Meie Elu = Our life, August 2, 1979

              NELJAPÄEVAL, 2. AUGUSTIL— THIJES0AY, AUCJUST 2 „MeieElu" nr. 31 (1538) 1979
Olid ajad, mii aktsiaturg reflektee- USA valitsuse kukkumisena. Leitak­sis
majanduslikku edu või ebaedu ja se, et Carteri rabelemine ei tulene
rahvusvahelisi arenguid või poliitili- sageli niivõrd poliitilisest tarkusest,
selt olulisi otsuseid. Need ajad qn kui sisemisest ebakindlusest ja tah-muutunud
ja aktsiad on kujunenud test iga hinna eest ettekujutust en-teisejärguliseks
kapitali pulsseerimi- dast kõrgel hoida, eriti nüüd, uue
sel ja ei ole enam õigeks baromeet- /presidendi valimiste eelperioodil
riks väärtuste hindamisel. Asemele 1980. aastal. Sellel taustal leitaksegi,
on astunud hoopis elementaarsemad et Cärter on rohkem arengute ohver
tegurid USA dollari ja kulla näol. .. kui arengute suunaja.
Kunagi stabiilne ja tugev ameeri Nii siis juhtubki, et kui Carter ko­ka
dollar tõuseb ja langeb rahvusva- neleb, siis langeb ka dollar. Sest lei-helisel
turul samasuguses amplituu- takse, et kõikvõimas Ameerika pre-dis,
nagu see ilmnes aktsiate tõusul sident ei ole võimeline lahendama
ja langusel aktsiaturul. Dollari kõi- USA probleeme enne, kui ta mõistab
kumine on arenenud isegi nii kauge^ kuidas maailm funktsioneerib. Car-le,
et polegi enam tarvis uurida dol- teri viimaste sammudega oma valit-lari
väärtust"(kõrvuti praegu tugeva- suses kadus investeerijal! jällekord-te
valuutade, Saksa marga, Shveitsi selt usk Carterisse kui presidenti ja
frangi ja Jaapani jenigä. Aitab isegi tuhanded investeerijad katsusid
sellest, et vaadata kulla hinda ja siis ameerika dollarist massiliselt lahti
järeldada, kuhu läheb dollar. saada ja paigutasid raha kulda. Sau-
Ning läinud nädalal ületas Jkuld di-Ara&bia likvideeris ameerika dol-
>.-r dollari piiri ameerika paber- lari oma reservidest ja paigutas ra-
Petrof, Bluthner, Forster, j.t.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised.
MUU^IKÄRIISTAB
•. Üürimine*-
iSTATUD RAHVASTE ÜLESTÕUS
IUSTAB 3. MAAILMA SAATUS
house of music Ltdr
553 Queen St. W., Toronto M5V 2B6,
Ont. — Tel. 363-1966, 363-2750
6Q aastat tagasi eestlased saavuta- sed; juhid läänes. Selle ajel sõjalised
AKTUAALSEL TEEMAL
KUN • • • •
IAAI
dollarites. Alles kaheksa kuud taga- ha Saksa marka ja Inglise naela,
si oli kuld ainult 2Ö0.-r- dollarit unts. USÄ reageeris tagant järgi oma
Jä kui kuld on psühholoogiliseks välismaal oleva dollari tagasiostuga
mõõdupuuks, siis on ameerika dol- 2 miljardi dollari ulatuses. M d
lat langenud kaheksa kuu jooksul ometi langes USA dollar viimase
ühe kolmandiku võrra; Ometi oleks kuuga 5 protsenti võrdluses Saksa,
selline võrdlus liiga lihtsaks vorme- Shveitsi, Prantsuse ja Inglismaa vaa­liks
dollarikursi hindamisel ja täp- ringutega. Nõrk ja kõikuv dollar is^-
sustamiseks peab teisi vahendeid loomustab kogu Carteri presidendiks
tarvitusele võtma. 1 oleku aega. Olukord on kahjustanud
Seekordselt tõusis kulla Und' f^J^^t, tõstes Impörtkaupa-
303,85 dollarile otseselt president * hindu ja tuues uus. ku usid amee-sid
Vabadussõja Võnnu lahingus to­taalse
võidu.: oma ajaloolise vaenlase
üle. Koos landesveeriga hävis Balti
sakslaste aastasadu kestnud domi­neerimine
mitte üksi Eestis vaid ko­gu
Baltikumis. 1939. a. imperialist­lik
Saksamaa alustas omakorda val-lutussõda,'
mis kujunes II Maailma­sõjaks.
