1986-04-10-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
) •
15 (1884) 19S@
„Meie.Elu" MI..• l^s (1884) 1986.; NELIÄPÄEVAL, 10, APKILLIL ^ THURSDAY, APRIL 10
de
in omapärased
Leg Street"
etornid, nagu
s Margareeta),
pärused rauast
Igid, nagu vana
iõi Vana Too-
Ur). :
lägusad seina-enistujate
uh-kuigi
need on
Ijeistes Sovjeii
piirama ai koib,
et Tallinn ei
litatud, sest.al-
)levat aga ker-iristidega,
kel-ilkohol.
Mine-turistide
arvu
illinn on lähe-ka
Sovjeti lin-
[teks, et pääse-istuma
mööda
l./kes on alati
kinni lööma,
moodustavad,
landiku linlas-leist
mitte rää-haiba
teenin-ijate
ja müüja-liBlt
muutnud?
sügavat mõju
palveränna'
[umbki neist
iks põhjuseks
[is pealegi on
lnist„SpeciaI
les
läbirääkimisi
löni esindajaga
[iste ameti) te-,
lingile ühisele
OSI menetlu-lite
suhtes. Aga
jle sellest pea-
(iest pärinevate
fõukpgude Liigee
rikuks nen-kedi,
edasitun-line
on arusaa-ide
Liidule ja
is.. Niisiis on
iine huvi seda
kõrvaldada,
cum kui Nõu-
|i valmis kasu-rile
pakub juu-
Igakiusamises.
[orda on tüge-le
Liidust saa-
}\ peseb kätt!
|ud Nõukogu-ir.
See on eriti .
Ivesse OSI esi-
|,Ryani isiklik
la raamatus, .
iidne annek-
[ii|du poolt on
Ja on tead-ii
see isik läbi^
ja võimudega
gude Liidult
Iterjalide eest.
inatisismi sildi
msi nendele
ivaste juures,
[ikupatsiooni-löömist
Nõu-lävutada
min-
'ust. M.uidugi
^õimalik ilma
la võimudega.
51 neid aseta-
[alitsuse" po-laldab
Nõu-loma
.alamaid
leeest, mida
Iceks.
3, siis on
linisteeriumi
iseks kindlasti
de kodanike
le Liitu. Vaat-jt
kirjeldatud
I, sõltuv ühest
vaid on koor;
luks eestlahs
[aikövskis) \\
leedulane,
praod senjl
tsiopni mitt^-
|le Ameerika
lamine oleklj
listel sõnadel,
5ima', polek
[i3ga kaitsek
küll „New
(hest rohkem
tivaks — Bal-i
üha laieneva
58 juudiyasta-
Idamiseks.
BIIOI
a
i)iiBiioiioiiBiiDManaiiOHai!Oiigiiaiiai'^iiiDiiBiiiMiiiiiiiMBiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiii^iiiiiBii^ BUBUBUB
0 e
Enam 2.
at organisatsioonides Onta-
!Pios vääristatakse tänavu „Volun-teer
Service Award" rinnamärgiga,
^ende hulgas 5 eestlast: Stella Kerja
Abel Lee Eesti Kunstide
usesl, Eino KurisEesti Ajaloo-fomisjonist
Kanadas, Helge Kurm
P Lydia Vohu-Viksten Eesti Liit
adas.
Stella Kerson on seltskondlikku
teinud 16 aastat ja saab 15-a.
i, Abel Lee samuti 16 a. ja saab
iS-a. märgi. EiiB43 Kurise panus on 7
aastat ja saab 5-a. märgi, Helge
Kurm on töötanud 10 aastat ja saab
^0-a. märgi, Lydia Vohu-Viksten on
SO-aastasž staazhiga ja vääristatak-
^®15-a. märgiga (märgid on pronk-
^5-, hõbe- ja kullavärvi, vastavalt
« a t e l e 5,10 ja 15).
Teenetemärkide üleandmise tse»
remooniad toimuvad ..Vabatahtlike
nädala" ajal 12-20. aprillini. To-s'ontDs
on teenetemärgi pidulik üle-sndmine
pühapäeval, 20. aprillil
Sheraton Centrel ballissaalis, ku-
5su oodatakse 765 märgisaajat.
Toronto Eesti Maja^peakoosolekult. juhatuse lauas vasakult: J.Roand,A. Keelmäsiin, A. Sepa, 0 . Fiil, A.
Silm, V. Niitenberg, i " . Tammistö jaT. Toome. All—• osa koosolekust osavõtjaid. Foto — Elmarllves
0 e o
(Algus esiküljel)
H. Niidas 463 häält. Juhatuse liik- organisatsioone käigus hoida kui
meiks seadis A. Keelmann üles kan- praegu. Eesti Majal tuleb arvestada
didaatideks: Vaigi Niitenberg,' A i l i tulude tagasiminekut. R. Kreem tegi
Silm, T, Toome, A. Alas, J. Roand, ettepaneku Eesti Maja juurde luua
komisjon, kes uurib eesli ühiskonna
kujunemist tulevikus. E.Salurand oli
juhatuse juurde uue komisjoni moodustamise
vastu, juhatus saab seda
küsimust selgitada vastavate erinõu-
Tiina Tammisto,' S.. Kaunismaa.
