktsiisimaks alkohoolsetelt jooki-ja
USA dollar ostab siin palju roh- delt on suureks koormuseks, mille
kem kui kodus. Et turismi USA-st peab tasuma tarbija. Valitsus on
hoida, peaks Kanada oijna hensii- halvaks eeskujuks ja kompaniid
mihinnad viima USA tasemele. järgnevad eeskujule. Kunas läheb
Vaevalt USA turist hakkab kodus siis õli-ja bensiinihind uuesti alla?
arvestama, kas ta võidab kursiva- Arvatavasti mitte niipea. Praegu-hega
Kanadas ja kaotab jbensiini- sed hinnad jäävad kuudeks püsima
hindadega samal ajal. Pealegi kõi- ja lisanduvad küttele, energia too-guvad
bensiinihinnad ühe pumba dangule, transpordile ja kõikjale,
juurest teise juurde. See näitab, et kus õlisaadusi tarvitatakse. Loogl-hindadetäpsem
jälgimine ja nende liseks tulemuseks on paratamata
arvestamine lihtsalt ei tasuendteh- elukalliduse tõus. Viimane oma-
Kohaliku pressi andmetel on
Kanada majanduslikku aren»
gut uuritud kahepoolselt ja see
tekitab pessimismi seitsme
tööstusriigi ridades. Üks arut­lus
tuleb Jaapani majandus-agentuurilt,
kus analüüsitakse
riikide majandustoimet tule­vikku
kuni aastani 2000 ja
teine kalkulatsioon on tehtud
USA majandusekspert Lester
Thurow poolt Briti ajakirjas
„Economist".
laapanlased määravad riigi majan­dusarengu
võimalusi per capita [pea]
järgi GNP aluselfs.o. kogu rahvuslik
toodang ühes teenustega), sest nad
teavad, et GNP on küllaldaseks alu­seks
mõõta ühe maa majanduslikku
arengut ja edu. Kui mitme riigi majan­dus
liigub tõusuteed, olgugi aegla­selt,
siis Kanada oma sammub teistel
sabas. Per capita tulu Kanada GNP
kohaselt USA dollarites võib tõusta
26% möödunud aasta $12.458-st kuni
$15.690 aastaks 2000, mis oleks võrd­ne
praegusele USA seisundile. USA
per capita tulu võib aga sama aja
jooksul tõusta 32% - $15.748-st kuni
S20.360, kuna Euroopa Ühisturu rii­kides
tõuseks see 77% - $8.468-st
kuni $14.980. Jaapan ise tüürib veel
kõrgemale per capita skaalas GNP
alusel ja nimelt: 87% - $10.264-st
kuni $19.220.
Lester Thurow rajab oma kalkulat-'
siooni Kanada visalt areneva majan-dustoime
kohta viimase kuue aasta
jooksul, kus ta näitab, et sapaa areng
kestab ka tulevikus, kui valitsusel
puudub uus ja ajakohane nr ajandus-poliitika.
Thurow võrdleb produkt­siooni
väärtusi^ üks tund k-dstva^too-dangväärtusega
seitsmes enamarene­nud
tööstusriigis ühes keskmise aas-taproduktsiooniga
1977 kuni 1983.
Rajades selle 1983.a. toimele USA
dollarites, Thurow näitab, et Lääne-
Saksa tööstus juhib teisi oma trump-kaardiga
$20,22 kõrgusel tunnise
toodangu puhul. Sellele järgneb
Prantsusmaa — $19,80, USA -
$18,21, Itaalia — $17,72 ja Briti oma
kõigest $11,34.
Kanada majandustoime tekitab
pettumust, sest ka jaapanlased on
samal arvamisel, ütleb Lester Thu­row.
Kanada produktsiooni kasv
1977 kuni 1983 oli ainult 0,9% aas­tas.
