Meie Elu = Our life, January 21, 1982

              „Meie Eiu" nr. 3 (1664) MEUÄPÄEVM., 21.
?hemalt
Inistliiku
hvastik
himeste
küüdita-õlmude
Inustega
l i t i ela-
Lsainaad
pt laial-
Bdamine
plti rah-
[seisvus.
jtervitas
plt pas-
Wehr-jumisest
Käitumi-tkkonna
PS
rhiivides
htkonna
liti piir-pa
välja
l ja su-
Iserända-
[kohtade
suhtes
Eesti iseseisvuse viimastel ahtail,
suuresti ka kaamatu Äasfa ii^õjul,
ilmus rohkesti uusi ilulciriandüslik-ke
ja ka teisi trükiseid. Seda tüp
Yustašid suuresti ka kirjanduslikud
võistlused, eriti ka K / Ü ,4^duse"
ja teiste poolt võrdlemisi suurte ra­haliste
auhindade ei-giitusel. Auhin­natud
teosed levisid rohkesti, eriti
raamatukuul (novembris) ja jõulu-
Yäga paljuid varematel aegadel
munud väärtteoseid jäid kirjastus­te
ja raamatukaupluste riiulitele, se­da
juba aastaid õige mitmeid; i
Palju oli ülejäänud ka „Pöstime"
he" 'kirjastusel ilmunud teoseid- la­dudes,
nende hulgas ka mitriieid
klassikuid ja teisi yäärtteoseid, nagu
Goethe Faust, V. Reimani Eesti kul­tuur,
Bergmeni /.Napoleon'; ja pal­ju
teisi.
Midagi tuli ette võtta, et raamatu­te
suuri Itagavarasid realiseerida.
Tavaline reklaam ja kuulutused
enam palju ei mõjunud. ,
,yPostimehe": peajuht Jaan Tõnis­son
oli 1930-dail,aastail tihedamini
(Algus esiküljil)
Xeonid Brezhnev peaks tulema
ku omavaheliseks nõupidamiseks 1 ja
leidma lahenduse Poola probleemi­le,
mis oleks vastuvõetav kõigile..
-jür Poolas on hakatud pehmendama
sõjaseadust ja välismaa teadete­agentuuridele
on võinjsaldatud saata
teateid, mis on tsensuuri poolt iuba-tud.
Telefonikõned sisemaal on ran-genlt
kontrollitavad^ et neid ei saaks
kasutada valitsusvastase propagan­da
levitamiseks;: Sõjaseadusele vas­tupanu
organiseerimine likvideeriti
sellega, et igasugune telefonikõnede
pidamine lõpetati; Nüüd on se luba­tud
püratud ulatuses. Kõne katkes­tatakse
otsekohe küi selles on mi­dagi
valitsusevastast.' i
1^ Poola kommunistlikl partei hak­kab
puhastama oma ridu. Välja hei|-
detaicse kõik, kes ei oie oma süda­mega
'kommunistliku õpetuse; podl^
dajad;^ laisad ja ei võitle ^teisitimõt­lejate
vastu. Üks partei šekretärip
dest arvab, et see on valus, ,',kuid tu­leb
siiski rangelt läbi viia".
-jfr N. Liidu poolt segatalfse kõiki
raadiojaamu, niis saadavad poola- ja
venekeelseid sõnumeid, Arvatakse,
et see läheb N. Uidule kolm korda
kallimaks kui lääne jaamadele n^n-de
sõnumite saatmhie. USA valitsus
on avaldanud selle kohta protesti
Moskvas, millele seal seni tähelepa­nu
pole pööratud. '
Simcoe järve äärsete süvendajade
omanikud on hädas uuter^elamkega
kedä-tuleb sinna suurel arvul Toron­tost.
Nendeks on Toronto töotatöö-lised
ja linna hoolealused, ikeUelj polfe
olnud võimalust elukohta leida To­rontos.
Elanike arv seal on. kasva­nud
33% viimase kahe aasta jooksul
ja toonud palju sotsiaalprobleeme,
mille kohta suvilate omanikud on
korduvalt avaldanud nurinat koha­likule
omavalitsusele.
e 0 0.