Kogu maailm, koondus võit­lemiseks
saksa imperialismi vastu ja
sõja lõpul Saksamaa tükeldati ning
tema ümber kujundati Saksamaad
tasakaalustavad riikide liidud, et te­ma
kunagi ei saaks alustada uut yal-lutussõda.
Teine eestlaste ajalooline
vaenlane — Venemaa jäi selles sõjas
hävitamatä, ta suurenes oma mõju-
Carteri tegevuse ja seisukohtade
hinnangul rahvusvahelises ühiskon­nas.
Teised demokraatlikud tööstus-maad
kuulevad küll Carteri sõnu,
kuid ei näe tulemusi • eriti energia
probleemide lahendamisel. Ajal, mil
Euroopas on õlihinda tõstetud, elab
Ameerika rahvas endiselt nagu kül-rika
ettevõtteile välismaal.
Sellega ühenduses kasvavad kaht­lused
Carteri võimeisse ka USA-s en­das
ja need kahtlused laienevad
Ameerika kui sellise võimeile oma
asju korraldamas. USA sisemine
kriitika Carterile ongi arenenud sel­liseks,^
et Carteri töö j atkub ainult
luse aial. Sõidab""fe"^o^seerib s e I 1 ^ # end säilitada järgmise
odava õli arvel ja looti ebastabiilsust Presidendina, öeldakse, et Carteri
rahvusvahelises kaubavahetuses, kus e k s i s a m m u d t u l e n e v a d tema koge-
USA eksport muutub liigselt kätte- m u s t e Pu u d u s^t ja piiratud taga-saadavaks
kõrge valuutaga maades p õ h j a s t S e s t : "Residendid, kes pirn­ja
viimaste eksport USA-sse muutub ^ad olla, mida nad ei ole, on võime-hinnatõusudega
üha kättesaamata «sed tekitama rohkem segadusi, kui
maks parandusi tooma".
, Kuid ameerika rahvas oli see, kes
Carterit ei võeta teistes maades Carteri valis. Carteri ja ameerika
kui võimelist ja usaldatavat presi- rahva viimaseks suuremaks eksi-denti.
Valitsuse päushaalne vallan- sammuks jääb Carteri jällekordnc
damine oli viimaseks tõukeks usal- kandideerimine Valgesse iMajja ja
damatiise kasvamises Carteri otsus- rahva poolt temale jällekordse usal-tusvõimeile
ning seisukohtadele. Eu- duse andmine,
roopas võeti seda sammu lihtsalt V.
HiinHiiiiHnniiiiiHiiM
Saksa sõjavang dr. J. Scholmer kirjutas omal ajal suurepärase raamat
tu neist, kes pääsesid Siberi orjapõlvest oma kodumaadele „Surnud tule­vad
tagasi". Näib, et need ajad on ammu mööda ja kümneist tuhandeist
Siberi õrjälaagreisse saadetud eestlastest ei tule keegi tagasi ja nende traa? j võimus ning jõus jä vallutas mit-gilisest
saatusest rääkimine on KGB juures surmapatuks. Kõik viimased) I med riigid, nende seas' ka Eesti,
teated N.Eestis räägivad, et Moskva kommunistlik terrorirezhiim muutubINüüd ähvardab ta kogu maailma ja
Eestis üha rangemaks ja olukord halvemaks. Kuid teatud inimeste poolt I tema laiutüstel pole piire,
kodumaa külastamine sageneb. Toimuvad isegi propagandaseminarid ja j Hiljuti Nõukogude Liidu välismi-neist
osavõtnud räägivad aina Eesti rahva õnnelikust elust jä lootusrikkast
tulevikust Moskva kommunismi haardes. Eesti ühiskonna mitmete tüli-meistrite
ja pagulaselu kriitikute kõrge partei staazhiga omaksed ilmuvad
sageli Eesti üritustele.
res. Kukkusid läbi jää ja uppusid.
