Meie Elu = Our life, April 10, 1986

              K '
..•\,
2 THURSMY, APRIL 10
Published|by Estonian Publishing Cö. Toronto Ltd., Estonian
Hoiisfi,958 Broedview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K
T6l. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenb^um. Toimetaja New
Yorgis H. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford. N.I.,.USA: •
Tel, (201) 262-0773; -
' '.AI^Mfilvlu'-' •väljaandjaks 011 Eesli Kirjastus Kanadas. •
- Asul A. Weileri algatus^fl 195Ü. ^
.,M(iir Elu" loim{i>tus ja talitus Eesli Majas. 958 BrpadvieW
Ave.. Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-^
võtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 Hm. — 5 p . l Alates
okt. 15. tdsip. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäevitiavatud
kL 9 hm. — 1 p.L
..MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43:00. 6 k. S24.0Ö.
3 k: S15.00. ® USA-sse 1 a. S47.00. 6 k. S25.00. 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00. 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.5Ü. 6 k. S14.25. 3 k. S7.0Ü.
USA-sse l a . S33.00, 6 k. $16.50. 3 k. S8.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . S62.00. 6 k. S31.00. 3 k. S15.50.
I, Üksiknumber — 75ö;
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküIjeH6.
1 tekstis ^5.00.
„MeieElu" nr. 15 (1884) 198IS ..Meie Elu" J
Calgary ajaleht:
llsiklikud laanud alat®s 12,50%
ja n
Los Angelese märktnik
iiissiigiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniisiiiiiiiiiii^
Demokraatia Kanadas maksab järgmisel päeval jälle edasi ranna-palju
raha. Valitsus saab kõrgeid ta. Oli lõbus ja huvitav. Tekkisid
palku.Parlament saab kõrgeid pai- ametlikult biitnikud, kes rändasid
ku. Senaatorid saavad kõrgeid pai- ühest kohast teise. Näha olid uued
ku.TöödteebainultvalitsuB,etasja maad ja linnad. Noori hoiti eemale
edasi viia. Ka enamuspartei parla- võimalikest demonstratsioonidest
mendis püüab oma osa anda. Opo- ja poliitilistest mõjutustest. Kui
sitsioon peabf oma ainsaks üles- nad kord oma ränhuhimu täis said,
andeks valitsusele ijõimalikult. siis ilmusid nad uuesti koju, ilma
palju obstruktsiooni teha. Üldse ei rahata ja ilma tööta. Kuid see mak-mäe,
et opositsioon valitsuse tööle^ sis valitsusele raha, mida valitsusel
kaasa aitaks, et asja kiiremini edasi/ tavaliselt ei ole. Tegelikeks maks-viia.
Sest opositsioon teeb silmi jateks olid töölajad-maksumaks-oma
arvatavatele vallijatele, keda jad.
võib tulevastel valimistel tarvis Kas senaator Heberti programm
minna. Kuid kannatab valijaskond, oli midagi sarnast, või oli sellel ka
Meie laiem üldsus on sageli
kuulnud mitmesugustest poliitili§.
test aktsioonidest Läänerannikul.
Eriti palju oji kirjutanud Balti Vaba­dusliidust,
mille esimeheks nüüd
on Avo Piirisild. Juteldes temaga
Los Angelese Eesti Majas, märkis
Piirisild, et Vabadusliit või Baltic
American Freedom League ei olegi
poliitiline organisatsioon. Poliitika
all mõeldakse USA-s parteipoliiti­kat.
Seda nad ei tee. Nende orga­nisatsioon
on üldhariduslik (Edu-cational).
Vabadusliidu hariduslik
töö seisab ameeriklastele poliitilis-.
te olukordade selgitamises raudse
eesriide taga, mis puudutavad Balti
riike.
Selle tõttu on nad registreeritud
tulumaksuvaba organisatsioonina.
Vabadusliidu liikmed on eluaegsed.
Liikmemaksuks on ÜS |100, kuid
tavaliselt teevad liikmed organisat­sioonile
suuremaid annetusi igal aas-.