Algus lk. 2)
ja üksikasjade täpsustused tippjuh­tide
poolt kippusid tegema plaane
aina veelgi rangemak:s. Ostmmister
Rosenbergi lemmikvariant a. 11941
oli kahökordistadä Balti vabariikide
pindala Vene ja Valgevend kulul ja
siis küüditada enamus balti rahvaist
äsja-liidendatud aladele. SS-juht
Himmleri Gerieralplan Osfi kohaselt
(1942) pidi küüditatama ligi' 50%
eestlasist, kõik latgallid, üle 50%
muist lätlasist, ja 85% jeeduiasist.
Ülejäänud' osa hinnati põhjatõuli-seks
(ja s^ega saksastamisväärsek's)
ühe vastava 1942 a.. väHuurimusei va­ral
Antropoloogilise Komisjoni
poolt. Saadaolevate sakslaste piira­tud
arvu tõttu pidi sisseränd olema
küllaltki aeglane:- 520,000 nii 20 kuni
25 aasta jooksul peale sõja lõppu. .
. Natsi-Salcsamaa otseseks siliiiks oli
aga võita sõda. Suurküüditamised,
sisseränd ja ümberrahvustamine pi­did
algama alles pärast sõjalist või­tu.
Vahepeal kästi taolised kavad
hoida ülisalajastena, et mitte rahu­tuks
teha balti elanikkonda, kelle
majcsimaalset panust antibolsheyist-likuie
heitlusele" peeti soovitavaks.
RAHVUSLIKUST" ^
seotud ,;Fostimehe" üldjuhtimisel.
Tema nõudis, et raamatuid tuleks
müüa pühapäeviti maal —- kirikute
juures. „Postimehe" veoauto sõidaks
kohale, kus siis raamatute väljapa­nek
ja müük teostuks. Pea-ärijuht
jä raamatukaupluse juhataba ei kiit­nud
ülemuse ettepanekut heaks,
kuid ta jäi oma nõudmise juurde.
Ometigi ühel :„Postimehe" juhatuse
koosolekul juhatuse liige prof. M. J.
Eisen suutis oma osava seletusega
Tõnissoni veendeid kõigutada. Pea­legi
oli see kirikutülide ja usuelu
languse perioode meie maal. Eisen
ütles, et ainult vanad naised istuvad
kirikutes esiridades j a nemad pole
raamatute ostjad.
,yMa näen; et minu nõu ei taheta
•kuulda võtta", ütles Tõnisson pool-kurvalt,
siis aga häält tõstes mulle
otse sikni vaadates, ütles poolpaha-selt:
„Noh, esitagem isiis teie oma
kava, aga tehke seda juba peatselt."
Esitasin esimese Eesti odava raa­matumüügi
kava 1929. a. lõipupoolel
ikoös nimekirjadega Tõnissonile, üh­tekokku
ligemale 200 ,,Postimehe''
omakirjastuse ja paljude teiste teos­tega,
Tä oli asjast vaimustatud ja
lubas igati kaasa aidata. Ta koostas
isegi rekläam-plakati, kuulutuse
koos raamatute nimestikuga, seda
triikkida lastes. Selle saatsime koos
raamatü-saadetistega mitmele suu­remale
Eesti raamatukauplusele.
Selle esimese odava raamatumüü­gi
suuraktsiooni läbimüük oli sel
ajal rahuldav, ligemale 5000 krooni.
,,Postimehele" järgnes varsti >,Fäe-valdit"
(Tall|nna Eestji kiijjastuse
ühisus) raamtukaupluse suure oda­va
raamatumüügiga, kuid üllatavalt
odavate hindadega, kuni 90% hinna=
alandustega. ICui esitasin selle Tõ­nissonile,
ta süvenes ja ütles: ,yNoh,
nemad on hinnad üpris alla viiiiud,.
näiteks Goethe Faust — 30 senti, kas
nad siis tõesti ei tea selle teose kõr­get
ja püsivat väärtust." Kui pea-ärijuht
Uibopuu (varemalt ,yPosti-mehe"
ärijuht) ja raamatukaupluse
juhataja G. Huuk'il õh tahe suure
. raamatukaupluse aastakümneil ko­gunenud
seisvast raamatuist ja bros-buuridest
lahti saada^, et uut juurde
tuua.
