Meie Elu = Our life, August 2, 1979

              NELJAPÄEVAL, 2. AUGUSTIL:-- THURSMY, AUGUST 2 „Meie Elu" nr. -31 (1538) 1979
ISTEEMl RAKENDA! DODBO OO CC I I B I B 0 I I D I B B I 9 I I I 0 B I B B B l B B B 0 B Q
ILMUS
/(CANADIAN SCENE) — Kanada
üleminek meetrimõõtudele on käes­oleva
aastaga jõudnud oma viimases­se
faasi, kus meetrisüsteemile üle
minnakse toiduainete osas ja ehitus­materjalide
osas. Seda. tehakse mui­dugi
järg-järguliselt, kuid järgmiseks
jaanuariks peavad kõik kaalud oie-mšl|
naelte ja untside pealt üle viidud
grammide ja kilogrammide peale.
Kogusummas läks see eelarvestuse
järgi maksma 100,000,000 dollarit.
1 Et ühiskonda' meetri mõõtudega
harjutada, on kolm kohta Kanadas
katseliselt juba meetrisüsteemile üle
Viidud. Need paigad on Kamloops
B.CSs, Pe.terborough 'Ontarios, ja.
. Sherbrooke Quebecis. Käesoleva aas­ta
.kestel annavad need paigad .hea
ülevaate publiku suhtumisest ja'aru­saamisest
meetrisüsteemi. .
Toidupoodide ostjaskond peab har­juma
meetrisüsteemiga pakendeilt
on kõrvaldatud naelad ja untsid. Ost­jate
esimene reaktsioon senini on ol-
... nud üllatav, nad nimelt arvavad, et
neid petetakse, et nad uue süsteemi
alusel .maksavad enam vähema kvan-tumi
eest. Muidugi ei ole see nii. Ken-neth
Gadd, Canadian Federation of
Retail Grocersl esimees püüab mit­mesuguste
vahendite abil rahvale
selgitada, et „nad maksavad uue süs­teemi
' alusel sama kvantiteedi just
täpselt sama palju ja mitte sentigi
enam. Meetrisüsteem ei püüa kedagi
petta, vähem anda ja enam võtta."
. Ehitustegevuses ei lähe ühelt süs­teemilt
. teisele üleminek nii kiiresti.
Canada :Houšing and Mortgage•:• Cor­poration'
teatas, et alates 1. maist
1979, ei võta ta enam vastu ehitus-plaane
muidu kui need ei ole meet­ri
mõõtudes. Muidugi pole see suur­firma
mõõduandev kogu kanada ehi­tustegevuses,
kuid näib et väga pal­jud,
kohalikud omavalitsused on sa­muti
hakanud nõudma ehitusplaane
mee t risus teemiš. Cadillac-Fair.view
asepresident J. R. Bullock mainib, et
käesoleva aasta lõpuks on ehituste­gevus
tema suurfirmas üleviidud
meetrisüsteemile, ;kuid. lisab samas,
et võtab enne aega kui näiteks äri- ja.
tööstüseruüme hakatakse rentima
või müüma ruutmeetri alusel praegu-,
se ruut j ala asemele.
kauaoodatud luuletuskogu,
nägusas köites
Postisa tellides lisandub saatekulu.
DD
958 Broädview Ave., Toronto,
' Ont. M4K 2R6, Canäda
OODDDQ D t n o i n i . ) g i i { i i S D i i | l i i i i t a i i maa a n •
LAHKUS MEILT IGAVESTI ARMAS ISA JA VANAISA
1 -mmm HE0D0
sünd. 14. märtsil 1903 Jõelälitmes
surn. 26. juulil 1979 Torontos
.mälestavad sügavas Seinas
poeg HARALD perekonnaga
poeg ERIK '•;.•'."
I poeg PEEDO perekonnaga ;
i, mida keegi marinee-rib,
on muidugi vabalt valitav. Näi­teks:
2,5 kg-st väikestest kurkidest
saame 4.liitrilist purki terveid kurke
ja mitu väikest purki kurgiviile, Vii-maseiks
kasutame vigastatud, pleki­list
jä kõveraid kurke. Ühte kõrges­se
liitrilisse purki mahub 2 püstiseis-vat
• rida; kurke, mis • kaaluvad .400—
450 g.