Täiendavalt seati kandidaatideks H.
Niidas, Silvi Terts, V. Rein, L. Prii ja
A. Tomson.
Hääletusel said hääli ja valiti juhatusse:
A. Silm 2229, V. Niitenberg pidamistega. R. Kreemi ettepanek
2215, A. Alas2086,T. Toome2048, J, läks'sooviavaldusena juhatusele.
Roand 2042, T. Tammisto 19^8 ja S. H. Raigna vaidles vastu pessimist-
Kaunismaa 1Ö16 häälega. Kandidaa- likele seisukohtadele eesti ühiskon-tideks
jäävad S. terts.749, H. Niidas na suhtes ja ütles, et need on isik-
601, y. Rein 2:^6, A. Tomson 116 ja L. likud arvamised. R. Kreem vastas, et
PriilOShäälega. U "i^ie ühiskonna arengu tendentsi
Revisjonikomisjoni liikmeiks vali- näitavad selgelt ametlikud statistili-ti
Mv Pedel,'E. Kuris ja % Terts, sed andmed,
kandidaadiks H. Raigna. Vannuta- Sõnavõttudes toodi ette ka seisu-lud
revidendiks valitakse T. Kõhelik. koht, et Eesti Maja muutmine hea-
Köosolekul algatatud küs%uste tegevaks organisatsiooniks oleks vaali
esitas H. Niidas ettepanekud, et randuse äraandmine. Q. Piil vastas,
edaspidi tegevusaasta tulud ja kulud et midagi ei tehta enne, kui andmed
esitatakse senisest erinevah, et saaks on käes ja küsimuse otsustab siis
paremini võrrelda, ja et eelarve enne peakoosolek. Peakoosolek kestis
esitamist näidatakse'vannutatud re- umbes 3 tundi. ,
videndile. Ta esimene ettepanek lükati
tagasi, teine võeti'vastii. i
.-EESTI ÜHISKONNAST •
TULEVIKUS
Edasi vahetati koosolekul mõtteid
juhtuse ringkirjas esitatud küsimuse
kohta Eesti Maja põhikirjaimuutmise
küsimuses. V. Rein ja R. Kreem oma
sõnavõttudes Juhtisid täiielepanu
sellele, et eestlaste ühiskondlik elu
näitab kokkutõmbumise tendentsi,
pidude Ja ürituste osavõtud ei ole
enam nii suurearvulised kui varem.
Ja tulevikus ei suudeta enam nii palju
mmmmmmmmmmmmm
MOÜGID
JÕEKÄÄRUL
MÜÜA SUVILA
Tel.'239-6590
liüpoteeklaenud
raamatiapidamin©
tulumaksureviilent
vajab 13. juulist - 3 . augustini 1986
KASVATAJAID, ABIKASVATAJAID;
. KÖÖGI PERSONALI ja
VETELPÄÄSTJAT , _
; , . •, ; . . . : •
Laste registreerimine suvekodusse on alanuc
Spoviavaldus^d jailaW registreerinriine:
Unda Montgomery, 173 Lyhnbrook Cres., Waterloo,
Ontario N2L 4X2. Tel. (519) 885-3882-.
SUVIHAR11:986 TOIMUB 5. JUULIL
Kuidas tõsta
eesti
Meie Elu" taBitusse.
0 9 • 0
9. ja 20. aprillil
dr. A. Rebane
5. ja 27. aprillil
dr. ]. Marky . 0 • e • ff
s
469-1322
461-6383
921-7777
1
Pastor K. Raid, oma jutluses,
pühap. 23. veebr, kutsus kirikulisi
üles võitlusele eesti rahva püsimajäämise
eest. Selles võitluses nägi
kõneleja kolme kindlust, milliseid
tuleks igal hinnal säilitada, arendada . .
ning kultiveerida. Kindluste nimed \P"!***
on: keel, kodu ja kogudus. Peatudes ^- laimets
lähemalt teisö kindluse, st. kodu juures,
mainis K. Raid, et paljude muude
funktsioonide kõrval, on eesti kodu
üheks tähtsamaks eesmärgiks järel-tuleva
soo soetamine. Kuna eestlaste
iive nii kodumaal kui ka võõrsil on
madal, siis tuleks iive ,tõstmine
akuutselt päevakorda võtta. Kogu-duseliikmeile
soovitas kõneleja järgmisi
sihte ning abinõusidkasutusele
võtta; 1. Nooremad abielupaarid är- osas märkis pastor Raid ära möödugu
piirdugu ühe või kahe lapsega, nud aastal baptisti kirikus ellu kut-
Sihiks olgu vähemalt kolme lapse sutud laste mänguaeda, millesse on
sünnitamine ning kasvatamine. Isegi rakendunud peamiselt vanemad ini-
4 kuni 6 last ei tohiks praeguste mesed ja mis on üldist tunnustust
majanduslike võimaluste juures va- lastevanemate pooh leidnud,
nematele üle jõu käia. 2. Lasteta Nagu kuuleme, kavatseb K. Raid
abielupaarid adopteerigu lapsi või eelpoolloetletud ideid jätkuvalt ram-hooldagu
kodutuks jäänud lapsi. 3. bivalguses, hoida, soovides neid tut-
Vallalised, lesed, üksikud ja vanava- vustada ka laiemale eesti avalikku-namad
toetagu lasterikkaid eesti pe- sele. Abielludes ise nelja aasta eest
rekondi majanduslikult või kinkigu vüelapselise lesega, loodab ta olla ka
oma aeg ning oskused laste järeleval- eeskujuks, eriti neile, kelle võimalu-veks,
nii et kergendada vanemate seks on adopteerimine või hoolda-töö-
ning kasvatuskoormat. Viimase mine.