Tuttava mees pidas vastu kauem ja
Mr. Robert Herr on varjunimi
ameeriklasele,-.. kes pikemat aega vii­bis
N. leidus, et,vaadelda ja objek­tiivselt
olukorda hinnata rahva hoia­ku
suhtes. Tema avaldas pikema ar­tikli
The New1 Kepublic'kus" 31.
märtsi väljaandes. Tema artikli lühi­kokkuvõte:
N. Liidu lihtne inimene
on arvamisel, et - on saabumas aeg,
kus Kremli sõjavägi|••on võimeline
andma purustava hoobi kodunenud
militarismile Ameerikas.,
Herr: kiri utab,' et rahva hoiak on
sõjamehelik ja venelane on tulnud
arusaamisele,., et Ameerika on nõrk,
Juteldes iibe poliitilise ohvitseriga
viimane ü l l e s e t järgmi ne.dekaad on
sõ ja dekaad.. Sõda võib puhkeda n i i
Ameerika kui ka Hiina vastu ja meie
gi mees test,, kes. tahavad- hoida oma
positsioone, ja seepärast nad ei -ris­keeri.
Kremli riigi välispoliitilise; sfää­ri,
laiendamisega. Kuid sündmused
on näfdanud, kuivõrd vale oli Wr.ni-ke
tookordne hinnang.
Senaator' Palrick Movnihan oma
Mitmetest allikatest vabasse maa­ilma
saabunud informatsiooni järgi
halveneb olukord N. Eestis järje­kindlalt.
Halveneb majanduslik olu­kord,
suureneb toitainete ja tarbe­kaupade
puudus. Samal ajal muutub
poliitiline surve ja venestamine ras­kemaks.
Enne Moskva olümpiamänge tahe­takse
ilmselt vaigistada neid, kes või­vad
olümpiaadi ajal välismaalasi
oma raskest olukorrast informeeri­da.
Kuid SALT II kokkuleppe pärast
ja muidu on põhjusi, et ei ole otstar­bekohane
etteVÖtta massilisi vangis-tamisi.;
Sellepärast: kimbütatakse ja'
kuulatakse KGB meeste poolt .üle
paljuid, kuid vangistatakse teiste
hirmutamiseks ainult .üksikuid.
Koostatakse nn. muste nimekirju
ebausaldusväärseist, kes tulevad
küüditamisele, kui peaks puhkema
sõjaline .konflikt näiteks. Hiina ja
Vene piiril. Kõige halvem on, et
üheks põhjuseks sinna mus la nime­kirja
"sattumiseks on suhted välis­maadel
olevate omastega. Need,/kes
on viibinud- välismaadel ja kelle
omaksed on külastanud. X. Eeslit.
Toitainetest ja tarbekaupadest.on
viimasel ajal suur puudus, 'kuid. sel­lest
ei tohi kodumaad külastajatele
rääkida, ega või sellest kõnelda vä-,
üsmaal olles. Olümpiaadi purjerega-t
i j aoks, p ü st i l a t a k s e u u si ehi! u s i. p u -
hastatakse ja värvitakse Tallinnat
ning püstitatakse muid ehitisi., Sel­leks.,
tuleb venelasi massiliselt sisse
kes ci mõtlegi M. Eest [st lahkuda.
Surve'Tartii ülikoolile on suurene
nud. Käid vaatamata survele ön vas-küi
tal oli jäänud elada vaid veel mõ­ni
nädal, siis osutas kommunistlik
rezhiim erakorralist Humaansust ja
surija saadeti oma naise juurde Si­beri
kolhoosi surema. Kuid neist as­jadest
ei tohi keegi N. Eestisse pääs-nu
kõnelda.' Vastasel korral ootab
uus Siberisõit ja seal asumine kuni
surmani. See ongi põhjuseks miks
vabas maailmas on nii vähe teada
Siberis hukkunute.saatusest.
