1986-12-18-01 |
Previous | 1 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
7 L-
« « A a
cm ma PAGULUSE
Second Clas.s Mail RegistratSon No. 1354.
Nr. 51 (1918) 1986 NELJAPÄEVAL, 18. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 18 XXXVII aastakäik
•XD
aa
KiFfaidusloolaöte andmeil olla
geniaalne Goethe surres hüüatanud:
„Enam valgust!"
Mõningate kommentaatorite arvates
olnud see soov tingitud liialt
pimedast toast, ent surmale suikuv
suurvaim ihanud akna avamist, et
valgus ja kevad pääseks tuppa —
oli ju märtsikuu 1832»
Sobivam õn siiski ideelisem sele-toas.
Goethe, vaatamata kõigile üHs-tüistele,
oli veendunud, et ta looming
— enam
Meie ülalmärgitud tekst, Johannese
evangeeliumi esimese peatüki
algoša, on tihedas seoses vanatestamentliku
loomislooga — 1. Mo
1, kus Jumal oma võimsa sõnaga
rajas taeva ja maa, üteldes esime-
" See • J»
Jeesus oli lapsest
n® põgenik, kui tema
sid teda sünnikohast ära
seja Herodese karistusaktsiooni
eest. N i i peaks Jeesuse elukäik olema
ka misile mõistetav, kes meie
oleme olnud ja ikka veel oleme
põgenikud. Jeesuse vaimne karjäär
tõusis kulminatsiooni, kui ta pärast
teatud tseremooniaid Hermoni
mäel sõitis hobueeslil Jeruusalemma
ja rahvahulgad saatsid teda kattes
tema teekonda palmilehtedega,
nagu see kuningale sobiv.
Linnas, templiväljakul piirasid
Jo 1:1-15
tavaline päikese valgus, vaid
loova tarkuse vaimne valgus, mis
oli suuteline kaootilisest tohuvabo-hust,
segadusest kujundama har^
moonilise terviku, lõpmatuseni
ulatuva kauni kosmose.
Paralleelselt eeltooduga operee-nb
kä apostel Johannes mõistega
,,Sön8". „AIgu8e8 oli Sõna ja Sõna
OÜ Jumala juures, ja Sõna oli Jumal."
j o l : i .
Johannes elas je tegutses aastakümneid
Väike-Aasias, arvatavasti
enamikus Efesuselinnas. Ta valdas
kreeka keelt ja tundis tarbeks kreeka
filosoofiat Neilt pärineb ta usU"
Hs-filosoofina termin Logos — liht-tõlkesSõna,
avaramas tähenduses:
ih<, tarkust, loovat vaimsust, kuid
kõige rohkem Vahendajat jumalate
ja inimeste vahel. Seda viimast on
lohannes kõige enam hinnanud.
Temale on Jeesus Kristus Lunastaja,
Jumala ilmutaja, valguse-ar-mastuse
Issand, kes on tulnud maailma
päästma inimesi pimeduse-kurjuse
võimusest.
Rõõmusõnum kuulutab: ,,Ja valgus
paistab pimeduses...''. Valgus
ei väsi ega lakka paistmast. Ta pais-tab
lihtsaile karjaseile ja tarkadele
Hommikumaal ning kõigile, kes
usumeelsuses taeva poole vaata-
II.
HENRIK VISNAPUU
Läbi muremusta
täna silmavee - ' .
viib meid igiustav
Betlemmasse tee.
Valulik ja karge
on me jõulujutt.
Meil veel kõigil kurgus |
lahkumise nutt. 5f
Vees ja rannaliivas
l\ mitmel viimne_ säng.
I Raskeim kõikeviiva i
I teadmatuse äng.
i •
I Hüljatu ja hüütu,
I võõra tallata,
I pimeduses rüütu
S I nutab Maarjamaa.
I
i Surm /a söjakära • ,
I kõik vaid mööduv näht.
I Üle Eesti särab
Ä kord veel jõulutäht. • • . . ^
^^:'^^:^;•:•:•:v^:v:^v:^v:'^;^
Teie tunnetel JõuluJähte.
Sest selle all sündis Jeesus, keda
hiljem kutsuti ka Kristuseks. See
oli imeline sündmus, mida tulid
vaatama karjased ja hommikumaa
targad. Olgu Petlemma Rahega kuidas
lugu oli, siis ometi see legend
kutsub^ ristikoguduse inimesi läbi
aegade ka tänapäeval, sellel on imeline
tõmbejõud inimese hinges ja
suurem osa ei püüagi küsida, mis
.see on. , • i :
Aga see on põhiliselt hingesoo"
jendav tunnetus ja on taljie üksteisele
soovida Häid Jõule ja ütelda, et
nes templisse, puistas laiaH raha-ja
kaubitsejate lauad ja
sis naä templist välja. Küllap ta
tegi sedasama saduseride valelike
vaimulikega. Tema seljataga
olid rahvahulgad. Ta lubas templi
(ehitatud Herodese poolt) lammutada
ja ehitada kolme päevaga uue.