.Kurgid peseme korralikult, nagu
hapendamise juureski vees; milles
on sorts äädikat. Laseme seista tun-di-
paar (või üle öö) vees, milles on
natuke' soola (1 spl. liitri kohta) j-a
sorts äädikat. Loputame ja panema
nõrguma rätikule. (Kui laseme - need
kurgid liguneda üle öö suhteliselt
soolases vees, siis võtavad kurgid,
kuna need on väiksed, enesesse pal­ju
soola — lõpptulemusega, et kur­gid
tunduvad soolaseina.)
Säilitamiseks on sobivaim kasuta­da
plekk-kruvi-kaanega purke. Lao­me
kurgid püsti nii tihedalt kui või­malik.
Viimset/kurki võib'sisse pres­sida,
sest kuuma marinaadi pääleva-
. lamisel tõmbuvad kursid • natuke
kokku ja hakkavad „ujuma". Pane­me
põhja ja kahe kihi vahele tillu-
: krooni ja samuti kindlasti ka pääle,
kas või kaks krooni. Viimased, aita­vad
kurke marinaadisse pressida,
kuna marinaadi erikaal on suurem
•:• kui kurkide..
- Sobivaim äädika kangus marinaa-
.': dis on 1,5?6-i. Suhkru hulk • tervete
kurkide marinaadis võib (või peab)
olema kõrgem, kui viiludeks lõiga­tud
kurkidel, kuna neid tihti kasu­tatakse
saiami-võileivu 1. Sobiv suhk­ru
hulk terveile kurkidele on 150 g
_ liitri kohta; viil-kurkidele aga 100 g.
Soola hulk on kaunis kriitiline — 1
.triiki supilusikaiine . on paras. —
Maitseaincina kasutame mädarõika
viile, - nool -teelusikat sinepi teri ja
1. tl. tilli seemneid või rohkelt seem
neid värske tl t tillidelt.
Ei tohi unustada, et tuleb lisada 1 g
Na-benioaati (Atamoni); 2—2,5 liitri
marinaalli säilitamise' kindlustämi
seks. Mutide'maitseainete ja vürtsi
.de-, lisamisel peame meenutama va­nasõna,
mille ma koolipoisina riimis-tasirv
järgmiselt;.
„üe gustibus non esi disputandum,
nii vanasõna kuulus ön roomlaste
pandud."
Toetudes sellelt võin ütelda, et ma
näiteks pole miskaat-õie maitsest
õieti aru saanud, küll aga ingveri ise-äralisuse
kohta võin öelda, et see on
nagu / valjuhääldaja raadio juures.
¥äga .väiksel hulgal mõjub see; mul­le
„kõvendajana" — toob teised too-nid-
maitsed rohkem. esile.: Suurel
: hulgal tekib aga müra — lämmatab
kõik teised maitsed. Miks siis mitte
panna paar pisikest-õhukest viilu
ingveri ka kurkide marinaadi.
Tervetele kurkidele, millised on
neljas liitrilises purgis, vajame 2,5
: liitrit marinaadi. Ajame marinaadi
koos maitseaineiga keema ja valame
kurkidele. Marinaadi peab natuke
üle jääma, jet teiskordsel keetmisel
puudu ei tuleks. Seemned jäävad al­gul
kastrul! põhja. Laseme seista
5—10 minutit, ja: valame marinaadi
{ tagasi kastrulisse. Keedame kiiresti
üles ja valame keeva marinaadi
.uuesti kurkidele.
Nüüd jaotame seemned ühtlaselt
purkide vahel ja täidame' purgid
•peagu ääreni. Paneme 'kiiresti kaa­ned
peile. Kui kaaned kuumaks läi-
; nud, siis „õhutame" purke: selleks;
avame hetkeks, nii et nüüd rõhu all
olev õhk ja veeaur pääseb välja. Kee­rame
siis kaaned kõvasti kinni. —
kurn"* mis kindlustab säilitamise.
S a m a tehnikat kasutan ka mooside
valmistamisel.
Mina panen ka kurkide, seente ja
paprika marinaadidele pääle kolm
pikka võileiva-paberi. riba, et mari­neeritud
viljad ei läheks vastu pur­gi
kaant, või kaitsevad; kui hallitus
peaks tekkima, et see edaspidi alla­poole
ei läheks. See on eriti, soovi­tav,
kui purgid suletakse- plaštkilega.