on
osutunud Helsingi ülikooli professor
dr. Matti Klinge ja dr. Heinz von
zur
Dr. Matti Klinge töö on auhinnatud
Can. $3000.-suuruses, rootsikeelse
199»leheküljelise raamatu eest, mis
käsitab muistseid merevõimusid
Läänemerepiirkonnas. '
Sama teemat, veidi erinevates versioonides
on ta käsitanud varem soome
keeles pealkirja all ,,Muinaisuu-temme
merivallat"kirjeldades lääne^
meresoome rahvaste.(soome, eesti,
karjala jne.) ajalugu alates nn. Kale-vala^
ajast kuni meie muistse iseseisvuse
lõpuni. Kasutades ulatuslikke
allikaid suudab autor tõenäoliseks
teha, et nimetatud ajastul eksisteerisid
Läänemere ruumis suure mere-võimudena
ühel pool Rootsi-Põhjala
ja teisel pool läänemeresoomlaste
ühissüsteem, mis peale Soome hõlmas
Hiiu- ja Saaremaad, Lääne-Ees-tit
ja osa Kuramaad. Sealjuures leiab
rõhutamist mere, ja eriti Soome lahe,
mitte eraldav, vaid ühendav tähtsus
ja toime.
Dr. H. v.z. Mühleni töö on auhinnatud
Ca. 13000,- suuruses, 433-lehe-küljelise
raamatu eest ,,Reval vom
sechzehnten bis zum achtzehnten
Jahrhundert: Gestalten und Generat-sionen
eines Ratsgeschlechts". See
töö baseerub Tallinna linnaarhiivi
materjalidele, mis teatavasti sõja ajal
sattusid Saksamaale ja asuvad praegu
Bundesarhiivis Koblenzis. Autor
leiab, et kaheksa generatsiooni ja ligi
kolme sajandi jooksul on v.z. Mühleni
suguvõsast tulnud 5 Tallinna linnapead
ja 7 rae liiget. Selle perekondliku
uurimuse tagapõhjal avaldab autor
uusi andmeid Tallinna, ja Eesti
Muu
PROF. MATTI KLINGE
kirjeldab ta ka Narva rahvusliku
tähtsuse tõusu 16. sajandil, barokk-l^
ültuüri süvenemist Eestis ja pietismi
levikut Tallinnas.
Dr. A. Puksovi testamendi kohaselt
moodustatud Fondi ülesandeks
on anda auhindu uuemate teaduslike
uurimuste eest, mis käsitavad
eesti ajalugu peamiselt enne 1721.a.
Selle Fondi žürii koosseisu kuuluvad
Kieli ülikooli Põhja-Euroopa ajaloo
professor dr. Hain Rebas (esimees),
Taani riigiarhivar dr. Vello Helk ja
dr. Peep P. Rebane, ajaloo professor
Pennsylvania ülikoolis, USA-s.
Ettepanekud 1987.a. auhindadeks,
tuleyadsaata hiljemalt3. oktoobriks
;^986' aadressil'. Prof. Dr. H; Rebas,
Historisches Seminar.Olshausenstr.
^0-60, Universität Kiel, 2300 Kiel 1,
^est Germany. Muudes Fondi küsitlustes:
Prof. dr. Karl Aun, 46 Rose
Ave., Toronto, Ont., Canada, M4X
. 1N9. . •
EESTI VABARIIGI AUKONSUL JAAK TREIMAN
Treiman
esti Vabariigi
s Angelesee
Teatavasti jäi vakantseks 'Vabariigi loomisperioodil
Eesti Vabariigi aukonsuli koht- järgnevalt aastakümneil'
Los Angeleses Ernst Laur'i surmaga
21. juunil 1985. a. Sellele
kohale kandideedsid mitu isikut
ja peakonsul Ernst Jaaksonil
oli nendega ka isiklik
kontakt möödunud aastal.
Alates a. 1968 on Jaak Treiman
State Bar of California liige.