Odavad raamatunäÜalad teostusid
veel 8 aasta Jcestel. : :
Suurimaid odava Taamatu näda­laid
teostus 1937 aastal nii Tartus,
Tallinnas ja mujalgi. ,yPostimehe"
raamatuikauplusest müüdi sel puhul
10.000 krooni (üks miljon senti) eest
kauemini seisnud Eesti, kirjandust.
Suuresti soodustas seda samaaeg­selt
suuremate kirjastuste odavad
•raama tunädalad raamatukaupluste
vahendusel.^ Raamatute suur valik
(trükitud nimestik •— broshüür) ja
muidugi ka „Postimehe" veergudel
kaasabi oli pai ju väärt. Kuigi vahe-t'asu
teiste kirjastuste toodetelt oli
väike,* kuid läbimüük' oma ulatuselt
rahuldas t^i^llkult nii -raamatusõp­rade,
kirjastuste ja raamatukauplus,
te huvisid. Ja peaasi - - Eesti raa-
, niat jõudis eesti kodusse.
Tahaks kindlasti loota, et finaalile
läheneva noorte eesti keele aasta
õhutusel eeskätt just noortele huvi­pakkuvaid
raamatuid kingitustena
neile rohkesti kätte jõuaks. ^^^^ -
Odava eesti raamatu müügitradit"
sioon vajab ka võõrsil väärikat
taastamist, sest väga palju väärikaid
teoseid puhkab veel ladudes:
.MICHELSON •
DZHUUNA
UP #3402 VINDILISED VIISIU li^opvillem) |4.00
LP #3403-^. P Õ M N Ä A N P Õ L D T Ä L A B 4.00
LP #3406 H.Verder SÕDURILAULUD 4.00
LP #3407 N. Põld JöULULAUWJD ......,„„„...„.,.............,...„,.„ 4.00
LP #3408 E. Loo K Ü L A S I M M A N 4.00
LP #3409 R Põld PÕHJAMAA LAPSED 4.00
LP #34111 Patrason-N. Põld EMCHANTING ESTONIA ........ -4.00
LP #3412 H. Liiv & E. Loo TAI^TSUTAKTIS 4.00
LP #3413 N. Põld MURDMAA ....•••v...........................„^
LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE .h................................. 4.00
LP #3415 A. Raudsepp O N AEG ANTUD L A U L D Ä 4.00
LP #3417 E. Loo RAHA PANEB RATTAD KÄIMA 4.00
LP #3419 EBATRUUDUS 4.00
LP #3420 Dr. H. Tari „MIND ÄRA UNUSTA" ................................ 4.00
LP #0026 TALLINNA L A I N E I L IL...;....^...............,...„.,.....,:.......,..,„^ 4,00 .
LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED 4.00
LP #1001 Heli neli TEEME POPPI , 4.00
LP # 305 VÕLUVAID VIISE VIISIMAALT 400
# 73 (3) (laste) J Õ U L U L A U L U D 2OO
# 72 (2) (laste) KEVAD JA SUVELÄULUD ......L. 2,00
20912 E . Märge THE DIARY OF MY LIFE ... 2.00
.211-507 VÄIKESED
Meeskvartett — HELIVELID
J.'Kuusk - MULT ÄRA KÜSI
J. Kuust-KODUKOTUS
I. Patarson — UNISTADES KODUMAAST '
Mõukogude Liidu väljaanded ju­tustavad
imeravijast Dzhuuna Davi-tashvilist,
.kelle ..võimeid ..peetakse
erakorraliseks.
Ühe Moskva populaarteadusliku
ajakirja toimetusse kok)ku kutsutud
seansist jutustab seal viibinud aja-
•kirjanik:
„Tajusin |iõrka soojust üle selja
libisemast ja hakkasin ootamatult
ettepoole vajuma. Keegi mind ei.lü­kanud.
