Meie Elu = Our life, September 3, 1987

              mm
MF£" - Estonian Weekli
Publišhed by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 058 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K zR&.
Tel. 486-0951
Toimetsijad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B! Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford. N.J. USA.
, 1 Tel. (201) 282-0773.
i „Mei0 E k " väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Tpronto, Ont. M4K 2R8 Canada. - Tel. 488-0051.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks;
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 0 hm, - 5 p.l., telsip.
ja neljap. kl. 9 hm. ^ 8 õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäeviti
^ suletud.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas la.143.00,6 k. $24.00,
3 k. $15.p0. © USA-ssel a. S47.00, 6 k. |25.00, 3 k. 116.00.
® Ülemeremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. $28.00, 3 k. 818.00. §
Kiripostilisa: Kanadas l a . $39.00.ek.|19,50,3 k. ^0.75. USA-sse
1 a. $48.00, 6 k. ^24.00, 3 k. $12.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. 123.25.
ÜKSIKNUMBER-750
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $8.50.
tekstis $5.50.
Ajal] mil rahvusvaheline poliitika
(on polariseerunud Washingtoni-
Moskva teljel Lääne-Euroopale ja
tuumarelvade likvideerimise küsi­musele
Genfis toimuvate läbirää­kimiste
raames, on tekkimas uusi
jõuvõitlusi mitmes kohas teisal.
Mingid jõud otsivad pidepunkti
Kaug-Idas, mille tõendiks on mas­silised
rahutused näiteks Lõuna-
Koreas ja Filipiinidel.
Möödunud päevad on toonud
kriitilisi võitlusi võimu ismber Ma-iniilas,
Filipiinidel. Esialgsed atakid
valitsusele ja president Corazon
Aquinole on surmaohvritega tõrju­tud.
Muul maailmal ei ole äga sel­ge,
millised ringkonnad seisavad
valitsuse kukutamiskavade taga.
Nagu teame, on president Aquino
omal positsioonil paar viimast aas­tat
ja on näidanu|d end osava ning
inimliku presidendina, kes on osa­nud
endale poolehoidu saavutada.
Tema feelkäija, president Marcos
taganes maalt ja elab praegu maa­pagulasena
Honoluliiä.Kquiiio võt­tis
Manilas \rõimu üle siseriiklike
lahkhelide saatel, sest Filipiini
metsi täitsid tuhanded geriljaüksu-sed,
kes relvastatult ootasid ainult
aega, et ise võimule asuda. Võime
ainult oletada, |et dissidentlikud
metsavennad peitsid endi hulgas
hulgaliselt vasakpoolseid radikaa­le,
kes sepitsesid võimumuudatust.
Kuid ka ametlikes väeosades oli
poliitiline pisilane sisse tunginud
Ja hoidis püssiotsi Aquino suunas.
Kelle poolt oli organiseeritud
seekordne võimu ülevõtmise kat­se?
Sellele küsimusele ei ole maail­ma
avalikkus selgesõnalist vastust
andnud. Küsitava väärtusega vih­jed
sihivad endisele president
Marcosele. Kuid puudub loogiline
seletus, kuidas sjuutis Marcos Ho-molulus
oma relvastatud poolehoi­du
Manilas organiseerida. Tahtli­kult
minnakse mööda metsavendli-kest
radikaalidest Filipiinidel, kel­ledega
Aquincj) saavutas varem
koostöö kokkuleppe omavaheli­seks
rahuks. Seda rahu päriselt
lähtavatieitulnudl • .
President Aquino olukord ei ole
kerge. Peale metsades peituvate ra­dikaalide
leidub „lahkusulisi'* ka
ametlikus armees, kellel on ligi­pääs
relvadele ja kasarmutele.
Neid vast saaks pidada endise pre-sidendiMarcosehingesügulasteks.
Sõjaväe peastaabi ülemaks on
kindral Fidel Ilamps, kes on Ajjui-no
ustavaks toetajaks ja kaitsjaks.
Viimane on teatanud, et valitsuse
olukord on stabiliseeritud, mis tä­hendab,
et kallaletung on tahaplaa­nile
surutud.
