1986-12-18-09 |
Previous | 9 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu"nr. 51 (1919) 198S NELJAPÄEVAL, 18. asxm l' THURSDAY, DEGEMBER18 9 • f estis suri arhitekt 2. nov. suri Eestis arhitekt Amold Matteus, kes oli T^artu linnaarhitekt 1926-1960. a. (vahöpeal 5 aastat vabakutseline). Ta sündis 13. dets. 1897 Võrumaal. Õppis Karlsruhe Tehnikaülikoolis 1821-rt25. Tartus on tema kavandatud „Vanemuise" juurdeehitus; planeeris Tähtvere linnaosa, rajas Tamme staadioni jaiirina ujula. Kokku on A. Matteus projekteerinud ligi 600 hoonet. Mida taotleb Deschenes'! a • in? Nõmidanimetatud „sõja^kurjl jate'^ küsimuse selgitamisek|is moodustatud Deschenes'! komisjon pidi valitsusele esitama oma pikaajalise tegevuse aruande sel nädalal. Nüüd on kanada ajakirjanduses avaldatud informatsioone ko^ misjoni võimalikkude seisukohtade ja ettepanekute kohta. „Qlobe and M a i l ' i " teateil soovitavat komisjoni aruanne Kanadal sõlmida Nõukogude Liiduga ja Iisraeliga kurjategijate väljaandmise lepingud ja muuta Kanada kriminaal-seadustikku, nii et,,sõjakurjategijate" üle saaks pidada kohut Kanadas. Avaldatud võimalikkude seisukohtade kohta on üheliikmelise komisjoni esimees kohtunik Desphe-neSjise hiljem seletanud, et komisjon ei ole oma seisukohtadest avaldanud mingisugust informatsiooni mitte kellelegi ja ajalehes avaldatud arvamiste eest vastutab ainult seda aval Mise see on su-ja toob alati kok- Nii tolmus nov. 8.a. Dr. Ao'Wen(lt surnud, Saksamaal Düsseldorfi juures asuvas Hochthalis suri> 24. novemf)ri hommikul majandusteaduse doktor Alfred, Wendt. ' Dr. Wehdt oli saksa okui)atsiooni alguses omavalitsuse majandusdirektor, sattus aga okupatsioonivõimudega vastuollu katsete pärast saavutada eesti talupoegadele ja ettevõtetele paremaid tingimusi ja ieemaP dati oma ametist. Põgenes Rootsi, kusta töötas Olof-strömi autotehases, aidates Saksamaalt sinna tööle pääseda suuremal arvul eestlasi. Asus hiljem elama Düsseldorfi majanduskonsulendina. Ta oli oma erihariduse saanud nimelt Saksamaal. EPL Talvekaitse aedades 27. novembril toimunud T.E. maailma ülikoolidega ja muude tea- Aiandusklubi loenguõhtu avas e§i-duslike asutistega ning mitmesugus- jneeg M. Lepik, kes muuhulgas de-te huvialaste organisatsioonidega mqnstreeris püsilille maikellukese ling koostöös mitmetega nende hui- omapärast juurestikku. E. Kuris te-gast korraldada ühiseid üritusi, mis gi teatavaks, et USA on saanud Aktuse avasõna ütles Eesti Korpo- kooskõlas õppetooli eesmärkidega. pSraof aastaid kestnud vaidlusi ratsioonide Liidu š/a seenior, Rein See tahendab rahvusvahelisi kontak- parlamendis riikliku lille ROOSI Piibe, kes andis ülevaate Alma Mate- te asutistega vastavalt huvialale, mis näol. Roosi võistlejaks oli peiulill ri päeva tähistamisest Montreali aka- "^^^ °^ ^^^^^ oppetoohga, olgu see (Marigold). Üleliigne lämmastiku deemiliste organisatsioonide korral- huvialade ühtsus siis [a) õppeainete kasutamine väetisena võib tekita-dusel 1955.a. saadik ja esitas tabavaid P^^^^^ (ajalugu, haridus, majandus, ja vähki ja sellepärast kavatsetak-tähelepanekuid teadusest, ülikoolist, PoJ"tika, teadused jne.), (b) rahvusli- ge Euroopas piirata lämmastikväe-oskuse õppimisest võrreldes haridu- pmnal (soome-ugri üldiselt voi tiste tarvitamist Home and Disease se omandamisega ning hariduse üksikute rahvuste näol), voi (c) geo- Control in the Home Garden saab osast ühiskonnas. graafilisel pinnal (Baltikum, Lääne- tellida aadr. Communications Sellele järgnes ühine laul ,,Vivat ^õ^i?^^'^^^"^^^^^ Branch, Ontario Ministry of Agri-academia..." ; Vene asumaad). ° culture and Food, Legislative Buil- Aktuse peakõnelejat, prof. dr. Tõ- ettevalmistustöös on dr. Par- ^ings, Toronto, M7A 1A5. Mulla-nu Parmingutt, kui teadlast, autorit, caing jõudnud nii kaugele, et juba proovide tegemiseks vajalikku in-õppejõudu ja administraatorit esitles ^907.^. kevadtoestril saab loengu- jorn^ajgi^Qj,. ^j^jj^jj^^^^^^ ^a-kuulajaskonnale teadustaja, J. tega alata. Käsil on eestiainelise kir- boratories Unit 1, 503 Imperial Nurmberg. jalikuallikmateriali läbitöötamine ja Roa^j, Guelph, Ontario, NlH 619. - lähemal ajal läheb trükki indeks urn- cSJSSLn^^^ bes 1300 artikli koht^mis iseseisvu- .Jalvekaitse Aedades" kohta üt- Uma ettekanües^avalüas prot. Par- se aastatel ilmunud Eesti Statistika v Knriq knkknvnttpq iärsmist ming kindlat veendumust, et eestiai- Keskbüroo bülletäänides millede i f f okkuvo tes järgmist. nplinp nnnptnnl Tnrnntn TTliVnni,' Duiietaaniaes, miiieae Talvekaitse ulatuse määrab kliima. nelme oppetoo loronto Uhkooh ' täielikke kogusid on uuri ate aoks Talveks vaialiknniiqknqpffavarusta iSltraLltl^^^^^^^^^^^ külmale,-a päikesepaistele vastup. ka kogu Kanada eestlaskonnale. TparminRU ettekanne andis ku- da^amad Eriti tuuled kuivat^^^^^^ Vaimne looming omab seda suurema iukaÄb E e s S t e ^ o ^ Kulmasurm on tegelikult kuwa-kaalu mida rohkem see nn Innia '""^a'^^^^oii^f fesnaineiise oppeioon mise surm. Põhapool Torontot kül-ja teedest, mis nende leinates piirkondades vajavad tai-ürgimiseks