1985-11-28-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAI^ÄEVAL, 28. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 28 „Meie Elu" nr. 48 (1865) 1885 nMeie Elu ' * iiiTmjEir/i Aiandusklubi loeng seeni Neljapäeval 31. oktoobril alu§tas Toronto Eesti Aiandusklubi sisete-gevust dr. Vello Sootsi loenguga „pntario metsaseened''. Loengu avas klubi esimees M . Lepik. Ta leidis tarvilikuks tutvustada l&ktorit Iähemalt.'sest füüsikadoktori ja mükoloogi (seeneteadlase) vahel on vahet rohkem kui kõva vaks. Õieti on loodusteadused dr. V. Sootsi huvialaks ja seeneteadus on üks neist. Torontos on seentest huvitatute klu- 3i ja dr. V. Sodts on seal üks kandvaid jõude, korraldades väljasõite, •näitusi ja lahendades seente identifitseerimise probleeme. Edasi mälestati leinaseisakuga lahkunud klubiiiikmeid: Agr. Juhan Oinust, kes |oli klubi asutajaliige, kaua-aegne esiipees ja auliige, Jaan Hion'it — samuti klubi asutaja- ja juhatpliige^, ja Paul Tammela't. Rõõmsamaks uudiseks. oli klubi sekretäri pr. I.Anton'i hiljutine tähtis sünnipäev, mispuhul M. Lepik andis 'üle kingituse — hibiskuse klubi poolt; liilll|:i|lllli|illii|':|ii|li|:i|ii|ii|i;|::ri|>i|i,|:i|!i|it|i.|::li(tiiO':liils:liil--'l:*liil"l:<l"l' i>'l i|''!|:'l'''S''l'l'0 I^O^.O-O I' • t i | . . t M | , • Toronto eesti i 5 organisatsioonide ürituste kalender Pedagoogid koosviibimisel. Vasakult — Hans Lepp, VaMek Lenk, Ly Krabi, Virve Geering, Leida Marley, | Olga Kraav, Ludvig Luide, Mai Veskoja, Hella Leivat, Valeria Kimberg-Kotkas, Valentine Kivi, H. Reppo, pr. Meikar,AliceKullango, Merike Martin, Silvi Verder, Ene Lüdig. Keskel - Eha Tarmet-Toomberg, Helgi Nippak, hr. Taev, Reet Lambur, Karl Vaikla, H e l ^ Foto - 0. Haamer Järgnevalt oli sõna lektoril dr. V. Sootsil. Lektor mainis.et Ontarios on umbes 10.000 seeneliiki, neist 2.000 rohkem tuntud. Viimastest valis ta välja tähtsamaid. Siinjuures peab maini- • ma, et peagu iga seent, millest oli juttu, saatis suupepärane valguspilt. Kui korjame seeni, peame neid täpselt tundma. See on tarvilik, sest on olemas surmavalt mürgiseid seeni. Nii on olulise tähtsusega tunda seeni nende Õigete nimedega. Seen elab maa all ja esineb seal n n.': seeneniitide kuji|l(mütseel). See, mida näeme maa .peal, on tegelikult, seene viljakehad. Viljakehadel arenevad eOsed ehik sfpoorid — jieed on seene paljunemise vahendid. Seeni jaotatakse inende toitumise viisi järgi iastavalt: Sa-profüütsed seened on need, mis elatuvad kodunevast orgaanilisest ainest. ; Parasiitsed seened — seal tungib seene mütseel taime rakkudesse ja imeb seah toitaineid. Sümbiotroofsed seened, kus see-neniidid ühinevad taimede juurtega ja vahetavad toitaineid. Paljud sümbiotroofsed seened ei saagi iseseisvalt elada. Ka puudel, milledel nad kasvavad, on tatvis nende olemasolu: I MÜRGISED Seeni jaotatakse ka nende viljake-hade järele. Tähtsamad on kübarsee-. ned. Kübarseentest on meile hästi tuntud kärbseseened (Amanita) — enamasti kõik mürgised seened. Neižt surmavalt mürgine on valge kärbseseen [Amanita virosa). See on täies^ti valge seen suure