President Aquino on näidanud
end targa poliitikuna, kes on valmis
oma positsiooni kaitsma. Oma kü­laskäigul
aasta tagasi Washingtoni
lasi ta mõista, et valitsus vajab rel-valist
abi ja finantseerimist Kah­juks
ei saanud ta sealt rahuldavat
vastust. Kui tahetakse Filipiinide
poliitilist olukorda stabiliseerida!
edaspidiste kallaletungide vastuj
peaks nüüd USA administratsiooni
mõistma Aquino soovi tõsidust ja
oma abistamiskukrud vallandama,
et hoiduda tõsisematest kriisidest,
mis võivad alati tulla. Sest ka
Moskvas tuntakse pidevat huvi
Kaug-Ida küsimuste vastu.
Teine kriisikeskus on Louna-Ko-rea,
mis pärast kodusõda oma kom­munistliku
naabri Põhja-Koreaga
kerkinud tugevaks tööstusmaaks.
Kuid tööstusliku arenguga on toi­munud
ka suure tööliskonna pro-letäriseerumine
ja vaenulik hoiak
valitsuse vastu. Pealinnas Soulis ja
teistes tööstuslinnades on tekkinud
ulatuslikud streigid ja rahutused,
kus kümned tuhanded töölised ja
radikaalsed üliõpilased on asunud
võitlusse politseivõimudega ja rel­vastatud
üksustega.
Mässulised nõuavad praeguse
presidendi kõrvaldamist ja uuega
asendamist Väliselt paistab see
poliitilise võitlusena, mida on ker­ge
juhtida piiri tagant P5hja-Ko-reast
See oleks nagu uue võitluse
alustamist kahe Korea ühendami­seks,
milline võitlus lõppes 1952.
aastal USA kaitseüksuste vahen­dusel.
Eksisteeriv president on
pakkunud rahutuile hulkadele
peatset muudatust presidenditoo­lil,
kuid neid pakkumisi ei arvesta­ta.
Kuigi USA kaitseüksuste ole­masolu
kahe Korea piiril annab
valitsusele teatud julgestuse, jääb
Korea siiski teatud kriisiolukorda,
mida valitsusel tuleb lahendada
sisemiste jõududega. Antud kuju-nemistes
on raske sõrmega näidata
Moskvast juhitud punasele agitat­sioonile.
Kuid maailm peab valmis
leks.
jilillllllllllllilllliliililllliilililliillilllllillllllll^^
Mitmes Kanada ajalehes ilmu-mud
Qerard McNeili artikkel, mis
heidab varju eestlastele, eriti neile
kes tulid lootsist (vt „Meie Elu" nr
35), on tekitanud meie ühiskonnas
pahameelt Artikli levitaja, teade-teagentuür„
CanadianPre8s" ja au­tor
ei reageerinud EKN-i selgituse
avaldamise taotlusele; küll on aga
ajalehed hakanud saama kirju oma
Mgejatelt ja neid ka trükkinud.
Kolmeveeruse pealkirja ail,„Enti-re
Estonian nation slandered" (Kogu
eesti rahvas laimatud), kirjutab Van-couveris
B.G. Ülikooli professor Ar-kui
Keegstra ja
i laimava ebatõe
levitamine, mis hõlmas kogu rahvast
siis McNeili väited on samuti laima­vad
ja ebaõiged, [süüdistades samuti
kogu rahvast milleski mida nad ei
ai. ,SEFTEMBER3 ,,Meie E l u ' 'Qir. 36 (1986) 1987
Kiri Austraaliast
H. Hansen, .8
Zundeli süüks o
teinud.: Argument et Saksamaa sai•
oma viimase lahenduse" viia läbi
maades, kus kohalik toetus oli tugev,
vajab ajaloo tõdemist. Juudisoost ela­nike
saatus olenes sellest, kas maa oli
Saksamaa liitlane või allutatud. Itaa­lia,
mis oli fashistlik kuid mitte juu­di
vastane, ja Bulgaaria,polnud mitte
kumbki, olid võimelised Oma juute
kaitsma kuna natsid said neid mõju-lada
vaid diplomaatiaga. Võidetud
maid, Eestit, Poolat ja Jugoslaaviat
haldasid natsid kel olid vabad käed.
Isikutele, kes elasid sõjaaegse mili­taarse
rezhiimi all, sõna ..vabataht­lik
tegevus" {seega ..collaboration")
kaotab täiesti oma mõtte.