A-ail 1969-1^71 teenis ta Ühendriikide
sõjaväes Fort B6lvoir'is,
Virginias. Olles praktiseerinud
iseseisva advokaadina kümme
Peale igakülgsel kaalumist aastat, asutas ta koos partneriga
ning ettekandmist State Department'iie
Washingtonis on
nüüd Jaak Treiman ametlikuU
tunnustatud Eesti Vabariigi aukonsuliks
arvates 26; märtsist
1986.
Jaak Treiman sündis 27. juulil
1943.a. Võrus, jõudes seega veeta
mõned lühikesed lapsepõlve-kuud
Eestis, enne põgenemist
Rootsi koos vanematega (ema
Valentine ja isa Alfred Treiman).
Aastail 1944-1947 elas perekond
Stockholmis, seejärel Sydney's,
Austraalias, kuni 1951. aastani,
mil emigreeris Ühendriikidesse
detsembris.
Kõrgema hariduse on Jaak
Treiman omandanud ameerika
ülikoolides:, a^ 1964 saavutas ta
University of Southern California's
bakalaureuse kraadi poliitikateaduste
alal ja a. 1967 lõpetas
ülikooli õigusteaduse osakonna.
Kaks aastat hiljem lisas ta nende-,
le kraadidele veel magistrikraadi
rahvusvahelistes suhetes Chicago
ülikoolis. Magistritööks oli
rahvusvaheliste lepingute ana-'
lüüs peamiselt Venemaal tsaari
perioodist kuni kommunistide
võimuletulekuni ja eriti ka Eesti
advokaadibüroo nimega Treiman
& Schiffman, mis on spetsialiseerunud
äri-, kinnisvarade
ning päranduste ja* nende plaa-nimise
küsimustele. Büroo'aadress
21515 Vapowen Street,
Süite 211, Canoga Park, CA
91303, mis on ka Eesti Vabariigi
konsulaadi ametlikuks aadressiks.
Kutsetöö kõrval on Jaak Treiman
andnud oma panuse mitmele
ideelisele organisatsioonile,
ka juhatuiliikmena nagu
YMCA-s ja Ameerika Luteri K i rikus.
Balti organisatsioonides
on ta liige AABS-is (Association
for the Advancement of Baltic
Studies) ja Baltic American Free-dom
League, olles selle juriidiliseks
nõuandjaks.
Eraelu huvialadest märgib
Treiman ise: kämping ja korvpall
(ta kuulus omal ajal Los Angele-se
keskkoolide meistermeeskon-da),
edasi antikvaarsed raamatud
ja Vene revolutsioon.
aak Treimani abikaasa Jean
töötab instruktorina California
Lutheran University's ja neil on
14-aastane tütar Samantha.
Akadeemiliselt kuulub uus E.V.
aukonsul EÜS Põhjalasse.
n
n
n
n
u
01
loiiaiiiiiDiiDiiBiiiiiiiiiiiiioiiBiiaiiiiiiiiiiiiDiiiiisiioiiBiiDiiaiioiiDiioiiiiiiaiifiiiiiiiiiiiiiiiiiiia^
NADALAKROONIKA
WASHINGTON — USA infor- AIDS haiguse suhtes. LaRoucheli
matsiooniajakiri „USA TODAY arvatakse olevat USA parim era
INTERNATIONAL"; mida seni on salaluure organisatsioon ja tema
trükitud New Yorgis ja levitatud
rohkem kui 30 riigis Euroopas, Lä-his-
Idas, Aasias ja Põhja-Aafrikas,
hakatakse trükkima Shveitsis. Ajakirja
tekst koostatakse USA-s ja
saadetakse satelliidi kaudu Euroopasse,
TORONTO - Ontario Uusdemo-kraatide
partei liider Robert Rae selgitas
partei delegaatidele konverentsil,
et partei kassa on tühi. Võlga on
S2 miljonit ja kui sellest lahti ei saa,
siis partei olemasolu on ohustatud.
Partei võlgneb pankadele S l , l miljonit,
Kanada NDP-le S700.000 ja
S250.000 kohalikele NDP ühingutele
Ontarios.
WASHINGTON - Illinoisiosarji-gi
kuberneriks kandideerib liberaalse
partei kandidaadina Lindon
LaRouche, kes on saanud seal väga
populaarseks oma drastiliste nõudmistega.
Tema eesmärgiks on saada
valitud Illinoisi osariigi kuberneriks
ja hiljem USA presidendiks.
Tema sooviks on mõista surma kõik
uimastavate ainetega kaubitsejad
USA
mõttekaaslasedj taotlevad järgmis»
tel osariikide valimistel kandideerida
ja toetada LaRouche'i seisukohti
LaRouche peab end vaeseks,
kuid tema pooldajad ostsid temale
Virginias $1 miljoni väärtuses kinnisvara;
LaRouche elab 9eal oma
sakslasest naisega.
WASHINGTON - Kanada saadiku
abikaasa Sondra Gotlieb andis
oma sotsiaalsekretärile Connie Con-norile
kõrvakiilu tähtsate külaliste
juuresolekul, nii et sellel kukkus maha
kõrvarõngas. Esimene vabandas
ja teine võttis vabanduse kiiresti vastu,
kuid poliitikute juuresolekul, antud
kõrvakiilul võivad olla saatusli-
' kud tagajärjed mitmel isikul.