Jeesus oli silmnähtavalt võimul ja
võis omale seda lubada. Ta oli kuninglikul
võimul ja teostas templis
ka usulise reformi.
Kuid Jeesus sellise võitlejana pir
di end ka varjama. Ööseks asus ta
koos oma jüngritega Õlimäe jalale
nn. Getsemani aeda, kust teda ei
saadud ootamatult haarata. Ta õpetas
siin oma jüngreid ja rääkis oma
Jumalaga. Siit edasi mõistame, et
ühel ööl saabus tund, kus Rooma
sõdurid ta siin kinni võtsid, Pilatuse
ette viisid ja vangikongi heitsid.
Saduseride ülempreester pidi
tema üle kohut mõistma, kuid jättis
otsuse siiski Pilatuse hoolde.
Poliitiliste põgenikena peaksime
meie ise mõistma Jeesuse
kõige paremini. Meredel, maaj
ses pommisajus, võõrast ülevõimu
tundes teame oma pöördumisi ja
palveid Taevase Isa poole, et ta
laseks meie põgenikuteekonda jätkata.
Oma viimasel söömaajal tea-losoofiaga.
Rooma pagsinlik
mariik on lagunenud palju aasta
sadu tagasMeesus oli elukutselt dJs J-eeaüs G J ^ s ^ ^ i ^ ^ ^
puusepp, haridusel rabi. ^ veti sõnade järgi pidi sel ööl teostu-
^Jeesuse sund ja elu kulgesid J u ^ apokalüptiline, prohvetlik
damaa kriitiisematel aegadel, g^ndmus, mil Jumal oma väevõim
Rooma voim oh kudunud oma voi- ^^g, j , kõikvõimsusega hävitab
muvorgu Vahemere kallastel. Tema ölimäe orus Rooma väeüksused ja
prefektid nõudsid Jjsf maksi-. vabastab kogu maailma rahvad vä-maalsed
maksud ja alpaemaksud. givallast
Tema väeosad täUaid nagu male- Kuid see sündmus ei toimunud.
laual uudamaa^alad.Tekl<,vatesra. ,i8,isurma. Ristilt ta
hutustes Rva_sluhal(kudes surma- wüdis oma füüsilises valus ja
, tuhandeid sonakuuhnatuid juute. ^..^^^^ ^eelehites! . , M u isa, mi^s
Juudi enda ühiskond oh lohesta- ^. J :u»^„jia\>f«;« . . . J . J vr' M .1 ; 1 « J ' J • ji . . 1 oled sa mind maha iatnudr Meie
Kristus on sundinud. K i n k on uks tud. Saduserid ja nende preestrid jaj^ggnig tunnetada sedj
koht, kus seda tehakse. Kodu on hoidsid Rooma võimu poole ja det ka oma siseelus sest
teine koht, kus jõule peetakse. Kuid oma privileegid. VARISE
läinud sajandi viihia^el veerandil
toodi eesti talus ka põhud tuppa,
kus noortel oli meeldiv oleskella ja
üksteisega mängida kuni tuH uni.
Keegi ei ütelnud, et see oli Kristuse
sünnipäeva pühitsemiseks. Kuid
milleks muuks sai seda i^idada.
Sündis ka Jeesus loomaloiudas ja
veetis oma esimesi paevj sõimes.
Imeline nagu oli Jeesuse sünd nii
oli ka tema elu. Kolmekümne elu-jnimkonda
uue usulise filosoofia,
kuid ka panna kartma Rooma riigi
ülemvõimu, kes pidas vajalikuks
hukata teda Kolgata ristil. Kuid Jee-siuse.
nims on Jäänud koos tema fl
RID OÜd juriidiliseh kasvatatud intelligents.
Siit oli võrsunud ka Jeesus,
kuiga tema tegevus oli iseseisev.-
. ; .
Jeesus oH väga liikuv. Ta oli jutlustaja,
keda kutsuti õpetajaks. Ta
oli võimeline imetegudeks ja hulgad
kogunesid tema ümber. Jeesus
oli usüHnc^ suurus. Kuid see oli
seotud poliitilise funktsiooniga. Ta
otsis oma rahvale vabastust rooma
vägivallast. Kuid ta ei olnud rebell
ja ei tarvitanud relva. Ta kuulutas
oma isa, Jumala maailmariigi saabumist
ja oli sellega idealist Kuid
see ei
same tunnetaba seda meelehei-
1 'meie oleme
kaasa elanud suurte võimutsemi-
, mis on nagu parandamatu hai-enne
surma.