Kuid vaatamata sellele .üha raske-i
maks muutuvale olukorrale N. Ees-i
tis tõuseb •• kodumaad külastajate
nister Kromõko dikteeris ette USA
kongressile ähvardavas kõnes,, et sel­lel
tuleb '• ratifitseerida Brezhnevi ja
Carteri poolt allakirjutatud SALT II
kokkulepe muutmatul kujul. Kui
USA kongress seda teeb, siis de fac-
• to USA ja kogu maailm qn muutu­nud
kuulekaks Moskvale tema üli­võimsa
sõjalise jõu. tõttu ja ajaküsi-museks
jääb kunas kommunistlik
diktatuur vallutab kogu maailma. ;
Põgenikud Eestist ja teistest maa­dest,
mis II Maailmasõja ajal vallu­tati
venelaste poolt on püüdnud sel­gitada
lääne kommunismi ja vene
imperialismi ohtu- tulemusi saavuta­mata,
sest Moskvat on peetud, kuni
viimase ajani II Maailmasõja võit­nud
riikide liitlaseks.:.Ainult nüüd,
kus Moskva tunneb end küllalt tuge­vana
ja ei kohku et.te dikteerimast
arv. Just siis, kui Kanada ajalehtede ka USA kongressile, mida see peab
, lupänu"tüsev. Ilmus isesi nn. „Poo-kõnes,
mis peetud mereväeakaciee- ;e pa,.valehl". Kuid N, L i i d u terrori-mias,
võtab oigeks Briti sõjaminis- j Vezhi-imi • juures ei tea keed täpselt,
teeriumi Valge Raamatu hinnangu, R a s s e ! i i s i c ettevõtete .tasa on vaba-'
Icommumštlik blokk-on/DÖO/O t u g e - S ; d u s v õ i t l e ; j a c l ) Y Õ i Ü R ; t eacmist ainult
varn' NATO-st allveelaevastikus, 30°/'o
tugevam laevastikus ja neil on kaks
korda rohkem lennukeid kui .NATOl.
Nii Ameerika kui ka lääne ajakir­jandus-
trööstib end sellega et Brezh-nev
ou. väga haige ning peagi võib
tulla uus valitsuse koosseis.
Ja, aga missugune on uus valitsus? isegi KGB' uurijatele vastuhakata ja
oma õigust -nõuda.. "
_.. . . Vabasse maailma ilmub siiski va-
Hiina võib omada arenenud SQJate>|.k o h ta_ei yõlette-ütelda,;nMS'<>ri;-tefria >er;;ka;Vüsaldušväärs'et''.iqförrnatsioö'
läheme sõtta varemalt kui oodata Sellele vastab sen. Movnihan ise, et
veel 10 aastat. Kui kaua ootame, siis ühegi nõukogude valitsuse koosseisu
agarate KGB meeste provokatsiooni­ga,
et suuremaid preemiaid saada ja
produtseerida uusi ohvreid. On põh-jusi
arvata, et mitmed ,-,uudised" va­basse
maailma on ainult K G B ag(.vn-lide
sepitsused, et näidata kui libe-veergudel
oli aktuaalselt. päevakor
rai N. L i i d u kodakondsuse peal es un­el
im ise küsimus algas suurem grupp
vanemaid ja jõukamaid inimesi oma
K Eesti teekonda, just nagu tahtes
demonstreerida,, et „õigel mehel ja
naisel" ei ole midagi karta. Et Kõik
k i r j u lat u i ngl i-skee 1 sete' lehte de v ee r-gudel•
ori\ekslik. Toimus' isegi ajaleh­tede
t e a tel 1 nn. p ropagan dasem i n ar,
millest 2 isikut Kanadast, ja mitmed
USA-sSt osavõtsid. Nad kõnelevad a g a
ainult' õnnelikust elust ja •lootusrik­k
a s t tulevikust Moskva haardes •ole­val.'-;
Eesti- rahval. Meie ei kuule nen­de,
s u u s t . m i t t e ühte. kritiseerivat s õ ­na,-,
e i raskest - majanduslikust.' okt-,
korrast ei K G B survest. Suur' kiilas
taiale .hulk peab ÜSA-le j a teis'ie'e
v a b a maailma, riikidele.'••tegem- sel­geks,
e i E.V. j a Bai ii riikide de ju.re
tunnustamisel- pole mõtet. ;
Kuid kõige viimati'.räägi takse • ralv
va suus-avalikult ja rahva s u u ö e l ­dakse
olevat Jumala,suu, et vaadake:
ainult, kuidas selle ja selle Eesti üh.s-konna.
kriitiku ja tülimeistri k õ r ^ e.