MONTREAL - 5. apr. asutati
partei, kelle eesmärgiks on tao-delda
Quebecile täielik iseseisvus.
Uuel parteil „Le Parti Independan-tiste"
direktoriks on Denis Monie-re
ja asutajaid liikmeid 806. Nendest
on suur osa endisi PQ liikmeid,
kes pettusid, et PQ ei suutnud
Quebecile iseseisvust saavutüi-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 10, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-04-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860410 |
Description
| Title | 1986-04-10-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ) • 15 (1884) 19S@ „Meie.Elu" MI..• l^s (1884) 1986.; NELIÄPÄEVAL, 10, APKILLIL ^ THURSDAY, APRIL 10 de in omapärased Leg Street" etornid, nagu s Margareeta), pärused rauast Igid, nagu vana iõi Vana Too- Ur). : lägusad seina-enistujate uh-kuigi need on Ijeistes Sovjeii piirama ai koib, et Tallinn ei litatud, sest.al- )levat aga ker-iristidega, kel-ilkohol. Mine-turistide arvu illinn on lähe-ka Sovjeti lin- [teks, et pääse-istuma mööda l./kes on alati kinni lööma, moodustavad, landiku linlas-leist mitte rää-haiba teenin-ijate ja müüja-liBlt muutnud? sügavat mõju palveränna' [umbki neist iks põhjuseks [is pealegi on lnist„SpeciaI les läbirääkimisi löni esindajaga [iste ameti) te-, lingile ühisele OSI menetlu-lite suhtes. Aga jle sellest pea- (iest pärinevate fõukpgude Liigee rikuks nen-kedi, edasitun-line on arusaa-ide Liidule ja is.. Niisiis on iine huvi seda kõrvaldada, cum kui Nõu- |i valmis kasu-rile pakub juu- Igakiusamises. [orda on tüge-le Liidust saa- }\ peseb kätt! |ud Nõukogu-ir. See on eriti . Ivesse OSI esi- |,Ryani isiklik la raamatus, . iidne annek- [ii|du poolt on Ja on tead-ii see isik läbi^ ja võimudega gude Liidult Iterjalide eest. inatisismi sildi msi nendele ivaste juures, [ikupatsiooni-löömist Nõu-lävutada min- 'ust. M.uidugi ^õimalik ilma la võimudega. 51 neid aseta- [alitsuse" po-laldab Nõu-loma .alamaid leeest, mida Iceks. 3, siis on linisteeriumi iseks kindlasti de kodanike le Liitu. Vaat-jt kirjeldatud I, sõltuv ühest vaid on koor; luks eestlahs [aikövskis) \\ leedulane, praod senjl tsiopni mitt^- |le Ameerika lamine oleklj listel sõnadel, 5ima', polek [i3ga kaitsek küll „New (hest rohkem tivaks — Bal-i üha laieneva 58 juudiyasta- Idamiseks. BIIOI a i)iiBiioiioiiBiiDManaiiOHai!Oiigiiaiiai'^iiiDiiBiiiMiiiiiiiMBiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiii^iiiiiBii^ BUBUBUB 0 e Enam 2. at organisatsioonides Onta- !Pios vääristatakse tänavu „Volun-teer Service Award" rinnamärgiga, ^ende hulgas 5 eestlast: Stella Kerja Abel Lee Eesti Kunstide usesl, Eino KurisEesti Ajaloo-fomisjonist Kanadas, Helge Kurm P Lydia Vohu-Viksten Eesti Liit adas. Stella Kerson on seltskondlikku teinud 16 aastat ja saab 15-a. i, Abel Lee samuti 16 a. ja saab iS-a. märgi. EiiB43 Kurise panus on 7 aastat ja saab 5-a. märgi, Helge Kurm on töötanud 10 aastat ja saab ^0-a. märgi, Lydia Vohu-Viksten on SO-aastasž staazhiga ja vääristatak- ^®15-a. märgiga (märgid on pronk- ^5-, hõbe- ja kullavärvi, vastavalt « a t e l e 5,10 ja 15). Teenetemärkide üleandmise tse» remooniad toimuvad ..Vabatahtlike nädala" ajal 12-20. aprillini. To-s'ontDs on teenetemärgi pidulik üle-sndmine pühapäeval, 20. aprillil Sheraton Centrel ballissaalis, ku- 5su oodatakse 765 märgisaajat. Toronto Eesti Maja^peakoosolekult. juhatuse lauas vasakult: J.Roand,A. Keelmäsiin, A. Sepa, 0 . Fiil, A. Silm, V. Niitenberg, i " . Tammistö jaT. Toome. All—• osa koosolekust osavõtjaid. Foto — Elmarllves 0 e o (Algus esiküljel) H. Niidas 463 häält. Juhatuse liik- organisatsioone käigus hoida kui meiks seadis A. Keelmann üles kan- praegu. Eesti Majal tuleb arvestada didaatideks: Vaigi Niitenberg,' A i l i tulude tagasiminekut. R. Kreem tegi