Ddiliuna puudutas vaid ker­gelt
peopesadega mu selga. Ma siiski
ei kukkunudi ja sain tasakaalu tagasi.
Seejärel pani Dzhuima pihud mulle
õlgadele ning nüüd langesm tagur­pidi
tema käte vahele. Hetk hiljem
ts taandus ja ma võisin taas end sir­gu
ajada.
Mis minuga juhtus? Oli see hüp­noos
või nõrk elektrilöök? Ei see
ega teine. Siinkohal veel niipalju:
Dzhuuna ise ei salli „estraaditrikke"
silimaotsaski rmg kirjelldatud de­monstratsioon
toimus vaid selleks^
et ma tunneksin ebatavalist käte-puudutust
omal nahal ning võiksin
toda nähtust kirjeldada.
Nii algas mu tutvus tbilisianna
(tiflisianna), endise assüürlaste su­guvõsa
järeltulija Dzhuuna Pavi-tashviliga,
inimesega, kel on ebata­valine,
erakordselt tugev tundlik­kus."
Ta seisis paljajalu keset väheldast
tuba ning küsitles hoolikalt igat pat­sienti.
Tegelikult oli see talle tarbe­tu.
Haigusloost kõnelesid italle ta
käed, mis liikusid mõne sentimeetd
kaugusel inimese kehast, seda otse
kui paitades ja kompides, ning võt­sid
vastu midagi teistele nähtama-
•tut-
3di veelkord Dzhuuna ise:
,iKui ma t'öö alustan, tunnen end
esiotsa nagU| seotuna. Kolme-nelja
tunni möödudes võiksin ennast aga
udusuleks pidada. Kust tuleb mulle
energia? Kui juulipäike on maapin­na
soojaks kütnud, käin ma palja­jalu.
Maa, puud, loodus ise on selle
minu energia ammendamatu alli­kas."-.
/
Äve., Toronto, Ont.
Eesti Kunstide Keskus läks oma dentS.Kersoni valiti: I. M. Gerdels,
10. skp. peakoosolekul üle oma dua- Marta Kivik, Alar Laane, R, Marten-lištlikust
juhtimisest n.ö. personaal- Sehr, L. Leetmaa, Uno Taft, P. Tam-umoohi
SteUa Kersoiü valikuga mearu ja H. W^^^ ^. A U - - J -A 1 "U^..A^
hooldajate kogu ja eksekutüvjuha- tideks VaUti: Margit Viia ja Asta ^ü^fü^L^^tl^^lrt^^^^
tuse presidendiks samaaegselt. EKK Bailstadt. Kultuurifondi jiihatajaks
suhteliselt edukat tööd iseloomustas valiti Jaan Timusk. Kunstikogu
Mida oma ebatavaliste võimete
koihta ütld5 Dzhuuna ise?
,;Märkasin juba lapsena, et näen
maailma teistest erinevalt. Mäletan,
kuidas me sageli metsa mängima
lippasime. Aga kui ma kutsusin tei­si
jooksma kollase puu või niidu ää­res
kasvava lilla põõsa juurde, vaa­tasid
mu kaaslased mulle imestades
otsa ning vastased, et nende arust
pole siin kusagü sihukest puud või
põõsast. Ehi mä ei mõehiud neid
välja! Nagu selgus nägin ma lapsest
saadik maailma teistsugusena. Ja
siis avastasin peamise — samuti na­gu
mu vanemad, suudan mmagi oma
käte abil (see on arvatavasti oma
des haavale käsi, võin ma peatada
verejooksu, võin kõrvaldada pea- ja
hambavahi, võin täpselt haigust
m m e " S ^ ^ algus, nüüd ma
möödunud aasfa rahaline aruanne, hooldajaks valiti Mai Järve, abiju-
32.319.— dollarit. Aktiva poolel 01 metajaks Emü Eerme. Tagasi valiti
selle summa sees olemasolev kiansti" välisrevideht Gunnar Mitt.
kogu 13.900.^ dollari summas. \ r T , 1 1 J V
, Ulatusliku tegevusaruande luges
Tulud ületavad kulud 11.422.— dol- /ette StellaKerson. Sellest avanesid
lari võrra, millele lisandub veel ope-^ ^paljud teostatud alktsioonid. J. Paha-ratsioonifond
3.435.— dollarit. pill juhtis tähelepanu vajadusele te-
• , j . / . . * 1 o V gevuspiirkondi koondada ja selle
Hooldajate juha usse pealeS. Ker- asemel enam aega pühendada pare-som
vahti:, Karl Aun, L Hemsoo, male teostusele.
