Meie Elu = Our life, August 2, 1979

              NELJAPÄEVAL;; 2. AUGUSTIL — THURSDAY, AUGUST 2 ,,Meie Elu" nr. 31 (1S38) l9ff
IKÜllSTiPÄ!
'Kokkuvõtlikud andmed XIV Lää- ÜSA eesti kunstnikest— neist ena­mus
läänerannikult —'esinesid näi­tusel
Lenne.Gru.sky,Florida ilves,
Aino. Kabe, Hefjo- Kregzde, Harda1
neranniku Eesti Päevadest osavõtu
kohta osutusid tunduvalt suure­maks,
kui seda esialgu arvati. Kok- i
ku oli ametlikult registreeritud iü-j Kuisk, Pauirne Leps-Estam,; Harry
bande osavõtja ümber, tegelikult|Nürmet,:Raul Paabo, Tiiu Pessa, Ve-
• osutus see arv aga: vähemalt paari-:-| li? Saame, Richard Sööt, Hans Tsirk,-
kuni kolmesaja võrra suuremaks, ori j Emnia üusen.Siirak ja Ägate Vee­koguni
põhjust arvestada, et lõplik j ber. 1 oimus-, ka arvukalt müuke -
arv ulatub ligi pooleteise tuhandeni.
V; Varem/,:3Vte.ic Elus" Kanada küla­liite
osas ilmunud arv oli trükivea
•,' sisseiipsamisc tõttu vale. 18 (!). ase­mel
oli Kanada külalisi algul regist­reeritud
118. ja hiljem 134, mis.võib­ki
enamvähem, täpne arv olla. Üle-
: meremaadelt saabus;XIV LEP-dele
• neli külalist Austraaliast, üks Uus-
Meremaalt, üks Hawaiilt, kolm Ing­lismaalt,:
seltse Rootsist, kolm; Lää-ne-
Saksamaalt, isegi Eestist oli. üks
osavõtja. Publikut rahvapeol arves­tati
olevat iile tuhande, samuti laulu-
. pebi. Ühehdsegakoori kuulus ligi 100
lauljat ja rahvatantsijate ..koguarv
koos mudilastega oli Iile saja, mis
osutus arvuliselt suurimaks, seni Los
l Angeleses; esinenud / rahvatantsu
grupiks. . i " ; - . - " .;: ]
. E e l m i s e s ^rtiklis avapäeva "kulge-
; mist kirjeldades, lisagem kroniloogi-lises
järjekorras, .mis toimus: edasi.
Teisel pidupäeval oli kavas spordi-mängude
avamine võimlas, spordi­võistlused
meestele kui naistele
. võrkpall]s ja lauatennises, ühtlasi al­gas
male turniiri esimene yoor. Sa­muti
peeti päevade pidulik jumala­teenistus
Loyola Marymount ülikooli
Chapel of the Sacred Heart'is, kus
teenisid luteri, apostliku õigeusu, ne­lipüha
jäadventisti kirikute vaimu­likud,
samuti esinesid jumalateenis­tusel
solistid prof. Carl Otto '.'Märt-.
: son orelil ja sopran Anneliis Bo'do.
ühe kolmandiku tööde ulatuses. - •
.Järgnes 'solistide: kontsert, kus
esinesid Anne Niitme-Relyea, sopran,
Matti Riivald, bariton-tenor, Eva
Wilson, sopran, Ülo Valdma, klaver
jä Katrin ning Erik Veski duo-kla-ver.