lontis rõngaga ja muguljajalaga, mis kasvab välja omapärasest tupest. Söögiseentest on paremad puravikud, pilvikud, kukeseened, mürklid, šampinjonid ja riisikad. Viimased si-' saldavad piimataolist mahla ja on söödavad kupatatult. Ainult kuuse-riisikaid mitte kupatada (piimamahl on oranž-punane). Šampinjone mitte segada valge kärbseseenega, mille eoslehekesed on alati valged ja jala alus paksenenud ning asub tupes. Noorelt söödavad on murumunad ja tindikud. Vöödilise tindiku puhul mitte alkoholi tarvitada, kuna see võib põhjustada mürgituse. . Seente määramisel on tähtis eos-pulbri värv. Eospulbri värv varieerub valgest mustani ja seda näeb, kui asetada seen mõneks tunniks valgele või mustale paberile. Lektor üllatas osa koosolijaid, kui tavaatles seeni kui väikesi kunstitöid looduses. Mõned neist seentest, mis olid ekraanil muidugi suured, on looduses ainult 2-3 mm läbimõõduga. Oleme }u harjunud seeni käsitlema ainult gastronoomilisest seisukohast ja-nende ilu looduses hoopis kõrvale jätnud. - ärgmine klubi kokkutulek on 28. novembril, kus teemaks on haudade kaunistamine. j^j L_ Mustkunstnik Eha Oidermaa oma abilise Tiit Põdra'ga esinemas Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi peol. Foto — H. Raigna • . ma - Õngitsejate ja jahimeeste pidu õngitsejate ja Jahimeeste Klubi sü-gisptdu toimus laupäeval 23. novembril jigi 200 peokülalisega Eesti Majas. Kuigi novembrikuul on vahelduva ilmastiku tõttu üsna riskantne pidu korraldada, oli kala- ja jahimeestel õnne, sest vahepeal'ne mõne-päevaline vihm ja lumelörts olid.lõp-penud. Peakorraldajad olid ka selle ,,iimaõnne" vää^t. Klubi esimees ja juhatusliikmed olid peo'korraldamisega^ hoolsalt tegevuses ega demonstreerinud ühelgi viisil oma tähtsust Klubi esimees Helmuth Riko avas peo^ lühikese tervitusega külalistele. . ' Eeskava oli vahelduv. Eha Oider-. maa oma kaaslase Tiit Põdra'ga, näitasid," kuidas mustakunstnikud oma trikke teevad. Esinemine oli.uudne ja see võeti peokülaliste poolt vastu suurte aplausidega. Ka peokülalised said ise „kava" teha sellega, et neile anti võimalus kaheksa kala kogukaalu ennustada, mida korraldas klubi-liige Heldur Saarna. Haug oli nendest suurim ja .teised järjekorras väiksemad. Täpsemaftekš arvestajateks osutusid Edvard|Kirss ja Albert Lukk, kes kalad ka auhinnaks said. Rooneeme pagariäri oli annetanud suure tordi ja selle õnnelikuks võitjaks osutus Ülo Isberg. Kolm suurt laudkonda oli noori; enamuses kõik meie tublid sportlased, kes tantsisid vanadega koos samu tantse, mis vanadki. Muusikat tegi meie tuntud tantsumuusikamees Raamat oma kaaslastega. HARALD RAIGNA Igasugused elektritööd, parandused, uu©ndu8&d~ kodudes või @tt®v5tet<D@. Tel; 762-9190 Lic: E^j044 Müügil otse mesiniku käest: istage Torontos 534-0563, 30 Dewson St., Toronto, Ont. M6H1(35 Igal sügisel, kui pärast suvist vai- käitumine lapsega. See laps kakleb,^ kust eestlaste seltskondlik elu jälle lööb, vannub ning tema kombed ei hakkab kulmineerima, toimub ka ole meie kultuuris vastuvõetavad. Ka Eesti Õpetajate Ühing Kanadas pärivus, perekondlikud