ava-selgus sellest ka, kui ti, külmanud maa juurtest ei saa tai-enese tahte vili ja ei ole mitte mõne eesmärkide poole pürgimiseks ava- niederilkt välisjõupooU ette kirjutatud, peale tud on. Ühtlasi selgus sellest ka, kui ti külman surutud ega kontrollitud. Ja kui see palju on Välis-Eesti teadlased juba looming äratab ja süvendab teadmisi korda saatnua eestiaineliste teaduste ja kõlblaid tunge, siis o n vabal loo- viljelemisel ja millise põhjalikkusega mingul otsene j a kaudne mõju selle ning visadusega eesti õppetooli asu-rahya käekäigule, kelle jaoks see loo- tamistööd tehtud on. Mis aga kuula-ming määratud. (Eesti folkloor rah- jat eriliselt haaras, oli ilmne innustus, vusliku identsuse kujundajana ja kir- mis kõnelejat saatmas on äsjaasuta-jalik loominguline pärand rahvusli- tud õppetooli küsimustega tegelemi-kuäratajana jatee-tasandajanariikli- sel ja see teadlasele omane põhjalik-kule iseseisvusele). Eestiaineline tea- kus ning leidlikkus, millele tema duslik töö ja õpetus sai tõsiselt alata strateegia õppetoolil tööviljakuse ta- • alles Eesti iseseisvumisega ja Tartu gamiseks rajatud on. Ilmselt on õppe- Ulikooli uus-sünniga rahvusliku üli-, tool heades kätes. , . kooli näol. See töö jätkub täninigi ^UHIND TOOMAS HEINSOOLE Auhinnakomisjoni nimel tegi komisjoni liige, dr. A. Kurlents teatavaks, et ainus sissetulnud töö on esimese auhinna vääriliseks tunnistatud; (Auhinna suurusSöOOJ. Auhin-natöö autoriks osutus Toronto Ülikooli üliõpilane, Toomas H. Heinsoo. Töö, pealkirjaga ,,Arbätovi teesid", kujutab enesest ühe nüüdisaegse vene kommunistliku dogmaatiku vaadete kriitilist käsitlust. seal ja Teaduste Akadeemias Tallinnas, kuigi ainult piirides, kus ta vastuollu ei satu kehtivate poliitiliste doktriinidega. Selle lünga täitmisel s,aab eestiaineline õppetool Torontos oluliselt abiks olla, tehes kättesaadavaks fakte, "mis põhinevad objektiivsel teaduslikul uurimisel«, Õppetoolil on väljavaated kujuneda tähtsaks teaduslikuks keskuseks, küš eesti ajaloo ja fahvuslüsegla tegelevad distsipliinid teaduslikule uurimisele ja õpetamisele tulevad niihästi oma esimest teaduslikku kraadi taotlejate kui ka teaduslike edasiõppijate huvides. Kõneleja tegi tagasivaate ka õppetooli saamisloole, mille juures määravat osa etendasid prof. dr. Trass, arhitekt Tampõld ja teised, kes juba Tartu Kolledzhi ellukutsumisega näitasid, kuidas võimatuna näivat ettevõtet võimalikuks tehakse. Võrreldes eesti õppetooli tulevikku teiste vähemusrahvuste õppetoolide käekäiguga, on eesti õppetool paremas seisukorras selle poolest, et 'majanduslik toetus temale tuleb Tartu Kolledzhi kaudu selleks kindlaksmääratud statuudi kohaselt ja on seega vaba nendest meeleolude võimalikest muutumistest, mis aset võivad leida rahvuslikes organisatsioonides, mis teiste rahvuste õppetoole toetavad. Vastuvaidlematultselge on aga see, et eestiainelise õppetooH lakkamatu majanduslik toetamine peab jääma eesü ühiskonna pidevaks ülesandeks. med talvel vajalikku vett. Parim kate on lumi, kasutatakse okaspuude oksi, heinu, õlgi, sõnnikut, turvast jne. Hiirte kahjustuste vältimiseks pannakse talvekate kergelt külmanud maapinnale. Lume, jää, jäätormide, tuuhe ja soola kaitseks kasutatakse ka kotiriiet okaspuude juures. Seda pannakse ümber puude või kinnitatakse tugipuude külge, mis on pandud ümber okaspuude. Ainult jää ja lume kahjustuste vältimiseks kasutatakse ka nööri, mis pannakse spiraalselt ümber puu. On ka müügil vastavad võrgud. Vajaduse korral kasutatakse ka tugikeppe. Igal aastal hästi lõigatud puude kahjustused tormides on väikesed. Pärast tormi lõigatakse või saetakse murdunud oksad. Vajaduse korral tehakse ka puudele tasa- (aalustavat lõikamist. Pärast tormi raputatakse puude okstelt ettevaat-likuh lumi ja jää. Eriti jää põletab päikesepaistes okaspuude okkaid. Tuulle kaitseks istutatakse ka vasta- Aktusel kuulutati välja ka järgmi- vaid hekke.-Jäneste, kitsede jaJiiirte Õppetooli asutamisega on loodud keskus, mis väärika partnerina võib pidada teaduslikku korrespondentsi ja toimetada informatsioonivahetust ne, arvult 29 - s- tööde võistlus, millest osa võtma kutsutakse üliõpilasi, " kes oma esimest teaduslikku kraadi on taotlemas. Tööd peavad olema eestikeelsed ja kas eestiainelised, või võistleja erialalt, pikkusega vähemalt 30 kvart-lehekülge masinkirja ja peavad olema varjunime all komisjonile esitatud hiljemalt 1. novembriks 1987, aadressil Dr. A. Kurlents, 4367 Gircle Rd. Montreal, Quebec, Canada H3 W1Y5. Töölelisandatagu kinnine, autori varjunimega märgitud ümbrik, mis sisaldagu autori ees-ja perekonnanime, aadressi ja ülikooli nime, kuhu ta on immatrikuleeritud. Auhindu on kaks: I •« auhind ^500o-, II -4250.