Kontsert pakkus rikkalikku ela­must
eriti ka eesti heliloomingu roh­ke
esitamise poolest. Eva Wilson. Ri­ho
Patsi lühikestes .elurõõmsates lau­ludes
oli sädelev ning südamlik (kui
toredad olid ta „kurnäud"!) ning Ülo
Kaldma klaverisaade tabas kerge ja
täpse mänglevusega lepatriinu täpi-,
iist veerlevušt. Samuti oli köitev ko­geda
Riho Pätsi, heliloomingulist
mitmekülgsust ja tä eneseväljenduse
värskeid puhanguid* Selle huvita­vaks
näiteks oli ta ..Hällilaul". Arves-
| tades, et Eva Wilson oli ise palavi­kus
haige, on tema hääle ulatuslik­kus
ja võimsus kui ka ta hingamis­tehnika
erakordsed. Ülo Valdma val­lutas
ka solistina Sibeliuse tujukas
„Kapriisis", mis oli paljunõudlik nii
tehniliselt kui tõlgenduslikult. Mai­mu
Miido „Öö valge on õnn" sebis
hästi Matti • Riivaldi mahedale ja
tundlikule meeldivatäämbrilisele ba-riton-
tenorile, samuti Bleile „Koju
käivad mu mõtted", kus tal oli või­malus
ennast ka fortes hästi tutvus­tada.
Anne Niitme-Relyea vallutas
publikut oma südamesttuleva: „Tüt-re.
tänuga" ja heliseva sopraniga.
Eduard "Oja „Me oleme põhjamaa
lapsed" oli ta võimetele heaks proo-
| viks ja osutus selle nõudliku laulu
tlEDEL, 3. AUGUSTIL W
Kell 20.00 AVATANTS' .. •.'v-..; V.7;
Thornhill Community Hall. : .
•Bayview Avenue & John Street, Thornhill
Torontos 3 4 , ja 5. -.august«11 $ 79
Kell 15.C
.SOOME—KANADA' KERGEJÕUSTIKU'' •
•MEISTRIVÕISTLUSED • ' . / _ :
Birehmount Stadium
Birchmount Rd. & Danforth Ave.
•KUNSTI-\ja KÄSITÖÖ NÄITUS ;
Birchmount Park Collegiate Institute
3663 Danforth Avenue, Scarborough .
.•'19. SAJANDI. PULMAD —• Vabaõhuetendus
Birchmount Stadium:
: Birchmount Rci.&-Danforth Ave. : ;
Kell. 16.15 ' FESTIVALI TEATER "-.komöödia- '"'
Näidend ,;MOVJE OVER MRS. MARKHAM'
soome keeles
Birchmount Park Collegiate Institute
3663 Öanforth Avenue, Scarborough
•Kell 20.00. FESTIVALI BALL •'({':!
Toronto International Gentre
69G0 Airport Road, Mississauga'
1
Kell 10.00- .•JUMALATEENISTUS. ;
Birehmount Stadium
Birchmount Rd. & Danforth Ave./ .
Kell 14.00 VABAÕHU FESTIVAl' ^V--
Birchmount Stadium
Birchmount Rd. & Danforth Ave. : '
Kelk 19.00,;. FESTIVALI. KONTSERT ' '.'
Birchmount Park Collegiate Institute
3663 Danforth Avenue, Scarboroush
Kell .22.00 LAHKUMISTÄNTS' y - ^ ' V V—••
Finnish Social Club '
126 Manville Road, Scarborough
Jalgpalli ja soome pesapalli mängud;algavad reedel, .'
;3. augustif kell 17.00: Birchmount Cpllegiate Instituudis ja'
samuti laupäeval ja pühapäeval.
.'RESTORANID:.- r '
Birehmount Park Collegiate Institute
3663 Danforth Avenue, Scarborough
Ävatudr reedel,. 3. aug: kell 15—20, laup.,,4; aug. kell 8-20,
pühap. 5. aug. kl. 7—19
Finnish Social Club^
: 126 Manville Rd., Scarborough
Avatud: 5. aus. kell 21—01 1
F..S.MANOR
Samal päeval toimus ka Irene!üheks parimaks esituseks. Kontserdi
•Soodla poolt korraldatud bridzhitur-niir
20' mängi jaga viies lauas. Esime­sed
kolm kohta läksid enamuses Los
. Ängelese rahvale, esimese auhinna
said ülemaalise ameerika bridzhiklu-bi
„life-master" Piedmond Lippand
•••'M „senior-rhaster" Ants Repnaü, tei­se
koha Eva 1(| Kuuskne ja Alfred An­ton
ning kolmanda koha R. Ein ja
• Hulda Kuusik Austraaliast. Rändau­hind,
mille annetas Ants Repnau,
läks Los Angelesele, auhinnad anne­tas
Irene Soodla.