partei staazhiga omaksed gastrolee-rivad
Eesti üritustel. Aga nad tuleta­vad,
ka meelde seda kodumaa suhete
komisjoni direktiivi, -et; Eesti pagu­lasorganisatsioonide'
kriitikud OP,
omad mehed. ; ' /
. See tegevus avab Sinimägede k-tn-gelastele
ja vTartu lahingu 1941 aasta
tegema, hakatakse tunnetama ähvar-eriteadlased
on koostanud raamatu
„Kolmas. Maailmasõda" kus kirjelda­takse
HI Maailmasõja võimalikku
.käiku, mis algab 4. augustil 1985. Sõ­da
lõpeb 16 päeva hiljem relvarahu­ga,
sest N. Liidus algab ilmestatud ..
rahvaste ülestõus ja Moskva soovib
rahu.;:.- :• •; '.'•_•'..-"^ ;•'.
. Raamat ,;Kolmas Maailmasõda';
on selle poolest huvitav,, et siin.es­makordselt
tõstetakse esile venelas­te
poolt kolpniseeritud rahvaste osa­tähtsus
vene imperialismi ja kom­munistliku
diktatuuri leviku tõkesta- >
misel. Võib olla et venelaste poolt
koloniseeritud rahvaste .ülestõus on
lääne sõjaliste eriteadlaste vaga
soov ja enesepete. Venelased on, N.
Liidu nimetuse all koloniseerinud
niipalju teisi rahvaid, et nemad ise
ön jäämas vähemusse oma impeeriu­mis,
Koloniseeritud rahvaste üles­tõus
võib kujuneda edukaks, kui see
on õieti ette valmistatud ja koloni­seeritud
rahvastele selgitatud, mida
nad selle ülestõusuga võivad saavu^
täda. „Kolmas Maailmasõda" jätab;
uduseks selle küsimuse. Ei selgitata '
millised riigid ja riikide liidud võiks
kujuneda Moskva alt lahtilöödud rii­kidest.
Milliseks võiks kujuneda
nende riiklik kord ja vahekord teis­te
riikide rühmituste või liitudega.,
eriti Euroopa Ühisturuga või Ühen­datud
Euroopaga, mis aastaks 1985
peaks juba olema oma kuju võtnud.
Eesti ja teiste ikestatud rahvaste
seisukohalt vaadatuna ei tuleks
Moskvaga sõlmida . relvarahu 11T"
Maailmasõja lõpetamiseks. Seal tu­leb
saavutada totaaine võit. Moskva
ülemyõiriiu alt peaks saama vabaks
kõik .koloniseeritud rahvad ja mos-koviidid
asetatud sellisesse riikide-liitu,
kus neil kunagi,ei peaks olema
dav-at sõjalist ülevõimu, mille Mosk-, võimalust uueks militaristlikuks eks-va
on ehitanud üles oma; mõjuvõimu
;ja kommunistliku diktatuuri levita­miseks.;
. : : ' • • • •'
Lääne demokraatlike riikide sõja­lise
julgeoleku tagamiseks vöimalik-u
vene kallaletungi A-astü moodustati
-USA algatusel Horih Atlantic Treaty
Organization (NATO); -. See töötas
edukalt teatud. aja,. kuid Kromõko
ähvardustest- tuleb järeldada, et NA­TO
sõjalist./jõudu: - .Moskva- enam ei
respekteeri. NATO nõrkuses on tead-l
i k u d k a paljud sõjalised ja polriiili-pansiööniks.
Kolmas.Maailmasõda ei
ole ainukene moodus kommunisliiki:
diktatuuri ja vene imperialismi likvi­deerimiseks.
Sellega tuleb toime lw
ikestatud rahvaste ühine ülestõus
kui see on õieti ette valmistatud ia
lääne demokraatlike •riikide- pooii
vastavalt toetatud. Kas sõjaga A õ '
sõjata, võit kommunistliku diktatuu­ri
ja vene imperialismi,üle peab ole­ma
totaalne, ,ei maailma rahvau
saaks elada ralius. -
.. ;„;•'.. . A. Nõmmik
sen
Dl
S M
II
sai
• noloogiä ja meie ei või sdda lubada.
. Jutlemises too politruk seletas, et on
kahju,;et peame hävitama Ameerika,
..sest ilma Ameerikata oleme ju nagu
vaestemaja, kuid olukord nõuab se-da.