Edasi kirjas üteldakse, et väike arv
juute, kes Eestis hukati mõnede isi­kute
poolt, ei vajanud 23000 Kana-
Austraalia kaks viimast föderaal­valitsust
andis sotsialistlik TÖÖÜB-erakond
(Labor Party). Peaministriks
oli intelligentne, kunagine ..Rhodes
Scholar", mefistoliku välimusega
Bob Hawke.
Mr. Hawke rõhutas pidevalt ja
veel üsna hiljuti, et kuuldused enne­aegsetest
valimistest on alusetud. Ja
siis, kasutades temale eriti soodsat
momenti ja sündmusi opositsiooni
ridades, kuulutas välja valimised u.
juuliks (kolm nädalat hiljem). Selleks
ajaks oli Austraalia majandus tema
juhtimisel jõudnud olukorda, kus:
1. Tulumaks on kõrgeim pärast II
' maailniasõda. Kodanikke on hoiata­tud,
et lähemas tulevikus ei ole ooda­ta
tulumaksu vähendamist.
2. Laenuprotsendid on nii kõrged,
et põhjustavad firmade pankrotti mi­nekut
3. Majanduse tõusutee on aeglus­tunud,
näit. mitte-põUumajanduse
toodetelt tulu 1986/1987, perioodil
tõusis vaid 1,5%.
4. Produktiivsus väheneb pidevalt;
1986/87. perioodii umbes 0,5-0,75%.
5. Äritegevuse üldinvesteering on
madalaim viimase 25 i jooksul.
Ametlik seisukoht näeb ka siin olu­korra
halvenemist 1987/88. a. perioo-
; d i l . ; : - ; ; •••:,
6. Dramaatilisim on aga välisvõlg,
mis möödunud aasta detsembris oli
A§ 105 miljardit Iga Austraalia
mees, naine ja laps võlgneb välis­maale
A$ 6 500.;
Seda on saavutanud kaks sotsia­listlikku
Tööliserakonna valitsust hr.
Hawke'iga eesotsas.
Austraallaste seas kehtib vanast
ajast mentaliteet, et tööline ja pal­galine
hääletavad Tööliserakonna
kasuks — s.t.LaUor Party; ärimehed
ja töösturid toetavad parempoolseid
erakondi, milledest opositsiooni ju­hib
Liberai Party. Viimase valitsuse
esindajail oli käesolevate
valimiste puhul palju privileege. Aja­kirjandus
aplodeeris, keerates opo­sitsioonile
mitte ainult selja, vaid
irvitas lausa näkku. Rikkamad miljo­närid,
nende seas Rupert Murdoch,
avalikult näidates nende poolehoidu
Bob Hawke'ile. '
Häälte lugemine ei olnud veel lõp­penud,
kuid Mr. Hawke kuulutati,
kolmandat korda, võitjaks. Esimest
korda Föderatsiooni ajaloos (1901. a-st)
erakond, kes üldiselt protsentu­aalselt
kaotas hääli, võitis rohkem
valimisringkondi ja omab parlamen­dis
ülekaalu. Vahe Labor Party ja
Liberai Party vahel ön ca. l%.Mr.
Hawke Võis selja taha jätta ratsuta-mised
elevandi seljas ja aS|Uda uue
valitsuse moodustamisele!
Töölisparteid aga valitseb nn.
CAUCUS, kelle otsustele tuleb isegi
peaministril alluda. Samal ajal koos-<
neb Tööliserakond kolmest rühmitu­sest:
— vasakpoolne, keskmine va-sakpool
ja parempoolsed. Igal rühmi­tusel
on omad soovid ja nõuded mi­nistrite
nimetamisel. Siin ei ole enam
midagi ühist demokraatliku korraga.-
Seda kauplemist tegi veelgi huvita­vamaks
Mr. Hawke'i isiklik soov se­nine
27-liikmeline valitsus laienda­da
kahe naise ja ühe Tasmaania esin­daja
võrra, s.t 30-le. See soov on aga
vastuolus Põhiseaduse sätetega.
Tööliserakonna ülekaal alamkojas
garanteerib^ vastava seadusandluse
, vastuvõtu. Ülemkojas on aga oposit­sioon
ülekaalus, kes kavatseb selle
probleemi lahendamiseks pöörata
Ülemkohtu poole.