põhjused ja korraldusel pedagoogide koosolek halvad koolikogemused võivad mõ-kohvilaua ja loenguga. Sel sügisel j^tada lapse arenemist. Kui tekivad oli peakoosolek valimistega. Koos -oli kakskümmend kuus pedagoogi, enamus vanemast generat-, sioonist. Üks vanem õ:petaja, kes ku-probleemid lapseja vanemate vahel, ning kestab pikemat aega, mõjutab see lapse õppimist koolis, teda on raske distsiplineerida, ta koolielu on negatiivne. Seda last aitab eriõpeta-õ õ õ D Õ E E E n D E D E n õ E õ E nagi; ei ole üheltki koosviibimiseh ja eriklassis. Mõnikord saavad selli-puudunudja on ühingu, toetaja, lau- sed lapsed spetsiaalravi, isegi psühhiaatrilist abi. On lapsi,kellel on ,,õppimisvõime-tus" (learning disability). See häire on silmapaistev õppimises ja seltskondlikus käitumises, mis esile kerkib mõtete edasiandmisel. Need lap- . sed on tavaliselt normaalse intelligentsiga, kuid nende saavutused ei näita seda. Tihti on sellised lapsed üliaktiivsed; Sel juhul annab arst neile. ravimeid, et laps suudab oma käitumist sus ühingu nimekirja' silm itsedeš: „Meil on ju Torontos kaheksakümmend üks liiget, kus nad kõik^on?" .;, Jah, kus nad on? PEAKOOSOLEK Korraline peakoosolek koosviibimise algul. Koosoleku juhatajaks valiti Hans Lupp ja protokollijaks Hella Leivat. Tegevuse aruande ja tegevuskava esitas esimees Helgi Nippak. Mõlemad aruanded olid pea gu samad, s.t. ühing läheb edasi endist kontrollida, On lapsi, kes kannata-rada. Toimetab lehekülge „Meie. vadkoordineerimisprobleemiall. Sa-. Noored", levitab õpetajate. „Bülle- muti esineb lastel nägemis- ja kuu.l-tääni", korraldab eesti keele kursust misvead. ning toetab igati eesti keele õppimist. Lapsed,.kellel on „õppimisvõime-ja eesti koolide tööd. Koosviibijad?] tus", on tihti õnnetud, nad kannata-ešitanud uusi siht.e tegevuse suhted* vad alaväärsustunde all. On teada, et Kassaaruande ja eelarve esitas-Helle kombinatsioon mitmest asjaolust Arro. Kõik aruanded kinnitati ühel: võib põhjustada õppimisvõimetust. häälel. Ka varases lapsepõlves põetud hai- Ka valimised sündisid üksnieelselt gused jätavad jäljed lapse vaimsesse ja ühel häälel. Esimeheks — endine arengusse. Heigi Nippak. Juhatusse: Hella Lei- Teismelistel noortel on eriti raske vat, Valeria Kotkas-Kimbeg,-Endla toime .tulla probleemidega. Suur Komi, Merike Marten (uus) ja Silvia protsent jätab kooli pooleli ja satub Verder. kandidaatideks jäid: Endla vastuollu seadusega. On psühholoo-" Kannel ja Juta Puhm. . gilisi teste, mille varal kindlaks te- Revisjonikomisjoni tulid: Helle hakse noore hingelist olukorda. . Arro ja Edg. Marten. Kohalalgata- Reet Lamburi loeng oli hästi ette tud küsimuste all võtsid sõna M. valmistatud ja huvitav. Küsimusi esi- Veskoja ja Hella Leivat. H. Lupp tasid hr. Taev ja hr. Lupp. lõpetas, koosoleku. Järgnes Reet . Lamburi loeng. Helgi Nippak tutvus- KOLM l U U B I L A lI tas loengu pidajat, kes on NorthYorT •gi koolides nõuandja eritasemete õpi- Õp. Üh. juhatusliikmete pooh oli laste suhtes. Akadeemiliselt omab kaetud kohvilaud. Esimees Helgi Reet Lambur mitu ülikoolikraadi. Nippak