- Üksikasjalikumaid andmeid annavad peale dr. Kurlentsi ka teised komisjoniliikmed, dr. M. Pühvel ja abipräost H. Laaneots. Võistluste tulemused avaldatakse 1987. a. Alma Materi päeva aktusel Montrealis. Aktuse lõppsõna ütles Tiiu Põld-ma, kelle ettepanekul hümni lauldi. Laulude saatjana klaveril toimis helikunstnik Dagmar Kokker ja teadustajana J. Nurmberg. Aktusele järgneva kohvilaua korraldajaks olid sel aastal Eesti Üliõpi-, laste Seltsi daamid. . ts tõrjeks kasutatakse plastist ja ka tihedast võrgust kaitseid, mis asetatakse puude tüvede ümber. Hiirte tõrjeks pannakse need vähemalt 2 tolli maa sisse. Puid pritsitakse või tüvesid määritakse näiteks Škoot- ; iga, mis sisaldab Thiram'it. See annab puukoorele ebameeldiva maitse. Plastkaitsed ja puude tüvede määri-mine väldib kevadisi suuri temperatuuri kõikumisi, mis omakorda vahendab puutüvede mõranemisi. Lub-jatakse ka puutüved valgeks. Hiirte tõrjeks on ka müügil vastavad mürgid nagu- Warfarin jt. Mürk peab asetatama nii vastavatesse nõudesse, et linnud seda kätte ei saa. Järgnesid M. Lepiku huvitavad valguspildid taimedest ja ka lume-koorma all olevatest okaspuudest. Järgmiseks klubi ürituseks on peakoosolek 22.jaanuaril tegevusaruannete, valimiste ja kohviga. EKs NÄDALA RISTSÕNAD - PÜSTI: 1. Peksma; midagi hoog- PÕIKI: 1. Restoran, kõrts, 7. Maa- g^j^ j^uid hooletult ja umbropsu tege-kera kaaslane, 10 Vedelikunõu, 13. 2. Osmiumi keemiline sümbol, 3. J^®^^ - °" ^^«s vaadates üm- ingliskeelne ehitustehniline sõna - berringi 19. On hobuste kinnisidu- ^ ^ ^ ^ ^ IQOO naela teatud pinna-misejaoks, 20.Väljastsisse,mingisse ^^ikule, 4. Muinasegiptuse püha ehitusse, 22. Vanaaegne maapinna ^ärg, 5. Auväärne, austatud - va-maksustamisühik, 24. Hüüatus 25. ^^^^3 keeles, 6. Teatud grupp sõdu- Uks naiste käsitöid - on harilikult ^^-^ maakuulamisel. 7. Kustutusva-linikute või rättide äärtes. 26. Mina, ^end, 8. Ratsaväelasel, 9. Kaksikvo- 27. ....Meri - avameri, 28. Mõistu- ^^^^^ ^ J ^ ^ ^ Kõigepealt, esises. 29. Kaksikkonsonant, 30 Uks ^3331^3^ Jäme vorst, 13. Laegas, endisi ühistegehkke ettevõtteid Ees- 3^htel - murdes. 14. Teatud põllu-tis, 32. Vilkudes särama, 34. Laka tööriistad, 15. Madalas kohas, kahe - teatud sissepääsukoht, 35 Uks niäe vahel. 16. Temas, 17. Üks saksa saksakeele artikleid, 36. Mõtlemise keele eessõnadest, 18. Käredasti ar- „riist", 37. Uks imperialsüsteemi^^stgtg^^ ^^^^^^^^ mahatehtu, 19. Noodatäis kalu, 21. Partide sugukonnast olev veelind, 23. Tark, taiplik, 31.,Naisenimi; .... Mater, 33. Koloonia — Enamasti meretagune maa- J , sl^' 36- Mingi idee, 38. Vana naine — hüüdnimi, 44. Kandam, koorem, ras- rahvakeeles, 41. Indiumi keemiline kus, 45. Väljapääsematu seisukord, süjjibol, 43. Köit 47. Selline peaks maa jõuluajal olema, 50. Vestibüül, korteri osa. pikkusemõõte 1,609 km, 39. Küsimus, 40. Nikli keemiline sümbol, 42. Kohtus või võistlustel tarvitatava sõna lühend — tähendab: kellegi vastu, 43. Ameerika mehe eesnimi või s, 44. Teatud sayi-massist põletamise teel saadud ehi- „ „. , . , . , , tusmaterjal, 46. Millises kohas, 48. 47. Sellme peaks maa jõuluajal ole- ^urga mõõtühiku lühend, 49. ma 50 Vestibüül, korteri osa, 52. üksiklane. 51. Sinus, 52. Ühe kivilii- Valetada, kellegi „nahka üle kõrvade 54 ^^^^^ _ kops, maks, süda tõmmata". 53. See on fatalistide ^^e, 57. Ajanäitajad mis meeldisid poolt usutud. 55 Millal millel 56 venelastele peale anastatud maadele Varemed: muljud rõhud. 58 Ideaal sissemarssimist. 58. Esmaklassiline, -vanemas keeles. 59. Lidun. 61. parim - rahvakeeles, 60. Üks Eesti Kepp, 62. Laial, avaral, 64. Naiseni-, Vabadussõjast osavõtnud kindraleid, rtii 68.^Võta vastu. 69. Saared Paldis- ^^^^^^^ kolmenumbriline arv kl ligidal. 71. Ammuh ... - lahtise, eesti keeles. 63. Väike väljaehitis 72. Äärmiselt vastik. 76. katusel akna paigutamiseks. 64. Kü^ n i m e s Eelmises lehes ilmunud eestiaine-lise õppetooli külalisjirofessori piduliku ametisse seadmise kirjelduses on juhtunud eksitus Toronto Ülikqoli presidendi nimes, mis peal^ olema dr. George E. Connell. ^ iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim Eesti Sihtkapital Kanadas •• Armetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noi|rtele Ja teistele eesti organiSiatsioonidel© Eesti Sihtkapital Kanaldas kaudu tulumalcsuyaba kviitungi saamiseks. — Eesti Majal 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 liiliiiiiiililiiisgiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiittiiiiiiiUiitiiiii^ Mul opereeriti pimesool välja. Igatahes pidas ta 75 aastat vastu. Nii kaua ei pea vastu ükski auto tagava-raosa. Intelligent naudib hammustada kätt, kes talle toitu annab, aga ta ei hammusta kätt maha. Olen veendunud, etpaljudteatritü-kid on selleks kirjutatud, et publikut vihastada. suuga, Kolmnurkne puri purjelaeva eesot- ^^^^^^ gS. Meile kõigile hädava-sas, 78. Teatud aedviljad, 79 Pas- jaiik nii valgustuseks kui muuks, 66. sung, augu ja võlli omavaheline Vaevalt märgatav udu või suits, 67. Iganes; ei .... — mitte kunagi. 69. les, 81. Uks magustoitudest. 83. (jks väga vanaaegseid filmikoomi- Ulemkoda Ameerikas. 84.. Pea veel kuid, 70. Üks vanematest, 73. Üks kaua vastu, 86. Peen naine, 88. Mina, prantsuskeele artikleid, 74. Vaap, 75. 89. Kulla keemiline sümbol, 90. Kel- ^a kõige pikem ... on lühike, 77. lel. 91. Teatud gruppide praegune y a a t a - l ü h e n d u s , 78. Näita näpuga, lööksõna. 