KURGI VIILUD: ÄÄDIKA
EESTI EV. LUTERI USU: PEETRI
. KOGUDUS
' 817 Mt. Pleasant
Toronto M4P2L1
Kiriku telefon 483-5847
õp. Oskar Puhm
84 Dimiick Cres., Toronto M4N1L8
telefon 4834103 \
VÄLJASÕIDUJUMÄLATEENIS- v
TUS pühapäeval, 5. augustil kell 11
hommikul Oro rannas Simcoe järve
ääres Evald Engmani, Eduard Xaju
ja. Helju Pomerantsi suvitusaladel.
Järve äärde sõita 5-nda teega. •
JÜM ALATEENITUS. pühapäeval;
12. augustil kell 11 hommikul.
ÕPETAJA. KÕNETUNNID • suvepe­rioodil
neljapäeviti kl. 6—8 õhtul. Te­lefoni
teel: 483-4103, 483-5847 ja 1-355-
2777. •
UNUSTAMATA ARMAST ABIKAASAT
surid. 14. märtsil 1903 Jõelähtme's
surn. 26. juulil 1979 Torontos •
Isa, Sinu kätte "
annan oma vaimu!
mälestab leinas
•f ALVINE
^ülejäänud" kurgid lõikame natu­ke
viltu ovaalseiks viiludeks, milli­sed
on esteetilisemad kui kettad.
Kaalume viilud ja teeme samapalju
marinaadi kui viile. Näiteks võtame
1 kg kurgi viilude kohta 1 liiter 1,5°/o-list
äädikat, 100-g suhkrut, 1 triiki
spl. soola ja vastavalt maitsele —
nagu ülal — sinepiteri, tilliseemneid,
värske tilli seemneid ja mädarõigast
ning natuke Atamoni. Keedame mi­nutit
paar ja valame siis kurgi viilud
kuuma marinaadi ja keedame kiires­ti
üles. :
Mina olen keetnud kurke vaid 1
minut ja siis pannud need kohe pur­kidesse,
võileiva paberi ribad peale,
kaaned peale, õhutamine ja kaaned
kõvasti kinni. Viimane; harilikult
poolik purk on see kõige „põnevam".
Ootame; läbemattuse ja uudishimuga
järgmist -hommikut, saamaks maista-neid
kurke;võileival —r kuidas kõik.
see töö ja vaev on õnnestunud.
Kaarik („Teataja")
TORONTO EESTI
EVANGEELNE: KOGUDUS
Stone Churchj
45 Bavenport Rd. '•.
Jütl. Allan Laur..' •
£41 Clark Ave. Unit #50
Thornhill, Ontario
L3T4P4 ,: -
Tel. 889-8173
Toronto usklikkoguduste ühine
VAIMULIK KONVERENTS Hr. E.
Viigi talus, Port Sydneys, Muskokas
august 2—6-dani.
JUMALATEENISTUSED:
Neljap., 2. aug., kell 2 p.L ja kell
7 õhtul.
Reedel, 3. aug. kell 10.30 hom! .ja
kell 7 õhtul. .
Laup., 4. aug. kell 10.30 hom., kell
3 p.l. ja kell 7 õht.
Pühap., 5. aug, kell 10.30 liom., kell
3 p:l. ja kell 7 õht.
Esmasp., 6. aug. kell 10.30 hom.
Pühapäeval, 5. aug. 45 Davenport
Rd,, kell 3-ne jumalateenistus jääb
Konverentsi; tõttu ära.
•"• Eesti Kunstide Keskuse Usaldus-kogu
toetusel ja taotlusel võimaldub
EKK eksekutiivjuhatuse presidendil
•Stella Kersonil osavõtt Banffi suve­koolist
kunstide administratsiooni
alal. Paljudest sooviavaldustest akt­septeeri
ti 35 kandidaati.
,,Management . Development for
Arts Administrators" õn kolmenäda­lane
kursus, mis omab rahvusvahe­list
kuulsust osavõtjatega ka väljas­pool
Kanadat. See on mõeldud kuns-tiorganisatsioonide
juhtidele, kuraa­toritele,
kunstigaleriide omanikele,
teatriprodutsentidele, impressaario-tele,
et neid tutvustada muutuva pil­diga
kunstide areenil, kus vanad tra­ditsioonilised
meetodid ei õle enam
vastuvõetavad ega küllaldased Ka­nada
kiiresti arenevas kultuuripildis.