Jaapani produktsioon kasvas sel-
LUGEJA KIRJUTAB
le vältel 3,5% Briti - 3,3%
Itaalia — 3,1%, L.-Saksa V
2,6% ja USA - 1,2%. Thurow väi­dab,
et produktsiooni langus tähen­dab
ka puudust uue ja ajakohase teh­noloogia
järele, et toota paremaid
kaupe odavamalt välisturgudele. Kui
produktiivsus ei tõuse, nagu Kana­das,
siis tuleks hakata vähendama
töötasu vahekorras teiste maadega,
kelle toodang parem.
KOKKUHOID VERSUS
PILLAMINE
Vaatamata pessimistlikule majan­dusarengule
Kanadas, Mulroney va­litsusel
puudub majanduslik stratee-,
gia peale vabakaubanduse USA-ga.
Selline katse viitab vürflimängule, et
Kanada tööstust suunata võõrtehno-loogiale
rajatud produktsionistide
rüppe, ilma et valitsus ise elustaks ja
arendaks oma tehnoloogiat võistlus-võimeliste
kaupade toodanguks.
Edukamatest maadest Jaapani kõr­val
ka Rootsi valitsus toetab oma
tööstusstrateegiat suurte summade­ga
ja on abiks edukamatele produt­sentidele.
USA-s Pentagon ja NASA
panevad suurt rõhku kõrgtehnoloo­gia
arendamisele. Rahvusliku teadu­se
eelarvet on järjest suurendatud, et
abistada ülikoolide ja tööstuslikke
uurimiskeskust. Ainult Kanadas
pööratakse vahe tähele panu tööstus-strateegiale,
ütleb Thurow. — Kuigi
Kanadas katsutakse parandada rah­va
elustandardit produktsiooni suu­rendamisega,
ilma et kõrvaldatakse
takistused selle teostamiseks, kus
peamiseks komistuskiviks suvaliselt
üleskruvitud palgad.
Teadagi, et tööstuspoliitika nõuab
raha. Majandusminister Michael
Wilson on sellega suurtes raskustes
ülikõrge puudujäägi pärast riigi ee-arves,
kusjuures imelikul kombel ku­lutatakse
siiski kogutud maksude ra­ha:
a] pankrotti juhitud pankade ja
ettevõtete elushoidmiseks; b) tohu­tud
taksikustutamised suurtele ja
elujõulistele ettevõtetele; c) kapitali
kasutaksi muutmine, rikaste kasuks,
et kanadalaste hoiused juhtida mitte-produtseerivatesse
investeeringutes­se
jne. Sellised aktsioonid kurnavad
taksimaksjaid miljarditesse ulatava­te
summadeni ja ei tule kasuks oma
riigi- ja rahvamajanduse.kohendami-
Sel. ;
A.M.
ühendused on jõud
Broadview Ave., Toronto.
Ontario M4K 2R6
Kinnisvara laenud 10,00%
Isilclikud laenud alates 11,00%
Dinformatsiooniks helistage
4S5-4659
avatud esmaap.-reedo 10:00-3:
Toisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
ma
Küsimusi-vastuseid
Töö ja immigratsiooii
niliselt. korda põhjustab uued palganõud-
See ei tähenda aga seda, et Kana- mised ja streigid,
da tarbija ei peaks küsima, miks on Maksumaksja on pikkade aasta-siin
bensiini, kiitteõli j|a tööstusliku tega nagu harjunud selle majan-õli
hinnad nii kõrged na^u nad seda dusliku tsükliga ja ei oska muud
on? Seda on küsitud ka opositsioo- nagu oodatagi. Pigemini võib karta
ni poolt valitsuselt parlamendis, seda, et kui õlihindu Kanadas iei
Toorõli hinnad langesid maailma- niveUeerita tagasi, madalamale,
turul $28,13-le Kanada vääringus, siis võih juhtuda uus õlihindada
Kanada poolpuhastatud tooroli tõus ja oleme kindlad, et siis tõste-maksab
esidiselt $31,80 ehk $3,87 tak^e õlihindu ka tarbijale, kuigi ta
üle maailmaturu hinna. Bensiini- vahepeal tasus õigustamata kõr-hinnad
autodele püsivad endiselt geid hindu, siis kui näiteks USA
kõrges hingehinnas. tarbija iiautis madalamaid himdi.