Lastepidu sarnuti esmaspäeval St.
•: Roberts auditooriumis oli kohale
: toonud.arvuka kogu mudilasi, ja nen­de
Vc|nemaid ning sõpru. Lapsed esi-
,' nesid kahe näidendiga: San Francis:
eo Eesti. Täienduskoolilt Ilme Ivand-
. Mangi „Karu- Mäkk ja Lapi- Liisu",
mille agarad noorukesed peategela­sed
..Virve Vihman ja Kristi Luik läbi
mikrofoni kõneldes olid toredasti ja
';'•'• selgelt üle terve saali kuuldavad.
Teisteks osalisteks olid Henri Män­nik,
Helga Veideman, Elis ja Henno
. Heitur, Kristihi ja Kenneth Ostrat,
. Man Vinci ja jõuluvana osas Peeter
Grüner. Dueti „Valged lumehelbed"
esitasid Anne ja Inge Juurma. Näite­juhiks
oli Hei jo Bender ja heiimeist-
'•..'/: riks Evert Rekk. Los Ängelese Eesti
Täienduskoolilt oli muinasjutt ,,See­ne
varjus", kus. ilmatusuure teokar­biga
seljal „ruttas Eesti: Päevadele"
tigu (Linda Vitsutj ja putukaid ajas
seene .alt vihmavarjust ära paha
kärnkonn llndrek Lusik. Teisteks
osalisteks olid Milvi ja Mardi Nukk,
Ilmar Vitsut, Jaan Taagepera, Heidi
Marendi, Peeter, Andy ja Markus
Puhvet, Michael Leetmäa ja lilleke­sed
Liia ning Kaia Rebane, Karina
ja Monica Struth, Ingrid Sokolowski
ja Lore Unt. Eesti lastele mängiti ka
. kannelt. Mängijaks oli Martin Kink
Kaliforniast. Järgnesid veel ring­mängud
ja lõunaeine. Lastepeo kor­raldajaks
oli Los Ängelese Eesti
Täienduskooli juhataja Karin Nukk.
Ka Bruno Laan, EOLL esimees, oli
• 'kohal XIV LEP-de noorimaid pidu-lisi
tervitamas.
: : / ' • ' • • • : •;;.:'';•'
Esmaspäeval toimus ka kunstinäi­tuse
avamine. Näituse korraldaja
; Leo Mandre andis Bruno Laanele üle
käärid sinise paela läbilõikamiseks
galerii esisel. Näitusel esitatud 50
tööd tutvustasid Põhja-Ameerika
eesti kunstnikkei, nende hulgas Kana- j
dast Joann Saarniidu, Luule Soyä ja
Osvald Timmase taiet. Kunstinäitus
tähistas ühtlasi 75-ndat eesti kunsti
•tutvustamise aastapäeva Ühendriiki­des;
kuna 1904. a. maailmanäitusel
Sf.Louis'is esitas eesti kujur Aman-dus
Adamson seal oma skulptuure.
Uudsena toimus XIV LEP-de kunsti­näituse
külaliste nimede märkimine
kunstnik Tiiu Pessa selleks puhuks
valmistatud rahvarõivais tantsijate-vv,-^.
pildile, mis üle 300 nimega jääb
Los Ängelese Eesti Maja seinale
sündmust jäädvustama. Näitus kui
,,very impressive show" sai tunnus­tavate
hinnangute osaliseks seda
. korduvalt -külastanud galerii direk-tõrilt,
samuti Loyola Marymount iili
teisel poolel laulis Matti Riivald Jüri
Mandre laule hing Anne Niitme-Re­lyea
esitas Verdi ja Gounod ooperi­aariaid,
andes ühtlasi neid tutvusta­vaid
seletusi. .Eesti heliloomingut
klaveril neljal-käel mängisid Katrin
ja Erik Veski. Kaljo Raidi. rahvavii­sil
.komponeeritud „Leinaja" oli
kontrastis ta elava ja jõulise, samu­ti
rahvaviisile põhineva „Meie elu" ja
vallatu „Kuku sa kägu" variatsioo­nidega.