Abel Lee, Mart Pihl, Uno Täft, E.
Tampõld, 0. Timmas ja S. Veiden- Koosseisu arvukast liikmeskon-baum.
Juhatuse liikme kandidaadiks nast. oli koosolekul esindatud vaid
valiti J. Pahapill. Tagasi valiti re- 12, mispärast koosolek algas poole-visjonikomisjon:
J. Künnapuu, H. tunnilise hilinemisega. Pärast koos-
Bärkma ja E. Timusk. olekut oldi koos ühises söögilauas
Eksekutiivjuliatusse peale presi- läti kultuurkeskuse sööklas.
ma otsisin eluarvu,
küll ma jagasin jagamatut
kui taipasin tasahilju,
et sa leiad saatuse simmMp
kui kohtad välgujoaga.
Oma elu surmkümmend
liullsada ilusat hetke
•ja '
havad gaiderid gaidsc^radeTe pak­kuda
sõbralikku ja elamusriikast
koosviibimist.
Ajal, mil Toronto tänavanurkadel
keerutavad lund tuulepoisid, mil
külmataat maalib lumeräitsakaist
ilusaid helbe-lillekesi aknaklaasidele
ja majaseinad pauguvad külma käes,
laseme südameil küünlavalgusel
soojeneda viimasel pühapäeval jaa­nuaris
Eesti Maja suures saaUš keli
3
Jaanuari kuus on taliharj a ehk tÕ-nisepäev.
Päev, mis vanal ajal oli
pühaks, sest sel' päeval pidi talve
Raskel ajal, mil rahvaste vahekor­rad
on maailTnas segamini, inimesi
vallutab hoolimatus, respekti puu-suuÜan
palju rohkem. Viimasel ajal
huvitavad mind südamehaigused ja
pahaloomulised kasvajad. Tõve lõpp­järgus
ei suuda ma küll enam kedagi
aidata. Šns saan vaid valu kaotada."
Džhuima ise seletavat oma või­meid
sellega, et tema nägevat inime­si
neid nõrgalt ümbritseva oreooli­ga
nn. auraga. Ja tõesti, ei olevat
teadlaste teada Dzhuuna mitte ai­nuke,
kes omab sellist ebatavalist
võimet.
Ja Dzhuuna seletab edasi:
,,Haige elund justkui signaleerib
oma muutustest. Ma võtan selle sig­naali
vastu. Kasvajat diagnoosides
tunnen ma selles organismi ümbrit­sevas
auras avausi nagu auke ning
võin haiguse ära määrata juba üsna
varases järgus." ;
On teada, et läänemaailma arsti­teadus
vaatleib inimest peamiselt ka­hest
aspektist: esiteks somaatilisest
s.o. kehalisest ja teiseks; psüühili­sest,
vaimsest. Idamaine meditsiin
tunneb aga veel kolmandat tahku —
energiat Qi,
Bioenergiat ei taheta enam ka lää­nes
absoluutselt eitada, kuid pole
senini veel suudetud seda teadusli­kult
haarata, kindlaks määrata.
Seansist osa võtnud füüsika-mate-maatikäkandidaat
Adamenko seletas
hiljem oma varajasematest kokku­puutest
Dzhuunaga: ,^la jälgism,
kuidas Dzhuuna haigetega tegeles.
DZHUUNA
KÄTE FEALEPANEMINE
Tallinnas ilmuv populaarteadus­lik
ajakiri „Horisont" teeb teadus­liku
kokkuvõte Dzhuuna-lugudest ja
leiab: •
„Käte pealepaneku abil on inimesi
tervendatud kõikidel aegadel ja
praegugi leidub samal viisil ravijaid.