Küsimused parlameiidis ei ai- y
oiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiifiii3isiiiii»iiiiiiiiniiii9ii^
ARVO MAG
EDE HEL
: SEITSETEIST ARMULUGU
Hind $V6,00. Postiteel tellides lisandub saatekulu,
B. KANGRO / K. RISTIKIVI
es .
31 KIRJA AASTAIST 1966-1977
Hind $9,00. Postlteef: tellides lisandub saatekulu.
HEINO SUSI
».,......<U SULASED i r
lind $16,00. Postiteel tellides lisandub saatekuiy.
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Inflatsioon närib
kapitali
Aastatega on enamik kaasmaalasi
raske tööga oma majad kinni maks­nud
ja säästsummadki kõrvale pan­nud
mitmesugustes hoiukohtades.
Igaüks mõtleb ja arutab võimalustest
suure kasuga investeerimisest.
Mõned meist on näinud kõrgete
intresside probleeme tulumaksust
möödahiilimisega ja üleöö kapitali
kadu. ..Seakasvatus tugitoolis" lai­endas
nii mõnegi silmaringi. Sõja ja
revolutsiooniga kaotavad isegi kind­lad
riigipaberid väärtuse. Inflatsioon
närib tasakesi sularahas kapitali.
Ainuke kindel asi on muutus. Vaa­tamata
kõigele, elu läheb edasi. Tä­na,
kus panga intress on 10% ja
oma: arust hästi investeeritud, on
homme 12% tulu juures mitte just.
hiilgav investeering. Isegi need „gu­rud",
kelle sõna järele miljonid lii­guvad,
lähevad vahel omadega rap­pa.
Kõige tähtsamad uudised ja ana­lüüsid
leiavad tee lihtrahva hulka siis^
kui on juba hilja. Kanadas hästi tun­tud
majanduskommentaator Andy
Sarlos- arvas, et nn. ,,booin" lõpeb
siis, kui iga täksijuht hakkab nõu
andma,kuidas raha kahekordistada.
Enamik nõuandjaid arvavad, et va­nusega
muutuvad investeerimise
erieesmärgid. Noor, kindla teenistu­sega,
võib palju rohkem riskeerida
kui vana, kelle pensioni kõrval on
vähem, muud sissetulekut. Muidugi
kõik oleneb sellest, kui palju on põhi­kapitali,
mille kaotus ei muuda ela­misviisi.
Tavalisel pensionäril on va­hest
kõige suurem riskiga seotud in­vesteering
loteriipileti näol lubatud.
Kõik ühinevad ka arvamuses, et kõi­ge
tähtsam investeerimise juures on
tulumaksuseaduste tundmine. Vas­tavalt
seadustele sissetulekut pla­neerida
ja kui võimalik, et tulumaksu
koorem oleks minimaalne. Mitte ai­nult
käesoleval aastal, vaid ka tule­vikus,
ning kohandada vastavalt uu­tele
seadustele.
Riik raiskab raha ka ilma meie
abita. Valitsus, ükskõik milline, on
nagu Kaval-Antsu kübar, mida Va­napagan
kunagi kullaga ei jõua täita.
, Tunnustatud kõige paremaks pal-gateenistuja
ja ka pensionäri inves­teeringuks
on RRSP. Väga palju on
kirjutatud ajalehtedes ja ajakirjades
. RRSP võimalustest. Kindel protsent
kindla aja eest toob rahu südamesse.
Noortel ja noorematel on tõsised ras­kused.
Mõned ajalehekuulutused ja
lendlehed lubavad, teha.. otsekohi^
miljonäriks. Igasugused tasulised ja
tasuta nõuandjad täidavad postkaste
oma kirjadega. Tasuta nõuandjad ta­valiselt
on komisjoni peal. Kui on
oige mees, siis tavaliselt ütleb ka
komisjoni suuruse ja mis alusel
makstakse. Alati pole inimesel aega
cõiki võimalusi järele uurida. Siin
tulevad appi investeerijatele mõel­dud
eriajakirjad. Need on kallid ning
tihti mitte kohe arusaadavad. Kuid
aja jooksul hakkab igaüks, kes huvi
tunneb, taipama ja iseseisvalt otsu­seid
tegema. Statistika järgi olevat
kõige halvemad investeerijad arstid
ja advokaadid! Hästi ei tahaks seda
küll uskuda.