Lembit Avessoni jõuline-nõudlik,.
Tokaata" viis mõlemad
noored . klaverimängijad .perfektse
koosmänguni. Ülitugev aplaus publi
kult tänas kõiki esinejaid. Kontserdi
korraldaja Helga Padjus tänas solis­te
ja lilli jagasid neile Eha Padjus
ning Aino Männis.
SGENE) — Alberta
on noor provints, mis asutati 1905.
aastal Kanada parlamendi eri seadu­sega,
.Praeguse ..Alberta ..maa-alad
kuulusid läänioigusega > Hudson's
Bay kompaniile ja 1789. a. kaardis-tas
Alexander Mackenzie need alad
esmakordselt. Iroonilisel kombel te­gi
ta seda North West kompanii üles­andel,
mis tol ajal oli Hudson's Bay
kompanii rivaal. Kuid NWC ignoree­ris
seda fakti ja saatis Mackenzie
üle Kaljumägede kuni Vaikse ookea­nini
välja. Maa-alad jäid aga sellest
uurimisretkest hoolimata Hudsori's
Bay kompanii valdusse kuhi aastani
1869, neid hakati kutsuma Alberta
printsess Louise Alberta järele, kes
oli kuninganna Victoria tütar.
Älbertast sai varsti osa suurest
„piibli vööndist", mis läbis kogu
Põhja-Ameerika kesklääne. Enne
Esimest Maailmasõda oli Alberta
jõukas provints, kuid depressioon
tabas teda rängalt ja 1935. oli, ta tõe
Ime ,,näi ja provints". Albertas lasti
käiku „oma raha", selle süsteemi
mõtles välja Social Credifi partei
teoreetik, shoti insener major C H.
Douglas. Provintsi peaministriks va-Õhtul
esines veelkord Los Ängelese'liti Kanada Sotsialistlik Krediit par
teatriring LAVA Ilmar Külveti ^Su­letud
aknaga". '
Teisipäevašed sündmused algasid
apostliku õigeusu jumalateenistuse­ga,-
kus teenis, praost ülempreester
Sergius. Samon. Hommikupoolel toi­musid
tennisemängud: noortele ja
tei „piiblitundja" William Aberhart,
kes eelvalimistel antud lubadusi oli
sunnitud rakendama, nende, hulgas
tähtsamad olid muidugi provintsi
oma raha süsteemi vägivaldne, läbi­viimine
ja samuti maatükkidele teh­tud
hüpoteekide kehtetuks tunnusta­mine.
Seda kõike muidugi föderaal-täiskasvanuile
ning maleturniir viidi j valitsus ei lubanud, kuid sellest hoo
lõpule. Võitjaks tuli Jüri Tint. Tule-.J limata kestis sotsialkreditisti.de va-
mused1 olid järgmi•s edt: Ä«• •k•irl assi•s t•u ,l- i litsus kümneid aastaid, kuni .partei
esikohale Jüri Tint 5 punktiga, tei­sele
kohale Heino Kurruk 4 punkti­ga,
kolmandale kohale 15-a. Aldo
Bender (kes sai ühtlasi 1. koha 13.—
16.-aas tas tele ja -karika noortele).
