Meie Elu = Our life, August 11, 1983

              „Meie Elu" nr 32 (1745) 1983
SEEDRIÖRU
LOTERII yÕIDUD
feavõit, pilet nr. 0183, A. Luiker,
fonto.^
keedrioru juubeliräamatu võitsid
'^mised piletid: nr. 1040, E. Rätsep,
idon, Ont., nr.0722, Leida Palli
vvnsview, Ont., nr. 0048, R. Heagi
iibridge, Ont., nr. 1261, H. Raagi
[estville, N.Y., nr. 0966, Ed. Ka­tete,
RRl.Elora, Ont,, nr. 0111, M .
hivee, Scarboro, Ont., nr. 0335, E.'
taska, Hamilton, Ont., nr. 1096, L.
[kops, London, Ont,, nr. 1153, Ma­llis
Lenk, London, Ont., nr. 0165,
lõgi, Waterloo, Ont.
fõitude kättesaamiseks saata võit-
|iielik aadress: Lembit Tönnis, 53
iley St.* London, Ont.-N6C 1B2.
Sõjasadam Lätis
(itmed teated on tulnud viima-ajal
eriti aktiivsest tööst tule­le
Liepaja sõjasadama asuko-
It Lätis. Uue suui^e sadama asu­miseks
pidi Läti suurim kalastus-loos
kolima põhja poole. Nüüd
/at juba 20 OOD venelast Liepa-
Iametis uue baasi' ehitamisega. .
liepaja läheduses on juba koopad,
]u mahuvad tuumarelvaallveelae-'
I; Uues sadamas olevat ruumi ka
|00 — tonniliste Typhopnallvee-
/ade jaoks.
382. a, nähti esimest korda üht
Ikogude avanseeritud Juliett-all-
Jaeva välja sõitmas Taani väina
lälismaised vaatlejad usuvad, et
Irotsenti N.Liidü laevaparandus-
(atsiteedist asub Baltikumis, kuna
sadamad on ainukesed N.Liidu
imad, mis on jäävabad suurel
fral; ka talvefi.
ihyusvaheliste hinnangute järgi
M.Liidül praegu Läänemeres 30
[ee^, 50 suuremat ja 292 väiksemat
fvedaeva ja peale selle 25 am-ja,
21 abilaeva sadamates Krons-list
(Leningradi lähedal) kuni Bai-.
lini {Kaliningradi juures, ühtlasi
leväe staap Läänemeres),
la siis, kui need hinnangud tööväe
les Muuga sadama ehitamisel,
Ipn mainitud eesti teisitimõtlejate
It - iiri 100 000 töölise - on
iatud, peab meeles pidama, et
jliski sadama väljaehitamisel ra- -
lati 25 000 sõjaväelast.
EPL
jus „MEIE ELU" tellija aitab kaüi-sisukamale
aialehele.
[solekust ja vangistati paar tundi
2m, 5, juuli varahommikul kella 4
tu enkavedistide poolt oma korte-
Toompeal kohtuministeeriumi
[nes ning likvideeriti kuklalasu-
[indral Laidoneri vangistamisest
foüüitamisest 19. juulil 1940 ei
liud;tolleaegne siseminister Mak-Üntpsa,
nagu on kirjutatud'Wii-
ISaarseni raamatus „Johan Lai-fer"
ja Tuudur Tamme raamatus
|ed teod süüdistavad" IL . ]
Iseminister Undiks arvatud
p/D juhi Škuriniga kaasasoläv, :
imütsi kandev isik, oli tegelikult
Iselt Škurinile alluv tolleaeg-sisekaitseülim
Harald Haber-
Jin. Laidoneri küüditamise pae-
119, juulil sõitsin ma kella kahe' •
ku parast lõunat siseminister Un-
I Paldiskisse, kus venelased
Vdsid veel mõningate majade tüh- .
lärnist oma punaväe osade maju-peks.