92. On vajalik millegi ost- Tahtejõudu, energiat, agarust, 82. miseks, 94. Uks eesti keeles.mitteesi- si^a. 85. Kantav kUnistus või ilus-nevtähti. 96. See tähendab —lühend, ^yg^ gy jgje of — Inglise saar 97. Raadiumi keemilirie^šümbol, 98. ün meres, 91. Eesti omaaegne kuulus Parem, 101. Ühe algkoolist kõrgema ^Q^^^^, kehv ja viljakandmatu maa, kooh omaaegne hüüdnimi, 103. Uks gg Läks laiali, kadus, 94. Nurisen, jooginõu. 105 Suure perega inimene. 95 yäga madalas seisuses töömees 109. Uks jõuallikaid, 110. On silmale Hiinas, 96. Kuulus tervistusallikate-nauditav, 111. Selle murdumisel ga kuurort Belgias, 97. Ühe kuulipil-peab kaua aega kipsis olema, 113. duja sõjaväeline lühend, 99. Üks Ees- Sama mis 28 poiki, 114. Uks saksa omaaegseid kindlustusseltse, 100. keele artikleid 116 umber - vp^jj^edavärvilisi, 101. Mõningaid oeldi baltisakslastele enne Saksa- aastaid tagasi menukas olnud operett Vene sõda, 118. Piirits, võrkude ku- ja film, 102. ... Lahe - H. Susi dumisel tarvitatav riist, 119. Vilets, .^j^aan jutustustes, 103. Klass; kell näru, 120. Väikesel olendil, kalapo- _ i^hend, 104. Üks avausi peas, 106. jal, 123. Kolmele viitav sõna eesliide, Ruteeniumi keemiline sümbol, 107. 124. U^ks tegelasi 0. Luts'u ,.Keva- Esimene, primaarne. 108. Noa vanim des", 126. Odra- või nisuleib, 129. p^gg^ ^^2. A. SaaPi üks ajaloolisi Võtab märgi püssi kirbule. 131. Uks romaane. 115. Punakaspruun, 117. noote, 132. Kitsake, 137. Kondine, ägatud lehtpüucJe rippuvaid õisi- 138. Uks raudtee lõppjaamu Läti piiri kuid, 118. Abivalmidus, avatud sü-ligidal, 139. Nende ennustus ei pea ^ame ja käega olek, 121. Koht, paik. alati paika, 142. Barrymore - ^22. Omaaegse kuulsa näitlejanna väga kuulsa endisaegse näitlejanna Dagover'i eesnimi, ameerika naise eesnimi. 143. Elementaarne osa. 144. hüüdnimi. 124. Teatud kirjaliku või Egoistlik sona, 145. Uks sidesõnu, guulise nõusoleku, 125. Parsile kui- 147. Mina, 148. Religiooni, 150. Ni- ^^^^ p^^dud vili, 1,26. Naisenin^i, voo, 151. Uks Tallinna tänavaid, 152. ^27. Võib eriliste teenetega tegelane Mamma...-itaallaste kaest õpitud jj^^^es organisatsioonis olla, 128. väljendus, 153. Kamp, trobikond, j^gie naaberriigi pealinn - algkee- 155.......õigus - oma tahte maksma- ^gs, 130. On tule süütamiseks vajalik. panek tugevama ja toorema isiku 131.1 (Jks sügavroheline vääriskivi, füüsilise üleolekuga, 158. Uks Eesti 133 Kolmikkonsonant, 134. Hüüe, heliloojaid, 159. Ameerika koige 135. Põllumaa mis korduvateks hari- EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS PÕIKI: 1. Saeke. 6. Aita. 10. Elik. - väiksema osariigi ametlik lühendus, mTstekVon a'jutisVh v7ba"ksTäe^ Abistamiskeskus, Box 34018/ S-100 26, Stockho8m,Sw®d®n. PuiiiiHiuigaaia Alma Materi päeva aktuselt Montrealis. Auhinnakomisjon (vasakult): prof. M. Pühvel, dr. A. Kurlents ja õp. H. Laaneots, kes teeb teatavaks võitja. Paremal — Rein Piibe avasõna ütlemas, all aHus lõppes ma ütleja Tiiu Põldma. Foto — Meeme Sultson i ^ - Eeter. 15.. Saal. 16. Lumi. 17. PHka. 18. Suva. 19. Uuel. 20. Peksta. 22. Katusele. 24. Luna. 26. Limased. 27. Astendan. 31. Sid. 32. Mae M.D. 33. Pesen. 35. Ses. 38. Maha. 39. Neiud. 40. Sudi. 41. Uba. 42. Pudsu. • 43. Palav. 44. Sau. 45. Traalima. 47. Esitama. 51. Tara. 52. Valitsus. 54. Sedasi. 58. Irmi. 59. Iste. 61. Munad. 62. Tael 63. Gaid. 64. Astel. 65. Elli. 66. Algu. 67. Liida. POSTLl. Sepp.2. Aele.3.Etik.4. Kekslema. 5. Eratund. 6. Ass. 7. Lauk. 8. Taval. 9. Alatised. 10. Elus t i i l . Luues. 12. Imele. 13. Kiled. 21- And. 23. Umin. 25. Aaped. 27. A^mu. 28. SAAB. 29. Teha. 30. Neist. 34. Suurt. 35, Suli. 36. Edam. Siva. 39. Nuumsiga. 40. Saladusi. 160. On kaelasidemel selle kandmisel, 161. Asundus Harjumaal ja Saaremaal, 162. Üks ingliskeele umb-määraseid artikleid, 163. Ühe soojendava algelemendi, 165. Üks noote, 166. Surmaheitlus. 168. Tülitsege. 136. Ärevil, erutatud, 138. Järnefelfi teos; see on väärt selle eest sõtta minna, 140. Valgushulga ühiku luu-meni lühend, 141. Toon esile, kannan ette, 144. Tugevad tuulehood, 146. Maa seest külma ve6 väljavoolamise 170. Peale põletamist hästi viljakal koht - luulekeeles, 149. Vanade põllumaal, 172. Mitte õiget teed lei- eestlaste mütoloogilisele jumalale, da; seda teha olevat mimlik, 173.,Uhe 152, Vähesele hulgale või üksikutele Tartu endisaegse kuulsa akadeemili- ^^tav sõna, 153. Kuur, küün, kerge se spordiseltsi nimetähed mis olid ehitus, 154.Vaata-murdes. 156.«... selle ametlikuks nimeks. 174. Lntma ja mured" - Karl RumorTnovelliko- - inglise keeles, 175. Uks Ameerika 157. Väike asula. 160. Rahvusva-osariike. heline hädasignaal, 164. Üks vane- * — — ~ - • matest, 167. Üks endisi Tallinna res- 42. Paat. 43. Paremal. 44. Stiili. 46. torane, 189. Üks nootidest, 171. Ladi- Aas. 47. Evite. 48. Saral. 49. Ilmel. 50. nakeelse „Issanda aastal" lühend. Ausal. 53. Stig. 55. Anti. 56. Saed. 57. (Koostanud E.V.) 60. Edu. (Lahendus järgmises lehes)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 18, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-12-18 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E861218 |