Aga meie pühitseme Jeissuse
i Petlemma tähe valgusel ja
tunneme sellest rõõmu. Meie usume,
et Jeesuse sünd, elu ja surm ei
ole olnud asjata. Et kord barbaa^
sel ateistlikul ülemvõimul saabub
paratamata lõpp ja see kaob maa
peah samuti nagu barbaarne, pa-a
võim ja vabastab
paremaks eluks.
. V. :
(Koostatud mitmesuguse literatuuri
järgi, täpsustele pretendeeri-
V
Tähistaevas meie peakohal ja Ju°
maia armastuse tunnetus meie sü-dmQS:
Huvitav on tõdeda eesti
keelsväljefidusnkkustüheji ^ama
s& v',^.,tä5it** kasMtamiGel: kifjstähi
ja taevatäht. Siin inimese vaimne
looming kohtub taevase tarkusega.
Erilist rõhutamist leidnud meie eeposes:
„Taevatähed andku tarkust!"
Ent pühakiri jätkub kurva alatooniga:
„ .. .ja pimedus ei ole seda
(valgust) võtnud omaks." Pimeduse
saatanlikud sulased ei maga, vaid
tegelevad suure hoolega Kristuse
valgus-riigi hävitamiseks. Seda koges
Johannes ise oma pika elu vältel
Rooma impeeriumis, ja aasta-sajandid
tunnistavad sama tõsiolu.
Ja tänapäeval, moodsal, kõrgkul-tuursel
ajastul, millised vastuoksused.
Ülivalguses säravad linnffd-asulad
ja pilkaspimedad patumül-kad.
Ennenähtamatud võimalused
Jianduseks, samuti hääbumist
phjeldamatuis lõbustusis. Õiguslikud
demokraatsed riigikorrad — ja
totalitaarsed hirmuvalitsused.
Kunagi varem pole maailma-aja-loos
nii sustemaatiHselt valet propageeritud
ja tõde jalge alla tallatud
kui 20. sajandil Pimeduse lõppsihiks
on vallutada globaalselt kõik
riigid ja rahvad.
Kuid raskustest hoolimata pais»
tab Valgus pimeduses. Kostub rõõ°
musõnum, et Logosesse-Kristuses-se
uskujaile „anti meelevald saada
Jumala lapsiks" — seega Jumala
riig| kodanikeks. Lõpuks võidab Jumala
riik ja Tema õigus!
Jõulud on valguse Issanda Jeesuse
sünnipühad. Ei piisa ainult armsa
õululapse vaatlemisest hällis.
Veised kombed ei tohi hajutada
tähtsamat — meie hingede Lunastaja
ülemaist olemust — kes on
tulnud maailma selleks, et meid
päästa pimeduse köidikust Lutheri
sõnadega: patust, surmast ja saatana
väest
Kallitel jõulupühadel avaneb
taevalik muinasmaa. Säravad taevatähed,
silmad ja südamed. Kaikub
inglikoori laul — Jumalale
auks, rahust maa peal ja inimestest,
kellest Temal on heameel.
Helivalla suurmeister Händel on
püüdnud matkida taevalist hümni
oma võrratu loomingu tipp-palas
Messiases. Tsitaadile: „Aga Kristuses
kõik saavad elama!" — järg-
Ineb rõkkavah rõõmus Halleluuja
(Kiitus Jumalale)! Pole imestada, et
kuninglik majesteet inspireeritult
elamuslikust muusikast tõusis austavalt
püsti. Ka Messiase teise osa
lõppakordiks on Halleluuja - hõi-
Võõrsil asujatena oleme nii mõ-lielgi
korral kogenud mitmesuguseid
vintsutusi. Vahel tunnetame nagu
oleks elu meilt palju võtnud: oleme
kaotanud kodumaa, mõned meist isegi
tervise; oleme lahutatud omastest
ja sõpradest, kes pidid maha jääma.
Elame võõrastena võõraste keskel.
Kuid kas elu pole meile siiski midagi
andnud? Elame maal, kus veel
valitseb vabadus; omame väga avarad
võimalused oma elu paremale
järjele seadmiseks; oleme leidnud
uusi sõpru ja meil on usuvabadus.
Kõige selle hea osasaamises läheme
vastu neilegi jõuliidele.