Tallinna tagasi jõudsime
kella 8 või 9 paiku õhtul Järg-päeva
varahommikul jutustas
Iie üks NKVD käsutusse võetud
piüht',.,., et tema autos valvanud
Is erariides enkavedisti kogu eel-p
päeva Õllepruuli tä-naval kindral
poneri maja ning ta näinud õhtul
Jral Laidoneri äraviimist.
Lllepärast ei saanud siseminister
kuidagi võtta osa LäidQr|,eri ära-psest.
Pealegi ei kandnud Unt
agi sonimütsi. T^ käis suvel pal­gaga,
aga sügisel ja talvel külma-bändis
kaabut. Küll aga ostis en-
I soriirpütsi juba mõni päe pärast
[nipööret" kolmapäeval, 26. juu-
^äikše Karja tänavalt ühöst juudi
t . . . uus sisekaitseülem Harald
Jermann. Sonimütsi juurde ka si-
Ikirju lihtsama päevasärgi ja pu-pväryilise
lipsu. Nagu l i l l e sä.
jpäeval siseministeeHumi f inänts-fonna
juhataja nende, karjeris-
Ikohta iseloomustavalt tähendas:
Jjah, kui sellis,ed härrasmehed on
Id tulnud noid' „töötava rahva
Idajaid" mängima, siis tuleb neil
P vastavalt oma välimust muuta."
jõikl 23. juunist kuni septembri-ini
194Q,(toimunud).. .meiepolii-fegelaste
ja avalikuelutegelaste
^istamiped NKVD poolt toimusid
ekaitseülema korraldusel"
Igistamiskäsud kandsid Harald
lermanni allkirja, kuigi tegelikult
Ristati NKVD juhi Škurini korral- ,
1. Ainult kindral Laidoner ja K.
I vangistati ja küüditati Moskva
Nlitsejä Stalini otsesel käsul.
„Meie Elu" nr 32 (1745) NELJAPÄEVAL, 11. A U G U S t l l - THURSDAY, AUGUST 11
amist eesti folkloori
VANCOUVER - Eesti Kultuuri
Ühing Kanadas (EKÜK) juhatuse
(Bsindus külastas „The Kalevide"
autorit dr.phil. LoM Goble'it, kes
(slab Eugene linnas, Oregoni osarii­gis.
Külastuse joqksul räägiti pike­malt
Kalevipojast ja eesti folkloori
ainetest. EKÜK hind^ab dr Goble'i
panust eesti mütoloogia tutvusta­misel
inglise keeles. Selle tähista-misfeks
kingiti dr. Goble'le inglis­keelne,
lši82. a. ilmunud „Kalevi-poeg"
(). Kurmahl tõlge) koos vas­tava
pühendusega autorile EKÜK
Dr. Goble kirjutas ingliskeelse
„The Kalevide" (Ibe: Kalevid) milli­ne
põhineb meie rahvuseeposele
„Kalevipojale",, kuid milles oh ka
autori oma fantaasiat. Raamatut trü-kiti
20.0,00 eksemplari, Bantäm Book
sarjas, ja müüdi hinnaga ^3.95 (US;
tükk, pehnietes kaantes. Raamatul
on n^gus ja'tähelepanuära,tav väli­mus
kusjuures esikaanel on kujuta­tud
Kalevipoeg valgel ratsul põrgu
väravas. Kaantel tutvustatakse raa­matut
kui uut jutustust Põhja-Euroo-pa
kõige suuremas,t eeposest. Samuti
toonitatakse,' et Viri^ Kuningas kord
jälle tagasi tuleb, oma rahva kõige
raskemal tunnil..
TRÜKK MÜÜDI LÄBI
Dr. Goble „ T h e Kalevide" ilmus
1982. aV novembris, sai üle ootuste
hea menu osaliseks ja trükk müüdi
läbi lühikeset aja jooksul. Ühenduses
sellega mainis autor, et ta on saanud
hulgaliselt kiitvaid kirju eestlasteh,
ainult üksikud on olnud kritiseeri­vad.