Ajalehes „Calgary Herald" ilmus Tallinna tänavatel on omapärased
lühike, kuid silmapaistev jutt Tal- nimed, nagu ..Long Leg Street"
linnast „Soviet-ruled Tallinn leans . (Pikkjalg) ja kindlusetornid, nagu
toward Western ways" („Vene-va- „Fat Margarita" (Paks Margareeta),
litsetud Tallinn kaldub Läände"), Kohvikutel on vanapärased rauast
mis antud teadeteagentuur Reuteri sildid või tunnusmärgid, nagu vana
poolt. saabas, marjakobar või „Vana Too­mas"
(keskaegne valvur).
' Tallinn ei olevat sarnane ühegi . Lilled laudadel ja nägusad seina-teise
Sovjeti linnaga. Seal on vanad joonised tõestavad teenistujate uh-'
läänepärased hooned ja kirikud ning kust oma asutustesse, kuigi need on
mugavad poed ja kohvikud. riigi omandid.
• Tallinnas on 52 kohvikut, kus Moskvas — (ja ka teistes Sovjeti
juuakse veini, teed kuuba rummiga linnades — on hakatud piirama alko-või
kohvi konjakiga, kuulatakse Lää- hoH müüki, kuid tundub, et Tallinn ei
ne popmuusikat ja aetakse valju hää- ole sellest palju puudutatud, sest al-lega
juttu, kuigi tänavatel jalutavad kohol on seal saadaval.
Jcahekaupa Sovjeti politseid. Alkoholi probleem olevat aga ker-
Kui venelased okupeerisid maa kinud seoses Soome turistidega, kel-aastal
1940, aeti eesti rahvuslased lede sihiks on odav alkohol. Mine-kas
maalt välja, vangistati või kadu- vai astal kärbiti Soome turistide arvu
sid „põranda alla". Aga inimestele poole peale,
on lubatud siigki palju endisest elu- Kuigi^omapärane.Tällinn on lähe-stiilist,
nagu näiteks Soome televi- dane Läänele, on seal ka Sovjeti lin-siooni
vaatamine. Neil on kä võrdle- nade tundemärke. Näiteks, et pääse-misi
kõrge elustandard. da kohvikusse, peab astuma mööda
Venelased külastavad Tallinnat pahuratest valvuritest, kes on alati
ostude tegemiseks, kohvikute külas- valmis ukse nina eest kinni lööma,
tamiseks ja jalutamiseks Vanalinnas, Kuigi venelased moodustavad
mille keskaegne arhitektuur on hästi nüüd enam kui kolmandiku linlas-säilinud.
test, püüavad paljud neist mitte rää-
Peale asutamist 12-ndal sajandil, kida oma keeles, kartes halba teenin-on
Tallinn olnud okupeeritud taan- dust eestlasist ettekandjate ja müüja-laste,
sakslaste ja rootslaste poolt, te poolt.
• ' Y. •
Analüüs
oo
AINO LAURI
kes ikka loodab ja ootab, et asi
kiiremini paremaks läheb.
Nüüd avastas senaator Jacques
kasu sees, sellest ei ole rääj
Igatahes leidis valitsus, et Katima-vik
oli tarbetu ja valitsusel leidub
Magu teada, ilnius Eesti Vabariigi
aastapäeva puhul New Yorgi ajale­hes
„The New York Times" väike
heatahtlik kirjutis eestikeelse peal­kirjaga:
„Elagu Vaba Eesti,
indeed." See oli peagu sama ülla­tav
kui et oleks ilmunud „Ta8sisr'
Mäletame, kuidas üks „New York
Üebert omapoolse meetodi, kuidas teisi algatusi, kuidas noori viia töö-obstruktsioon
valitsusele efektiiv­sem
oleks. Ta asus isiklikule nälja­streigile.
Viis oma voodiriided par­lamendi
etteruumi ja kuulutas väljsi
oma isikliku näljastreigi. Ta protes­teeris
valitsuse otsuse va siu lõpeta­da
tema enda poolt kümme aastat
tagasi algatatud nn. Katimavik^i
noorte toetusprogramm. Ta oli oma
protsessile lähemale. Nii kustutati
Heberti algatus ja senaator asus^
istreigile.
ii näljastreiki kutsub esile
mitmeid küsimusi. Miks arvas se­naator,
et temale antud volitused
senatis ei ole küllaldased oma idee­de
ja seisukohtade kaitsmiseks?