Selline on demokraatia Austraa­lias,
Tööliserakonna käsituses.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
^ 958 Broadview' Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
yUED KÖRQE K-QA KINNISES)
TÄHTAJALISED HOIUSEDI
1 AASTA - 8,50%
2 AASTAT ~ 8J6%
3 AASTAT - 9,00%
OoiffoniiAttioonikt iMlistag®
468-4659
(Pank avatud Mmatp.-r««d« 10:00-3:
Teisip. ja naljap. õhtuti 5:30-8:00
Kui Jumal vaikib
STOCKHOLM (EPL) - Statistili.
sed andmed seisuga 1. jaanuar 1987
näitavad, et Eestis elab 1 556 024
inimest neist linnades ja alevites
1117 miljonit ja maal 0,439 miljo­nit.
1940.a. olid vastavad arvud;
1,054 miljonit, 0,354 ja 0,7 miljonit}
Linlaste arvon seega aja vahemiku^)
1940 — 1987 kasvanud 3,2-kordseks
ja maarahva arv bn 1,6 korda vähe­nenud.
(Kogu N . Liidu elanike an/
oli 1. i
l]
,7 * 1 * * a *
m i "
Linnastumine on toimunud kiiresti
ja tänapäeval on Eesti Nõukogude
impeeriumi üks kõige urbaniseeritu-maid
osi. 1940. aastal elas linnades ja
alevites 33,6 protsenti elanikest.
Nüüd on osakaal tõusnud 71,8 prot­sendile.
Sellegipärast on viimastel
aastatel maarahva absoluutne arv ta­sapisi
tõusnud umbes 1000 isiku võr­ra
aastas.
Asustustihedus Eestis on tõusnud
23,1 isiku pealt ruutkilomeetri kohta
34,5 inimesele täna.
Eesti viis suuremat linna 1. jaanua­ril
olid: Tallinn-. 477 734 elanikuga
(koos Maardu ja Saue'ga 493 817),
TartullZ 532, Narva 80 804, Kohtla-
.ärve 78 154 ja Pärnu 52 925.
Naiste osatähtsus rahvaarvus on
suurem kui meestel. Kui naised
1939.a moodustasid 53,5 protsenti
rahvaarvust, oli nende osakaal 1986.
alguses ainult pisut madalam — 53,3
protsenti.
Nii sündimus kui suremus on Ees­tis
väiksem kui mujal N. Liidus: 1000
elaniku kohta sünnib aastas 15,5 last
ja sureb 11,6 inimest. Loomulik iive
on seega 3,9 promilli aastas.
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S?
OmaniEs IJN0A SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodos 223-0201
ÄÄRDVARK
FLORIST
LTD
kohaleviimine
Meie elame kriisidest käristatud
ja lõhestatud ajastul ega ole kerge
säilitada tasakaalu tegelikkuse ja
lootuse vahel tänapäeva maailmas.
Paljud on masendunud inimsoo
juurdekasvu, sotsiaalsete problee­mide
ja inimese mõistmatu ja väära
käitumise pärast ega näe mingit loo­tust
inimsoole ega tulevikku elule
sellel planeedil. Viiest miljardist
maailma rahvastikust tervelt 80%
elab ja vireleb mõne totalitaarse või-mukorra
all, kus ülekohus, brutaalsus
ja halastamatu väevõimu tarvita­mine
on rakendatud. Lakkamatu
võitlus käib inimõiguste, igapäeva­se
leiva, eluaseme, võimu ja au
pärast ja paiskab kogu elu kanna­tuste,
pisarate ja vere merre.
Kõlbla väärtuste astmik on pöö­ratud
pahupidi — kõrgemad on tun­nustatud
alamaiks ja alamad kõr­geks.
Abielu ja perekonnaelu alla­käik,
seksuaalne anarhia, porno­graafia
ja droogide uputus on as­jad,
mis sügavalt mõjustavad me
elukorda. Maailma suured ja väge­vad
ähvardavad kogu Jumala loodu
hävitada ja muuta maakera tuha -
hunnikuks. Aga Jumal vaikib. Neil
hilissuve päevadel ja öödel, kodu­maalt
lahkumise mälestuspäeva­del
ja öödel, mõtleme toorele üle­kohtule,
terrorile, kannatustele ja
valule, mis osaks saanud me oma
kodumaale ja rahvale. On ikka veel
öö. Ei vabaduse koidukuma, ei
idast ega läänest. Ja Jumal vaikib.