."• •'.;'. ; •• , '
Kuulus': füüsik Ro^ Medvedev, ke­da
kiidetakse ka Ameerikas, tema va­hest
kriitiliste':ava]dušte pärast, lau­sus:
N , Liit liigub ühes kindlas suu-
;nas —'tugevdada oma sõjamasinat.
Meie jätkame oma sõjamasina täien­damist
ja viimistlemist nagu tegime
seda kohe pärast Teise Maailmasõja
lõppu. Meie kulutame oma ammen-
_ damatud resursid sõjamasinale, i Kui
. rumalad on ameeriklased! Nad 10ia-väd,.
et meie hotellid on viletsad] j ä
., restoranides meie toit on maitsetu,
siis, ameeriklasestkülastaja teeb ko­he
otsuse mäete, N. Liit ei ole suute­line
juhtima hotelligi ja kuidas nad
võivad siis produtseerida moodsaid
sõjamasinaid? Nad ei saa aru, et
meie kulutame kõik oma energia rel­vas
tüse. täiendamiseks ja sõdurite
väljaõppeks. Loomulikult ei jätku
siis N. Valitsusel aega hoolitseda ela-
. nikkonna eest. Edasi Medvedev sele­tab,
et Nixon ei olnud võimeline jagu
saama -kääbusest Vietnamist,, sest
avalikkus oli nii lõhestatud, et õli või-
V: matu võita sõda. Meie võtsime, üle
tolle sõjatandri ja ka Angooia mõne
; nädala jooksul. Meie võidukäik jat-kub.
•y;:V;\;.;-'.'-;.;: : ; ' . . ' ' , , . . ; -;
R. Herr kirjutab, et enne N; Liitu
minekut ta võttis omaks; Carteri ad-
. ministratsioonK olukorra hinnangu.
Omaaegne SALT läbirääkimiste
Ameerika pool ne delegatsiooni juht
Paul Warnke sõnai, et M. Liidu juht-
. kond koosneb konservatiivsetest rii-ecsmärk,
kuid tulgu, ;kes tuleb —r.
kõik. nad jutustavad Kremli riigi tu­gevusest")
nii ütles senaator.
Kui veel a. 1962 oli Kremlil 60—70
strateegilist relva, siis nüüd ori "neid
tal rohkem kui Ameerikal. Ja kas
Kreml jätab oma ülekaalu kasutama­ta?
Ei jäta, ja see tähendab, et tule­val
dekaadil on. olukord, et rahu
kindlustatakse sõjaga. .
EI.Lg. („Eešti Postimees")
itsüs lõpetas
raalseks on olukord muutunud. Võib; sangaritele" jälle kodumaa uksed iu
asetab nad aukülalistena esimesse
ritta propaganda laulupidudel. Ärge
selle j uure s imestage kui mõned pii­ritagused
salakoosolekud aset. leia­vad,
sest oma partei staazhiga poja­le
on vaja külastusluba ja tütreie
ning naisele kodumaale; mineku
passi. '•••
• On: siiski kahju, et Eesti rahvast
peetakse nii naiivseks, ja ennast oma
kommunistidest ..funktsionääridega
suhtlemisel väljaspool igasugust, krii­tikat
seisvaks. Näib, et elu läheb kee­rulisemaks
ja kummalisemaks. V
ni. Jä isegi 1941. a; 13/14. juuni ööl
küüditatute traagilisest' saatusest.
Ühe oma endise hea tuttava abikaa­sa
on isegi pääsnud vabasse maail­ma.
Mehed saadeti enamikus raske
rezhiimiga Siberi põhja piirkondade
töölaagreisse, kus enamik neist ei
suutnud elada üle esimest talve. Nai-sed
saadeti Siberi kolhoosidesse ehk
siis metsatöödele. Meestest, kes. suri
külma, nälja ja raske töö tagajärjel.