Kuid jõulude ime kannab meid taevase
kuningriigi piirimaile. Mõeldes
ja avastades vaimse elu suuri saladusi,
meie arusaamine nähtava, materiaalse
maailma eluavalduste suhtes
muutub, ajaliku elu külgetõmbejõud
kaotab oma mõju. Oleme kui nooled,
mis maisest elust korraks läbi len-
Kristuse elu, kuulutus ja ohvri-surm
moodustavad ühise armas-tusevängeeliumi
terviku. Ap.
Johannes kinnitab: „Temas oli elu
ja elu oli inimeste valgus."
Peetri kirikus Torontos on püstitatud
mälestusmärk vaprate võitlejate
meenutamiseks, kes ohverdasid
oma elu vabaduse nimel. Mälestustahvli
pimedal-mustal taustal
helgivad taevatähed ja pihiedust
haarav valguse juga laieneb avaraks
väljaks, märgitsedes valguse
võitu pimeduse ikestavate vägede
üle. TahvH motoks on:„Ee8ti auks,
tuleviku pandiks!".
Hommikumaa tähetargad, astronoomid
ei piirdunud ainult välise
taeva uurimisega, nende usus valgustatud
silmad avastasid vaimse
tähe, mis neid juhatas Valguslapse
Jeesuse sõime juurde, kus nad palves
sügavalt kummardasid, olles
üliväga rõõmsad ja tuues kingitustena:
usu kulda, lootuse viirukit
ja armastuse mürri.
Andku taevas, et võiksime südamest
rõõmustada ja elamuslikult
laulda: „Hing nüüd võta Päästja
vastu alandliku meelega, et sul tõuseks
taeva valgus, jõuaks uue elu
algus."
Soovime meiegi üksteisele
rõõmsaid jõulupühi — ja palveta-me^
et taevatähed säraksid kord
helkjana vaba kodumaa põhjatae-vas.
Taandugu pimedus, avanegu
südame aknad —„Enam valgust!"
ÕPETAJA. OSKAR PUHM
® 0 Q
davad, nooled, milles asub jumala
Vaim, kes juhib peid tagasi Tema
juurde igavikku.
Jõuluööl sai avalikuks igavene Elu
inimese kujus, kes anti meile kingitusena:
,, — ja Elu ilmus ja me oleme
näinud ja tunnistame ja kuulutame
teile seda igavest Elu, mis oli Isa
juures ja iln\us meile —", ütleb apos-tel(
l. Joh. 1:2). See on igaühele kinnituseks,
et Jumal tõesti inimest armastab.
Ta kinkis, inimkonnale Päästja,
mitte kohtumõistja: ,,Sest Jumal ei
ole oma Poega läkitanud maailma, et
Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid
et maailm Temaläbi õndsaks saaks!"
(Joh. 3:17). Iga inimene on Jumalale
tähtis. Mida ka kaasinimesed sinust
mõtleksid või arvaksid — Jumal ikka
armastab sind! Mõnigi meist võib
tuiida vahel üksildust ja kaaslaste
poolt kõrvale lükkamist. Kuid ta
teadku, et Jumal ei tee vahet inimeste
vahel. Taevalik sõnum jõuluööl oli
määratud kõigele rahvale. Seda ei
antud teada küll mitte preestritele
ega kuningatele, vaid Petlemma lihtsatele
karjastele: „.,.teile on täna
Taaveti linnas sündinud Õnnistegija,
kes on Issand Kristus!" (Luuka 2:11).
Jagades lähenevate jõulude ajal
omavahel armastuse kingitusi, on
see siiski kui kahvatu vari ja nõder
järeleaimamine sellest, mis meie taevane
Isa tegi, kui Ta andis kalleima ja
suurima Petlemma lapsena, kellest
sai meie lepitaja ja Lunastaja Kolgatal:
,,Sest nõnda on Jumal maailma
armastanud, et Ta oma ainusündinud
Poja on I andnud, et ükski, kes Temasse
usub ei saaks hukka, vaid et
temal oleks igavene elu!" (Joh. 3:16).
Sellise suurima kingi andja oli Jumal
esimesel jõuluööl.
Kristuse sündimine kui ajalooline
tõde kinnitab meid, et võiksime Jumala
Sõna tõotusi usaldada. Vana
Testamendi tõotused täitusid Jõululapse
sündimisega, kui Jumala armastus
silla ehitas üle kuristiku, mis
inimest Temast lahutas. Oma Poja
kaudu tuleb Ta et olla meiega. Tema
Sõna näitab meile, kuhu uus tee üle
selle silla viib: ,,Mina olen Tee, Tõde
ja Elu, ükski ei saa Isa juurde muidu
kui minu kaudu!" (Joh. 14:6). See on
elu tee ja Elu ise ilmus meile seda teed
näitama!