On ta yõimetu, ükskõikne ja hooli­matu
või polegi teda olemast Päe­val
ja öösigi ma hüüan, aga ta ei
vasta. Piiblit lugedes näeme, et
need tunded polnud võõrad ka Va­na
Testamendi aegade inimestele.
Iisraeli kohtumõistja Giideon küsis
ja ütles: Kui Jehoova on meiega,
mispärast on siis see kõik meid
tabanud? Ko. 6,13. Prohvet Haba-kuk
süüdistas Jumalat, et ta pole
välja juurinud ülekohut. Ha.l:l-3.
Miks Jumal vaikib? Nagu palju­des
muudeski meile mõistmatuis
asjus, milles ükski teine ega keegi
muu meile vastust anda ei suuda,
leiame tõetruu vastuse Piiblis. Ju­mal
vaikib, sest ta on armuline, on
esimene Piibli vastus. Jumal pole
tujukas ega kärsitu. Ta vaikib õela­te
inimeste ülekohtu ja kuritegude
ees, sest ta tahab ka õelale oma
armu ilmutada. Inimesed ütlevad,
kui Jumal ülekohtu ees vaikib, kui­das
võib ta olla tõe ja armastuse
Jumal? Piibel ütleb, kuna Jumal on
armastus, seepärast ta vaikib. Ju­mala
vaikimine osutab Jumala ar­mule,
ja nii kaua kui Jumal vaikib
kestab tema armuaeg. Jumal on pi-kameelne
ja kannatlik. Tema ei ta­ha,
et ülekohtune hukka saaks, vaid
et ta meelt parandaks, pöörduks
Jumalale ja saaks päästetud. Nagu
hea aednik, vaatamata korduvatele
pettumustele, tuleb ta ikka tagasi
viljatu puu juurde, kaevab ja ko­hendab
maad ta ümber, väetab ja
lõikab viljatud kuivanud oksad. Ta
teeb seda, sest ta on kannatlik ja
armuline.
Nagu hää isa armastab oma poe­ga,
kes lahkus isakodust, läks kau­gele
võõrale maale ja elas seal ker­gemeelset
ja ulakat elu. Isa aga ei
hüljanud ega unustanud teda, vaid
ootas kannatlikult, et poeg meelil
parandab ja isakodusse tagasi tu­leb.
Ta oli kannatlik, sest ta armas­tas^
Jumala armastus on kannatlik,
ta ei pea meeles paha! Kolgata rist
oli Jumala vaikimise seniit Pimedu­se
võimudel oli seal vabavoli rün­nata
Jumala enese Poega. Raev ja
viha võimutsesid. Ja Jumal vaikis.
Kostis vaid üks hüüe: Miks sa mu
maha jätsid? Kogu loodus hakkas
rääkima, maa värises ja kaljud lõh­kesid.
Päike ja tähed kustusid, tek­kis
pimedus üle kogu maa. Aga
Jumal vaikis. Just see tund, mil
Jumal sõnagi ei ütelnud, oli aga
tund kui Jumala põhjatu armastus
päevavalgele tuli ja tema päästev
käsi ligemale kui kunagi' varem.
Jumal täitis oma igavese armunöu.
Tema näiline vaikimine oli tema
lunastava armastuse vaikus. Piibel
ütleb aga ka, et Jumal on püha ja
õiglane, tema on käsuaiidja ja koh­tumõistja.
Kõik meie pahateod on
paljastatud Jumala palge ees ja te­ma
vaikimine tähendab, et ta on
teostamas oma kohtupidamist üle-astujale.
Vaikides annab Jumal üle^
kohtusele aega ja voli oma patus
juurduda, laseb ta õelusel ja kurju­sel
võtta täie võimuse ja siis oma
külvatud vilja maitsta.
Sama kindlalt nagu Jumal mõis­tab
kohut inimeste üle, kes elavad
kõlvatut elu, mõistab ta kohut ka'
maailma vägivalla, vale ja kurjuse
võimude üle. Jumala näiline vai­kimine
ahvatleb neid vahelgi ülbe­le
Jumala pilkele ja julgustab neid
nende kurjas töös ja ettevõtetes.