teatas uudise:,,Meie hulgas viibivad kolm juubilari." Valdek ÕPPIMISHÄIRED Lenk ja Hans Luppkõnelesid juubilar Referent R. Lambur ütles, et täna- Ludvig Luidest, millele juubilar ise päeva muutuva kultuuri ja pingerik- kõnega vastas. Õnnitleti veel Alice ka õppetöö juures on meie koolides Kullangot- ja Virve Geeringut. Kõi-umbes 10% lapsi, kellel on õppimis- giie kolmele annetati värske roosi-häired. Mõnd õppimishäiret on kerge kimp. Lahkudes koosviibimiselt ar-diagnoosida. Diagnoosi abil võib öel- , väsid mitmed õpetajad, et oli värs-da, mis on põhjustanud häiret ja ko- kendav ja huvitav koosviibimine. mi-tee määrab, kuidas lapsele abi anda. On häireid, mida on põhjustanud H. LEIVAT St. Caiharines'i Eesti Selts asutati kaunis vara — 1948. Esimeseks esimeheks oli H. Moldre ja järgmiseks J. Tohver; pärast seda on esi- Nood olid huvitavad ajad. Kõrgseisul oli eestlasi umbes 450; neist oli alaealisi ca 150, täiskasvanuist kuulusid enamik Eest^ Seltsi. Ka oli siin vanaeestlasi .14 perekonda, kes olid. tulnud siia i928.a. paiku. Enamus neist ühines ES-ga; võtsid kõigest osa, Olid alati abivalmis ja, kel võimalik, võtsid kaasmaalasi tööle. Igati omad inimesed. Jäi üle aga 3 vanaeestlast, kellest oli alati juttu. Juhan Kuhi oli agar seltskonnategelane, tal oli 2 maja, mis üüriti uustulnukaile, ühines =ES organiseerimise ja seltsi tööga. Tuntud ja tegev, valiti ta ka ES juhatusse. Siis aga algasid tülid. rj õ . D õ õ E õ E t l 5 õ 5 D õ õ õ a B n 5 s E • D D s õ a E S E n 5 E 5 D E E E E D E 5 , E E § E jaanuar 1986 ™ 3 0 , juuni 1987 Jaanuar: Neljap., 18. - T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Pühap., 19. — Harjumaa Koondise koosviibimine. Laup., 25. - T.E. Võitlejate Ühingu aastapäeva pidu. Pühap.. 26. - Taliharja pidu. Neljap., 30. - T.E. Aiandusklubi loeng. \ Veabruer: Laup., 1. — Saarlaste Ühingu küünlapäeva pidu. Laup., 8. - T.E.R.R. ..Kungla" suuresinemlne. Laup., 15. - T.E. Meeskoori Vabariigi aastapäeva koosviibimine. Neljap., 20i — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Reede, 21. - EKN väliskülaliste vastuvõtt. Laup., 22. - Lasteaia Vabariigi aastapäeva tähistamine. Pühap., 23. - T.E.S. Vabariigi aastapäeva aktus. Neljap., 27. - T.E. Aiandusklubi loeng. Märts: Pühap., 9. — T.E. Meeskoori aastakontsert. Laup., 15. — T.E. Segakoori lõbus laupäevaõhtu. Neljap., 20. - T.E. Aiandusklubi loeng. T.E. Pensionäride Klubi koosvilbimrne. Laup., 22. - Estonia koori kontsert. Kolmap., 26. — Eesti Panga peakoosolek. Aprill: Pühap., 6. - T.E. Seltsi Kevadpopurrii. Laup., 12.' - Eesti Rahvusteater. Pühap., 13. — Lasteaia moenäitus. Invaliide Toetava Naisringi loterii. Neljap., 17. - T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Laup., 19. — Maakondade koondise pidu. Pühap., 20. — Jüripäeva paraad. Neljap., 24. - T.E. Aiandusklubi loeng. Pühap., 27. - T.E. Pensionäride Klubi loterii. T.E. Segakoori kontsert. Mai: Laup., 10. — Lasteaia emadepäev ja lõpupidu.. T.E.R.R. ,.Kungla" Maiball. Pühap., 11. - T.E.S. Täienduskooli emadepäev. Neljap., 15. — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Neljap., 29. — T.E. Pensionäride Klubi peakoosolek. Juuni: Laup., 21. — Hiidlaste Seltsi jaanipäev. Esmasp., 23. — Maakondade Võidupüha tähistamine. August: Laup., 23. — Saarlaste Ühingu väljasõit. September: Laup., 13. — Lasteaed algab. Neljap., 18. -j- T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Oktoober: Pühap., 5. — T.E. Meeskoori perekonnaõhtu. Neljap., 16. - T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Laijp.. 