Ärge kartke! kinnitab jõulusõnum
— Immaanuel, Jumal meiega — on
tulnud! Ta ütleb: ,,Ma ei hülga sind
ega jäta sind maha" (Heebr. 13:5), kui
sa mind usud, mind otsid ja armastad.
Igavene Elu sai avalikuks. Saagu Ta
elavaks meiegi südametes eelseisval
jõuluajal.
K.E.V.
M v ,
#11 mi u
mm I
^71
J
^1
V UJ3
1
2iatajgJLajM^u;McMaajaiaa\T"t rais
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 18, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-12-18 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861218 |
Description
| Title | 1986-12-18-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 7 L- « « A a cm ma PAGULUSE Second Clas.s Mail RegistratSon No. 1354. Nr. 51 (1918) 1986 NELJAPÄEVAL, 18. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 18 XXXVII aastakäik •XD aa KiFfaidusloolaöte andmeil olla geniaalne Goethe surres hüüatanud: „Enam valgust!" Mõningate kommentaatorite arvates olnud see soov tingitud liialt pimedast toast, ent surmale suikuv suurvaim ihanud akna avamist, et valgus ja kevad pääseks tuppa — oli ju märtsikuu 1832» Sobivam õn siiski ideelisem sele-toas. Goethe, vaatamata kõigile üHs-tüistele, oli veendunud, et ta looming — enam Meie ülalmärgitud tekst, Johannese evangeeliumi esimese peatüki algoša, on tihedas seoses vanatestamentliku loomislooga — 1. Mo 1, kus Jumal oma võimsa sõnaga rajas taeva ja maa, üteldes esime- " See • J» Jeesus oli lapsest n® põgenik, kui tema sid teda sünnikohast ära seja Herodese karistusaktsiooni eest. N i i peaks Jeesuse elukäik olema ka misile mõistetav, kes meie oleme olnud ja ikka veel oleme põgenikud. Jeesuse vaimne karjäär tõusis kulminatsiooni, kui ta pärast teatud tseremooniaid Hermoni mäel sõitis hobueeslil Jeruusalemma ja rahvahulgad saatsid teda kattes tema teekonda palmilehtedega, nagu see kuningale sobiv. Linnas, templiväljakul piirasid Jo 1:1-15 tavaline päikese valgus, vaid loova tarkuse vaimne valgus, mis oli suuteline kaootilisest tohuvabo-hust, segadusest kujundama har^ moonilise terviku, lõpmatuseni ulatuva kauni kosmose. Paralleelselt eeltooduga operee-nb kä apostel Johannes mõistega ,,Sön8". „AIgu8e8 oli Sõna ja Sõna OÜ Jumala juures, ja Sõna oli Jumal." j o l : i . Johannes elas je tegutses aastakümneid Väike-Aasias, arvatavasti enamikus Efesuselinnas. Ta valdas kreeka keelt ja tundis tarbeks kreeka filosoofiat Neilt pärineb ta usU" Hs-filosoofina termin Logos — liht-tõlkesSõna, avaramas tähenduses: ih<, tarkust, loovat vaimsust, kuid kõige rohkem Vahendajat jumalate ja inimeste vahel. Seda viimast on lohannes kõige enam hinnanud. Temale on Jeesus Kristus Lunastaja, Jumala ilmutaja, valguse-ar-mastuse Issand, kes on tulnud maailma päästma inimesi pimeduse-kurjuse võimusest. Rõõmusõnum kuulutab: ,,Ja valgus paistab pimeduses...''. Valgus ei väsi ega lakka paistmast. Ta pais-tab lihtsaile karjaseile ja tarkadele Hommikumaal ning kõigile, kes usumeelsuses taeva poole vaata- II. HENRIK VISNAPUU Läbi muremusta täna silmavee - ' . viib meid igiustav Betlemmasse tee. Valulik ja karge on me jõulujutt. Meil veel kõigil kurgus | lahkumise nutt. 5f Vees ja rannaliivas l\ mitmel viimne_ säng. I Raskeim kõikeviiva i I teadmatuse äng. i • I Hüljatu ja hüütu, I võõra tallata, I pimeduses rüütu S I nutab Maarjamaa. I i Surm /a söjakära • , I kõik vaid mööduv näht. I Üle Eesti särab Ä kord veel jõulutäht. • • . . ^ ^^:'^^:^;•:•:•:v^:v:^v:^v:'^;^ Teie tunnetel JõuluJähte. Sest selle all sündis Jeesus, keda hiljem kutsuti ka Kristuseks. See oli imeline sündmus, mida tulid vaatama karjased ja hommikumaa targad. Olgu