Kuid paljud said surma ka töö jiiu-
•©• Toronto linnapea J; Sewell,:kes j Valitsus kuulutas -ulatusliku kõnfis:
oli üks agaramatest Vietnami nn. keerimise plaani, majade, pankade:
p a a d i p õ g e n i k e s ^ hing.'
loomise pooldajaist, teatas nüüd kui |.muude varanduste suhtes, Praegu
valitsus otsustas vähemalt 50,000 toimub veel relvastatud- kokkunur-hiinlast
vastu võtta, et Toronto sa­tub
väga raskesse olukorda. On arva­ta,
et vähemalt 15—20 luhat hiinlast
keid sandistade ja endise korra
pooldajate vahel. .' f
® 800-jä mehdine Kanada rahuval-saabuvad
lahemai ajal Torontosse, vurite armee lisraeli-Egiptuse piiril
Nad vajavad kõik kortereid, toitu ja Sinai kõrbes sai hundipassi, sest pä-riideid
ning suurendavad Toronto
, Konservatiivide valitsuse majan­dusminister
John Crösbie teatas, et
valitsus otsustas saata laiali liberaa­lide
valitsuse poolt asutatud hindade
kontrolli asutuse. Põhjusena tuuakse
ette,, et .selle asutuse järele ei ole
enam vajadust. Kriitikud toovad sa­mal
ajal ette, et gallupi järele pool­dab
enamus rahvast hindade kont­rolli,
kuna;hinnand 'tõusevad järjest
ja palgad ei suuda hindade tõusuga
pidada sammu. i ;
©berf Kennedy mprver
Vangide enne tähtaega vabastami­se
komitee lühendas senaator Robert
Kennedy mõrvari Sirhan Sirhani ka­ristuse
tähtaega. Ta vabaneb juba 1.
nov. 1984. aastal. R. Kennedy mõrva­ri
vabastamist nõuavad eriti PLO, E
Palestiina nn. Vabastamisorganisat- J t
siooni liikmed. S. Sirhan mõisteti |
surma,;.kuid ; ÜSA kõrgem kohus =
muutis surmaotsuse "eluaegseks van-; =
gistuseks.
Ghartered A;ccbuntant
Süite 600/55 UniversityAve.,Toronto,Omd^
JfMIHtiWIT
|llllllllllllllllllllllllllllllllllliinilllll!!ll!H
1 'ILMUSV '.''.••;-; • v r . - ; - i
energia ja eriti kütteõli vajadust.
Praegu korraldatakse neile ajutisi
laagreid sõjaväe barakkides, kooli­des,
kirikutes ja Rochdale kor teri­tajas,
mis pidi saama pensionäride
elukohaks. Arvatakse, et uued põge­nikud
toovad kaasa palju probleeme,
tõbesid, narkootika tarvitajaid, ku­ritegusid
ja kõigepealt tõusevad To­ronto
hoolekande kulutused mitme­kordseks.
Postiga' tellides lisandub saatekulu.
• Saadaval ,>MeieBu" falitüsei
_ '\ ; ; ;•; . '•;
| ^Eesti Majas> 958 Broadvievv Ave. Toronto, Ont. :M4K 2R6 =
® Itaalia- homoseksiiaalid määrasid
miljon dollarit isikule, kes toob Iraa­ni
moslemite revolutsioonilise juhi
R. Khomeini . pea; Itaaliasse homo-seksuaalide
kohtu ette. Khomeini on
lasknud palju isikuid hukata, kui ho-möseksuaale.
Khomeini on. omakor­da,
juba ammu määranud, kõrge, tasu
shähh M. R. Pahlavi pea eest.
® Palestiina vabastamisorganisatsi-ooni
üks juhte, 43 a. Z. Möhsen sai
Canneses, Prantsusmaal elukordeta-valt
haavata mõrvari kuulist, kes va­ritses
teda ta elukoha lühidal. Polit­sei
teatas, et ta ei süüdista selles ku­riteos
juute.
® -Majandusminister 'J. Crosbie •tea­tas,,
et Kanada rahvusvaheline kau­bavahetus
näitab/ sel .aastal üle 7.
miljardilist puudujääki. Möödunud
aastal oli puudujääk .üle 5 miljardi.
Raha viivad välja peamiselt turistid.
® J. Clarki valitsus teatas, et parla­menti
ei kutsuta enne kokku kui 9.
oktoobril, Selle tõttu venib parla­mendita
olukord Kanadas pikemaks
kui kunagi varem 1929. aastast saa^
•dik. Opositsioon ja endine peaminis­ter
J. Diefenbaker nõuavad kohest
parlamendi kokku kutsumist.
® USA ja Kanada otsustasid tunnus­tada
Nikaraagua uut. revolutsiooni--'
E j l i s t huntat, kes deklareeris, et rah-.