Dr. Goble'l on kavatsus jätkata
kirjutamist eesti folkloori teemadel
kuna se^teda kõige rohkem haarab j a
sellepärast ta ongi parajasti sobiva
ainestiku otsingul. EKÜK lubas teda
selles suhtes omalt p^oolt abistada.
Autor sattus Kalevipoja" mater­jalile
juhuslikult kui ta kohalikus
Oregon State University, mille üks
haru asub väikeses Eugene linnake­ses,
raamatukogu^ sobivat ainet ot­sis.
Selleks osutuski W. F. Kirby
ingliskeelne tõlge „The Hero of Est-honia
and other Stories" (2. yol., Lon­don,
1895). Kuidas see tõlge võis
sattuda sinna raamatukogusse ei ole
teada.
EMA POOLT LEEDULANE
Dr. Goble on isa poolt 17. sajandil
Ameerikasse asunud immigrandi
järglane. Ema pooh aga leedulane,
kes saabus USA-sse enne Esimest
maailmasõda. Loü Goble ise on nelja­kümnendates
aastates elaya jutuga
mees. Varemalt ta õpetas filosoofiat
University of WisconsinMs ja Univer­sity
of North Carolina's, kuid viimas­tel
aastatel on ta end täielikult pü­hendanud
kirjutamisele, eriti folk­loori
ainetel.
Kuna „The Kalevide" trükk on
läbimüüdud soovitas dr. Goble teha
hulgaliselt järelpärimisi kiljatuselt,
et sellega mõjustada kordustrüki väl­jaandmist.
Kirjastuse aadress on:
Bantam Books, Inc., 666 Fifth Ave-nue,
New York, New York 10103.
• • •
• LEMBIT PÜTSEP
MARIE ZIELINSKA
Mitmekeelse raamatukogu Juhatajal
(Ganadiam Seene) — Oktoobris
pühitseb Mitmekeelne Raamatu-.
kogu tähtsat juubelit.^ Raamatuko­gu
on tegutsenud kümme aastat
elustades . Kanada/ mitmekultuuri
poliitikat positiivses suunas. Raa­matukogu
(Multilingüal Biblipser-vlce,
ehk MBS) loodi Kanada Riik­liku
Raamatukogu juurde teenin­damaks
neid uustulnukaid, kes ei
valda inglise ega prantsuse keelt.
Asutise ülesandeks on valida ning
koondada raamatuid 27 keeles ja
koostada raamatute nimekiri. Raa­matud
saadetakse omakorda laiali
20 keskusesse üle terve riigi, kust
nad laenatakse tasuta piirkondade
raamatul
Alguses oli asutisel raamatuid 8
keeles, kus iga aasta võeti uusi juur­de.
Viimasel ajalön hakatud koguma
vietnami keelseid raamatuid 1979
kuni 1981 aastate jooksul Kanadasse
tulnud vietnami põgenike tarvis.
Vietnamlased on väga haritud rahva&.
ning on suured raamatuarmastajad.
mOOO RAAMATUT '
MBS lisab iga aasta ligi 30.000 uut;
raamatut oma kokku. Käesoleva aas­ta
esimesest aprillist loeti kokku
215.958 raamatu tiitlit. Neist 194.439
oli väljalaenatud.
On nuvitav märkida, et^huvi uute
raamatute vastu, mis siiani on olnud
üsna kõikumata aastast aastasse, on
tänavu kasvanud 50% võrra. See on
kindel tunnusmärk sellele, et etniline
lugejaskond on' hakanud tundma
enam huvi oma rahvuskultuuri rik­kuste
vastu. Näib ka, et kanädlased
üldiselt pn hakanud hindama teiste
keelte õppimist ja harrastamist. Etni­line
lugejaskond, nii nagu teisedki
kanadlased, on aru sanud, et raama­tukogu
on kasulik ning väärtuslik
ühiskonna keskus. ;
Peale kasvava nõudmise vietnami
keelsete raamatute järgi, on MBS
viimasel ajal näinud suuremat nõud­mist
poola keelsete ä^aamatute vastu
hiljuti tulnud poola pagulaste .poolt
ning hispaania keelsete raamatute
vastu ladina ameerika immigrantide
poolt, kelle arv üha tõuseb.