Petlemma Rahega kuidas lugu oli, siis ometi see legend kutsub^ ristikoguduse inimesi läbi aegade ka tänapäeval, sellel on imeline tõmbejõud inimese hinges ja suurem osa ei püüagi küsida, mis .see on. , • i : Aga see on põhiliselt hingesoo" jendav tunnetus ja on taljie üksteisele soovida Häid Jõule ja ütelda, et nes templisse, puistas laiaH raha-ja kaubitsejate lauad ja sis naä templist välja. Küllap ta tegi sedasama saduseride valelike vaimulikega. Tema seljataga olid rahvahulgad. Ta lubas templi (ehitatud Herodese poolt) lammutada ja ehitada kolme päevaga uue. Jeesus oli silmnähtavalt võimul ja võis omale seda lubada. Ta oli kuninglikul võimul ja teostas templis ka usulise reformi. Kuid Jeesus sellise võitlejana pir di end ka varjama. Ööseks asus ta koos oma jüngritega Õlimäe jalale nn. Getsemani aeda, kust teda ei saadud ootamatult haarata. Ta õpetas siin oma jüngreid ja rääkis oma Jumalaga. Siit edasi mõistame, et ühel ööl saabus tund, kus Rooma sõdurid ta siin kinni võtsid, Pilatuse ette viisid ja vangikongi heitsid. Saduseride ülempreester pidi tema üle kohut mõistma, kuid jättis otsuse siiski Pilatuse hoolde. Poliitiliste põgenikena peaksime meie ise mõistma Jeesuse kõige paremini. Meredel, maaj ses pommisajus, võõrast ülevõimu tundes teame oma pöördumisi ja palveid Taevase Isa poole, et ta laseks meie põgenikuteekonda jätkata. Oma viimasel söömaajal tea-losoofiaga. Rooma pagsinlik mariik on lagunenud palju aasta sadu tagasMeesus oli elukutselt dJs J-eeaüs G J ^ s ^ ^ i ^ ^ ^ puusepp, haridusel rabi. ^ veti sõnade järgi pidi sel ööl teostu- ^Jeesuse sund ja elu kulgesid J u ^ apokalüptiline, prohvetlik damaa kriitiisematel aegadel, g^ndmus, mil Jumal oma väevõim Rooma voim oh kudunud oma voi- ^^g, j , kõikvõimsusega hävitab muvorgu Vahemere kallastel. Tema ölimäe orus Rooma väeüksused ja prefektid nõudsid Jjsf maksi-. vabastab kogu maailma rahvad vä-maalsed maksud ja alpaemaksud. givallast Tema väeosad täUaid nagu male- Kuid see sündmus ei toimunud. laual uudamaa^alad.Tekl<,vatesra. ,i8,isurma. Ristilt ta hutustes Rva_sluhal(kudes surma- wüdis oma füüsilises valus ja , tuhandeid sonakuuhnatuid juute. ^..^^^^ ^eelehites! . , M u isa, mi^s Juudi enda ühiskond oh lohesta- ^. J :u»^„jia\>f«;« . . . J . J vr' M .1 ; 1 « J ' J • ji . . 1 oled sa mind maha iatnudr Meie Kristus on sundinud. K i n k on uks tud. Saduserid ja nende preestrid jaj^ggnig tunnetada sedj koht, kus seda tehakse. Kodu on hoidsid Rooma võimu poole ja det ka oma siseelus sest teine koht, kus jõule peetakse. Kuid oma privileegid. VARISE läinud sajandi viihia^el veerandil toodi eesti talus ka põhud tuppa, kus noortel oli meeldiv oleskella ja üksteisega mängida kuni tuH uni. Keegi ei ütelnud, et see oli Kristuse sünnipäeva pühitsemiseks. Kuid milleks muuks sai seda i^idada. Sündis ka Jeesus loomaloiudas ja veetis oma esimesi paevj sõimes. Imeline nagu oli Jeesuse sünd nii oli ka tema elu. Kolmekümne elu-jnimkonda uue usulise filosoofia, kuid ka panna kartma Rooma riigi ülemvõimu, kes pidas vajalikuks hukata teda Kolgata ristil. Kuid Jee-siuse. nims on Jäänud koos tema fl RID OÜd juriidiliseh kasvatatud intelligents. Siit oli võrsunud ka Jeesus, kuiga tema tegevus oli iseseisev.