Börsil investeerimine pn huvitav ja
riskannab teatud elamuse. Kui aga ei
suudeta „pokkerimängija näoga"
kaotust taluda, siis pole mõtet sinna
end segada. Juhul, kui kapital lubab
ja võetakse kalkuleeritud risk ning
„mune ei panda ühte korvi", siis
seesugune investeering annab kõige
parema tulemuse ja rahulduse.
Börsil investeerijaid jagatakse kol­me
liiki: „pullid", kes teevad raha
hindade tõusul;,,karud", kes teevad
raha hindade langusel; aga,,sead".—
ahned, otsustusvõimetud — mitte
kunagi.
H. LESTAL
sa
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
aBBE
" ^ ' " 1 l i i n i l n n r n - " ^ ™ °
Kindlustusbüroo vajab KONTORIAMETNIKKU.
Masinakirja oskus ja kontoritöö vilumus soovitav.
miNSOO INSURANCE BROKERS LTD.
razaa
Järgnevad küsimused ja vastu­sed
on esitatud Kanada teenistuse
ja immigratsiooni-komisjonile
(Canada Employment and Immi°
gration Commission) Ontarios. Esi­tatud
küsimused on valitud nende
üldise huvi tõttu, ja vastused on
esitatud samuti üldistes piirjoon-tes.
Erijuhtumitel on soovitav järe­le
pärida vastavaid seadusi või ü-hendust
võtta kohapealse asutuse­ga
Canada Employment and Immi-gration.
KÜSIMUS: Minu õemehel on väi­ke
saeveski meie kodumaaL Poliitili­sed
ja sotsiaalsed olud on seal halve­nenud
viimastel aastate) ja ta tahaks
tulla nüüd Kanadasse. Kuid ma kar­dan,
et ta ei saa tulla iseseisva immi­grandina
punktide süsteemi (points
system) alusel, ja ma ei saa olla tema
.sponsor, kuna ta ei kuulu niinu lähi­masse
perekonda. Temal on aga äri­kogemusi
(20 aastat) ja ta võiks siia
tulles alustada uuesti äriga. Tal on
üle $150.000, millega ta saaks siin
alustada.
A.A. Hamilton.
VASTUS: Teie kirjeldusest tun­dub,
et teie õemees võiks olla vastu­võetav
Kanadasse äri-ettevõtjana
entrepreneur). Teie õemees peaks
esitama oma lähimale Kanada kon­sulaadile
kirjalise ettepaneku oma
ärilistest kavadest. Kui tema ettepa­nek
on konsulaadile vastuvõetav,
saadetakse see Kanadasse kinnita­misele
selle provintsi esindajate
pooh, kuhu see äri kavatsetakse asu­tada.
Kui provintsi esindajad otsusta­vad,
et ettepandav äri on hea ja ka­sutoov,
teatatakse sellest sissesõidu-uba
andvale asutusele või konsulaa­dile,
kes teeb siis otsuse teie õemehe
immigratsiooni-palve suhtes, arves­tades
ka teisi immigratsiooni nõu­deid.
Kui soovite teha eeluurimusi teie
õemehe sisserännu soovi suhtes,
võiksite küsida andmeid lähimast Ka­nada
immigratsiooni-ametist (Cana­da
Immigration Centre) ja küsida in­formatsiooni
nõuete suhtes ettevõt­jate
kohta (Entrepreneur Program) ja
ka üldiste nõuete kohta.
Kui eeltööd on tehtud, võib teie
õemees võtta ühendust sealse emi­gratsiooni
asutusega..Kuid enne,sää­rase
suure otsuse tegemist ja siin äri
alustamist on soovitav enne Kana­dat
külastada ,,maa uurimise" mõt­tes.