18. - T.E. Segakoori 35. aastapäeva tähistamine. Neljap., 23^ — T.E. Aiandusklubi loeng. Laup., 25. — T.E. Skaudisõprade Seltsi pidu, November: Laup., 1. — Lasteaia Mardipäev. Pühap., 2. — Invaliide Toetava Naisringi moenäitus. Laup., 8. — Hiidlaste Seltsi mardi-pidu. Laup., 15. - T.E. Seltsi aastapäeva pidu. Pühap., 16. - Etnograafilise Ringi pärastlõuna. Neljap., 20. — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Laup., 22. — T.E. Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi sügispidu. Pühap., 23. — T.E. Meeskoori isamaaline kontsert. Neljap., 27. — T.E. Aiandusklubl.loeng. Laup., 29. — Eesti Vabadussõja alguse aastapäeVa tähistamine. Pühap., 30. — T.E. Pensionäride Klubi jõululaat. Detsember: Laup., 13. - Lasteaia jõulupuu. Neljap., 18. - T.E. Pensionäride Klubi jõulukoosviibimine. Reede, 19. — T.E. Meeskoori ja ..Estonia" orkestri jõulupuu. Laup., 20. - T.E. Segakoori jõulupuu. Kolmap., 31. — A/S Eesti Maja uueaasta vasfuvõfu ball. T.E. Meeskoori uueaasta vastuvõtu ball. Jaanuar: Neljap., 22. - T.E. Aiandusklubi loeng, Laup., 24. - T.E. Võitlejate Ühingu aastapäeva pidu. Pühap., 25. — Taliharja pidu. Veebruar: Laup., 7. - Saarlaste Ühingu pidu. Laup!, 14. -- T.E. Meeskoori Vabariigi aastapäeva tähistamise koosviibimine. Neljap., 19. — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Reede, 20. - EKN väliskülaliste vastuvõtt. Laup., 21. — Lasteaia Vabariigi aastapäeva aktus. Pühap., 22. — T.E. Seltsi Vabariigi aastapäeva aktus. Neljap., 26. - T.E. Aiandusklubi loeng. Märts: Laup., 14. — T.E. Segakoori lõbus laupäevaõhtu. Pühap., 15. - Võrulaste Koondise kokkutulek. Neljap., 26. - T,E. Aiandusklubi loeng. Pühap., 29. - T.E. Meeskoori aastakontsert. Aprill: Pühap., 5. - T.E. Seltsi Kevadpopurrii. Neljap., 9.— T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Laup., 11. — Lasteaia moe- ^näituse peaproov. Pühap., 12. — Lasteaia moenäitus. Invaliide Toetava Naisringi loterii. Pühap.. 26. — T.E. Segakoori juubelikontsert. Jüripäeva paraad. Neljap.. 30. - T.E. Aiandusklubi loeng. Mai: Pühap., 3. - T.E. Pensionäride Klubi loterii. Laup.. 9. - Lasteaia lõpupidu. T.E.R.R. ..Kungla" Maiball. Pühap.. 10. - T.E.S. Täienduskooli emadepäev. Neljap.. 21. — T.E. Pensionäride Klubi peakoosolek. juuni: Neljap., 4. — T.E. Pensionäride Klubi koosviibimine. Laup., 20. — Hiidlaste Seltsi jaanituli. Teisip.. 23. - Maakondade koondise Võidupüha tähistamine. Ürituste kuupäevade muutmise või tühistamise puhul palume teatada ürltuskalendri pidajala: 0. Piil, tel. 466-6237. n u n n <ä II •j õ n %\ il ri a n o a õ õ n õ a a S õ S õ õ n ci n u (1 11 ni M •n m m m re õ ä I n s n ä n n n ä 5 Cl n lQ!