Silm, T, Toome, A. Alas, J. Roand, ettepaneku Eesti Maja juurde luua komisjon, kes uurib eesli ühiskonna kujunemist tulevikus. E.Salurand oli juhatuse juurde uue komisjoni moodustamise vastu, juhatus saab seda küsimust selgitada vastavate erinõu- Tiina Tammisto,' S.. Kaunismaa. Täiendavalt seati kandidaatideks H. Niidas, Silvi Terts, V. Rein, L. Prii ja A. Tomson. Hääletusel said hääli ja valiti juhatusse: A. Silm 2229, V. Niitenberg pidamistega. R. Kreemi ettepanek 2215, A. Alas2086,T. Toome2048, J, läks'sooviavaldusena juhatusele. Roand 2042, T. Tammisto 19^8 ja S. H. Raigna vaidles vastu pessimist- Kaunismaa 1Ö16 häälega. Kandidaa- likele seisukohtadele eesti ühiskon-tideks jäävad S. terts.749, H. Niidas na suhtes ja ütles, et need on isik- 601, y. Rein 2:^6, A. Tomson 116 ja L. likud arvamised. R. Kreem vastas, et PriilOShäälega. U "i^ie ühiskonna arengu tendentsi Revisjonikomisjoni liikmeiks vali- näitavad selgelt ametlikud statistili-ti Mv Pedel,'E. Kuris ja % Terts, sed andmed, kandidaadiks H. Raigna. Vannuta- Sõnavõttudes toodi ette ka seisu-lud revidendiks valitakse T. Kõhelik. koht, et Eesti Maja muutmine hea- Köosolekul algatatud küs%uste tegevaks organisatsiooniks oleks vaali esitas H. Niidas ettepanekud, et randuse äraandmine. Q. Piil vastas, edaspidi tegevusaasta tulud ja kulud et midagi ei tehta enne, kui andmed esitatakse senisest erinevah, et saaks on käes ja küsimuse otsustab siis paremini võrrelda, ja et eelarve enne peakoosolek. Peakoosolek kestis esitamist näidatakse'vannutatud re- umbes 3 tundi. , videndile. Ta esimene ettepanek lükati tagasi, teine võeti'vastii. i .-EESTI ÜHISKONNAST • TULEVIKUS Edasi vahetati koosolekul mõtteid juhtuse ringkirjas esitatud küsimuse kohta Eesti Maja põhikirjaimuutmise küsimuses. V. Rein ja R. Kreem oma sõnavõttudes Juhtisid täiielepanu sellele, et eestlaste ühiskondlik elu näitab kokkutõmbumise tendentsi, pidude Ja ürituste osavõtud ei ole enam nii suurearvulised kui varem. Ja tulevikus ei suudeta enam nii palju mmmmmmmmmmmmm MOÜGID JÕEKÄÄRUL MÜÜA SUVILA Tel.'239-6590 liüpoteeklaenud raamatiapidamin© tulumaksureviilent vajab 13. juulist - 3 . augustini 1986 KASVATAJAID, ABIKASVATAJAID; . KÖÖGI PERSONALI ja VETELPÄÄSTJAT , _ ; , . •, ; . . . : • Laste registreerimine suvekodusse on alanuc Spoviavaldus^d jailaW registreerinriine: Unda Montgomery, 173 Lyhnbrook Cres., Waterloo, Ontario N2L 4X2. Tel. (519) 885-3882-. SUVIHAR11:986 TOIMUB 5. JUULIL Kuidas tõsta eesti Meie Elu" taBitusse. 0 9 • 0 9. ja 20. aprillil dr. A. Rebane 5. ja 27. aprillil dr. ]. Marky . 0 • e • ff s 469-1322 461-6383 921-7777 1 Pastor K. Raid, oma jutluses, pühap. 23. veebr, kutsus kirikulisi üles võitlusele eesti rahva püsimajäämise eest. Selles võitluses nägi kõneleja kolme kindlust, milliseid tuleks igal hinnal säilitada, arendada . . ning kultiveerida. Kindluste nimed \P"!*** on: keel, kodu ja kogudus. Peatudes ^- laimets lähemalt teisö kindluse, st. kodu juures, mainis K. Raid, et paljude muude funktsioonide kõrval, on eesti kodu üheks tähtsamaks eesmärgiks järel-tuleva soo soetamine. Kuna eestlaste iive nii kodumaal kui ka võõrsil on madal, siis tuleks iive ,tõstmine akuutselt päevakorda võtta. Kogu-duseliikmeile soovitas kõneleja järgmisi sihte ning abinõusidkasutusele võtta; 1. Nooremad abielupaarid är- osas märkis pastor Raid ära möödugu piirdugu ühe või kahe lapsega, nud aastal baptisti kirikus ellu kut- Sihiks olgu vähemalt kolme lapse sutud laste mänguaeda, millesse on sünnitamine ning kasvatamine. Isegi rakendunud peamiselt vanemad ini- 4 kuni 6 last ei tohiks praeguste mesed ja mis on üldist tunnustust majanduslike võimaluste juures va- lastevanemate pooh leidnud, nematele üle jõu käia. 2. Lasteta Nagu kuuleme, kavatseb K. Raid abielupaarid adopteerigu lapsi või eelpoolloetletud ideid jätkuvalt ram-hooldagu kodutuks jäänud lapsi. 3. bivalguses, hoida, soovides neid tut- Vallalised, lesed, üksikud ja vanava- vustada ka laiemale eesti avalikku-namad toetagu lasterikkaid eesti pe- sele. Abielludes ise nelja aasta eest rekondi majanduslikult või kinkigu vüelapselise lesega, loodab ta olla ka oma aeg ning oskused laste järeleval- eeskujuks, eriti neile, kelle võimalu-veks, nii et kergendada vanemate seks on adopteerimine või hoolda-töö- ning kasvatuskoormat. Viimase mine. on osutunud Helsingi ülikooli professor dr. Matti Klinge ja dr. Heinz von zur Dr. Matti Klinge töö on auhinnatud Can. $3000.-suuruses, rootsikeelse 199»leheküljelise raamatu eest, mis käsitab muistseid merevõimusid Läänemerepiirkonnas. ' Sama teemat, veidi erinevates versioonides on ta käsitanud varem soome keeles pealkirja all ,,Muinaisuu-temme merivallat"kirjeldades lääne^ meresoome rahvaste.(soome, eesti, karjala jne.) ajalugu alates nn. Kale-vala^ ajast kuni meie muistse iseseisvuse lõpuni. Kasutades ulatuslikke allikaid suudab autor tõenäoliseks teha, et nimetatud ajastul eksisteerisid Läänemere ruumis suure mere-võimudena ühel pool Rootsi-Põhjala ja teisel pool läänemeresoomlaste ühissüsteem, mis peale Soome hõlmas Hiiu- ja Saaremaad, Lääne-Ees-tit ja osa Kuramaad. Sealjuures leiab rõhutamist mere, ja eriti Soome lahe, mitte eraldav, vaid ühendav tähtsus ja toime. Dr. H. v.z. Mühleni töö on auhinnatud Ca. 13000,- suuruses, 433-lehe-küljelise raamatu eest ,,Reval vom sechzehnten bis zum achtzehnten Jahrhundert: Gestalten und Generat-sionen eines Ratsgeschlechts". See töö baseerub Tallinna linnaarhiivi materjalidele, mis teatavasti sõja ajal sattusid Saksamaale ja asuvad praegu Bundesarhiivis Koblenzis. Autor leiab, et kaheksa generatsiooni ja ligi kolme sajandi jooksul on v.z. Mühleni suguvõsast tulnud 5 Tallinna linnapead ja 7 rae liiget. Selle perekondliku uurimuse tagapõhjal avaldab autor uusi andmeid Tallinna, ja Eesti Muu PROF. MATTI KLINGE kirjeldab ta ka Narva rahvusliku tähtsuse tõusu 16. sajandil, barokk-l^ ültuüri süvenemist Eestis ja pietismi levikut Tallinnas. Dr. A. Puksovi testamendi kohaselt moodustatud Fondi ülesandeks on anda auhindu uuemate teaduslike uurimuste eest, mis käsitavad eesti ajalugu peamiselt enne 1721.a. Selle Fondi žürii koosseisu kuuluvad Kieli ülikooli Põhja-Euroopa ajaloo professor dr. Hain Rebas (esimees), Taani riigiarhivar dr. Vello Helk ja dr. Peep P. Rebane, ajaloo professor Pennsylvania ülikoolis, USA-s. Ettepanekud 1987.a. auhindadeks, tuleyadsaata hiljemalt3. oktoobriks ;^986' aadressil'. Prof. Dr. H; Rebas, Historisches Seminar.Olshausenstr. ^0-60, Universität Kiel, 2300 Kiel 1, ^est Germany. Muudes Fondi küsitlustes: Prof. dr. Karl Aun, 46 Rose Ave., Toronto, Ont., Canada, M4X . 1N9. . • EESTI VABARIIGI AUKONSUL JAAK TREIMAN Treiman esti Vabariigi s Angelesee Teatavasti jäi vakantseks 'Vabariigi loomisperioodil Eesti Vabariigi aukonsuli koht- järgnevalt aastakümneil' Los Angeleses Ernst Laur'i surmaga 21. juunil 1985. a. Sellele kohale kandideedsid mitu isikut ja peakonsul Ernst Jaaksonil oli nendega ka isiklik kontakt möödunud aastal. Alates a. 1968 on Jaak Treiman State Bar of California liige. A-ail 1969-1^71 teenis ta Ühendriikide sõjaväes Fort B6lvoir'is, Virginias. Olles praktiseerinud iseseisva advokaadina kümme Peale igakülgsel kaalumist aastat, asutas ta koos partneriga ning ettekandmist State Department'iie Washingtonis on nüüd Jaak Treiman ametlikuU tunnustatud Eesti Vabariigi aukonsuliks arvates 26; märtsist 1986. Jaak Treiman sündis 27. juulil 1943.a. Võrus, jõudes seega veeta mõned lühikesed lapsepõlve-kuud Eestis, enne põgenemist Rootsi koos vanematega (ema Valentine ja isa Alfred Treiman). Aastail 1944-1947 elas perekond Stockholmis, seejärel Sydney's, Austraalias, kuni 1951. aastani, mil emigreeris Ühendriikidesse detsembris. Kõrgema hariduse on Jaak Treiman omandanud ameerika ülikoolides:, a^ 1964 saavutas ta University of Southern California's bakalaureuse kraadi poliitikateaduste alal ja a. 1967 lõpetas ülikooli õigusteaduse osakonna. Kaks aastat hiljem lisas ta nende-, le kraadidele veel magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes Chicago ülikoolis. Magistritööks oli rahvusvaheliste lepingute ana-' lüüs peamiselt Venemaal tsaari perioodist kuni kommunistide võimuletulekuni ja eriti ka Eesti advokaadibüroo nimega Treiman & Schiffman, mis on spetsialiseerunud äri-, kinnisvarade ning päranduste ja* nende plaa-nimise küsimustele. Büroo'aadress 21515 Vapowen Street, Süite 211, Canoga Park, CA 91303, mis on ka Eesti Vabariigi konsulaadi ametlikuks aadressiks. Kutsetöö kõrval on Jaak Treiman andnud oma panuse mitmele ideelisele organisatsioonile, ka juhatuiliikmena nagu YMCA-s ja Ameerika Luteri K i rikus. Balti organisatsioonides on ta liige AABS-is (Association for the Advancement of Baltic Studies) ja Baltic American Free-dom League, olles selle juriidiliseks nõuandjaks. Eraelu huvialadest märgib Treiman ise: kämping ja korvpall (ta kuulus omal ajal Los Angele-se keskkoolide meistermeeskon-da), edasi antikvaarsed raamatud ja Vene revolutsioon. aak Treimani abikaasa Jean töötab instruktorina California Lutheran University's ja neil on 14-aastane tütar Samantha. Akadeemiliselt kuulub uus E.V. aukonsul EÜS Põhjalasse. n n n n u 01 loiiaiiiiiDiiDiiBiiiiiiiiiiiiioiiBiiaiiiiiiiiiiiiDiiiiisiioiiBiiDiiaiioiiDiioiiiiiiaiifiiiiiiiiiiiiiiiiiiia^ NADALAKROONIKA WASHINGTON — USA infor- AIDS haiguse suhtes. LaRoucheli matsiooniajakiri „USA TODAY arvatakse olevat USA parim era INTERNATIONAL"; mida seni on salaluure organisatsioon ja tema trükitud New Yorgis ja levitatud rohkem kui 30 riigis Euroopas, Lä-his- Idas, Aasias ja Põhja-Aafrikas, hakatakse trükkima Shveitsis. Ajakirja tekst koostatakse USA-s ja saadetakse satelliidi kaudu Euroopasse, TORONTO - Ontario Uusdemo-kraatide partei liider Robert Rae selgitas partei delegaatidele konverentsil, et partei kassa on tühi. Võlga on S2 miljonit ja kui sellest lahti ei saa, siis partei olemasolu on ohustatud. Partei võlgneb pankadele S l , l miljonit, Kanada NDP-le S700.000 ja S250.000 kohalikele NDP ühingutele Ontarios. WASHINGTON - Illinoisiosarji-gi kuberneriks kandideerib liberaalse partei kandidaadina Lindon LaRouche, kes on saanud seal väga populaarseks oma drastiliste nõudmistega. Tema eesmärgiks on saada valitud Illinoisi osariigi kuberneriks ja hiljem USA presidendiks. Tema sooviks on mõista surma kõik uimastavate ainetega kaubitsejad USA mõttekaaslasedj taotlevad järgmis» tel osariikide valimistel kandideerida ja toetada LaRouche'i seisukohti LaRouche peab end vaeseks, kuid tema pooldajad ostsid temale Virginias $1 miljoni väärtuses kinnisvara; LaRouche elab 9eal oma sakslasest naisega. WASHINGTON - Kanada saadiku abikaasa Sondra Gotlieb andis oma sotsiaalsekretärile Connie Con-norile kõrvakiilu tähtsate külaliste juuresolekul, nii et sellel kukkus maha kõrvarõngas. Esimene vabandas ja teine võttis vabanduse kiiresti vastu, kuid poliitikute juuresolekul, antud kõrvakiilul võivad olla saatusli- ' kud tagajärjed mitmel isikul. MONTREAL - 5. apr. asutati partei, kelle eesmärgiks on tao-delda Quebecile täielik iseseisvus. Uuel parteil „Le Parti Independan-tiste" direktoriks on Denis Monie-re ja asutajaid liikmeid 806. Nendest on suur osa endisi PQ liikmeid, kes pettusid, et PQ ei suutnud Quebecile iseseisvust saavutüi- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-10-03