Jumal on kannatlik ja vaikib, kuni
ülekohus saab täie võimuse, siis.
tuleb tema kohtupäev ja ta pöörab
nende kurja külvi nende eneste
vastu. „Kes külvab ülekohut, lõi­kab
viletsust ja tema viha vits lööb
teda ennast." Õp. 22,8.
Kui vahelgi tundub, et Jumal vai­kib,
kui me teda kõige enam vaja­me,
ärgem mõelgem siis, et Jumal
on ükskõikne ja hoolimatu ega lähe
talle korda me käekäik, või et ta on
võimetu ja surnud Jumal Jumal ei
tuku ega uinu magama. Ei jää hä­bisse
ükski neist, kes temale looda­vad,
häbisse jäävad need, kes te-mas|
loobuvad. Laul 25,3.
Õp. E. LOOTSMA
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
Fmseriptlons ® Patient Record System for Senior Citizon
We deliver ® Kojutoomine
ilCHARD LEWIS PHARMACY LTD.
25S Momhigside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL, (416) 281
MASTERCRAFT
PAINTING & DECORATING
Läti-EQSti firma
Soodsad hinnad - 30 aasta praktika
Helistage 439-2538
LÄTI KOHVIK
Euroopalikud tordid, koogid, küpsised jne.
Valmistame kohvilaudu tellimise peale
SOOJAD TOIDUD — PATIO
venue
Toronto, OntarioM4KIN1
Broadview Subway lähedal.
ratsiooni" rääkimata kogu rahvast.
Iseseisvas Eestis anti esmakordselt
ajaloos juudi vähemusrahvusele
{0,2% elanikkonnast) täielik kultuur­autonoomia.
Nende koolidel ja raa­matukogudel
oli riiklik toetus. Seda
hinnati 1929. a. Eesti Vabariigi kand­misega
nende „ Kuldsesse Raamatus­se"]
Jeruusalemmas, ^
Toim^aja on kirjale lisanud järeV
märkusena, et Gerard McNeil rajas
oma artikli ajaloolase Alti Rodali
ametlikule raportile omi väiteid esi-
„MEiE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu->
s@s.
fVIASSAAŽ-TERAAPIA
& REFLEKSOLOOGIA
Leili Terts R.M.T.
registreeritud massaaž-terapist
Vastuvõtt kokkuleppel
tel. 757-8679
m
DARRELLKENl
REALESTATE LTUREALTDR
268 Jane Street, Toronto, Ont. M6S 3Z2
B i l l I I h "
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu või müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
® Tasuta
hindamine I
j
(3) Hüpoteek- j
laenude
korraldamine
Esindaja
ÜVIA HOLMBERG
kodus 233-6482 . •
kontoris 766-4088
f0
Q
Ka Eestis tigupost
Ka Eestis on postisidele iseloo­mustav
selle aeglus, nähe, mida tun­neme
ka Kanadas. Nii kirjutas Harri
Treial kompartei organis „Rahva
Hääl" järgmiselt:
,,30. kuupäeva] pandi Kadriorus
posti kiri, millel küllaltki auväärsed
pealdised: Eesti Ülemnõukogu Pre­siidium.
Valitsus. Kirja sisu oli lühi­ke,
kuid nii saatjale kui ka saajale
küllalt tähtis. NTmelt oli seal kutse
ilmuda 5. kuupäeval Ülemnõukogu
Presiidiumisse. Ümbrik jõudis aga
linna te^se otsa, Väike-Õismäele al­les
8. kuupäeval. Vaevalt, et kas või
rublane mark oleks kirja varem pä­rale
toonud.
Kes arvab, et ainult linna ühest
äärest teise käivad kirjad nii aegla­selt,
see eksib rängalt' Ka kesklinnas
liiguvad kirjad teosammul. 7. kuu­päevaga
postitatud kaart (sedagi
kuupäeva näitab tempel] jõudis P^r-nu
maanteel asuvasse Ajakirjandus-majja
12. kuupäeval!