Oma poliitika kohaselt, mis kuju­nes
välja asutamisel, muretseb MBS
kirjandust meelelahutuseks, laste­raamatuid
ning klassikuid, .mida loe­takse
suure naudinguga ikka ja jälle.
Teaduslike alade hulka kuuluvad eri-i
folklori, rahvakunste, -laule, -tant­se
ja -rõivaid käsitlevad raamatud,
^ee kirjandus kindlustab etniliste
gruppide oma esiisade kultuuri, mida
nad saavad-jagada Kanada mitme­kesise
mosaiigiga.
HUVI SUUR
MBS sooritas äsja uurimise. Kasu­tades
selleks otstarbeks valmistatud
küsimuslehte mõõtis MBS lugejas­konna
rahuloleku olemasolevate
raamatutega ning kogus informat­siooni
nende huvide kohta. Eriuuri­muse
tulemused näitavad, et lugejas­kond
hindab kõrgelt võimalust luge­da
„oma emakeelset kirjandust. Selle
tõttu, et raamatud on kättesaadaval
mitmes keeles pn mitmed saanud
julgustuse ja edutuse õppida' ja pa­randada
oma keeleoskust,;Ka on tä­hele
pandud, kuivõrd kasulik laste­kirjandus
võib olla keele õppimises.
Lugejaskond tunneb huvi kõigi asja­de
vastu ja kõigi alade vasturTaheti
saada kerget kirjandust, luulet, klas­sikuid
ja ka raamatuid acstiteadusest,
õigusteadusest ning usuteadusest.
Küsiti isegi raamatuid atsroloogiast,
mustakunstist ja vampiiridest.
Lugejaskonna huvi analüüsiti ük­sikasjalikult
rajoonide ja keelte kau­pa.
Tulevikus võetakse kõiki seda ar­vesse,
kuid uurimuse tulemused näi­tavad
selgesti, et praeguses olukorras
ei suuda MBS rahuldada kõiki küsi-muslehtedes
avaldatud soove. On
kahtlemata vaja suuremat koostööd
MBS'i ja raamatukogude vahel. Lä­birääkimised
käivad ning on loota,:et
tulevikus kanada etnilist lugejaskon­da
üha paremini teenindatakse.
Aga vahepeal kui kellelgi on min­git
erilist vajadust või soovi .teatud
raamatu saamiseks, tuleks pöörduda
kohaliku raamatukogu poole ja küsi­da
soovitut raamatut. Raamatukogu
hoidjad teevad oma parima, et seda
raamatut saada. Raamatukogud
oleksid ka huvitatud.teada saada mil­lised
arvamised on võõrkeelsete raa-
*matute kohta. On vaja teada, milli­seid
raamatuid soovitakse lugeda.
Võib ka võtta otse kontakt MBS'iga
kirjateel: Multilingüal Biblioservice,
National Library of Canada, 395
Wellington Street, Ottawa, Ontario,
K1A0N4.
Beedriorul al^
kunstinädal
,;Šeitse Kunsti" — Eesti Kunstid®
Keskuse korraldatud Eesti kunsti»
nädal Seedriorul algab tegevast
eeloleva laupäeva hommikul Laia°
haardeline kava jätab palju aegsi
isetegevusele kui ka kohapeal äri*'
tatud loomingulisele koostööle.
\ Huvipakkuvaks juhuslikkudele
külalistele on alguse-ja lõputaktid.
Esimesel nädalalõpul on palju eri­lisi
tegevusi ja demonstratsioone, eri­ti
Linda Pakri-Robertsoni videp/näit-lemise
seminar „Lääts ja Limonaad".