See on eriti mõeldud organisatsioo­nidele,
kes panevad rõhku kasvami­sele
j a arenemisele püsiva program­miga
tulevikus..
Treeningprogrammid on uus samm
EKK tegevuses.
." TORONTO EESTI
• S. P. ADVENTKOGUDUS /
Christuskirches
804 Broädview Ave.
691-2848
Allmaaraudtee vastas põhja poole.
: Laupäeval,. 4, aug. kell 9.30 hom
HINGAMISPÄEVA KOOL. JUMALA­TEENISTUS
kell 11 hommikul.
KÕIK TERETULEMAST
Toronto etnilistest gruppidest on
avaldatud pahameelt uue CBC-TV
seeria-programmi üle, nimetades se­da
diskrimineerivaks ja naeruvääris­tavaks.
See saade on inglise komöö­diate
seeria „Mind Your Language",
mis kirjeldab noore õpetaja problee-,
me' immigraritidele inglise keelt õpe­tades.-'
.;. .;';'
Filmi käisid kontrollimas Mr. Ce-cii
SmitlVi kutsel Germän-Canadian
Council for the Arts president Aksel
Rinck ja Eesti Kunstide Keskuse
president Stella Kerson.
„Mind Your Language" on saates
igal reedel kell 9:30 õhtul .suvekuude
Jahtudes tekib nüüd purgis „vaa- j jooksul.
EESTI VABAKOGUDUS i
;/• TORONTOS .'
20 Thorneliffe Ave. Tel. 463-6223.
ä Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077.
Pühapäeval, 5. aug: kell 11 hom.
jumalateenistust kirikus ei ole Vai­muliku
Konverentsi tõttu, mis pee­takse
alates neljapäevast, 2. augus­tist
kuni esmasp., 6. augustini Mus­kokas
E. Viigi talus, Port Sydneys.
Konverentsil kõnelevad: jutlusta­jad:
K. L. Marley, E. Kiil, E. Sara­oja,
A. Laur, H. Söderholm, jt.
Jumalateenistusel laulab ühiskoor
ja solistid.;
Laup., pühap., ja esmasp. ühistoit-
Iustamine. konverentsist osavötjaile.
Majutamine talus ja talu kõrval-hooneis,
ning isiklikes telkides.
KÕIK TERETULNUD.
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirik,
Bloor & Indian Rd.
'•••.. Õp. T. Nõmmik
501 Davisville Ave., Toronto
Tel.: 483-2478
U2-
Pühapäeval, 12. augustil kell 1000
hom.; JUMALATEENISTUS koos
kasvandikkudega Jõekääru Suveko­dus.
Laülulehed.'
ÕPETAJA KÕNETUNNID ae-viti
M. 6—7.30 õ. kodus, muulaial
vastavalt kokkuleppele.
KAUAAEGSET:HEAD SÕPRA-sündinud
14. märtsil 1903 Jõelähtmes
surnud 26. juunil 1979 Torontos
MATI ja LUULE NAAR
ISA JA VANAISA
sündinud 20. märtsil 1895 Tarvastus
surnud 21. juulil 1979 Niagara Falls'is
leinab
TÜTAR perekonnaga kodumaal
, EMDIST VANDEADVOKAATI
mälestavad leinas
ELLEN ja HENDRIK EICHENBAUM -
AINO jaULRICH KALLIP •
LEILI ja AUGUST SAMLER .
LINDA ja AAVO SILLA
ALMA KÕVASK '
MARIA RAKOVICH
ERNA SUTA
VÄLDI SILLASTE
OTTO TARKUS
EELK TORONTO VANA-ANBRESE
:. KOGUDUS
¥ana-Andrese kirik Carltom ja
Järvise nurgal,
Op. Andres Taul
17 Frank Cres., Toronto M6G 3K6
Tel. 656-5248, kirikus: 923-5172
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
.12. augustil kell 6 õhtul. :
ÕPETAJA KÕNETUNNID juuli ja
augustikuu jooksul kokkuleppel.
Kallist õemeest ja sugulast
surnud 25. juulil 1979 Torontos
.ELLENA KUUSKNE^serekonnaga
ps