Tigupost - nii võiks nimetada Tal­linna
linnasisest posti. Kes aga soo­vib,
et kirijouaks kätte rutem, see ka­sutagu
järgmist moodust. Püüdku
kellegagi saata kiri Pärnusse ja palu­da
seal see postkasti lasta. Siis ei kulu
rohkem kui neli päeva ja kiri on
Tallinna adressaadil käes, Just seda
kinnitab Pärnust tulnud kiri — kuu­rortlinna
postitempel kannab 12.,
Tallinna, oma 16. kuupäeva. Tigu­postist
märksa kiirem liikumine!"
„Meie Elu" nr. 36
Arm
Deputy Attornej
United States, Ari
esinenud 14. mail
kõnega organisatj
Legal Diyision of tl
tion Leagüe of
Toome kõnest välj
selle osa mis puu]
Linnase ja mõneti
mi.
Nüüd, selle [e\
tuleb lisada veel ükj
ne kui ta sellele
Ameerikas oli ta nai
komandöriks Eestij
Ma tahan ütelda
nase kohtuasja koht
tiimsuse küsimus (i
Nimeh: Kas meie e
palju N. Liidu koht)
le, mis, teame, on s|
teesklus (sham); ja
matuh tunnustame
set õigust kohut m(
kuritegudes humaai]
ti juutide vastu, ix\u
Kõigepealt, sellel
piinliku hoole ja põl
lasest kohtupidamis
See on üks asi m
ühiskonna sellest to
lisest ühiskonnast i|
nis jä mida tänapäj
supremaatia tahab
Linnase kohlua!
märkida seda vahel
deporteerimine (den
jaandmine (extradilj
ei ole mitte välja a
Valitsus annab ühel
tema oma initsiatii
osas E.B.j.Deportee
endast mingit tunnul
krimin^alkohtupidal
kohta kuhu isik on
Õigupoolest. dep|
kui on õigus nõudu
mise kohta. Karl L|
nVaba ja iseseisev Efj
tus üheks tunnustai
suseks kelle peakoi
New Yorgi linnas,
nast deporteerida N|
na ta keeldus nimetiJ
kohta, selletõttu va|li
sele kellele allub do
toorium ju see juhtuj
valitsus.
SUUDLUS
Mis puutub {emi\
kõik kohtuprotsessi
sed veensid, et Tart!
dokument, mis kanil
kirja kui komandöij
tõend püsib ka siis kl
Liidu tunnistajates.!
Apellatsiooni kolil
Tõendid esitatud Lj
liseerimise kohlulil
selon vastuvaidlemi
ral.ümberlükkamatil
Ma peaksin ku m|
Linnas suuremalt OJ
võtnud oma deport<
lamistest mis on vaJ
maka protestiga sell
pedes. /\pelleeridea
siooni otsusele, häi
vaielnud vastu tõei]
vastu esitati, selle af
nult surmaotsusele!
Liidus mis tähend
sündmuse jakaastul
peale kohus õlglase|
Õilsad sõnad nagi
tunne kõlavad õõnsi
öeldud inimese po{
süütute meeste, nais]
mist lastes neil põh
äärel. Karl LinnasI
inimsusele, inimsus|
jõhkralt, kalgilt jn
teguviisiga on solvdil
vab sellega kohtu si|
Lubage mul lühic
„Panama pakkumijj
veidi enne kiii Liniii|
rltama N. Liitu, ten
tas kohtuministeeiil
on võib-olla nõus t(
Selle tulemusena,
varajasema nõusolej
nasel otsida mõni lei
na palusin Välismii
rollida kas see pakk|
pidav. See ei olnud.l
olnud midagi mida|
rium välja leidis.
„Panam.ü pakkumii
läksime edasi seadu
K O M M E N T A A R I D I
KarlLinnas'ekoh|
deporteerimine N.
asjakäigu ametlikul!
mine tagant järgi on [
intelligentsi solvai
teame, kõik oli teisit
sess oli üles ehitatu|
esitatud valesüüdisl
tud tõenditele miili
protsessi käigus en|
Kuid näib, et üks e(
rioot pidi ohverdati
kogu maailm teaksj
nustabde jureN. Lii|
Eesti riigi territoorji
Höltzmani seadus
nase üle peeti kohu]
damise korra järgi
kuks isiku süüdiviisl
rata kriminaal-stan