•Kunstialal on ka palju huvitavat te­gevust,
ka Elsa Kochi vaseemaillee-rimise
demonstratsioon. Muusikaa­lal
on Peeter Tammearu seminar
noodi kiirlugemise õppimiseks.
Laagri ametlik avamine toimub pü­hapäeval
kell 10 hommikul.
> Normann Reintamme dirigeerimi­se
seminar toimub teisipäeval, 16.
augustil. Viimasel päeval, reedel 19.
• augusti pärastlõunal toimub rahvus­kultuuriline
nõupäev. Esto Valley
arenguplaani valmistamiseks. Kohal
on Eesti Kunstide Keskuse ja EKN
esindajad ja Esto Valley kujundajad.
Korraldajad soovivad ka osavõttu
ühiskonna liikmeilt, kes saaksid ka
oma panuse planeerimise algusele
panna. Avataktiks ön prof. Walter
Randi loeng. Viimane päev on ka
külalispäev kus kõik on teretulnud
vaatama nädala^ jooksul valminud
^kunsti. Reede õhtul toimub suufesi-nemine
kpikide laagrisolijate osavõ­tul.
Seitsmel Kunstil ei ole eelgregist-reerimist,
igaüks võib ilmuda kohale
osavõtma, kui huvi on.
Majutamine on oma magamiskotis
tares. Eesti keele õppijatel palutakse
kaasavõtta helilindistaja'. Ja möödu­nud
aasta osalejatel soovitatakse võt­ta
kaasa eeljnise aasta kaustad: sealt
võib leida uut inspiratsiooni selle
aasta tegevuseksl
Guelphist soita maantee 7 Wesfi
pidi kuni tuleb maantee nr. 86 West,
mida mööda sõita Arrissest läbi kuni
tuleb teeristumine vilkuva kollase.,
tulega; sealt keerata paremale Elora
poole Waterloo Regional Road 23
pidi. Varsti on Seedrioru silti näha,
sealt pöörata vasakule orgu; Seedri­oru
on vasakut kätt. -
Eesti "kunstinädal Seedriorul pa­kub
kunstide taiduritele, harrastaja­tele
ja armastajatele võimalust koos­tööks,
isetegevuseks ja üheteiselt
õppimiseks, eesmärgiga, et luua sü-nergilist
sünteesi eesti kuntnikkude
ja kunstide vahel. Juba möödunud
aastal võimaldas, eesti kunstinädal
mitmehaardelist koostööd ja korral­dajad
ootavad võimaldamaks sama-laadi
elamust ka selle aasta osaleja­tele.
Ema poolt eesti päritoluga itaalia filmistaar Omella Muti on
sensuaalne iludus.
Ema poolt eesti päritoluga
filmitäht Ornella Muti
Ema poolt eesti päritoluga itaalia
filmistaar Ornella Muti, kes paar
aastat tagasi lõi läbi rahvusvaheli­ses
suurfilmis „Blixt Gordon", kus
ta kehastas kauge planeedi kurja
printsessi, sai hiljuti tuntud saksa
rezhissöörilt Volker Schlöndorffilt
uue suure filmiosa. Nimelt kavat­seb
sakslane filmida prantsuse kir­janiku
Marcel Prousti (1871-1922)
monumentaalteost „A la recherche
du temps perdu" (,)Kadunud aega
otsimas"!, mis koosneb seitsmest
Ornella partneriks on tuntud ingli­se
näitleja Jeremy Irons, kes mängis
meespeaosa TV-sarjas „Brideshead
revisited", mida möödunud aastal ka
Rootsis näidati, ning kuulus prantsu­se
staar, gangsteri rollide kehastaja
Alain Delon. Ornella, kes vahepeal
•filmis vähema eduga Hpllywoodis ka
saksa näitleja, ,,vampiiri" Klaus
Kinskiga, on itaalia pildiajakirjades
sagedaseks kõmujuttude objektiks.