Description
Title | 1986-12-18-09 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie Elu"nr. 51 (1919) 198S NELJAPÄEVAL, 18. asxm l' THURSDAY, DEGEMBER18 9 • f estis suri arhitekt 2. nov. suri Eestis arhitekt Amold Matteus, kes oli T^artu linnaarhitekt 1926-1960. a. (vahöpeal 5 aastat vabakutseline). Ta sündis 13. dets. 1897 Võrumaal. Õppis Karlsruhe Tehnikaülikoolis 1821-rt25. Tartus on tema kavandatud „Vanemuise" juurdeehitus; planeeris Tähtvere linnaosa, rajas Tamme staadioni jaiirina ujula. Kokku on A. Matteus projekteerinud ligi 600 hoonet. Mida taotleb Deschenes'! a • in? Nõmidanimetatud „sõja^kurjl jate'^ küsimuse selgitamisek|is moodustatud Deschenes'! komisjon pidi valitsusele esitama oma pikaajalise tegevuse aruande sel nädalal. Nüüd on kanada ajakirjanduses avaldatud informatsioone ko^ misjoni võimalikkude seisukohtade ja ettepanekute kohta. „Qlobe and M a i l ' i " teateil soovitavat komisjoni aruanne Kanadal sõlmida Nõukogude Liiduga ja Iisraeliga kurjategijate väljaandmise lepingud ja muuta Kanada kriminaal-seadustikku, nii et,,sõjakurjategijate" üle saaks pidada kohut Kanadas. Avaldatud võimalikkude seisukohtade kohta on üheliikmelise komisjoni esimees kohtunik Desphe-neSjise hiljem seletanud, et komisjon ei ole oma seisukohtadest avaldanud mingisugust informatsiooni mitte kellelegi ja ajalehes avaldatud arvamiste eest vastutab ainult seda aval Mise see on su-ja toob alati kok- Nii tolmus nov. 8.a. Dr. Ao'Wen(lt surnud, Saksamaal Düsseldorfi juures asuvas Hochthalis suri> 24. novemf)ri hommikul majandusteaduse doktor Alfred, Wendt. ' Dr. Wehdt oli saksa okui)atsiooni alguses omavalitsuse majandusdirektor, sattus aga okupatsioonivõimudega vastuollu katsete pärast saavutada eesti talupoegadele ja ettevõtetele paremaid tingimusi ja ieemaP dati oma ametist. Põgenes Rootsi, kusta töötas Olof-strömi autotehases, aidates Saksamaalt sinna tööle pääseda suuremal arvul eestlasi. Asus hiljem elama Düsseldorfi majanduskonsulendina. Ta oli oma erihariduse saanud nimelt Saksamaal. EPL Talvekaitse aedades 27. novembril toimunud T.E. maailma ülikoolidega ja muude tea- Aiandusklubi loenguõhtu avas e§i-duslike asutistega ning mitmesugus- jneeg M. Lepik, kes muuhulgas de-te huvialaste organisatsioonidega mqnstreeris püsilille maikellukese ling koostöös mitmetega nende hui- omapärast juurestikku. E. Kuris te-gast korraldada ühiseid üritusi, mis gi teatavaks, et USA on saanud Aktuse avasõna ütles Eesti Korpo- kooskõlas õppetooli eesmärkidega. pSraof aastaid kestnud vaidlusi ratsioonide Liidu š/a seenior, Rein See tahendab rahvusvahelisi kontak- parlamendis riikliku lille ROOSI Piibe, kes andis ülevaate Alma Mate- te asutistega vastavalt huvialale, mis näol. Roosi võistlejaks oli peiulill ri päeva tähistamisest Montreali aka- "^^^ °^ ^^^^^ oppetoohga, olgu see (Marigold). Üleliigne lämmastiku deemiliste organisatsioonide korral- huvialade ühtsus siis [a) õppeainete kasutamine väetisena võib tekita-dusel 1955.a. saadik ja esitas tabavaid P^^^^^ (ajalugu, haridus, majandus, ja vähki ja sellepärast kavatsetak-tähelepanekuid teadusest, ülikoolist, PoJ"tika, teadused jne.), (b) rahvusli- ge Euroopas piirata lämmastikväe-oskuse õppimisest võrreldes haridu- pmnal (soome-ugri üldiselt voi tiste tarvitamist Home and Disease se omandamisega ning hariduse üksikute rahvuste näol), voi (c) geo- Control in the Home Garden saab osast ühiskonnas. graafilisel pinnal (Baltikum, Lääne- tellida aadr. Communications Sellele järgnes ühine laul ,,Vivat ^õ^i?^^'^^^"^^^^^ Branch, Ontario Ministry of Agri-academia..." ; Vene asumaad). ° culture and Food, Legislative Buil- Aktuse peakõnelejat, prof. dr. Tõ- ettevalmistustöös on dr. Par- ^ings, Toronto, M7A 1A5. Mulla-nu Parmingutt, kui teadlast, autorit, caing jõudnud nii kaugele, et juba proovide tegemiseks vajalikku in-õppejõudu ja administraatorit esitles ^907.^. kevadtoestril saab loengu- jorn^ajgi^Qj,. ^j^jj^jj^^^^^^ ^a-kuulajaskonnale teadustaja, J. tega alata. Käsil on eestiainelise kir- boratories Unit 1, 503 Imperial Nurmberg. jalikuallikmateriali läbitöötamine ja Roa^j, Guelph, Ontario, NlH 619. - lähemal ajal läheb trükki indeks urn- cSJSSLn^^^ bes 1300 artikli koht^mis iseseisvu- .Jalvekaitse Aedades" kohta üt- Uma ettekanües^avalüas prot. Par- se aastatel ilmunud Eesti Statistika v Knriq knkknvnttpq iärsmist ming kindlat veendumust, et eestiai- Keskbüroo bülletäänides millede i f f okkuvo tes järgmist. nplinp nnnptnnl Tnrnntn TTliVnni,' Duiietaaniaes, miiieae Talvekaitse ulatuse määrab kliima. nelme oppetoo loronto Uhkooh ' täielikke kogusid on uuri ate aoks Talveks vaialiknniiqknqpffavarusta iSltraLltl^^^^^^^^^^^ külmale,-a päikesepaistele vastup. ka kogu Kanada eestlaskonnale. TparminRU ettekanne andis ku- da^amad Eriti tuuled kuivat^^^^^^ Vaimne looming omab seda suurema iukaÄb E e s S t e ^ o ^ Kulmasurm on tegelikult kuwa-kaalu mida rohkem see nn Innia '""^a'^^^^oii^f fesnaineiise oppeioon mise surm. Põhapool Torontot kül-ja teedest, mis nende leinates piirkondades vajavad tai-ürgimiseks ava-selgus sellest ka, kui ti, külmanud maa juurtest ei saa tai-enese tahte vili ja ei ole mitte mõne eesmärkide poole pürgimiseks ava- niederilkt välisjõupooU ette kirjutatud, peale tud on. Ühtlasi selgus sellest ka, kui ti külman surutud ega kontrollitud. Ja kui see palju on Välis-Eesti teadlased juba looming äratab ja süvendab teadmisi korda saatnua eestiaineliste teaduste ja kõlblaid tunge, siis o n vabal loo- viljelemisel ja millise põhjalikkusega mingul otsene j a kaudne mõju selle ning visadusega eesti õppetooli asu-rahya käekäigule, kelle jaoks see loo- tamistööd tehtud on. Mis aga kuula-ming määratud. (Eesti folkloor rah- jat eriliselt haaras, oli ilmne innustus, vusliku identsuse kujundajana ja kir- mis kõnelejat saatmas on äsjaasuta-jalik loominguline pärand rahvusli- tud õppetooli küsimustega tegelemi-kuäratajana jatee-tasandajanariikli- sel ja see teadlasele omane põhjalik-kule iseseisvusele). Eestiaineline tea- kus ning leidlikkus, millele tema duslik töö ja õpetus sai tõsiselt alata strateegia õppetoolil tööviljakuse ta- • alles Eesti iseseisvumisega ja Tartu gamiseks rajatud on. Ilmselt on õppe- Ulikooli uus-sünniga rahvusliku üli-, tool heades kätes. , . kooli näol. See töö jätkub täninigi ^UHIND TOOMAS HEINSOOLE Auhinnakomisjoni nimel tegi komisjoni liige, dr. A. Kurlents teatavaks, et ainus sissetulnud töö on esimese auhinna vääriliseks tunnistatud; (Auhinna suurusSöOOJ. Auhin-natöö autoriks osutus Toronto Ülikooli üliõpilane, Toomas H. Heinsoo. Töö, pealkirjaga ,,Arbätovi teesid", kujutab enesest ühe nüüdisaegse vene kommunistliku dogmaatiku vaadete kriitilist käsitlust. seal ja Teaduste Akadeemias Tallinnas, kuigi ainult piirides, kus ta vastuollu ei satu kehtivate poliitiliste doktriinidega. Selle lünga täitmisel s,aab eestiaineline õppetool Torontos oluliselt abiks olla, tehes kättesaadavaks fakte, "mis põhinevad objektiivsel teaduslikul uurimisel«, Õppetoolil on väljavaated kujuneda tähtsaks teaduslikuks keskuseks, küš eesti ajaloo ja fahvuslüsegla tegelevad distsipliinid teaduslikule uurimisele ja õpetamisele tulevad niihästi oma esimest teaduslikku kraadi taotlejate kui ka teaduslike edasiõppijate huvides. Kõneleja tegi tagasivaate ka õppetooli saamisloole, mille juures määravat osa etendasid prof. dr. Trass, arhitekt Tampõld ja teised, kes juba Tartu Kolledzhi ellukutsumisega näitasid, kuidas võimatuna näivat ettevõtet võimalikuks tehakse. Võrreldes eesti õppetooli tulevikku teiste vähemusrahvuste õppetoolide käekäiguga, on eesti õppetool paremas seisukorras selle poolest, et 'majanduslik toetus temale tuleb Tartu Kolledzhi kaudu selleks kindlaksmääratud statuudi kohaselt ja on seega vaba nendest meeleolude võimalikest muutumistest, mis aset võivad leida rahvuslikes organisatsioonides, mis teiste rahvuste õppetoole toetavad. Vastuvaidlematultselge on aga see, et eestiainelise õppetooH lakkamatu majanduslik toetamine peab jääma eesü ühiskonna pidevaks ülesandeks. med talvel vajalikku vett. Parim kate on lumi, kasutatakse okaspuude oksi, heinu, õlgi, sõnnikut, turvast jne. Hiirte kahjustuste vältimiseks pannakse talvekate kergelt külmanud maapinnale. Lume, jää, jäätormide, tuuhe ja soola kaitseks kasutatakse ka kotiriiet okaspuude juures. Seda pannakse ümber puude või kinnitatakse tugipuude külge, mis on pandud ümber okaspuude. Ainult jää ja lume kahjustuste vältimiseks kasutatakse ka nööri, mis pannakse spiraalselt ümber puu. On ka müügil vastavad võrgud. Vajaduse korral kasutatakse ka tugikeppe. Igal aastal hästi lõigatud puude kahjustused tormides on väikesed. Pärast tormi lõigatakse või saetakse murdunud oksad. Vajaduse korral tehakse ka puudele tasa- (aalustavat lõikamist. Pärast tormi raputatakse puude okstelt ettevaat-likuh lumi ja jää. Eriti jää põletab päikesepaistes okaspuude okkaid. Tuulle kaitseks istutatakse ka vasta- Aktusel kuulutati välja ka järgmi- vaid hekke.-Jäneste, kitsede jaJiiirte Õppetooli asutamisega on loodud keskus, mis väärika partnerina võib pidada teaduslikku korrespondentsi ja toimetada informatsioonivahetust ne, arvult 29 - s- tööde võistlus, millest osa võtma kutsutakse üliõpilasi, " kes oma esimest teaduslikku kraadi on taotlemas. Tööd peavad olema eestikeelsed ja kas eestiainelised, või võistleja erialalt, pikkusega vähemalt 30 kvart-lehekülge masinkirja ja peavad olema varjunime all komisjonile esitatud hiljemalt 1. novembriks 1987, aadressil Dr. A. Kurlents, 4367 Gircle Rd. Montreal, Quebec, Canada H3 W1Y5. Töölelisandatagu kinnine, autori varjunimega märgitud ümbrik, mis sisaldagu autori ees-ja perekonnanime, aadressi ja ülikooli nime, kuhu ta on immatrikuleeritud. Auhindu on kaks: I •« auhind ^500o-, II -4250.- Üksikasjalikumaid andmeid annavad peale dr. Kurlentsi ka teised komisjoniliikmed, dr. M. Pühvel ja abipräost H. Laaneots. Võistluste tulemused avaldatakse 1987. a. Alma Materi päeva aktusel Montrealis. Aktuse lõppsõna ütles Tiiu Põld-ma, kelle ettepanekul hümni lauldi. Laulude saatjana klaveril toimis helikunstnik Dagmar Kokker ja teadustajana J. Nurmberg. Aktusele järgneva kohvilaua korraldajaks olid sel aastal Eesti Üliõpi-, laste Seltsi daamid. . ts tõrjeks kasutatakse plastist ja ka tihedast võrgust kaitseid, mis asetatakse puude tüvede ümber. Hiirte tõrjeks pannakse need vähemalt 2 tolli maa sisse. Puid pritsitakse või tüvesid määritakse näiteks Škoot- ; iga, mis sisaldab Thiram'it. See annab puukoorele ebameeldiva maitse. Plastkaitsed ja puude tüvede määri-mine väldib kevadisi suuri temperatuuri kõikumisi, mis omakorda vahendab puutüvede mõranemisi. Lub-jatakse ka puutüved valgeks. Hiirte tõrjeks on ka müügil vastavad mürgid nagu- Warfarin jt. Mürk peab asetatama nii vastavatesse nõudesse, et linnud seda kätte ei saa. Järgnesid M. Lepiku huvitavad valguspildid taimedest ja ka lume-koorma all olevatest okaspuudest. Järgmiseks klubi ürituseks on peakoosolek 22.jaanuaril tegevusaruannete, valimiste ja kohviga. EKs NÄDALA RISTSÕNAD - PÜSTI: 1. Peksma; midagi hoog- PÕIKI: 1. Restoran, kõrts, 7. Maa- g^j^ j^uid hooletult ja umbropsu tege-kera kaaslane, 10 Vedelikunõu, 13. 2. Osmiumi keemiline sümbol, 3. J^®^^ - °" ^^«s vaadates üm- ingliskeelne ehitustehniline sõna - berringi 19. On hobuste kinnisidu- ^ ^ ^ ^ ^ IQOO naela teatud pinna-misejaoks, 20.Väljastsisse,mingisse ^^ikule, 4. Muinasegiptuse püha ehitusse, 22. Vanaaegne maapinna ^ärg, 5. Auväärne, austatud - va-maksustamisühik, 24. Hüüatus 25. ^^^^3 keeles, 6. Teatud grupp sõdu- Uks naiste käsitöid - on harilikult ^^-^ maakuulamisel. 7. Kustutusva-linikute või rättide äärtes. 26. Mina, ^end, 8. Ratsaväelasel, 9. Kaksikvo- 27. ....Meri - avameri, 28. Mõistu- ^^^^^ ^ J ^ ^ ^ Kõigepealt, esises. 29. Kaksikkonsonant, 30 Uks ^3331^3^ Jäme vorst, 13. Laegas, endisi ühistegehkke ettevõtteid Ees- 3^htel - murdes. 14. Teatud põllu-tis, 32. Vilkudes särama, 34. Laka tööriistad, 15. Madalas kohas, kahe - teatud sissepääsukoht, 35 Uks niäe vahel. 16. Temas, 17. Üks saksa saksakeele artikleid, 36. Mõtlemise keele eessõnadest, 18. Käredasti ar- „riist", 37. Uks imperialsüsteemi^^stgtg^^ ^^^^^^^^ mahatehtu, 19. Noodatäis kalu, 21. Partide sugukonnast olev veelind, 23. Tark, taiplik, 31.,Naisenimi; .... Mater, 33. Koloonia — Enamasti meretagune maa- J , sl^' 36- Mingi idee, 38. Vana naine — hüüdnimi, 44. Kandam, koorem, ras- rahvakeeles, 41. Indiumi keemiline kus, 45. Väljapääsematu seisukord, süjjibol, 43. Köit 47. Selline peaks maa jõuluajal olema, 50. Vestibüül, korteri osa. pikkusemõõte 1,609 km, 39. Küsimus, 40. Nikli keemiline sümbol, 42. Kohtus või võistlustel tarvitatava sõna lühend — tähendab: kellegi vastu, 43. Ameerika mehe eesnimi või s, 44. Teatud sayi-massist põletamise teel saadud ehi- „ „. , . , . , , tusmaterjal, 46. Millises kohas, 48. 47. Sellme peaks maa jõuluajal ole- ^urga mõõtühiku lühend, 49. ma 50 Vestibüül, korteri osa, 52. üksiklane. 51. Sinus, 52. Ühe kivilii- Valetada, kellegi „nahka üle kõrvade 54 ^^^^^ _ kops, maks, süda tõmmata". 53. See on fatalistide ^^e, 57. Ajanäitajad mis meeldisid poolt usutud. 55 Millal millel 56 venelastele peale anastatud maadele Varemed: muljud rõhud. 58 Ideaal sissemarssimist. 58. Esmaklassiline, -vanemas keeles. 59. Lidun. 61. parim - rahvakeeles, 60. Üks Eesti Kepp, 62. Laial, avaral, 64. Naiseni-, Vabadussõjast osavõtnud kindraleid, rtii 68.^Võta vastu. 69. Saared Paldis- ^^^^^^^ kolmenumbriline arv kl ligidal. 71. Ammuh ... - lahtise, eesti keeles. 63. Väike väljaehitis 72. Äärmiselt vastik. 76. katusel akna paigutamiseks. 64. Kü^ n i m e s Eelmises lehes ilmunud eestiaine-lise õppetooli külalisjirofessori piduliku ametisse seadmise kirjelduses on juhtunud eksitus Toronto Ülikqoli presidendi nimes, mis peal^ olema dr. George E. Connell. ^ iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim Eesti Sihtkapital Kanadas •• Armetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noi|rtele Ja teistele eesti organiSiatsioonidel© Eesti Sihtkapital Kanaldas kaudu tulumalcsuyaba kviitungi saamiseks. — Eesti Majal 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 liiliiiiiiililiiisgiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiittiiiiiiiUiitiiiii^ Mul opereeriti pimesool välja. Igatahes pidas ta 75 aastat vastu. Nii kaua ei pea vastu ükski auto tagava-raosa. Intelligent naudib hammustada kätt, kes talle toitu annab, aga ta ei hammusta kätt maha. Olen veendunud, etpaljudteatritü-kid on selleks kirjutatud, et publikut vihastada. suuga, Kolmnurkne puri purjelaeva eesot- ^^^^^^ gS. Meile kõigile hädava-sas, 78. Teatud aedviljad, 79 Pas- jaiik nii valgustuseks kui muuks, 66. sung, augu ja võlli omavaheline Vaevalt märgatav udu või suits, 67. Iganes; ei .... — mitte kunagi. 69. les, 81. Uks magustoitudest. 83. (jks väga vanaaegseid filmikoomi- Ulemkoda Ameerikas. 84.. Pea veel kuid, 70. Üks vanematest, 73. Üks kaua vastu, 86. Peen naine, 88. Mina, prantsuskeele artikleid, 74. Vaap, 75. 89. Kulla keemiline sümbol, 90. Kel- ^a kõige pikem ... on lühike, 77. lel. 91. Teatud gruppide praegune y a a t a - l ü h e n d u s , 78. Näita näpuga, lööksõna. 92. On vajalik millegi ost- Tahtejõudu, energiat, agarust, 82. miseks, 94. Uks eesti keeles.mitteesi- si^a. 85. Kantav kUnistus või ilus-nevtähti. 96. See tähendab —lühend, ^yg^ gy jgje of — Inglise saar 97. Raadiumi keemilirie^šümbol, 98. ün meres, 91. Eesti omaaegne kuulus Parem, 101. Ühe algkoolist kõrgema ^Q^^^^, kehv ja viljakandmatu maa, kooh omaaegne hüüdnimi, 103. Uks gg Läks laiali, kadus, 94. Nurisen, jooginõu. 105 Suure perega inimene. 95 yäga madalas seisuses töömees 109. Uks jõuallikaid, 110. On silmale Hiinas, 96. Kuulus tervistusallikate-nauditav, 111. Selle murdumisel ga kuurort Belgias, 97. Ühe kuulipil-peab kaua aega kipsis olema, 113. duja sõjaväeline lühend, 99. Üks Ees- Sama mis 28 poiki, 114. Uks saksa omaaegseid kindlustusseltse, 100. keele artikleid 116 umber - vp^jj^edavärvilisi, 101. Mõningaid oeldi baltisakslastele enne Saksa- aastaid tagasi menukas olnud operett Vene sõda, 118. Piirits, võrkude ku- ja film, 102. ... Lahe - H. Susi dumisel tarvitatav riist, 119. Vilets, .^j^aan jutustustes, 103. Klass; kell näru, 120. Väikesel olendil, kalapo- _ i^hend, 104. Üks avausi peas, 106. jal, 123. Kolmele viitav sõna eesliide, Ruteeniumi keemiline sümbol, 107. 124. U^ks tegelasi 0. Luts'u ,.Keva- Esimene, primaarne. 108. Noa vanim des", 126. Odra- või nisuleib, 129. p^gg^ ^^2. A. SaaPi üks ajaloolisi Võtab märgi püssi kirbule. 131. Uks romaane. 115. Punakaspruun, 117. noote, 132. Kitsake, 137. Kondine, ägatud lehtpüucJe rippuvaid õisi- 138. Uks raudtee lõppjaamu Läti piiri kuid, 118. Abivalmidus, avatud sü-ligidal, 139. Nende ennustus ei pea ^ame ja käega olek, 121. Koht, paik. alati paika, 142. Barrymore - ^22. Omaaegse kuulsa näitlejanna väga kuulsa endisaegse näitlejanna Dagover'i eesnimi, ameerika naise eesnimi. 143. Elementaarne osa. 144. hüüdnimi. 124. Teatud kirjaliku või Egoistlik sona, 145. Uks sidesõnu, guulise nõusoleku, 125. Parsile kui- 147. Mina, 148. Religiooni, 150. Ni- ^^^^ p^^dud vili, 1,26. Naisenin^i, voo, 151. Uks Tallinna tänavaid, 152. ^27. Võib eriliste teenetega tegelane Mamma...-itaallaste kaest õpitud jj^^^es organisatsioonis olla, 128. väljendus, 153. Kamp, trobikond, j^gie naaberriigi pealinn - algkee- 155.......õigus - oma tahte maksma- ^gs, 130. On tule süütamiseks vajalik. panek tugevama ja toorema isiku 131.1 (Jks sügavroheline vääriskivi, füüsilise üleolekuga, 158. Uks Eesti 133 Kolmikkonsonant, 134. Hüüe, heliloojaid, 159. Ameerika koige 135. Põllumaa mis korduvateks hari- EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS PÕIKI: 1. Saeke. 6. Aita. 10. Elik. - väiksema osariigi ametlik lühendus, mTstekVon a'jutisVh v7ba"ksTäe^ Abistamiskeskus, Box 34018/ S-100 26, Stockho8m,Sw®d®n. PuiiiiHiuigaaia Alma Materi päeva aktuselt Montrealis. Auhinnakomisjon (vasakult): prof. M. Pühvel, dr. A. Kurlents ja õp. H. Laaneots, kes teeb teatavaks võitja. Paremal — Rein Piibe avasõna ütlemas, all aHus lõppes ma ütleja Tiiu Põldma. Foto — Meeme Sultson i ^ - Eeter. 15.. Saal. 16. Lumi. 17. PHka. 18. Suva. 19. Uuel. 20. Peksta. 22. Katusele. 24. Luna. 26. Limased. 27. Astendan. 31. Sid. 32. Mae M.D. 33. Pesen. 35. Ses. 38. Maha. 39. Neiud. 40. Sudi. 41. Uba. 42. Pudsu. • 43. Palav. 44. Sau. 45. Traalima. 47. Esitama. 51. Tara. 52. Valitsus. 54. Sedasi. 58. Irmi. 59. Iste. 61. Munad. 62. Tael 63. Gaid. 64. Astel. 65. Elli. 66. Algu. 67. Liida. POSTLl. Sepp.2. Aele.3.Etik.4. Kekslema. 5. Eratund. 6. Ass. 7. Lauk. 8. Taval. 9. Alatised. 10. Elus t i i l . Luues. 12. Imele. 13. Kiled. 21- And. 23. Umin. 25. Aaped. 27. A^mu. 28. SAAB. 29. Teha. 30. Neist. 34. Suurt. 35, Suli. 36. Edam. Siva. 39. Nuumsiga. 40. Saladusi. 160. On kaelasidemel selle kandmisel, 161. Asundus Harjumaal ja Saaremaal, 162. Üks ingliskeele umb-määraseid artikleid, 163. Ühe soojendava algelemendi, 165. Üks noote, 166. Surmaheitlus. 168. Tülitsege. 136. Ärevil, erutatud, 138. Järnefelfi teos; see on väärt selle eest sõtta minna, 140. Valgushulga ühiku luu-meni lühend, 141. Toon esile, kannan ette, 144. Tugevad tuulehood, 146. Maa seest külma ve6 väljavoolamise 170. Peale põletamist hästi viljakal koht - luulekeeles, 149. Vanade põllumaal, 172. Mitte õiget teed lei- eestlaste mütoloogilisele jumalale, da; seda teha olevat mimlik, 173.,Uhe 152, Vähesele hulgale või üksikutele Tartu endisaegse kuulsa akadeemili- ^^tav sõna, 153. Kuur, küün, kerge se spordiseltsi nimetähed mis olid ehitus, 154.Vaata-murdes. 156.«... selle ametlikuks nimeks. 174. Lntma ja mured" - Karl RumorTnovelliko- - inglise keeles, 175. Uks Ameerika 157. Väike asula. 160. Rahvusva-osariike. heline hädasignaal, 164. Üks vane- * — — ~ - • matest, 167. Üks endisi Tallinna res- 42. Paat. 43. Paremal. 44. Stiili. 46. torane, 189. Üks nootidest, 171. Ladi- Aas. 47. Evite. 48. Saral. 49. Ilmel. 50. nakeelse „Issanda aastal" lühend. Ausal. 53. Stig. 55. Anti. 56. Saed. 57. (Koostanud E.V.) 60. Edu. (Lahendus järgmises lehes) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-18-09