E i vas tuleb ümberkasvatamisele ja en-rast
Iisraeli teist vägede tagasitõm­bamist
ja okupeeritud territooriumi
loovutamist LRO ei pikendanud
enam rahuvalvurite viibimist kahe
maa piiril. Neil läheb siiski veel paar
kuud aega, enne kui nad suudavad
oma asupaikadest lahkuda.
© Imestatakse; et pärast suuri pu-hastusi
USA administratsioonis pal­ju
tüli tekitanud -Liitunud 'Rahvaste
Organisatsiooni saadik Andrew
Young säilitas oma koha. Sellest te­hakse
järeldust, et president puhas^
tas välja omav administratsioonist
ainult parempoolseid ja suuremate
võimetega mehi ja asendas neid pa­hempoolsetega,
..•••••-''••••'
EsJ@ Mutual Fund Ltd;
-27. juulil aktsia hind $8.94
King Street West, Süite 1900,
IpillllIHHIlllllllllllHllHIinilllllllllllllllllilH
•
,Meie Eli
Austri s
Elu hi
«tte muidi
reie. Nüüc
sed streigil
Algas sel
vilise üldj
neljapät]Vc
likukS; põj
vastu, et
l i koostan
raaiia osail
last, kes
miitingul,
oleks politj
haselt UibJ
prominent
' ^ed eesotsJ
• uisti Lauril
Ametiühl
Liiürie-Aiist
tüse -lõpeti
ühingu teo]
seaduse kl
nõue .-.lükal
kesknõüköj
iilemandril
streik pidi
se, tööstus]
jne. harud
vga ularüslj
siiski joom
le tulemus|
" ne. Sel lesti
alade tööl
gid, kus juti
tavad streil
kuks põh;
duse nõudil
ikka 2096-
gelikuks p<|
soov välja
tamisLüla!
tegelase vaj
histamist;
haselt „iö'i
dustrial unf
kide laine li
Praegusel
seks on t|
nistujate
mitu niidi
telefoniüli
osariikidi
alusel ei
Ühendust
harilikkudel
keskjaamad
on.selles ni
tegelikult i
Üheaegsel
streigivad,
töölised, raj
lised ja ml
' Nüüd hak M
neys asuva
kuse ametnj
kogu mancj
maaga, kura
vad läbi kii
maale, sami
hei ise st. '• kii
teadete kohi
laienes, nii
määral s.ei
\rad võita 1
osariikides.
Ön päevil
• dus või. biJ
elus või st il
harude lööll
. vooki; neil
de'is ühe kl
.. t:ks tüiarl;
Tahetakse
mi seks.
Li id LI vali l|
korra hoi
; olulist ette
Abielupi
noodikoi
Adelaide i |
• kirjadega
davad abiei
Pruuli hei
' Ü h e kogul
August Pru|
mees- ja sei
jeline kogul
Näd<
Toronto M5H3M1 — tel. 364-1131 j korpuse vai
õhtul tel. 925-6812 j • USA-s AnatJ
® Iraani shj
• ajakirjanikel
kis, et Iraani
® Nagu arvestatud, saadab F.Cas,t- j 1 lutsioonilisel
ro Kuubalt arste ja instruktoreid I 20-st sajandi
Mkäraagüasse ja annab muud abi, f{ ' . I
mis näitab, et Nikaraaguast, mille : 1
aega. Ligi til
tapetud vaj
riigikorda aitasid õõnestada ja hävi- 1 poolt. 1
tada välisajakirjanikud ja J. Carteri I • CommonJ
valitsus, kujuneb (teiseks • Kuubaks 1 otsas Briti d
ja uueks kommunistide baasiks - j ga, kogund
Kesk-Ameerikas. j Zambias.se s
© Nikaraagua muutumine'.pahem- ;; j tuleb otsust
poolseks tõi kaasa suuri muudatusi j šia saatus, j
ka Washingtoni diplomaatlikus pe- . \ . ganna Elizi
res, sest senine diplomaatliku kor- . . " - ;; Aafrikas sul
puse ülem Nikaraagua saadik. Guiler- j kelle julgeo
mo Seyilla-Saeasa ;.asendamisega j '• muret, sest
saab Washingtoni diplomaatilise •
. ' w - • *-' • I
de juhti ei ti
: nada peani
•;•; ;v.:V-'-CJär^:-mk.:3)V;•:;.' Zambiasse.