Neljandale kohale tuli Karl Tanner,
kes sai 3n-da koha eest karika. Viien­dale
kohale tuli Karl Grüner (Un-rated),
kes sai UR kuldmedali. Kuu­endale
köhale tuli Henri Männik,
kuuludes 13— 16-äastaste klassi, saa
des ühtlasi noorteklassi' teise koha
hõbemedaliga. B-klassist osavõtjaid
polnud. C-klassis sai kuldmedali
Rein Leppnurm. 12-iäastast.e ja, noo
remate klassis sai l"l-a. Indrek Lusik
esimese koha ja kuldmedali, teisele
kohale tuli Andres Lipping hõbeme
daliga ja pronksmedali ning kolman­da
koha võitis Miki Merilo. Karika
te hinna tasus registreerimismaks
($2.50 täiskasvanuile, alla 18-aastas
tele vaba). Kuld-, hõbe- ja pronks
medalid annetas maleturniiri korral
daja Heino Kürruk
seenesest hääbus ja kujunes ümber
conventsionaalseks konservatiivide
parteiks, mis nüüd hiljuti asendati
tõelise. konservatiivide : valitussesa
Teisipäeval, 3. juulil toimunud lau­lupeo
kirjeldus ilmus juba „Meie
Elu" 12. juuli numbris.
Los Angeleses on noorte disco-tant-sijate
hulgas väga populaarne Dil-lon's
Discö Westwoodis, kuhu Robert
Andersoni korraldusel siirdus teisi­päevaseks
noortepeoks arvukalt
LEP-de noori. Samal ajal noortepeo-ga
toimus päevade asukoha lähedal
Airport Marina hotellis sõduriõhtu
Vietnami sõjast osa võtnud Tõnis
Rebase korraldusel. Sõduriõhtule ko­gunes
umbes -400 osavõtjat. Pidu ava­des
kutsus Tõnis Rebane ette Vaba­dussõjast
osavõtnud veteraanid Otto
Jürgensi ja Karl Kulli ning palus sel­le
järele üles seista neid, kes olid või­delnud
II. Maailmasõjas, siis nn.
„soomepoisse" ja lõpuks ka Korea
ning Vietnami sõdadest osavõtnuid,
— kokku arvukat hulka endiseid sõ
kooli suveklasside dekaanilt jne. durpoisse. Tervitusi tõi Ülemaailm-1
JULIE ANNE PÄRNA
Eight Mile Foint, Orillia, (varem
Stoney Creek) lõpetas York Ülikooli
Glendon College keelte alal, Honours
B.A. Asus tööle sama ülikooli juurde.
peaminister. Peter Lougheedi all.
Nüüd on föderaalvalitsusel umbes
9 miljonit eelarvelist puudujääki Al­berta!
aga 5 biljonit ülejääki — arva­tavasti
ainuke jurisdiktsioon lääne­maailmas,
kus aastast aastasse va­litsus
töötab niisuguste .suurte üle­jääkidega,
Alberta Pärandi Fond, mi­da,
palju suurema oskusega käigus
hoitakse kui näiteks Canada Pension
Plan'i, on 4 biljonit dollarit suur.
Provintsi tulumaks on äärmiselt väi­kene
ja seda vähendati eelmisel aas­tal
jällegi. Kui teised kanadlased
maksavad kolm kuni neli korda
enam Alberta loodusliku, gaasi eest
kui nad seda tegid kuus aastat taga­si,
siis Alberta ise maksab gaasi eest
majade kütmisel ikka veel hinda,
mis oli kehtiv enne 1974; aastat.
Kõik sai alguse araabia õliboiko-üst
1973. a., millele järgnes OPECI
maade pidev hinnatõus. See olu­kord
kutsus esile Albertas enneole­matu
majandusliku tõusu, kuna
see on provints, mis on rikas loo-dus-
liku gaasi, õli, hea põllumaa ja
kauni ümbruse poolest, mis on
suureks turismi attraktsiöoniks.
Alberta majandus hakkas kosuma ja
lõi siis lausa Õitsele...Eriti kui arves­tada
olukorda, mis • provintsis, valit­ses
1947. a., kus provintsi võlg oli 10
hutu.