Praegu 27Taastane Ornella on ol­nud
üks kord ametlikult abielus aas­tast
1974 kuni 1977 itaallase Alessio
Oranoga, kes oli tema partneriks
ühes filmis, pealkirjaga „nusaim abi­kaasa".
Teistest kavale ridest maini­takse
mitmeid filmirezh issööre, nagu
Ettore Scola, produtsente ja filmi­operaatoreid.
Ka kuulsate meeste vä-hemkuulsad
pojad on olnud tema
sõbrad: Ingrid Bergmani jä Roberto
Rosselini poeg, ehnekui viimane
Monte Carlosse siirdus ja sealse
printsess Caroline saatjaks sai. Ka'
endise Itaalia presidendi vanem poeg
Mauro Leone on olnud Ornella truu
kavaler.
Nüüd on aga vahepeal Hollywoodi
elama asunud 27-aastane filmitäht
leidnud pideva elukaaslase börsi­maakleri
Federico Fachinetti näol,
kes on temast 10 aastat vanem ning
Ornella armuseiklusi filmi-ringkon-dades
võtab stoilise rahuga. Perekon­nas
on 7-aastane tütar Naike, k^lle
isa nime aga kunagi pole avaldatud.
Ühes itaalia pildiajakirja intervjuus
ütleb Ornella, et tema tüär on talle
kõige tähtsam ja et Hollywoodis on
ta õnnelik oma lapsega, kellele leidis
seal ka hea kooli. Laps olevat nagu
tavaline tüdruk, keda ema kuulsus
filmitähena, eriti ladina maades, su­gugi
ei häiri.
KARIN (EPL)
MEIE EMAKEEL
Ikka lühemaks
Eesti keel muutub kirjas ikka lü­hemaks.
Lühendite kasutamine or­tograafias,
mis mujal maailmas vii­masel
paaril aastakümnel arene­mas,
hõlmabvnüücl ka meie ema­keelt
ja okupeeritud Eestis tehakse
aina uusi reegleid. Õigekeelsusko­misjon
on teinud uusi otsuseid, mi­da
tasapisi kavatsetakse populari­seerida.
„Kodumaas" nr. 24 kirju­tab
sellest Tiiu Erelt muuhulgas:
,,Kõige silmatorkavam muutus on
võimalus lühendi lõpupunkt pane­mata
jätta. Nii võib kasutada lühen- .
deid t — tütar; tänav, okt oktoo­ber,
nr — number, lp — lugupeetud,
rmtk — raamatukogu, jne — ja nii
edasi, skp — selle kuu päeval. Punkti
ärajätmine tekitab aga vahel lühen­deid,,
mis langevad kokku teiste eesti
keele sõnadega või raskendavad mil-^
legi muu tõttu tekstist arusaamist.
See võib Juhtuda eelkõige siis, kui
lühendiks on võetud katkend sõna
algusest: näit — näiteks, joon — v
joonis. Need peaks ka^ asendama
lühenditega, millesse on valitud üks­nes
iseloomulikud tähed (meie näites
nt ja jn), või panema punkti.
Peale lõpupunkti soovitab uus
reeglistik äta jätta ka lühendite sise-punkt,
näiteks: põll-inst — põlluma­jandusinstituut,
ped-dr — pedagoo­gikadoktor,
Lad-Am — Ladina-
Ameerika, K-Järve — Kohtla-Järve,
v-ins — vaneminsener (seni v.-ins.).
Üks seniste reeglite õgvendusi on,
et pole enam oluline, kas lühend
koosneb kaashäälikutest või täishää­likutest.
Näiteks väga sageli kasuta­tavate
sõnade ametiühing ja õppe­aasta
lühendid võivad olla aü.ja õa
(vrd seni nõutud a.-ü. jä õ.-a.). Ra­kendub
sama lühendusviis nagu liit­sõnade
lehekülg või niinimetatud pu­hul;
lk ja nn.