Nende hulka kuulub ka Dzhuuna.
Tavaliselt peetakse ravi aluseks hai­ge
psüühika mõjustamist, sest sisen­duse
ja. hüpnoosiga võib tõesti häid
tagajärgi saavutada. Ent kõnesoleva­te
nähtuste puhul osutub sisenduse
ja hüpnoosi mõistetega manipulee- .
rimine vaid nende sõnade taha pu­gemiseks,
ilma midagi seletamata.
Seni on õnnestunud selgitada, et osa
ravijaid kiirgavad optilise kiirguse
alasse kuuluvaid elektromagnetlai-neid,
mida võib jäädvustada filmile^
registreerida fotoelektriliste sead­metega
või isegi silmaga näha. Teis-,
te käed aga tekitavad koguni heli-impulsse
mida võib kuulda või vas­tavate
aparaatidega salvestada. Need
kiiratavad. impulsid „töötavad" ka
kineesi (esemete kaugliigutamise)
ja paljuräägitud ..selgeltnägemise"
puhul. Eelöeldu näitab, et bioväljaga
ravimisel ei räägi kaasa niivõrd
ps^üühiline mõjustamine, kui just'
otsene füüsiline toime. Psühhobio-füsikaliste
nähtuste tundmaõppimi­ne
on. väga vajalik. Bioloogiateadus-,
tes ja eriti meditsiinis tõotab see la­hendusi
paljudele saladustele."
„MEIE POST"
Stokholmis - Sabbatsbergi haiglas
suri neljapäeval, 17. detsembril All­ee
Anderkopp 85 aasta vanaduses.
Älice Anderkopp, sündinud 27. no­vembril
1896, oli kodumaal keele­teadlasena
keelteõpetajaks Tallinna
gümnaasiumides.
Ta oli abielus tuntud eesti iseseis­vusaegse
poliitikategelase ja palju­kordse
valitsuse liikme Ado Ander-kopiga,
kes ajakirjanikuna oli pike­mat
aega ajaleht Vaba Maa
me
dAii irt^aUlvr^e poovlilt ama. V7/ anal1 ai' al1 olid ^.^^.s . kaask,o dam. ke vas, tu, lähme mot-iri^
A^r^A C^r^u^A 11 r 1 tes ja-palves isamaale —- vanasse Kindlad kombed sellel päeval, mida . ^ J , \ , , , ,
ao nucsftoaftii , so^eos*t taheti k1 õ- igi•s Vt pahu edA:e st eestvi kodutalusse. ! Sa,a me e"lia. .m ufs t j*a
j. a „nxõiAi,dr.^urs..^t est uh oi'Ad udA a. fL oodA eti .t oi'Md:u .J^^O ^, ^ ^ „Ta, ih^a. rj%a". , koosviib. mi. Tse; st.
; i«,on+M - u " • Kuuleme Lvdia Vohu-Yiksteni, Avo
ja ilmastiku onne ohvnte viimisega ,FU* « v • * • T M X - • -C -Hr Tõnise vaimudele Kittaskit ja Tamara Norfieimi Erik
Uigandi klaverisaatd, inaetlemeTO"
Juba üheteistkümnendat korda *onto ralhvatantsiljaid ja kuuleme,
toimub Gaiderite Kogu^ Kanadas- niida on Plannes Ojal lausuda meie
korraldusel „Taliharja" koosviibimi- rahvuspoeedi Betti Akeri mälestu-aasto
peva aktus
ne kohvilauas laval toimuva eeska­vaga.
Käesoleval aastal on ürituse
üldkörraldajaks gdr. Arno Pähn. Pu­hastulu
läheb noortetöö hüvanguks.
•Kaunil küünlavalge pealelõunal ilus­ti
dekoreeritud kohvilaua ääres ta-seks,'
kelle sunnist sel aastal möödub
75 aastat ja' surmast 35 aastat.
Gaiderkoigu ootab 'teid' ja ütleb
>,tere tulemast"!
xmn
Eestis muutis sõja-eelne .peaminis­ter
Uluots (keda sakslased vaheldu­misi
eirasid ja püüdsidi koostöhe
tõmmata) oma hoiakut mobilisat­siooni
suhtes veebruarisj 1944, kui N.