Selleks anti talle senaatori posit-s^
llele, et lisades oma isikliku äh­varduse
valitsusele, tahtis ta valit­sust
sundlolukorda viia, et Katimavi-ki
taasrakendada, sest oleks ülim
programmi nii armunud, et temale sioon, et ta oma tõekspidamisi kait-oli
vähem oluline, et valitsus hoidis seb senatis ja mitte tänavaL Ja kui
sellega kokku kakskümmend mil- mõtles, siis kas mõtles ta ka
jonit dollarit, pidades seda prog­rammi
ebaoluliseks ja õieti kasu­tuks.
, •;
Ei ole selge, mida see programm
tööealistele noirtele praktiliselt skandaal Kanadas, kui senaator
andis Kas oli selles tööprotsessi enda surnuks näljutab,
edukat rakendumist ja siit elus Kuid kui Heberti hakkas näge-edasiminekut.
Või oli see ainult üks et valitsus ei mõtlegi tema nal-kulukas
katsetus, millest noored janõudmistelereageerida, sus mot-midagi
püsivat ei saanud).'Paljuks les ta kindlasti parlamendi eesruu-see
katse ühiskonnale kümne aasta et tema isiklik protest ei aita.
jooksul kokku njiaksis, ei ole ka Peaminister ei tulnud isegi te
päris selge. Kuid kui arvestada
miljonit dollarit aasta jooksul, siis
kümne aasta jooksul teeb see välja
kakssada miljonit dollarit riigi ku­lude
poolel. i
Aegadel, mil Trudeau veel valit­ses,
püüli tööd vajavast noorsoost
mitmel viisil lahti saada. Kuid ikka
riigi summadega. Mäletame, kui­das
valitsus propageeris noortele
Kanada tundmaõppimist. Üle maa
avati peatuskohad, kus rändavad
noored võisid oma magamisriided
lahti lüüa, et öö välja magada ja siis
isiklikult eesruumis külastama.
Teda käisid küll tema sõbrad Tur-ner
ja Ghretien külastamas ja nii
mõnigi uudishimulik tänavalt.
Kuid nende soovitus oli näljastreik
lõpetada ja kida teised ressursid
oma idee edasiviimiseks.
Nii lõpetaski Hebert oma protes­ti
peale 21 päeva ainult mineraal­vee
peal ja sõitis koju oma naise
juurde. Hebert püüdis, kuid vale-
Ta ei
osa oma
tal. Paljud leedulased annavad B. ühendusi Aasia maade esindajatega.
Vabadusliidule .^1000 või-rohkem Kõnetatu aga märki, ka, et ÜRO
aastas. Vabadusliidul ilmub igal tei- esinduse ülalpidamine võib kujune-sel
kuul oma bülletään, mis on liik- da kaunis kulukaks, Näiteks Khmer Times'i" peamehi Sulzberger küm-metele
esimesel aastal tasuta, kuid Rouge'i vaatleja post ÜRO-s maksab mekond aastat tagasi lehes kirju-edaspidi
maksab $25 aastas. Bülle- miljon dollarit aastas, et mitmesu- tas, et iseseisvaid Balti riike pole
täänitrükitakse?000-20000eksemp- guseid diplomaate võõrustada jne., ^ ^ ^ i ^'
lari ja saadetakse peale liikmeskon- Kust nende raha tuleb, ei tea. Meil Millest siis nüüd selline zhest?