KÜSIMUS: Kui minu esimene
laps sündis, viis aastat tagasi, lõpe­tasin
töö, kavatsedes olla kaks aastat
kodus. Kuid jäin uuesti rasedaks ja
olen nüüd keerulises olukorras — ta­haksin
minna tagasi tööle, kuid minu
oskused on nii aegunud, et raske on
saada tööd. Kas on mingit kursust
minusugustele?
R.S. Toronto
VASTUS: „Employment and
Immigration Canada" alustas aastal
programmiga, nimega ,,Canadian
Jobs Strategy" (Kanada teenistus-strateegia),
mis käsitleb töö ja töö-õppimise
võimalusi. Üks osa prog­rammist,
nimega „Iob Entry'V (töö
alustus), on sihitud noortele, kes ei
ole lõpetanud keskhariduse, ja ka
naistele, kes alustavad uuesti tööga
peale rohkem kui kolmeaastast va­heaega.
Kuna teie kuulute sellesse
teise liigitusse, siis võiks see teid
huvitada.
See programm pakub teile kursu­se,
mis on kuni 52 nädalat pikk ja
koosneb õpingutest ja tööpraktikast.
See programm ön kooskõlas äri­maailma
nõuetega ja on ka samal ajal
oluline ja ajakohane noortele inimes­tele
ja naistele. Selle programmi kau­du
saavad tööpakkujad teid tundma;
ja teie saate vajalist treeningut ja töö­kogemusi.
Edasiseks informatsiooniks ühen­dust
võtta lähima tööametiga —
,,Canada Employment Centre", või
helistada Kanada ,,teenistus-stratee-giale"
— „Canada Employment Stra­tegy",
telefon: 1-800-387-0610, äri-tundidel.
KÜSIMUS: Mõne aasta eest juhtu­nud
õnnetuse läbi olen osaliselt hal­vatud
(paraplegicj. Olen valmis töö­tama,
kuid ma ei saa tööd oma endi­sel
alal, oma vigastuse tõttu.
Arvan aga, et oleksin, peale väi­kest
värskendususkursust, kasulik
mõnes kavandamise osakonnas,
kuid ma ei leia tööpakkujat, kes
tahaks minusugust tööle võtta.
j
S.R. Sudbury
VASTUS: Üks haru Kanada tee­ninduse
ja immigratsiooni (Employ­ment
and Immigration) teenindus-strateegiast
(Jobs Strategy), nimega
„Iob Development Program" (tööde
arendamise kava) on kavandatud ini­mestele
nagu Teie inimesed, kes
olnud töötud 24 nädalat eelnenud 30-
st nädalast, kaasa arvatud vigased
inimesed, pärismaalased (native
people) ja väljapaistvad vähemus­rahvused
(visible minorities)..
Sobivad tööandjad saaksid olla
kohalikud äri-asutused ja heatege­vad
(non-profit) ettevõtted ja orga­nisatsioonid.
Arvestades tööotsijate indivi­duaalseid
vajadusi, antakse vastavat
treeningut ja tööpraktikat, arvesta­des
ka tööturu vajadustega.
Tööandjad võivad saada rahalist
toetust väljaõppe vajaduste katteks.
Vigase inimese tööle võtmise puhul
võivad tööandjad saada kuni $10.000
toetus,t kulude katteks töökohal vaja-listeks
muudatusteks.
Edasiseks informatsiooniks ühen­dust
võtta tööametiga — „Canada
Employment Centre", või helistada
Kanada ,,teenindus-straateegiale" —
„CanadianIobs Strategy", telefon: 1-
800-387-0610, äritundidel
KÜSIMUS:. Minu vennapoeg on
kirjutanud minule ja küsinud and­meid
õppimise võimalustest Kana­das.
Ta on 16 aastat ja ta soo­viks
lõpetada Kanadas.gümnaasiumi
(high school) enne Kanadas ülikooli
astumist. Mida saan teha tema abis­tamiseks
peale selle, et ta minu juu­res
elaks?