Liidu väed jõudsid Eesti piirile.
Sakslasile alluvais eesti üksustes oli.
sellal umbes 14,000 meest. Arvesta-
' des Saksamaa:, varisemisega-, pidas'
Uluots ülitä!htsäk§rdvastada eestla­si
suurel h u l ^ l ükskõik millisel teel
ja hoida neid Eestis, et vältida N .
Liidu sissetungi ja pigistada välja
iseseisvus taanduivailt sakslasilt.
See oli nirgi meeleheitlik katse kahe
hundi küüsis, ainus teine võimalus
passiivse alistumise kõrval. Uluotsal
õnnestus isegi seda rahvale teatada,
tarvitades saksa kontrolli all olevat
raadipt: eesti väeosadel Eesti piimal
„ön boopis suurem tahen&is, kui
seda | i i n avaldada jõuaksin ja saak-jsm".
.Rahvas mõistis ja vastas. Saks-
|laste^'poolt oli ülemmääraks seatud
15,000, ent registreerima tüli 38,000
i|neest, kelledest 28,000 said viletsa
•Mvastuse ja p^aliska^^^
.ga
Et olla varakult valmis Vabariigi
aastapäeva tähistamiseks, oli Hamil­toni
Eesti Selts kutsunud 6. jaanua­ril
kiriklasse kokku Hamiltoni eesti
organisatsioonide esindajate koos­oleku.
Esindatud oli Hamiltoni Ees­ti
Selts, Hamiltoni Esimene Eesti
Evangeeliumi "Luteriusu Kogudus,
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor,
Hamiltoni Eesti Skaudisõprade
Selts, Hamiltoni Eesti Võitlejate
Ühing, Hamütüni Pensionäride Klu­bi
ja Hamiltoni „Kötka" lipkond.
Koosolekult koorus valija otsus, kor­raldada
Eesti Vabariigi aastapäeva
aktus 24.' veebruari õhtul' kirikus,
kus jumalateenistusele järgneb i l ­malik
osa. Täpse aktuse kava välja­töötamine
usaldati Hamiltoni Ees­ti'Seltsi
hoolde.
USA sai uue relvö
'Möödunud nädalalõpul USA me-irevägi
katsetas uut relva, mis on
äärmiselt täppis. Selleks on allvee-laevalt
väljatulistatav kaugrakett.
Rakett tulistati välja Atlandi Ookea-nis
vee alla sukeldunud allveelaevalt
ja see tabas märki 4000 miili eemal,
Vaikses Ookeanis. Rakett võib kan­da
tuum-lõhkelaengut. N. Liidul olid
olemas mingid andmed selle katse­tuse
kohta ja üks nende luurelaeva-dest
oli aegsasti kohal, kus rakett
{tabas märki.
Parteid pole rahul
958 Broadview Ave.
Jaanuarikuu viimasel pühapä^
(31. jaanuar) toimub peale jumala­teenistust
järjekordne ,pannkoogi
õhtu", 'kiriku all saalis, Hamiltoni
Eesti Skaudisõprade Seltsi korral­dusel.
Kuna see üritus on aastast-aastasse
muutunud järjest ,ix>pülaar-semaks,
oodatakjse ka seekord hul­galiselt
külalisi jiannkooke maitsma.
Kanada poliitilistest parteidest
ükski pole rahul 100% oma praeguse
juhiga. Möödunud nädalal iknusid
mitu artiklit kohalikes ajalehtedes,
kus nõuti, et Pierre, Ed. ja Joe
peaks lahkuma. Tõenäosemaks Pier°
re asendajaks peetakse John Tur°
nerit ja Jean Chretienl. Ed Broad-benti
veaks peetakse kindla poliitili°
se joone puudumist ja temale loode­takse
saada asendajat läänest. Joe
Clark ei ole vastav võistleja kum­malegi
liberaalide võimalikust uuest
juhist ja peaks astuma tagasi. Üks
tema asendajaist tahab olla endine
ToroBto limiapea David Cromble,