>|ll8llll.ilUi;iaMD:'|;ri t I l t l t t l l l l l l l l t l l oo D< M l t l l l l .f. l l |"0.:l|'i|: D<iD;:Bi'l>:| n iä ni m in iä 2 2 n ü n n n õ õ a s Cl » ii ii ii rä il õ n ii a l l l l lO m Hr. Kuhi sõnavõtud olid alati vastu ES tegevusele või-siis kellegi halvus-tamiseks. Oldi segaduses, kas süüdi oli mehe iseloom või oli seal midagi enamat mängus. Vasturünnak ei lasknud end kaua oodata. Ühel koosolekul, kui ta propagan-dajutt oli täie hooga käimas, hakkasid kuulajad vahemärkusi tegeja. §i ajaloost Üks neist hüüdis, et „mis sa räägid, ise käisid punase lipuga rongkäigu ees!" Lahing oli äge ja vihane. Koosoleku juhataja vastused olid tavaliselt korrektsed, aga vahemärkused ja sõnavõtud hävitavad; . Üks huvitav vanaeestlane ES peres oli hr. Atteman; palju reisinud ja hea kõnemees. Ei teinud mingit saladust, et oli olnud Punaarmees poli-truk ja kandnud nahkmantlit. Nagu ta ise mainis, ,,lihtsalt "ei sobinud mulle" ja tuli meie poolele üle. Kui Kuhi koosolekul hoogu sattus, siis Atteman tavatses ütelda, et „ajab tüüpilist kommunisti juttu". dD Üks hr. Liblik oli juba väga ammu Kanadasse tulnud, emigreeris siit paari teise eestlasega Leningradi, kuid tuli ise varsti tagasi. Ta ei otsinud kontakte kaasmaalastega, ega astunud ka ES liikmeks. Kui ta suri, siis järgmisel ES peakoosolekul hr. Kuhi pani ette tema mälestamiseks ja austamiseks püsti seista. Tooko rdne esimees J. Tohver aga vastas: ,,Liblik ei ole kunagi sellesse kogusse kuulunud, kuigi tal selleks kõik võimalused olid, ja meil pole mingit põhjust teda mälestada." näitusi — lõpmatuseni. Nood arvukad koosolekud olid kuulajaskonna propaganda jaoks. Ja informeeritud kuulajaskonna vastulöögid olid valu- Siin elas veel üks vanaeestlane, Markie. Tema naisevend oli Vabadussõjas punaste poolel. Kord saadetud see teiste punaste tegelastega mingi kokkuleppe alusel läbi rinde omaste juurde. Eesti sõdurid olevat aga ilma käsuta tule avanud ja osa neist tapnud, kaasa arvatud Markie naisevenna. Seda ei andnud hr. ja pr. Markie Eesti riigile eluski andeks. Siin laenutasid nad raha, intressidega, kui midagi ehitada sooviti. Tookordse võitluse ridades lõi kaasa üks tubli kaasmaalane, E. Lillenurm. Võitles viimases sõjas Eesti Diviisis ohvitserina. Kui ta endale maja hakkas ehitama, küsis ta Markielt laenu, kes seda ka lubas. Üks paras vemmal aga oli õhtul Markiele Lillenurme elust informatsiooni- andnud, - ja kui see järgmisel päeval sõbraga raha jär ele läks, sai ta vastuseks külma „ei". Sõbrad jäid siiski hease tujju, et ..peaaegu" oleks õnnestunud. . Tookord oli korralisi ja erakorralisi koosolekuid palju. Palju oli ka soove ja ettevõtteid. Kord taheti ehitada seltsimaja, kord kirikut; kord teha teatrit, kord kontserte ja kunsti- Tuleb meelde juhus, kui oli arutusel teha ühine Seedrioru nelja linna osavõtul. Küll siisKuhi kulutas palju sõnu. Ta tegi ettepaneku ehitada endile siia seltsimaja, mis juba varem oli otsustatud kui ebapraktiline. Tema treenitud kõne viis nii mõnegi ES liikme segadusse ja seltsimaja jaoks pidi