J.D.S. Chatam
VASTUS: Esiteks peab leidma
kool kus teda vastu võetakse, enne
kui ta saab tulla Kanadasse. See tä­hendab,
et peale vennapojale eluko­ha
andmist, peate järele uurima, mil­line
kool oleks soliiv Teie vennapo­jale
— ja saab teda vastu võtta.
Peale' õppekursuselt vastu võt­mist,
peab Teie vennapoeg minema
lähimasse Kanada konsulaati. Seal
ta saab teada, mida on vaja teha edasi
— ja milliseid dokumente järgmistest
on vaja: '
— viisa (ehk sissesõidu luba).
— tõend vastuvõtust Kanada õppe­asutusse
— arstitunnistus (medical clearan-ce)
~ hea iseloomu tõend (evidence of
good character)
— passport (välispass). , ' ,
— tõend, et on olemas tagatist (ja
raha) elamiseks ja õppimiseks
Kanadas.
Seoses viimase punktiga, on teie
nõusolek Teie vennapoja ülalpida­mises
üsna määrav, kuid selle kohta
vajatakse vastavat tõendit. Kuid kui
välisõpilane (fireign student), ei saa
Teie vennapoeg tööluba õppimise
ajal Kanadas.
Edasiseks informatsiooniks võite
saada lähimast immigratsiooni asu­tustest
(Canada Immigration Cent­re)
voldiku, nimega ,,Studying in Ca­nada:
Facts for Foreign Students"
(..Kanadas õppimine: Andmeid väli-sõpilastele").
I
»Meie Elu** nr
Kiri Saks
As
GEISLINGEl
kaastööliselt)
maailmasõda
maa kohta: „Si
sandid saia sööj
ti Saksamaa kõj
le. Nüüd on si
akuutne niinii
maailmas, kusti
..põgenikke" Si
letakse asüülõii
Enamus tuleb
ni, kust nad saa
tn kas Lääne-Be
samaale. Edasit
üle piiri kas Aus
kus vastuvõtmj
rangemad. Ain
jooksul tuli
73.822 välismaa
mu. Seega 199 p
eelnenud aastal.
Lääne-Saksan
raalse asüülõigi
kedagi tagasi ei
otsimise põhjus
menetlus kesta
aastat. Selle aja
genikud ülal rii
aastas miljoneid
Möödunud an
nikku Sri Lanka
Indiast ja 3240 P
veel asüülõigus
Etioopiast, Bang
Slovakkiast ja
1984 anti asüüle
dile taotlejatest,
leti oma kodumi
on niinimetatud
koda kavalad ag
meelitanud omv
müüma ja Saksa
Saksamaal, ki
kahe miljoni töc
taotlejad suurokj
leemiks. Puuduv
seks majutamise
gukonnad on u
mustanahaliste
rnisel. Lisaks sell
nikke Ida-Saks
ümberasujaid N
pikkune laagrie
maalaste krimin
puudus õhutab v
te vastu. Eriti vi
kes on teise men
ginevad nagu k
sakslaste endi ii
dal, on paljudes
kem välismaalas
des kui sakslasi.
RAUDRIMP Tlh
Kui tihti „D1
punkrites 131)8
alarmikell helise!
saladuseks. Tülil
jäänud harvemal
lisedalarmiseadel
nikud juba enne
Nädala
(Algus
TORONTO~
McLaughlin esiti
arenda Torontos
ja Spadina Ave|
moetööstuse pi^i
mistatakse parii
kemad rõivad,
kuulutamisele m|
tos peetakse mo(
OTTAWA - PJ
ney kõrgendas r|
(kroonikompanii
sid vastavalt GT\
maks palgasaajj
Canada esimeei
kelle täpset palgj
da, kuid on $31
vahel. Peaminif
$131.955 aastas,
ja muud kulucjl.
mate ettevõtete
palka $100.000
tas, Palgaekspi
peaks riigiettev(
juhtival kohal v(
palkadega, vaid
sektori palgatõui
olevat vastupidi.
Al