Ettevõtlikud kanadlased, kes va­rem
otsisid kullaga •sillutatud täna
vaid Torontost ja .Montrealist või
ajasid taga igavest lääneranniku ke
vadet, hakkasid nüüd rändama pree
riäprovintsi Albertas.se, \ hoolimata
sealsest karmist kliimast/ kus talve
kestab vähemalt viis kuud ja suured
temperatuu rim uud a l u sed leiavad
aset näiteks, tunni aja jooksul. Väi
jas on, miinus 29° Celsiust ja siis
korraga viis kraadi ' sooja. Terves
mäailmasei leidu teist niisugust pai­ka,
kus temperatuur nii palju nii lü
hikese ajaga muutub. Kuid see ci tä
henda. midagi, Albcrtasse rändab' pi
devalt inimesi sisse. Mis omakorda
näitab, et inimesed on valmis kan
na tarna kõike— külma, kuuma sääs
ki — kui ainult maksud on väikesed
Kanada keskmine elanike juurde
kasv on 1.3%, Albertas oli see prot
sent eelmisel aastal 4.3. 1978. a. kui
Kanada majandustõus oli 3.9%, siis
oli Alberta tõus 4.9% ja see arv on
pidevalt kasvamas. .
oli ja gaas annavad provintsile
suurima sissetuleku, kuid nüüd 'on
kivisüsi tõusnud üheks energiaalli­kaks
ja Albertas leidub suur kivi-süsi
reserv 47 biljoni tonni sumv..
Põllumajandus on endiselt olulisel
kohal, eriti lihaloomade pidamine,
kuid provintsi sissetulek õlist ja gaa­sist
on 53.6% kogutulust. ;
Eelmisel aastal lõpetas Syncrude
2.2 biljonit dollarit maksma läinud
tõrvaluvast õli eraldava tööstuse ehi
tarriise, praegu on Cold Lake'i juures
ehitusel uus raskeõli tööstuse raja­mine,
mille ehituskulud on eelarve
järgi 4.7 miljoni dollarit ja 4 biljoni
dollarit on investeeritud tÖöstusse>
niis hakkab õli tootma uue eraldus-tehnika
teel liivast. :
Alberta ja ühtlasi ka Kanada suu^
rim oli deposiit asub keskpõhjä ÄI
T I Ä D i ' J Ä Ä T M E T E Ä R A V I I M I SE
KOHTA '
Esiliaspäe¥al, 6. augustil 1979 on puhkepäev (SimcpeDay)
Sel päeval jäätmete äraviimist ei ole.
Regulaarne esmaspäevane äraviimine toimub teisipäeval
ja teisipäevane äraviimine toimub kolmapäeval.
Kolmapäeval, 8. augustil ei ole ajalehtede ja suurte ese­mete
(külmutuskappide, diivanite, madratsite, aiaprahi
jne.) äraviimist.
Kolmapäeval, 15. augustil toimub järjekordne ajalehtede
ja suurte esemete äraviimme;
R. M. BREMNER, P. Eng., FI.C.E,
Comniissioneü of Public Works,
City of Toronto '
emrnar
toimus neljapäeval ja reedel Eesti
Majas, et koordineerida Stokholmis
toimuvate Ülemaailmsete. Eesti Päe­vade
Valguspeol esinevate võimleja­te
ja rahvatantsijate ettevalmista­mist.
Rootsist oli tulnud Tiina Lees-ment-
Bergh ja tema rootslasest abi­kaasa
Ulf Bergh, kes on harjutustel
klaverisaatjaks. Kohal olid Helene
Tiiduse ja Kalev-Estienne võimleja­te
grupijuhid eesotsas Evelyn Koo-piga.
USA võimlejad ei tulnud.
Harjutati võimlemist meloodiate
rütmis nagu „Vändra metsas.
,Kuule, kui naabri Mari laulab •.."
j.n.ef-Kanada ja USA esinejatel tõe­näolikult
lasub valguspeol raskus­punkt;
eriti mis puutub rahvatantsu­desse.
Rootsis tegutsevates gruppi­des
on peamiselt rootslastest noored,
mis eriti rahvatantsude osas ehk an­nab
end tunda. Nägu kuuldus, tuleb
üldjuht Leida Leesment (Tiina Lees-menti
ema) käesoleva aasta sügisel
Kanadasse, et viimistleda koordinee­rimist
ja instrueerimist.
A LJA D
• v- .i!ti">
Kaks inglise gentlemeni mängivad
golfi. Platsist möödub matuserong. ,
Üks võtab aupaklikult mütsi peast.
„Qlete väga heade maneeridega
härra," kiidab teine tunnustavalt.
„Mis tähendab siin head maneerid?
Olin Iõppude-lõpuks kalli kadunuga
25 aastat abielus."
Kaebealune kohtunikule:
„Ma polnud üleüldse purjus kui
vaateakna sisse lõin. Olin ainult na­tuke
napsi võtnud."
„Hea küll.", vastab kohtunik. „Kui
see asi nii on, siis ma ei karista teid
kahe nädala, vaid neljateistkümne
päevaga."
70-aastane vanataat kavatseb abi­elluda
20-aastase neiuga. Omaksed
hurjutavad: /
„Aga tüdruk on sinu jaoks veel lii­ga
noor!"
MHea küll," lööb vanataat käega.
,,Ma võin ju veel paar aastat ooda­ta."
se Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse
poolt August Jurs Kanadast. Huvita­vate
ettekannetega esinesid Heinz
Riivald, klaverisaatega Katrin Vcs-1 bertas, seal on .266 korda enam õli
kilt, Lilian Treiberg Rene Uferi laa- kui kõikides teistes Kanada õlireser-ludega,
keda komponist klaveril saa
tis, Inge Kask,. Leo Karseri ja. popu­laarne'
„Winnie-Wmnie trio" koossei­sus
Asta Änderson, Inge Kask nina
Helge Laan. Järgnes/ maitsev õhtu­söök,
tants ja lauldi ka ühislaule tu­juküllasel
ning hästiõnnestunud sõ-duripeol,
(Järgneb)
H, E.
vi des kokku. Paiga nimi on Carbo-nate
Trend. Senini puudusid tehno­loogilised
abinõud ja teadmised sel­lest
õlireservist õli ekstraheerimi­seks,
kuid nüüd on olukord muutu­nud,
tehnoloogia on edasi arenenud
ja kuigi läheb veel kümme aastat en­ne
kui Garbonate Trendi uus tööstus
hakkab õli tootma, siis on see kül­lalt
aegne et ära hoida Kanadas en-
(iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiniiiiiHiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiji
Eesti Sihftapftal Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandussd
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
^liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiinniiiniiiiiiiiiiuiHiiiiiiiii
nustatud suurt õlikriisi. Cold Lake'i
raskeõli tööstus annab tööd vähe-mait
10,000 inimesele ja annaks rii­gile
(1977. a. fahaseisu alusel tehtud
arvestused) umbes 7 biljoni dollari
tulu.
Albertas käivad arvestused kõik
miljonites. See aga näitab kui rikas
maa Kanada tegelikult on kui ta
maapõuevarad Õigesti rakendatakse.
Alberta omaaegset provintsi raha ni­metati
„nalja rahaks",. See on nüüd
ainult kauge mälestus. Praegu ei
naera enam keegi Alberta musta kai
lihinnalise külla üle.
JAAN ALMER
KATSETÖÖD
Teeme uusi ja parandame vanaa, sm
muti suvilate katuseid.
HeUstada tel. $99-5293
lp}, y y y y y y y y y yy y » y y y x^j^qu^
KUHU MINNA?
^ 3. ja 4. augustil Lakewoodis XXV
Eesti Mängud USAs.
& Laup., 11. augustihlõekääru Las­tekodu
Valiguspidü algusega kell
8.30 õ.
Laup., .25. augustil Põhja-Ameeri­ka
eesti sõjameeste kokkutulek
Seedriorul algusega kl. 12 päeval.'