VÕK peab sisepunkti või -punkte
tarvilikuks sõnaühendite lühendeis,
mis langevad kokku mõne eestikeel­se
sõnaga: k.a — käesoleval aastal,
s.s — sel.aastal, j.a — juures asuv,
v.a. — väga austatud; välja arvatud,
e.m.a — enne meie ajaarvamist (seni
nõutud punkte ja sõnavahesid e.m.a.).
Õigekeelsuskomisjon loodab, et
uued reeglid kergendavad eesti lü-henditarvitust
ning ka vanade reeg­litega
harjunud kirjatöötegijad suh­tuvad
uuendusse mõistvalt"
Professor
Walter Rand'i
öengust
Läti äri
9 OUEEN ST. E. TORONTO (Yonge'1 juures) - TEL. 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel ja
kangastelgedel kudumiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks, rüijuvaipade
valmistamiseks ja sõlmimiseks. '
Skandinaaviast huvitavaid materjale käsitööks mustriga ^ Mitut
värvi kanvaad 7!^ Soodsad hinnad Käsitöö õpetamine.
Avatud: esmasp.—kohnap. 9.30—6.30, reedel 9.30—7, laup. 9.30—6
Meie tpihe äri: 674 Broadview Ave. Toronto (Tel. 469-2005 või 368-5011)
MÕTTESÄHVATUSI
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 .
tJhenduses on Jõud
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
nformatsiooniks helis-tadca
465-4659
,.Arhipelaagidest ja meist" on
pealkiri mille prof. Walter Rand on
andnud oma loengule. See pole rei­sijutt,
ega ka Gulagi araületamine.
,.Arhipelaagid on tundelikud süs­teemid
ja välismõjudest kergesti kah­justatavad.
Nad on pindalalt piiratud
ja looduslikult omapärased piirkon­nad,
mis on koduks, mitmetele väi­kerahvastele
ja -kuhuuridele. Neid
on mitmeti kahjustanud nii loodus-
Uke kui ka kultuuriliste ja poliitiliste
välismõjude sissetung."
,,Suurimad arhipelaagidest leidu­vad
Vaikses ookeanis. Ahvenamaa
on aga otse Eesti külje all. Ka meie
maal on palju saari, aga Eesti iše ja
meie väiksed naabermaad on nagu
mingi omapärane arhipelaag agres­siivsete
suurrahvaste embuses. See­ga
on olukorrad meie kodumaal ja
meist vägagi kaugetes arhipelaagi­des
mitmeti sarnased."
Professor Rand võttis osa ühest
konverentsist arhipelaagide kohta
mis toimus 1978. a. suvel, laeva par­dal,
mis liikus ringi Ahvenamaa saa­restikus
Balti merel. Seal ta esines
ettekandega ülevalnimetatud ainel.
Konverentsi ettekanded — inglise ja
osalt prantsuse keeles — on avalda­tud
Hamdard Foundation-i väljaan­del
Pakistanis.
Loeng on neljapäeval 25. augustil
kell 7.30 Tartu Instituudis. Nagu ta­valiselt,
lõpuks pakutakse ka kohvi,
kõike katab vabatahtljk annetus.
E.A.'
aiEIE ELU" taUtus võtab
vastu ajakiri
Üheleistkümries käsk: sa ei tohi
vana olla.
• •
Lollus on siiski parem ku puuduv
•aju..
• •
Kangelased ei sünni, vaid surevad.
Varem oli lastel palju õdesid-ven­di.
Teisteks mänguasjadeks polnud
raha.
Tänapäeval läheb inimene
veel ainult oma auto juurde.
•
Kass, keda toidetakse purkidest,
saab maailmast väära ettekujutuse.
tellimioü
133 maalilist, looduslikku mängu^
väljakut Teile tutvumiseks.
Ontario Provincial Parks
MiniStryof AlanPope.
, Minister
Natural ^viinam oavis
ReSOUrCQS Premier
Ontario
Informatsiooniks helistage: