Meie Elu = Our life, December 18, 1986

              „Meie Elu"nr. 51 (1919) 198S NELJAPÄEVAL, 18.
asxm
l' THURSDAY, DEGEMBER18 9
• f
estis suri arhitekt
2. nov. suri Eestis arhitekt Amold
Matteus, kes oli T^artu linnaarhitekt
1926-1960. a. (vahöpeal 5 aastat va­bakutseline).
Ta sündis 13. dets. 1897
Võrumaal. Õppis Karlsruhe Tehni­kaülikoolis
1821-rt25. Tartus on te­ma
kavandatud „Vanemuise" juur­deehitus;
planeeris Tähtvere linna­osa,
rajas Tamme staadioni jaiirina
ujula. Kokku on A. Matteus projek­teerinud
ligi 600 hoonet.
Mida taotleb
Deschenes'!
a • in?
Nõmidanimetatud „sõja^kurjl
jate'^ küsimuse selgitamisek|is moo­dustatud
Deschenes'! komisjon pi­di
valitsusele esitama oma pika­ajalise
tegevuse aruande sel näda­lal.
Nüüd on kanada ajakirjandu­ses
avaldatud informatsioone ko^
misjoni võimalikkude seisukohta­de
ja ettepanekute kohta. „Qlobe
and M a i l ' i " teateil soovitavat ko­misjoni
aruanne Kanadal sõlmida
Nõukogude Liiduga ja Iisraeliga
kurjategijate väljaandmise lepin­gud
ja muuta Kanada kriminaal-seadustikku,
nii et,,sõjakurjategi­jate"
üle saaks pidada kohut Kana­das.
Avaldatud võimalikkude seisu­kohtade
kohta on üheliikmelise ko­misjoni
esimees kohtunik Desphe-neSjise
hiljem seletanud, et komis­jon
ei ole oma seisukohtadest aval­danud
mingisugust informatsiooni
mitte kellelegi ja ajalehes avalda­tud
arvamiste eest vastutab ainult
seda aval
Mise
see
on su-ja
toob alati kok-
Nii tolmus
nov. 8.a.
Dr. Ao'Wen(lt surnud,
Saksamaal Düsseldorfi juures asu­vas
Hochthalis suri> 24. novemf)ri
hommikul majandusteaduse doktor
Alfred, Wendt. '
Dr. Wehdt oli saksa okui)atsiooni
alguses omavalitsuse majandusdi­rektor,
sattus aga okupatsioonivõi­mudega
vastuollu katsete pärast saa­vutada
eesti talupoegadele ja ettevõ­tetele
paremaid tingimusi ja ieemaP
dati oma ametist.
Põgenes Rootsi, kusta töötas Olof-strömi
autotehases, aidates Saksa­maalt
sinna tööle pääseda suuremal
arvul eestlasi. Asus hiljem elama
Düsseldorfi majanduskonsulendina.
Ta oli oma erihariduse saanud nimelt
Saksamaal.
EPL
Talvekaitse aedades
27. novembril toimunud T.E.
maailma ülikoolidega ja muude tea- Aiandusklubi loenguõhtu avas e§i-duslike
asutistega ning mitmesugus- jneeg M. Lepik, kes muuhulgas de-te
huvialaste organisatsioonidega mqnstreeris püsilille maikellukese
ling koostöös mitmetega nende hui- omapärast juurestikku. E. Kuris te-gast
korraldada ühiseid üritusi, mis gi teatavaks, et USA on saanud
Aktuse avasõna ütles Eesti Korpo- kooskõlas õppetooli eesmärkidega. pSraof aastaid kestnud vaidlusi
ratsioonide Liidu š/a seenior, Rein See tahendab rahvusvahelisi kontak- parlamendis riikliku lille ROOSI
Piibe, kes andis ülevaate Alma Mate- te asutistega vastavalt huvialale, mis näol. Roosi võistlejaks oli peiulill
ri päeva tähistamisest Montreali aka- "^^^ °^ ^^^^^ oppetoohga, olgu see (Marigold). Üleliigne lämmastiku
deemiliste organisatsioonide korral- huvialade ühtsus siis [a) õppeainete kasutamine väetisena võib tekita-dusel
1955.a. saadik ja esitas tabavaid P^^^^^ (ajalugu, haridus, majandus, ja vähki ja sellepärast kavatsetak-tähelepanekuid
teadusest, ülikoolist, PoJ"tika, teadused jne.), (b) rahvusli- ge Euroopas piirata lämmastikväe-oskuse
õppimisest võrreldes haridu- pmnal (soome-ugri üldiselt voi tiste tarvitamist Home and Disease
se omandamisega ning hariduse üksikute rahvuste näol), voi (c) geo- Control in the Home Garden saab
osast ühiskonnas. graafilisel pinnal (Baltikum, Lääne- tellida aadr. Communications
Sellele järgnes ühine laul ,,Vivat ^õ^i?^^'^^^"^^^^^ Branch, Ontario Ministry of Agri-academia..."
; Vene asumaad). ° culture and Food, Legislative Buil-
Aktuse peakõnelejat, prof. dr. Tõ- ettevalmistustöös on dr. Par- ^ings, Toronto, M7A 1A5. Mulla-nu
Parmingutt, kui teadlast, autorit, caing jõudnud nii kaugele, et juba proovide tegemiseks vajalikku in-õppejõudu
ja administraatorit esitles ^907.^. kevadtoestril saab loengu- jorn^ajgi^Qj,. ^j^jj^jj^^^^^^ ^a-kuulajaskonnale
teadustaja, J. tega alata. Käsil on eestiainelise kir- boratories Unit 1, 503 Imperial
Nurmberg. jalikuallikmateriali läbitöötamine ja Roa^j, Guelph, Ontario, NlH 619.
- lähemal ajal läheb trükki indeks urn- cSJSSLn^^^ bes 1300 artikli koht^mis iseseisvu- .Jalvekaitse Aedades" kohta üt-
Uma ettekanües^avalüas prot. Par- se aastatel ilmunud Eesti Statistika v Knriq knkknvnttpq iärsmist
ming kindlat veendumust, et eestiai- Keskbüroo bülletäänides millede i f f okkuvo tes järgmist.
nplinp nnnptnnl Tnrnntn TTliVnni,' Duiietaaniaes, miiieae Talvekaitse ulatuse määrab kliima.
nelme oppetoo loronto Uhkooh ' täielikke kogusid on uuri ate aoks Talveks vaialiknniiqknqpffavarusta
iSltraLltl^^^^^^^^^^^ külmale,-a päikesepaistele vastup.
ka kogu Kanada eestlaskonnale. TparminRU ettekanne andis ku- da^amad Eriti tuuled kuivat^^^^^^
Vaimne looming omab seda suurema iukaÄb E e s S t e ^ o ^ Kulmasurm on tegelikult kuwa-kaalu
mida rohkem see nn Innia '""^a'^^^^oii^f fesnaineiise oppeioon mise surm. Põhapool Torontot kül-ja
teedest, mis nende leinates piirkondades vajavad tai-ürgimiseks
ava-selgus
sellest ka, kui ti, külmanud maa juurtest ei saa tai-enese
tahte vili ja ei ole mitte mõne eesmärkide poole pürgimiseks ava- niederilkt
välisjõupooU ette kirjutatud, peale tud on. Ühtlasi selgus sellest ka, kui ti külman
surutud ega kontrollitud. Ja kui see palju on Välis-Eesti teadlased juba
looming äratab ja süvendab teadmisi korda saatnua eestiaineliste teaduste
ja kõlblaid tunge, siis o n vabal loo- viljelemisel ja millise põhjalikkusega
mingul otsene j a kaudne mõju selle ning visadusega eesti õppetooli asu-rahya
käekäigule, kelle jaoks see loo- tamistööd tehtud on. Mis aga kuula-ming
määratud. (Eesti folkloor rah- jat eriliselt haaras, oli ilmne innustus,
vusliku identsuse kujundajana ja kir- mis kõnelejat saatmas on äsjaasuta-jalik
loominguline pärand rahvusli- tud õppetooli küsimustega tegelemi-kuäratajana
jatee-tasandajanariikli- sel ja see teadlasele omane põhjalik-kule
iseseisvusele). Eestiaineline tea- kus ning leidlikkus, millele tema
duslik töö ja õpetus sai tõsiselt alata strateegia õppetoolil tööviljakuse ta- •
alles Eesti iseseisvumisega ja Tartu gamiseks rajatud on. Ilmselt on õppe-
Ulikooli uus-sünniga rahvusliku üli-, tool heades kätes. , .
kooli näol. See töö jätkub täninigi ^UHIND TOOMAS HEINSOOLE
Auhinnakomisjoni nimel tegi ko­misjoni
liige, dr. A. Kurlents teata­vaks,
et ainus sissetulnud töö on
esimese auhinna vääriliseks tunnis­tatud;
(Auhinna suurusSöOOJ. Auhin-natöö
autoriks osutus Toronto Üli­kooli
üliõpilane, Toomas H. Hein­soo.
Töö, pealkirjaga ,,Arbätovi tee­sid",
kujutab enesest ühe nüüdisaeg­se
vene kommunistliku dogmaatiku
vaadete kriitilist käsitlust.
seal ja Teaduste Akadeemias Tallin­nas,
kuigi ainult piirides, kus ta vas­tuollu
ei satu kehtivate poliitiliste
doktriinidega. Selle lünga täitmisel
s,aab eestiaineline õppetool Torontos
oluliselt abiks olla, tehes kättesaada­vaks
fakte, "mis põhinevad objek­tiivsel
teaduslikul uurimisel«,
Õppetoolil on väljavaated kujune­da
tähtsaks teaduslikuks keskuseks,
küš eesti ajaloo ja fahvuslüsegla tege­levad
distsipliinid teaduslikule uuri­misele
ja õpetamisele tulevad niihäs­ti
oma esimest teaduslikku kraadi
taotlejate kui ka teaduslike edasiõp­pijate
huvides. Kõneleja tegi tagasi­vaate
ka õppetooli saamisloole, mille
juures määravat osa etendasid prof.
dr. Trass, arhitekt Tampõld ja teised,
kes juba Tartu Kolledzhi ellukutsu­misega
näitasid, kuidas võimatuna
näivat ettevõtet võimalikuks tehak­se.
Võrreldes eesti õppetooli tulevik­ku
teiste vähemusrahvuste õppetoo­lide
käekäiguga, on eesti õppetool
paremas seisukorras selle poolest, et
'majanduslik toetus temale tuleb Tar­tu
Kolledzhi kaudu selleks kindlaks­määratud
statuudi kohaselt ja on see­ga
vaba nendest meeleolude võimali­kest
muutumistest, mis aset võivad
leida rahvuslikes organisatsiooni­des,
mis teiste rahvuste õppetoole
toetavad. Vastuvaidlematultselge on
aga see, et eestiainelise õppetooH
lakkamatu majanduslik toetamine
peab jääma eesü ühiskonna pidevaks
ülesandeks.
med talvel vajalikku vett. Parim kate
on lumi, kasutatakse okaspuude ok­si,
heinu, õlgi, sõnnikut, turvast jne.
Hiirte kahjustuste vältimiseks pan­nakse
talvekate kergelt külmanud
maapinnale. Lume, jää, jäätormide,
tuuhe ja soola kaitseks kasutatakse
ka kotiriiet okaspuude juures. Seda
pannakse ümber puude või kinnita­takse
tugipuude külge, mis on pan­dud
ümber okaspuude. Ainult jää ja
lume kahjustuste vältimiseks kasuta­takse
ka nööri, mis pannakse spiraal­selt
ümber puu. On ka müügil vasta­vad
võrgud. Vajaduse korral kasuta­takse
ka tugikeppe. Igal aastal hästi
lõigatud puude kahjustused tormides
on väikesed. Pärast tormi lõigatakse
või saetakse murdunud oksad. Vaja­duse
korral tehakse ka puudele tasa-
(aalustavat lõikamist. Pärast tormi
raputatakse puude okstelt ettevaat-likuh
lumi ja jää. Eriti jää põletab
päikesepaistes okaspuude okkaid.
Tuulle kaitseks istutatakse ka vasta-
Aktusel kuulutati välja ka järgmi- vaid hekke.-Jäneste, kitsede jaJiiirte
Õppetooli asutamisega on loodud
keskus, mis väärika partnerina võib
pidada teaduslikku korrespondentsi
ja toimetada informatsioonivahetust
ne, arvult 29 - s- tööde võistlus, mil­lest
osa võtma kutsutakse üliõpilasi, "
kes oma esimest teaduslikku kraadi
on taotlemas. Tööd peavad olema
eestikeelsed ja kas eestiainelised, või
võistleja erialalt, pikkusega vähe­malt
30 kvart-lehekülge masinkirja
ja peavad olema varjunime all komis­jonile
esitatud hiljemalt 1. novem­briks
1987, aadressil Dr. A. Kurlents,
4367 Gircle Rd. Montreal, Quebec,
Canada H3 W1Y5. Töölelisandatagu
kinnine, autori varjunimega märgi­tud
ümbrik, mis sisaldagu autori ees-ja
perekonnanime, aadressi ja üli­kooli
nime, kuhu ta on immatriku­leeritud.
Auhindu on kaks: I •« au­hind
^500o-, II -4250.- Üksikasjali­kumaid
andmeid annavad peale dr.
Kurlentsi ka teised komisjoniliik­med,
dr. M. Pühvel ja abipräost H.
Laaneots. Võistluste tulemused aval­datakse
1987. a. Alma Materi päeva
aktusel Montrealis.
Aktuse lõppsõna ütles Tiiu Põld-ma,
kelle ettepanekul hümni lauldi.
Laulude saatjana klaveril toimis
helikunstnik Dagmar Kokker ja tea­dustajana
J. Nurmberg.
Aktusele järgneva kohvilaua kor­raldajaks
olid sel aastal Eesti Üliõpi-,
laste Seltsi daamid. .
ts
tõrjeks kasutatakse plastist ja ka ti­hedast
võrgust kaitseid, mis aseta­takse
puude tüvede ümber. Hiirte
tõrjeks pannakse need vähemalt 2
tolli maa sisse. Puid pritsitakse või
tüvesid määritakse näiteks Škoot-
; iga, mis sisaldab Thiram'it. See an­nab
puukoorele ebameeldiva maitse.
Plastkaitsed ja puude tüvede määri-mine
väldib kevadisi suuri tempera­tuuri
kõikumisi, mis omakorda va­hendab
puutüvede mõranemisi. Lub-jatakse
ka puutüved valgeks. Hiirte
tõrjeks on ka müügil vastavad mür­gid
nagu- Warfarin jt. Mürk peab
asetatama nii vastavatesse nõudesse,
et linnud seda kätte ei saa.
Järgnesid M. Lepiku huvitavad
valguspildid taimedest ja ka lume-koorma
all olevatest okaspuudest.
Järgmiseks klubi ürituseks on pea­koosolek
22.jaanuaril tegevusaruan­nete,
valimiste ja kohviga.
EKs
NÄDALA RISTSÕNAD
- PÜSTI: 1. Peksma; midagi hoog-
PÕIKI: 1. Restoran, kõrts, 7. Maa- g^j^ j^uid hooletult ja umbropsu tege-kera
kaaslane, 10 Vedelikunõu, 13. 2. Osmiumi keemiline sümbol, 3.
J^®^^ - °" ^^«s vaadates üm- ingliskeelne ehitustehniline sõna -
berringi 19. On hobuste kinnisidu- ^ ^ ^ ^ ^ IQOO naela teatud pinna-misejaoks,
20.Väljastsisse,mingisse ^^ikule, 4. Muinasegiptuse püha
ehitusse, 22. Vanaaegne maapinna ^ärg, 5. Auväärne, austatud - va-maksustamisühik,
24. Hüüatus 25. ^^^^3 keeles, 6. Teatud grupp sõdu-
Uks naiste käsitöid - on harilikult ^^-^ maakuulamisel. 7. Kustutusva-linikute
või rättide äärtes. 26. Mina, ^end, 8. Ratsaväelasel, 9. Kaksikvo-
27. ....Meri - avameri, 28. Mõistu- ^^^^^ ^ J ^ ^ ^ Kõigepealt, esi­ses.
29. Kaksikkonsonant, 30 Uks ^3331^3^ Jäme vorst, 13. Laegas,
endisi ühistegehkke ettevõtteid Ees- 3^htel - murdes. 14. Teatud põllu-tis,
32. Vilkudes särama, 34. Laka tööriistad, 15. Madalas kohas, kahe
- teatud sissepääsukoht, 35 Uks niäe vahel. 16. Temas, 17. Üks saksa
saksakeele artikleid, 36. Mõtlemise keele eessõnadest, 18. Käredasti ar-
„riist", 37. Uks imperialsüsteemi^^stgtg^^ ^^^^^^^^ mahatehtu, 19.
Noodatäis kalu, 21. Partide sugukon­nast
olev veelind, 23. Tark, taiplik,
31.,Naisenimi; .... Mater, 33. Koloo­nia
— Enamasti meretagune maa-
J , sl^' 36- Mingi idee, 38. Vana naine —
hüüdnimi, 44. Kandam, koorem, ras- rahvakeeles, 41. Indiumi keemiline
kus, 45. Väljapääsematu seisukord, süjjibol, 43. Köit
47. Selline peaks maa jõuluajal ole­ma,
50. Vestibüül, korteri osa.
pikkusemõõte 1,609 km, 39. Küsi­mus,
40. Nikli keemiline sümbol, 42.
Kohtus või võistlustel tarvitatava sõ­na
lühend — tähendab: kellegi vastu,
43. Ameerika mehe eesnimi või
s, 44. Teatud sayi-massist
põletamise teel saadud ehi-
„ „. , . , . , , tusmaterjal, 46. Millises kohas, 48.
47. Sellme peaks maa jõuluajal ole- ^urga mõõtühiku lühend, 49.
ma 50 Vestibüül, korteri osa, 52. üksiklane. 51. Sinus, 52. Ühe kivilii-
Valetada, kellegi „nahka üle kõrvade 54 ^^^^^ _ kops, maks, süda
tõmmata". 53. See on fatalistide ^^e, 57. Ajanäitajad mis meeldisid
poolt usutud. 55 Millal millel 56 venelastele peale anastatud maadele
Varemed: muljud rõhud. 58 Ideaal sissemarssimist. 58. Esmaklassiline,
-vanemas keeles. 59. Lidun. 61. parim - rahvakeeles, 60. Üks Eesti
Kepp, 62. Laial, avaral, 64. Naiseni-, Vabadussõjast osavõtnud kindraleid,
rtii 68.^Võta vastu. 69. Saared Paldis- ^^^^^^^ kolmenumbriline arv
kl ligidal. 71. Ammuh ... - lahtise, eesti keeles. 63. Väike väljaehitis
72. Äärmiselt vastik. 76. katusel akna paigutamiseks. 64. Kü^
n i m e s
Eelmises lehes ilmunud eestiaine-lise
õppetooli külalisjirofessori pidu­liku
ametisse seadmise kirjelduses
on juhtunud eksitus Toronto Ülikqoli
presidendi nimes, mis peal^ olema dr.
George E. Connell. ^
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim
Eesti Sihtkapital Kanadas ••
Armetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noi|rtele Ja
teistele eesti organiSiatsioonidel©
Eesti Sihtkapital Kanaldas
kaudu tulumalcsuyaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Majal 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
liiliiiiiiililiiisgiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiittiiiiiiiUiitiiiii^
Mul opereeriti pimesool välja. Iga­tahes
pidas ta 75 aastat vastu. Nii
kaua ei pea vastu ükski auto tagava-raosa.
Intelligent naudib hammustada
kätt, kes talle toitu annab, aga ta ei
hammusta kätt maha.
Olen veendunud, etpaljudteatritü-kid
on selleks kirjutatud, et publikut
vihastada.
suuga,
Kolmnurkne puri purjelaeva eesot- ^^^^^^ gS. Meile kõigile hädava-sas,
78. Teatud aedviljad, 79 Pas- jaiik nii valgustuseks kui muuks, 66.
sung, augu ja võlli omavaheline Vaevalt märgatav udu või suits, 67.
Iganes; ei .... — mitte kunagi. 69.
les, 81. Uks magustoitudest. 83. (jks väga vanaaegseid filmikoomi-
Ulemkoda Ameerikas. 84.. Pea veel kuid, 70. Üks vanematest, 73. Üks
kaua vastu, 86. Peen naine, 88. Mina, prantsuskeele artikleid, 74. Vaap, 75.
89. Kulla keemiline sümbol, 90. Kel- ^a kõige pikem ... on lühike, 77.
lel. 91. Teatud gruppide praegune y a a t a - l ü h e n d u s , 78. Näita näpuga,
lööksõna. 92. On vajalik millegi ost- Tahtejõudu, energiat, agarust, 82.
miseks, 94. Uks eesti keeles.mitteesi- si^a. 85. Kantav kUnistus või ilus-nevtähti.
96. See tähendab —lühend, ^yg^ gy jgje of — Inglise saar
97. Raadiumi keemilirie^šümbol, 98. ün meres, 91. Eesti omaaegne kuulus
Parem, 101. Ühe algkoolist kõrgema ^Q^^^^, kehv ja viljakandmatu maa,
kooh omaaegne hüüdnimi, 103. Uks gg Läks laiali, kadus, 94. Nurisen,
jooginõu. 105 Suure perega inimene. 95 yäga madalas seisuses töömees
109. Uks jõuallikaid, 110. On silmale Hiinas, 96. Kuulus tervistusallikate-nauditav,
111. Selle murdumisel ga kuurort Belgias, 97. Ühe kuulipil-peab
kaua aega kipsis olema, 113. duja sõjaväeline lühend, 99. Üks Ees-
Sama mis 28 poiki, 114. Uks saksa omaaegseid kindlustusseltse, 100.
keele artikleid 116 umber - vp^jj^edavärvilisi, 101. Mõningaid
oeldi baltisakslastele enne Saksa- aastaid tagasi menukas olnud operett
Vene sõda, 118. Piirits, võrkude ku- ja film, 102. ... Lahe - H. Susi
dumisel tarvitatav riist, 119. Vilets, .^j^aan jutustustes, 103. Klass; kell
näru, 120. Väikesel olendil, kalapo- _ i^hend, 104. Üks avausi peas, 106.
jal, 123. Kolmele viitav sõna eesliide, Ruteeniumi keemiline sümbol, 107.
124. U^ks tegelasi 0. Luts'u ,.Keva- Esimene, primaarne. 108. Noa vanim
des", 126. Odra- või nisuleib, 129. p^gg^ ^^2. A. SaaPi üks ajaloolisi
Võtab märgi püssi kirbule. 131. Uks romaane. 115. Punakaspruun, 117.
noote, 132. Kitsake, 137. Kondine, ägatud lehtpüucJe rippuvaid õisi-
138. Uks raudtee lõppjaamu Läti piiri kuid, 118. Abivalmidus, avatud sü-ligidal,
139. Nende ennustus ei pea ^ame ja käega olek, 121. Koht, paik.
alati paika, 142. Barrymore - ^22. Omaaegse kuulsa näitlejanna
väga kuulsa endisaegse näitlejanna Dagover'i eesnimi, ameerika naise
eesnimi. 143. Elementaarne osa. 144. hüüdnimi. 124. Teatud kirjaliku või
Egoistlik sona, 145. Uks sidesõnu, guulise nõusoleku, 125. Parsile kui-
147. Mina, 148. Religiooni, 150. Ni- ^^^^ p^^dud vili, 1,26. Naisenin^i,
voo, 151. Uks Tallinna tänavaid, 152. ^27. Võib eriliste teenetega tegelane
Mamma...-itaallaste kaest õpitud jj^^^es organisatsioonis olla, 128.
väljendus, 153. Kamp, trobikond, j^gie naaberriigi pealinn - algkee-
155.......õigus - oma tahte maksma- ^gs, 130. On tule süütamiseks vajalik.
panek tugevama ja toorema isiku 131.1 (Jks sügavroheline vääriskivi,
füüsilise üleolekuga, 158. Uks Eesti 133 Kolmikkonsonant, 134. Hüüe,
heliloojaid, 159. Ameerika koige 135. Põllumaa mis korduvateks hari-
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKI: 1. Saeke. 6. Aita. 10. Elik. - väiksema osariigi ametlik lühendus, mTstekVon a'jutisVh v7ba"ksTäe^
Abistamiskeskus, Box 34018/
S-100 26, Stockho8m,Sw®d®n.
PuiiiiHiuigaaia
Alma Materi päeva aktuselt Montrealis. Auhinnakomisjon (vasakult):
prof. M. Pühvel, dr. A. Kurlents ja õp. H. Laaneots, kes teeb teatavaks
võitja. Paremal — Rein Piibe avasõna ütlemas, all aHus lõppes
ma ütleja Tiiu Põldma.
Foto — Meeme Sultson
i ^ - Eeter. 15.. Saal. 16. Lumi. 17.
PHka. 18. Suva. 19. Uuel. 20. Peksta.
22. Katusele. 24. Luna. 26. Limased.
27. Astendan. 31. Sid. 32. Mae M.D.
33. Pesen. 35. Ses. 38. Maha. 39.
Neiud. 40. Sudi. 41. Uba. 42. Pudsu.
• 43. Palav. 44. Sau. 45. Traalima. 47.
Esitama. 51. Tara. 52. Valitsus. 54.
Sedasi. 58. Irmi. 59. Iste. 61. Munad.
62. Tael 63. Gaid. 64. Astel. 65. Elli.
66. Algu. 67. Liida.
POSTLl. Sepp.2. Aele.3.Etik.4.
Kekslema. 5. Eratund. 6. Ass. 7.
Lauk. 8. Taval. 9. Alatised. 10. Elu­s
t i i l . Luues. 12. Imele. 13. Kiled.
21- And. 23. Umin. 25. Aaped. 27.
A^mu. 28. SAAB. 29. Teha. 30.
Neist. 34. Suurt. 35, Suli. 36. Edam.
Siva. 39. Nuumsiga. 40. Saladusi.
160. On kaelasidemel selle kandmi­sel,
161. Asundus Harjumaal ja Saa­remaal,
162. Üks ingliskeele umb-määraseid
artikleid, 163. Ühe soo­jendava
algelemendi, 165. Üks noote,
166. Surmaheitlus. 168. Tülitsege.
136. Ärevil, erutatud, 138. Järnefelfi
teos; see on väärt selle eest sõtta
minna, 140. Valgushulga ühiku luu-meni
lühend, 141. Toon esile, kannan
ette, 144. Tugevad tuulehood, 146.
Maa seest külma ve6 väljavoolamise
170. Peale põletamist hästi viljakal koht - luulekeeles, 149. Vanade
põllumaal, 172. Mitte õiget teed lei- eestlaste mütoloogilisele jumalale,
da; seda teha olevat mimlik, 173.,Uhe 152, Vähesele hulgale või üksikutele
Tartu endisaegse kuulsa akadeemili- ^^tav sõna, 153. Kuur, küün, kerge
se spordiseltsi nimetähed mis olid ehitus, 154.Vaata-murdes. 156.«...
selle ametlikuks nimeks. 174. Lntma ja mured" - Karl RumorTnovelliko-
- inglise keeles, 175. Uks Ameerika 157. Väike asula. 160. Rahvusva-osariike.
heline hädasignaal, 164. Üks vane-
* — — ~ - • matest, 167. Üks endisi Tallinna res-
42. Paat. 43. Paremal. 44. Stiili. 46. torane, 189. Üks nootidest, 171. Ladi-
Aas. 47. Evite. 48. Saral. 49. Ilmel. 50. nakeelse „Issanda aastal" lühend.
Ausal. 53. Stig. 55. Anti. 56. Saed. 57. (Koostanud E.V.)
60. Edu. (Lahendus järgmises lehes)