- . ; . Jeesus oH väga liikuv. Ta oli jutlustaja, keda kutsuti õpetajaks. Ta oli võimeline imetegudeks ja hulgad kogunesid tema ümber. Jeesus oli usüHnc^ suurus. Kuid see oli seotud poliitilise funktsiooniga. Ta otsis oma rahvale vabastust rooma vägivallast. Kuid ta ei olnud rebell ja ei tarvitanud relva. Ta kuulutas oma isa, Jumala maailmariigi saabumist ja oli sellega idealist Kuid see ei same tunnetaba seda meelehei- 1 'meie oleme kaasa elanud suurte võimutsemi- , mis on nagu parandamatu hai-enne surma. Aga meie pühitseme Jeissuse i Petlemma tähe valgusel ja tunneme sellest rõõmu. Meie usume, et Jeesuse sünd, elu ja surm ei ole olnud asjata. Et kord barbaa^ sel ateistlikul ülemvõimul saabub paratamata lõpp ja see kaob maa peah samuti nagu barbaarne, pa-a võim ja vabastab paremaks eluks. . V. : (Koostatud mitmesuguse literatuuri järgi, täpsustele pretendeeri- V Tähistaevas meie peakohal ja Ju° maia armastuse tunnetus meie sü-dmQS: Huvitav on tõdeda eesti keelsväljefidusnkkustüheji ^ama s& v',^.,tä5it** kasMtamiGel: kifjstähi ja taevatäht. Siin inimese vaimne looming kohtub taevase tarkusega. Erilist rõhutamist leidnud meie eeposes: „Taevatähed andku tarkust!" Ent pühakiri jätkub kurva alatooniga: „ .. .ja pimedus ei ole seda (valgust) võtnud omaks." Pimeduse saatanlikud sulased ei maga, vaid tegelevad suure hoolega Kristuse valgus-riigi hävitamiseks. Seda koges Johannes ise oma pika elu vältel Rooma impeeriumis, ja aasta-sajandid tunnistavad sama tõsiolu. Ja tänapäeval, moodsal, kõrgkul-tuursel ajastul, millised vastuoksused. Ülivalguses säravad linnffd-asulad ja pilkaspimedad patumül-kad. Ennenähtamatud võimalused Jianduseks, samuti hääbumist phjeldamatuis lõbustusis. Õiguslikud demokraatsed riigikorrad — ja totalitaarsed hirmuvalitsused. Kunagi varem pole maailma-aja-loos nii sustemaatiHselt valet propageeritud ja tõde jalge alla tallatud kui 20. sajandil Pimeduse lõppsihiks on vallutada globaalselt kõik riigid ja rahvad. Kuid raskustest hoolimata pais» tab Valgus pimeduses. Kostub rõõ° musõnum, et Logosesse-Kristuses-se uskujaile „anti meelevald saada Jumala lapsiks" — seega Jumala riig| kodanikeks. Lõpuks võidab Jumala riik ja Tema õigus! Jõulud on valguse Issanda Jeesuse sünnipühad. Ei piisa ainult armsa õululapse vaatlemisest hällis. Veised kombed ei tohi hajutada tähtsamat — meie hingede Lunastaja ülemaist olemust — kes on tulnud maailma selleks, et meid päästa pimeduse köidikust Lutheri sõnadega: patust, surmast ja saatana väest Kallitel jõulupühadel avaneb taevalik muinasmaa. Säravad taevatähed, silmad ja südamed. Kaikub inglikoori laul — Jumalale auks, rahust maa peal ja inimestest, kellest Temal on heameel. Helivalla suurmeister Händel on püüdnud matkida taevalist hümni oma võrratu loomingu tipp-palas Messiases. Tsitaadile: „Aga Kristuses kõik saavad elama!" — järg- Ineb rõkkavah rõõmus Halleluuja (Kiitus Jumalale)! Pole imestada, et kuninglik majesteet inspireeritult elamuslikust muusikast tõusis austavalt püsti. Ka Messiase teise osa lõppakordiks on Halleluuja - hõi- Võõrsil asujatena oleme nii mõ-lielgi korral kogenud mitmesuguseid vintsutusi. Vahel tunnetame nagu oleks elu meilt palju võtnud: oleme kaotanud kodumaa, mõned meist isegi tervise; oleme lahutatud omastest ja sõpradest, kes pidid maha jääma. Elame võõrastena võõraste keskel. Kuid kas elu pole meile siiski midagi andnud? Elame maal, kus veel valitseb vabadus; omame väga avarad võimalused oma elu paremale järjele seadmiseks; oleme leidnud uusi sõpru ja meil on usuvabadus. Kõige selle hea osasaamises läheme vastu neilegi jõuliidele. Kuid jõulude ime kannab meid taevase kuningriigi piirimaile. Mõeldes ja avastades vaimse elu suuri saladusi, meie arusaamine nähtava, materiaalse maailma eluavalduste suhtes muutub, ajaliku elu külgetõmbejõud kaotab oma mõju. Oleme kui nooled, mis maisest elust korraks läbi len- Kristuse elu, kuulutus