Meie Elu = Our life, November 28, 1985

              NELJAI^ÄEVAL, 28. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 28 „Meie Elu" nr. 48 (1865) 1885 nMeie Elu
' * iiiTmjEir/i
Aiandusklubi loeng
seeni
Neljapäeval 31. oktoobril alu§tas
Toronto Eesti Aiandusklubi sisete-gevust
dr. Vello Sootsi loenguga
„pntario metsaseened''.
Loengu avas klubi esimees M . Le­pik.
Ta leidis tarvilikuks tutvustada
l&ktorit Iähemalt.'sest füüsikadoktori
ja mükoloogi (seeneteadlase) vahel
on vahet rohkem kui kõva vaks. Õieti
on loodusteadused dr. V. Sootsi huvi­alaks
ja seeneteadus on üks neist.
Torontos on seentest huvitatute klu-
3i ja dr. V. Sodts on seal üks kand­vaid
jõude, korraldades väljasõite,
•näitusi ja lahendades seente identi­fitseerimise
probleeme.
Edasi mälestati leinaseisakuga
lahkunud klubiiiikmeid: Agr. Juhan
Oinust, kes |oli klubi asutajaliige,
kaua-aegne esiipees ja auliige, Jaan
Hion'it — samuti klubi asutaja- ja
juhatpliige^, ja Paul Tammela't.
Rõõmsamaks uudiseks. oli klubi
sekretäri pr. I.Anton'i hiljutine tähtis
sünnipäev, mispuhul M. Lepik andis
'üle kingituse — hibiskuse klubi
poolt;
liilll|:i|lllli|illii|':|ii|li|:i|ii|ii|i;|::ri|>i|i,|:i|!i|it|i.|::li(tiiO':liils:liil--'l:*liil"l:<l"l' i>'l i|''!|:'l'''S''l'l'0 I^O^.O-O I' • t i | . . t M | ,
•
Toronto eesti i 5
organisatsioonide
ürituste kalender
Pedagoogid koosviibimisel. Vasakult — Hans Lepp, VaMek Lenk, Ly Krabi, Virve Geering, Leida Marley, |
Olga Kraav, Ludvig Luide, Mai Veskoja, Hella Leivat, Valeria Kimberg-Kotkas, Valentine Kivi, H. Reppo,
pr. Meikar,AliceKullango, Merike Martin, Silvi Verder, Ene Lüdig. Keskel - Eha Tarmet-Toomberg,
Helgi Nippak, hr. Taev, Reet Lambur, Karl Vaikla, H e l ^ Foto - 0. Haamer
Järgnevalt oli sõna lektoril dr. V.
Sootsil.
Lektor mainis.et Ontarios on um­bes
10.000 seeneliiki, neist 2.000 roh­kem
tuntud. Viimastest valis ta välja
tähtsamaid. Siinjuures peab maini- •
ma, et peagu iga seent, millest oli
juttu, saatis suupepärane valguspilt.
Kui korjame seeni, peame neid täp­selt
tundma. See on tarvilik, sest on
olemas surmavalt mürgiseid seeni.
Nii on olulise tähtsusega tunda seeni
nende Õigete nimedega.
Seen elab maa all ja esineb seal n n.':
seeneniitide kuji|l(mütseel). See, mi­da
näeme maa .peal, on tegelikult,
seene viljakehad. Viljakehadel are­nevad
eOsed ehik sfpoorid — jieed on
seene paljunemise vahendid.
Seeni jaotatakse inende toitumise
viisi järgi iastavalt: Sa-profüütsed
seened on need, mis elatuvad kodu­nevast
orgaanilisest ainest.
; Parasiitsed seened — seal tungib
seene mütseel taime rakkudesse ja
imeb seah toitaineid.
Sümbiotroofsed seened, kus see-neniidid
ühinevad taimede juurtega
ja vahetavad toitaineid. Paljud süm­biotroofsed
seened ei saagi iseseis­valt
elada. Ka puudel, milledel nad
kasvavad, on tatvis nende olemas­olu:
I
MÜRGISED
Seeni jaotatakse ka nende viljake-hade
järele. Tähtsamad on kübarsee-.
ned. Kübarseentest on meile hästi
tuntud kärbseseened (Amanita) —
enamasti kõik mürgised seened.
Neižt surmavalt mürgine on valge
kärbseseen [Amanita virosa). See on
täies^ti valge seen suure lontis rõnga­ga
ja muguljajalaga, mis kasvab välja
omapärasest tupest.
Söögiseentest on paremad puravi­kud,
pilvikud, kukeseened, mürklid,
šampinjonid ja riisikad. Viimased si-'
saldavad piimataolist mahla ja on
söödavad kupatatult. Ainult kuuse-riisikaid
mitte kupatada (piimamahl
on oranž-punane). Šampinjone mitte
segada valge kärbseseenega, mille
eoslehekesed on alati valged ja jala
alus paksenenud ning asub tupes.
Noorelt söödavad on murumunad ja
tindikud. Vöödilise tindiku puhul
mitte alkoholi tarvitada, kuna see
võib põhjustada mürgituse. .
Seente määramisel on tähtis eos-pulbri
värv. Eospulbri värv varieerub
valgest mustani ja seda näeb, kui
asetada seen mõneks tunniks valgele
või mustale paberile.
Lektor üllatas osa koosolijaid, kui
tavaatles seeni kui väikesi kunstitöid
looduses. Mõned neist seentest, mis
olid ekraanil muidugi suured, on loo­duses
ainult 2-3 mm läbimõõduga.
Oleme }u harjunud seeni käsitlema
ainult gastronoomilisest seisukohast
ja-nende ilu looduses hoopis kõrvale
jätnud. -
ärgmine klubi kokkutulek on 28.
novembril, kus teemaks on haudade
kaunistamine. j^j L_
Mustkunstnik Eha Oidermaa oma abilise Tiit Põdra'ga esinemas
Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi peol. Foto — H. Raigna
• . ma -
Õngitsejate ja jahimeeste pidu
õngitsejate ja Jahimeeste Klubi sü-gisptdu
toimus laupäeval 23. novem­bril
jigi 200 peokülalisega Eesti Ma­jas.
Kuigi novembrikuul on vaheldu­va
ilmastiku tõttu üsna riskantne
pidu korraldada, oli kala- ja jahi­meestel
õnne, sest vahepeal'ne mõne-päevaline
vihm ja lumelörts olid.lõp-penud.
Peakorraldajad olid ka selle
,,iimaõnne" vää^t. Klubi esimees ja
juhatusliikmed olid peo'korralda­misega^
hoolsalt tegevuses ega de­monstreerinud
ühelgi viisil oma täht­sust
Klubi esimees Helmuth Riko
avas peo^ lühikese tervitusega küla­listele.
. '
Eeskava oli vahelduv. Eha Oider-.
maa oma kaaslase Tiit Põdra'ga, näi­tasid,"
kuidas mustakunstnikud oma
trikke teevad. Esinemine oli.uudne ja
see võeti peokülaliste poolt vastu
suurte aplausidega. Ka peokülalised
said ise „kava" teha sellega, et neile
anti võimalus kaheksa kala kogukaa­lu
ennustada, mida korraldas klubi-liige
Heldur Saarna. Haug oli nen­dest
suurim ja .teised järjekorras
väiksemad. Täpsemaftekš arvestaja­teks
osutusid Edvard|Kirss ja Albert
Lukk, kes kalad ka auhinnaks said.
Rooneeme pagariäri oli annetanud
suure tordi ja selle õnnelikuks võit­jaks
osutus Ülo Isberg.
Kolm suurt laudkonda oli noori;
enamuses kõik meie tublid sportla­sed,
kes tantsisid vanadega koos sa­mu
tantse, mis vanadki. Muusikat
tegi meie tuntud tantsumuusikamees
Raamat oma kaaslastega.
HARALD RAIGNA
Igasugused elektritööd, parandused,
uu©ndu8&d~ kodudes või @tt®v5tet<D@.
Tel; 762-9190
Lic: E^j044
Müügil otse mesiniku käest:
istage Torontos 534-0563,
30 Dewson St., Toronto, Ont.
M6H1(35
Igal sügisel, kui pärast suvist vai- käitumine lapsega. See laps kakleb,^
kust eestlaste seltskondlik elu jälle lööb, vannub ning tema kombed ei
hakkab kulmineerima, toimub ka ole meie kultuuris vastuvõetavad. Ka
Eesti Õpetajate Ühing Kanadas pärivus, perekondlikud põhjused ja
korraldusel pedagoogide koosolek halvad koolikogemused võivad mõ-kohvilaua
ja loenguga. Sel sügisel j^tada lapse arenemist. Kui tekivad
oli peakoosolek valimistega.
Koos -oli kakskümmend kuus pe­dagoogi,
enamus vanemast generat-,
sioonist. Üks vanem õ:petaja, kes ku-probleemid
lapseja vanemate vahel,
ning kestab pikemat aega, mõjutab
see lapse õppimist koolis, teda on
raske distsiplineerida, ta koolielu on
negatiivne. Seda last aitab eriõpeta-õ
õ
õ
D
Õ
E
E
E
n
D
E
D
E
n
õ
E
õ
E
nagi; ei ole üheltki koosviibimiseh ja eriklassis. Mõnikord saavad selli-puudunudja
on ühingu, toetaja, lau- sed lapsed spetsiaalravi, isegi psüh­hiaatrilist
abi.
On lapsi,kellel on ,,õppimisvõime-tus"
(learning disability). See häire
on silmapaistev õppimises ja selts­kondlikus
käitumises, mis esile ker­kib
mõtete edasiandmisel. Need lap-
. sed on tavaliselt normaalse intelli­gentsiga,
kuid nende saavutused ei
näita seda. Tihti on sellised lapsed
üliaktiivsed;
Sel juhul annab arst neile. ravi­meid,
et laps suudab oma käitumist
sus ühingu nimekirja' silm itsedeš:
„Meil on ju Torontos kaheksaküm­mend
üks liiget, kus nad kõik^on?" .;,
Jah, kus nad on?
PEAKOOSOLEK
Korraline peakoosolek koosviibi­mise
algul. Koosoleku juhatajaks va­liti
Hans Lupp ja protokollijaks Hella
Leivat. Tegevuse aruande ja tegevus­kava
esitas esimees Helgi Nippak.
Mõlemad aruanded olid pea gu sa­mad,
s.t. ühing läheb edasi endist kontrollida, On lapsi, kes kannata-rada.
Toimetab lehekülge „Meie. vadkoordineerimisprobleemiall. Sa-.
Noored", levitab õpetajate. „Bülle- muti esineb lastel nägemis- ja kuu.l-tääni",
korraldab eesti keele kursust misvead.
ning toetab igati eesti keele õppimist. Lapsed,.kellel on „õppimisvõime-ja
eesti koolide tööd. Koosviibijad?] tus", on tihti õnnetud, nad kannata-ešitanud
uusi siht.e tegevuse suhted* vad alaväärsustunde all. On teada, et
Kassaaruande ja eelarve esitas-Helle kombinatsioon mitmest asjaolust
Arro. Kõik aruanded kinnitati ühel: võib põhjustada õppimisvõimetust.
häälel. Ka varases lapsepõlves põetud hai-
Ka valimised sündisid üksnieelselt gused jätavad jäljed lapse vaimsesse
ja ühel häälel. Esimeheks — endine arengusse.
Heigi Nippak. Juhatusse: Hella Lei- Teismelistel noortel on eriti raske
vat, Valeria Kotkas-Kimbeg,-Endla toime .tulla probleemidega. Suur
Komi, Merike Marten (uus) ja Silvia protsent jätab kooli pooleli ja satub
Verder. kandidaatideks jäid: Endla vastuollu seadusega. On psühholoo-"
Kannel ja Juta Puhm. . gilisi teste, mille varal kindlaks te-
Revisjonikomisjoni tulid: Helle hakse noore hingelist olukorda. .
Arro ja Edg. Marten. Kohalalgata- Reet Lamburi loeng oli hästi ette
tud küsimuste all võtsid sõna M. valmistatud ja huvitav. Küsimusi esi-
Veskoja ja Hella Leivat. H. Lupp tasid hr. Taev ja hr. Lupp.
lõpetas, koosoleku. Järgnes Reet .
Lamburi loeng. Helgi Nippak tutvus- KOLM l U U B I L A lI
tas loengu pidajat, kes on NorthYorT
•gi koolides nõuandja eritasemete õpi- Õp. Üh. juhatusliikmete pooh oli
laste suhtes. Akadeemiliselt omab kaetud kohvilaud. Esimees Helgi
Reet Lambur mitu ülikoolikraadi. Nippak teatas uudise:,,Meie hulgas
viibivad kolm juubilari." Valdek
ÕPPIMISHÄIRED Lenk ja Hans Luppkõnelesid juubilar
Referent R. Lambur ütles, et täna- Ludvig Luidest, millele juubilar ise
päeva muutuva kultuuri ja pingerik- kõnega vastas. Õnnitleti veel Alice
ka õppetöö juures on meie koolides Kullangot- ja Virve Geeringut. Kõi-umbes
10% lapsi, kellel on õppimis- giie kolmele annetati värske roosi-häired.
Mõnd õppimishäiret on kerge kimp. Lahkudes koosviibimiselt ar-diagnoosida.
Diagnoosi abil võib öel- , väsid mitmed õpetajad, et oli värs-da,
mis on põhjustanud häiret ja ko- kendav ja huvitav koosviibimine.
mi-tee määrab, kuidas lapsele abi an­da.
On häireid, mida on põhjustanud H. LEIVAT
St. Caiharines'i Eesti Selts asuta­ti
kaunis vara — 1948. Esimeseks
esimeheks oli H. Moldre ja järgmi­seks
J. Tohver; pärast seda on esi-
Nood olid huvitavad ajad. Kõrg­seisul
oli eestlasi umbes 450; neist oli
alaealisi ca 150, täiskasvanuist kuu­lusid
enamik Eest^ Seltsi.
Ka oli siin vanaeestlasi .14 pere­konda,
kes olid. tulnud siia i928.a.
paiku. Enamus neist ühines ES-ga;
võtsid kõigest osa, Olid alati abival­mis
ja, kel võimalik, võtsid kaasmaa­lasi
tööle. Igati omad inimesed.
Jäi üle aga 3 vanaeestlast, kellest
oli alati juttu. Juhan Kuhi oli agar
seltskonnategelane, tal oli 2 maja,
mis üüriti uustulnukaile, ühines =ES
organiseerimise ja seltsi tööga. Tun­tud
ja tegev, valiti ta ka ES juhatus­se.
Siis aga algasid tülid.
rj
õ
. D
õ
õ
E
õ
E
t l
5
õ
5
D
õ
õ
õ
a
B
n
5
s
E
•
D
D
s
õ
a
E
S
E
n
5
E
5
D
E
E
E
E
D
E
5
, E
E
§
E
jaanuar 1986 ™ 3 0 , juuni 1987
Jaanuar: Neljap., 18. - T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine.
Pühap., 19. — Harjumaa Koondise koosviibimine. Laup., 25. -
T.E. Võitlejate Ühingu aastapäeva pidu. Pühap.. 26. - Taliharja
pidu. Neljap., 30. - T.E. Aiandusklubi loeng. \
Veabruer: Laup., 1. — Saarlaste Ühingu küünlapäeva pidu. Laup., 8.
- T.E.R.R. ..Kungla" suuresinemlne. Laup., 15. - T.E. Mees­koori
Vabariigi aastapäeva koosviibimine. Neljap., 20i — T.E.
Pensionäride Klubi koosviibimine. Reede, 21. - EKN välisküla­liste
vastuvõtt. Laup., 22. - Lasteaia Vabariigi aastapäeva tä­histamine.
Pühap., 23. - T.E.S. Vabariigi aastapäeva aktus.
Neljap., 27. - T.E. Aiandusklubi loeng.
Märts: Pühap., 9. — T.E. Meeskoori aastakontsert. Laup., 15. —
T.E. Segakoori lõbus laupäevaõhtu. Neljap., 20. - T.E. Aiandus­klubi
loeng. T.E. Pensionäride Klubi koosvilbimrne. Laup., 22. -
Estonia koori kontsert. Kolmap., 26. — Eesti Panga peakoosolek.
Aprill: Pühap., 6. - T.E. Seltsi Kevadpopurrii. Laup., 12.' - Eesti
Rahvusteater. Pühap., 13. — Lasteaia moenäitus. Invaliide Toe­tava
Naisringi loterii. Neljap., 17. - T.E. Pensionäride Klubi
koosviibimine. Laup., 19. — Maakondade koondise pidu. Pü­hap.,
20. — Jüripäeva paraad. Neljap., 24. - T.E. Aiandusklubi
loeng. Pühap., 27. - T.E. Pensionäride Klubi loterii. T.E. Sega­koori
kontsert.
Mai: Laup., 10. — Lasteaia emadepäev ja lõpupidu.. T.E.R.R.
,.Kungla" Maiball. Pühap., 11. - T.E.S. Täienduskooli emade­päev.
Neljap., 15. — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine.
Neljap., 29. — T.E. Pensionäride Klubi peakoosolek.
Juuni: Laup., 21. — Hiidlaste Seltsi jaanipäev. Esmasp., 23. — Maa­kondade
Võidupüha tähistamine.
August: Laup., 23. — Saarlaste Ühingu väljasõit.
September: Laup., 13. — Lasteaed algab. Neljap., 18. -j- T.E. Pensio­näride
Klubi koosviibimine.
Oktoober: Pühap., 5. — T.E. Meeskoori perekonnaõhtu. Neljap.,
16. - T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Laijp.. 18. - T.E.
Segakoori 35. aastapäeva tähistamine. Neljap., 23^ — T.E. Aian­dusklubi
loeng. Laup., 25. — T.E. Skaudisõprade Seltsi pidu,
November: Laup., 1. — Lasteaia Mardipäev. Pühap., 2. — Invaliide
Toetava Naisringi moenäitus. Laup., 8. — Hiidlaste Seltsi mardi-pidu.
Laup., 15. - T.E. Seltsi aastapäeva pidu. Pühap., 16. - Et­nograafilise
Ringi pärastlõuna. Neljap., 20. — T.E. Pensionäride
Klubi koosviibimine. Laup., 22. — T.E. Õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi sügispidu. Pühap., 23. — T.E. Meeskoori isamaaline kont­sert.
Neljap., 27. — T.E. Aiandusklubl.loeng. Laup., 29. — Eesti
Vabadussõja alguse aastapäeVa tähistamine. Pühap., 30. — T.E.
Pensionäride Klubi jõululaat.
Detsember: Laup., 13. - Lasteaia jõulupuu. Neljap., 18. - T.E.
Pensionäride Klubi jõulukoosviibimine. Reede, 19. — T.E. Mees­koori
ja ..Estonia" orkestri jõulupuu. Laup., 20. - T.E. Segakoori
jõulupuu. Kolmap., 31. — A/S Eesti Maja uueaasta vasfuvõfu
ball. T.E. Meeskoori uueaasta vastuvõtu ball.
Jaanuar: Neljap., 22. - T.E. Aiandusklubi loeng, Laup., 24. - T.E.
Võitlejate Ühingu aastapäeva pidu. Pühap., 25. — Taliharja pidu.
Veebruar: Laup., 7. - Saarlaste Ühingu pidu. Laup!, 14. -- T.E.
Meeskoori Vabariigi aastapäeva tähistamise koosviibimine. Nel­jap.,
19. — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Reede, 20. -
EKN väliskülaliste vastuvõtt. Laup., 21. — Lasteaia Vabariigi
aastapäeva aktus. Pühap., 22. — T.E. Seltsi Vabariigi aastapäeva
aktus. Neljap., 26. - T.E. Aiandusklubi loeng.
Märts: Laup., 14. — T.E. Segakoori lõbus laupäevaõhtu. Pühap., 15.
- Võrulaste Koondise kokkutulek. Neljap., 26. - T,E. Aian­dusklubi
loeng. Pühap., 29. - T.E. Meeskoori aastakontsert.
Aprill: Pühap., 5. - T.E. Seltsi Kevadpopurrii. Neljap., 9.— T.E.
Pensionäride Klubi koosviibimine. Laup., 11. — Lasteaia moe-
^näituse peaproov. Pühap., 12. — Lasteaia moenäitus. Invaliide
Toetava Naisringi loterii. Pühap.. 26. — T.E. Segakoori juubeli­kontsert.
Jüripäeva paraad. Neljap.. 30. - T.E. Aiandusklubi
loeng.
Mai: Pühap., 3. - T.E. Pensionäride Klubi loterii. Laup.. 9. - Laste­aia
lõpupidu. T.E.R.R. ..Kungla" Maiball. Pühap.. 10. - T.E.S.
Täienduskooli emadepäev. Neljap.. 21. — T.E. Pensionäride
Klubi peakoosolek.
juuni: Neljap., 4. — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Laup.,
20. — Hiidlaste Seltsi jaanituli. Teisip.. 23. - Maakondade
koondise Võidupüha tähistamine.
Ürituste kuupäevade muutmise või tühistamise puhul palume
teatada ürltuskalendri pidajala: 0. Piil, tel. 466-6237.
n
u
n
n
<ä
II
•j
õ
n
%\
il
ri
a
n
o
a
õ
õ
n
õ
a
a
S
õ
S
õ
õ
n
ci
n
u
(1
11
ni
M
•n
m
m
m
re
õ
ä I
n s
n
ä
n
n
n
ä
5
Cl
n
lQ!>|ll8llll.ilUi;iaMD:'|;ri t I l t l t t l l l l l l l l t l l oo D< M l t l l l l .f. l l |"0.:l|'i|: D<iD;:Bi'l>:|
n
iä
ni
m
in
iä
2
2
n
ü
n
n
n
õ
õ
a s
Cl
»
ii
ii
ii
rä
il
õ
n
ii
a
l l l l lO
m
Hr. Kuhi sõnavõtud olid alati vastu
ES tegevusele või-siis kellegi halvus-tamiseks.
Oldi segaduses, kas süüdi
oli mehe iseloom või oli seal midagi
enamat mängus. Vasturünnak ei
lasknud end kaua oodata.
Ühel koosolekul, kui ta propagan-dajutt
oli täie hooga käimas, hakka­sid
kuulajad vahemärkusi tegeja.
§i ajaloost
Üks neist hüüdis, et „mis sa rää­gid,
ise käisid punase lipuga rongkäi­gu
ees!"
Lahing oli äge ja vihane. Koosole­ku
juhataja vastused olid tavaliselt
korrektsed, aga vahemärkused ja sõ­navõtud
hävitavad; .
Üks huvitav vanaeestlane ES pe­res
oli hr. Atteman; palju reisinud ja
hea kõnemees. Ei teinud mingit sala­dust,
et oli olnud Punaarmees poli-truk
ja kandnud nahkmantlit. Nagu
ta ise mainis, ,,lihtsalt "ei sobinud
mulle" ja tuli meie poolele üle.
Kui Kuhi koosolekul hoogu sattus,
siis Atteman tavatses ütelda, et „ajab
tüüpilist kommunisti juttu".
dD
Üks hr. Liblik oli juba väga ammu
Kanadasse tulnud, emigreeris siit
paari teise eestlasega Leningradi,
kuid tuli ise varsti tagasi. Ta ei otsi­nud
kontakte kaasmaalastega, ega
astunud ka ES liikmeks.
Kui ta suri, siis järgmisel ES pea­koosolekul
hr. Kuhi pani ette tema
mälestamiseks ja austamiseks püsti
seista. Tooko rdne esimees J. Tohver
aga vastas: ,,Liblik ei ole kunagi
sellesse kogusse kuulunud, kuigi tal
selleks kõik võimalused olid, ja meil
pole mingit põhjust teda mälestada."
näitusi — lõpmatuseni. Nood arvu­kad
koosolekud olid kuulajaskonna
propaganda jaoks. Ja informeeritud
kuulajaskonna vastulöögid olid valu-
Siin elas veel üks vanaeestlane,
Markie. Tema naisevend oli Vaba­dussõjas
punaste poolel. Kord saade­tud
see teiste punaste tegelastega
mingi kokkuleppe alusel läbi rinde
omaste juurde. Eesti sõdurid olevat
aga ilma käsuta tule avanud ja osa
neist tapnud, kaasa arvatud Markie
naisevenna. Seda ei andnud hr. ja pr.
Markie Eesti riigile eluski andeks.
Siin laenutasid nad raha, intressi­dega,
kui midagi ehitada sooviti.
Tookordse võitluse ridades lõi kaasa
üks tubli kaasmaalane, E. Lillenurm.
Võitles viimases sõjas Eesti Diviisis
ohvitserina. Kui ta endale maja hak­kas
ehitama, küsis ta Markielt laenu,
kes seda ka lubas. Üks paras vemmal
aga oli õhtul Markiele Lillenurme
elust informatsiooni- andnud, - ja kui
see järgmisel päeval sõbraga raha
jär ele läks, sai ta vastuseks külma
„ei". Sõbrad jäid siiski hease tujju, et
..peaaegu" oleks õnnestunud. .
Tookord oli korralisi ja erakorra­lisi
koosolekuid palju. Palju oli ka
soove ja ettevõtteid. Kord taheti ehi­tada
seltsimaja, kord kirikut; kord
teha teatrit, kord kontserte ja kunsti-
Tuleb meelde juhus, kui oli arutu­sel
teha ühine Seedrioru nelja linna
osavõtul. Küll siisKuhi kulutas palju
sõnu. Ta tegi ettepaneku ehitada en­dile
siia seltsimaja, mis juba varem
oli otsustatud kui ebapraktiline.
Tema treenitud kõne viis nii mõnegi
ES liikme segadusse ja seltsimaja
jaoks pidi kahjuks mitu koosolekut
kulutama. Veel nüüdki üks või teine
tuletab naeratuse saatel meelde, mi­da
üks või teine tookord ütles.
I
Vastupanuga pandi Kuhi vaikima,
kuid egas sellega ta misjon veel lõp­penud.
Hakkasid liikuma kirjad eesti
organisatsioonidele. Segadus jälle —
küsi, klaari ja õienda.
Ajad on läinud, Kuhi on Manalas­se
varisenud, kui palju teisigi. Eesti
Seltsi elu on jäänud vaiksemaks, liik­mete
arv väiksemaks. Juurdekasv on
läinud parematele rohumaadele mu­jal.
Siiajäänud ja juurdetulnud pen­sionärid
ei ole täitnud ridu. Küll
nüüdki on seltsi elus vahel mõnevõr­ra
tormi ja tuult. Mis motiividel see
on esile kerkinud, ei ole veel üldusel
V.T. •
t
Hamilton
ajal kiitva
Reintammo
tööd muusi
tonis. N . Rc
oktoobril
,Jhe Hnmil
kakariitik,
kiitvalt orv
Kontserdi
L i s z t i n A d n(
mis koosneb I
fantaasia, ai
peetakse ühj
nistile ju Rcil
rollis selle tel
keei'ulisusi,
vastuvõtlik"!
oli kriitik pe
N. Reintaii
ja muusikar:
juba varemj
Paurs Pre.sbj
direktor ja on
innukalt kõi
külgsete ii
h.ö. ,,avalik|
rahva hulkn
ja muusikalil
seltsilmapaii
ja plaanid H|
kaja.
Norman R|
riõpinguid4-
oma esimesel
aastail haki
auhindu ja cl
tuli Kuningli
ronto Ülikon
kraadiga) n|
Mu
Balti Uul
Ühingu (AJ
kuuenda süi
maks oli bi
Roman Toi
Esimeses tl
laulude viisic
ka võrdlusi tl
meeritud ska|
takse viiside
ka selle kõi
noodid. Ja siil
kurbade, rõõ|
maliste lauh
nevad erinev]
mateemalisti
Sümpoosi(
Toi kohe algj
vai viisil, paj
mitme hääh
rahvamuusikl
maks oli V^ljl
nia", mille tal
lüüsiti. Ühekj
varasematel
tasid ainult rd
risidrahvalaJ
di. Lõpuks ej
mis heliplaadi
mõjuvalt esilf