kahjuks mitu koosolekut kulutama. Veel nüüdki üks või teine tuletab naeratuse saatel meelde, mida üks või teine tookord ütles. I Vastupanuga pandi Kuhi vaikima, kuid egas sellega ta misjon veel lõppenud. Hakkasid liikuma kirjad eesti organisatsioonidele. Segadus jälle — küsi, klaari ja õienda. Ajad on läinud, Kuhi on Manalasse varisenud, kui palju teisigi. Eesti Seltsi elu on jäänud vaiksemaks, liikmete arv väiksemaks. Juurdekasv on läinud parematele rohumaadele mujal. Siiajäänud ja juurdetulnud pensionärid ei ole täitnud ridu. Küll nüüdki on seltsi elus vahel mõnevõrra tormi ja tuult. Mis motiividel see on esile kerkinud, ei ole veel üldusel V.T. • t Hamilton ajal kiitva Reintammo tööd muusi tonis. N . Rc oktoobril ,Jhe Hnmil kakariitik, kiitvalt orv Kontserdi L i s z t i n A d n( mis koosneb I fantaasia, ai peetakse ühj nistile ju Rcil rollis selle tel keei'ulisusi, vastuvõtlik"! oli kriitik pe N. Reintaii ja muusikar: juba varemj Paurs Pre.sbj direktor ja on innukalt kõi külgsete ii h.ö. ,,avalik| rahva hulkn ja muusikalil seltsilmapaii ja plaanid H| kaja. Norman R| riõpinguid4- oma esimesel aastail haki auhindu ja cl tuli Kuningli ronto Ülikon kraadiga) n| Mu Balti Uul Ühingu (AJ kuuenda süi maks oli bi Roman Toi Esimeses tl laulude viisic ka võrdlusi tl meeritud ska| takse viiside ka selle kõi noodid. Ja siil kurbade, rõõ| maliste lauh nevad erinev] mateemalisti Sümpoosi( Toi kohe algj vai viisil, paj mitme hääh rahvamuusikl maks oli V^ljl nia", mille tal lüüsiti. Ühekj varasematel tasid ainult rd risidrahvalaJ di. Lõpuks ej mis heliplaadi mõjuvalt esilf
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 28, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-11-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E851128 |
Description
Title | 1985-11-28-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELJAI^ÄEVAL, 28. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 28 „Meie Elu" nr. 48 (1865) 1885 nMeie Elu
' * iiiTmjEir/i
Aiandusklubi loeng
seeni
Neljapäeval 31. oktoobril alu§tas
Toronto Eesti Aiandusklubi sisete-gevust
dr. Vello Sootsi loenguga
„pntario metsaseened''.
Loengu avas klubi esimees M . Lepik.
Ta leidis tarvilikuks tutvustada
l&ktorit Iähemalt.'sest füüsikadoktori
ja mükoloogi (seeneteadlase) vahel
on vahet rohkem kui kõva vaks. Õieti
on loodusteadused dr. V. Sootsi huvialaks
ja seeneteadus on üks neist.
Torontos on seentest huvitatute klu-
3i ja dr. V. Sodts on seal üks kandvaid
jõude, korraldades väljasõite,
•näitusi ja lahendades seente identifitseerimise
probleeme.
Edasi mälestati leinaseisakuga
lahkunud klubiiiikmeid: Agr. Juhan
Oinust, kes |oli klubi asutajaliige,
kaua-aegne esiipees ja auliige, Jaan
Hion'it — samuti klubi asutaja- ja
juhatpliige^, ja Paul Tammela't.
Rõõmsamaks uudiseks. oli klubi
sekretäri pr. I.Anton'i hiljutine tähtis
sünnipäev, mispuhul M. Lepik andis
'üle kingituse — hibiskuse klubi
poolt;
liilll|:i|lllli|illii|':|ii|li|:i|ii|ii|i;|::ri|>i|i,|:i|!i|it|i.|::li(tiiO':liils:liil--'l:*liil"l: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-28-04