ja ohvri-surm moodustavad ühise armas-tusevängeeliumi terviku. Ap. Johannes kinnitab: „Temas oli elu ja elu oli inimeste valgus." Peetri kirikus Torontos on püstitatud mälestusmärk vaprate võitlejate meenutamiseks, kes ohverdasid oma elu vabaduse nimel. Mälestustahvli pimedal-mustal taustal helgivad taevatähed ja pihiedust haarav valguse juga laieneb avaraks väljaks, märgitsedes valguse võitu pimeduse ikestavate vägede üle. TahvH motoks on:„Ee8ti auks, tuleviku pandiks!". Hommikumaa tähetargad, astronoomid ei piirdunud ainult välise taeva uurimisega, nende usus valgustatud silmad avastasid vaimse tähe, mis neid juhatas Valguslapse Jeesuse sõime juurde, kus nad palves sügavalt kummardasid, olles üliväga rõõmsad ja tuues kingitustena: usu kulda, lootuse viirukit ja armastuse mürri. Andku taevas, et võiksime südamest rõõmustada ja elamuslikult laulda: „Hing nüüd võta Päästja vastu alandliku meelega, et sul tõuseks taeva valgus, jõuaks uue elu algus." Soovime meiegi üksteisele rõõmsaid jõulupühi — ja palveta-me^ et taevatähed säraksid kord helkjana vaba kodumaa põhjatae-vas. Taandugu pimedus, avanegu südame aknad —„Enam valgust!" ÕPETAJA. OSKAR PUHM ® 0 Q davad, nooled, milles asub jumala Vaim, kes juhib peid tagasi Tema juurde igavikku. Jõuluööl sai avalikuks igavene Elu inimese kujus, kes anti meile kingitusena: ,, — ja Elu ilmus ja me oleme näinud ja tunnistame ja kuulutame teile seda igavest Elu, mis oli Isa juures ja iln\us meile —", ütleb apos-tel( l. Joh. 1:2). See on igaühele kinnituseks, et Jumal tõesti inimest armastab. Ta kinkis, inimkonnale Päästja, mitte kohtumõistja: ,,Sest Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm Temaläbi õndsaks saaks!" (Joh. 3:17). Iga inimene on Jumalale tähtis. Mida ka kaasinimesed sinust mõtleksid või arvaksid — Jumal ikka armastab sind! Mõnigi meist võib tuiida vahel üksildust ja kaaslaste poolt kõrvale lükkamist. Kuid ta teadku, et Jumal ei tee vahet inimeste vahel. Taevalik sõnum jõuluööl oli määratud kõigele rahvale. Seda ei antud teada küll mitte preestritele ega kuningatele, vaid Petlemma lihtsatele karjastele: „.,.teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!" (Luuka 2:11). Jagades lähenevate jõulude ajal omavahel armastuse kingitusi, on see siiski kui kahvatu vari ja nõder järeleaimamine sellest, mis meie taevane Isa tegi, kui Ta andis kalleima ja suurima Petlemma lapsena, kellest sai meie lepitaja ja Lunastaja Kolgatal: ,,Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on I andnud, et ükski, kes Temasse usub ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" (Joh. 3:16). Sellise suurima kingi andja oli Jumal esimesel jõuluööl. Kristuse sündimine kui ajalooline tõde kinnitab meid, et võiksime Jumala Sõna tõotusi usaldada. Vana Testamendi tõotused täitusid Jõululapse sündimisega, kui Jumala armastus silla ehitas üle kuristiku, mis inimest Temast lahutas. Oma Poja kaudu tuleb Ta et olla meiega. Tema Sõna näitab meile, kuhu uus tee üle selle silla viib: ,,Mina olen Tee, Tõde ja Elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!" (Joh. 14:6). See on elu tee ja Elu ise ilmus meile seda teed näitama! Ärge kartke! kinnitab jõulusõnum — Immaanuel, Jumal meiega — on tulnud! Ta ütleb: ,,Ma ei hülga sind ega jäta sind maha" (Heebr. 13:5), kui sa mind usud, mind otsid ja armastad. Igavene Elu sai avalikuks. Saagu Ta elavaks meiegi südametes eelseisval jõuluajal. K.E.V. M v , #11 mi u mm I ^71 J ^1 V UJ3 1 2iatajgJLajM^u;McMaajaiaa\T"t rais |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-18-01