. na väljapoole poliitikutele, ajaleh- peaks võimalik olema oma riiklikku l^asHarvardi, YaleM ja juutide ring-tedele
ja raamatukogudele. Paljud vaatleja kohta ka odavamalt käigus
asutused ka tellivad bülletääni. Ti- hoida. Üks Aasia diplomaat oli Pii.ri-raazhi
erinevus oleneb sellest, miili- sillale naljatades soovitanud, et min-sele
poliitilisele aktsioonile nad pa-gelihtsalt ÜRO-sse, hakake sealmit-rajasti
rõhku panevad, et ekstrakoö- mesugustes komisjonides tööle,
piaid nendele ringkondadele suuna- ÜRO on nii segamini organisatsioon,
ta. Mõnikord läheb samasse valitsü- kus keegi ei tea,kes on kes. Kui olete
se osakonda mitmeid koopiaid, et küllalt sõpru teinud, siis hääletavad
informatsioon mõne tähtsa mehe nad teile ka ametliku vaatleja koha.
lauale seisma ei jääks. Informatsioo­ni
vahendamise aadressid on kõik AKTSIOONID
kompuuteris ehk raalis, etbülettääne Meie ajakirjanduses oli juttu Balti
paindlikult kasutada võitlusrelväna. rahadest Prantsuse pangas. Prantsuse
Avo Piirisild ütles, et nemad Balti Rügipank ütles Ameerika Riigipan-
Vabadusliidus ei ole elukutselised ggie, et sellest küsimu-poliitikainimesed.
Sellepärast aitas rääkida. Nad kirjutasid
neid algul tasu eest tiks mõjukas ^^i^^ konsulitele, kes aga oma riiki-
Ameerika publitsist. Sellest oli palju de rahadest Prantsuse pangas eita­vad.
Võib sellepärast oletada, et te­gemist
on Balti riikidest pärinevate
kodanike rahadega, mis sinna enne
sõda deponeeritud.
Balti Vabadusliit võttis USA-s esi-kasu
ja nad pääsesid kohe USA anti­kommunistlikku
suunda mõjutama.
Nende aktii\Jse tegevuse tulemuseks
oli ka ühe noore leedulase, Kojelise,
määramine President Reagani amet­konda
poliitilise nõuandjana. Sellest
määramisest on olnud suur kasu kõi­kidele
Balti organisatsioonidele.
käinud Valges Majas ja esinenud pal-mesena
üles ka sõjakurjategijate j^de poliitiliste ettekannetega. Tema
küsimuse. Selle küsimuse edaspidi- nõuanne eestlastele on, et nad mitte
Kõnetatu ütles, et 2-1/2 aastat
seks arendamiseks lõidsid nad erior-ganisatsiooniläänerannikul
— CCJS,
Coalition of Constitutional Justice
gasi Balti Vabadusliit alustas mõtet andSecurity. Nende seisukoht on, et
Balti^riikidele vaatleja koha saami- kõikide inimõiguste vastu rikkujaid
: seks Ühendatud Rahvaste Organisat- tuleb samal alusel käsitleda.
Jsiooni juurde New Yorgis. Nad saat- Meie teame ka Balti Vabadusliidu
'sid üle maailma välja 70 kirja, kuid aktsioonidest ühenduses Olümpiaa-ainult
kaks • võitlusorganisatsiooni diga Los Angeleses 1984. BVL oli
reageerisid. Ka meie EKN ei vasta- venelaste olümpiaadile tuleku vastu.
md kirjale. Nüüd on neil aga hea Los Angelese Eesti Maja oli siis isegi
meel, et selline algatus uuesti üles on Moskva televisioonis näidatud kui
tõstetud ja väljaspool Ühendriike, konspiraatorite pesa. Balti rahva-konnad
on oma meelt muutnud?
Või on avaldanud nii sügavat mõju
eesti rahva hulgalised palveränna­kud
Jerusalemma? Kumbki neist
siiski ei oleks veenvaks põhjuseks
sellisele üllatusele. Mis pealegi on
tulnud otse Washingtonist „äpeciall
to The New York Times".
Muidugi on olnud läbirääkimisi
ühe juudi organisatsiooni esindajaga
seoses OSI (Eriuurimiste ameti) te­gevusega,
et jõuda mingile ühisele
arusaamisele kriitikas OSI menetlu­se
suundade ja vahendite suhtes. Aga
pole kunagi jõutud üle sellest pea-punktist|
et Balti riikidest pärinevate
isikute küüditamine Nõukogude L i i ­tu
pole lubatav, kuna see rikuks nen­de
riikide suveräniteedi edasitun-nustamise
põhimõtet.
See mittetunnustamine on arusaa-davah
häiriv Nõukogude Liidule ja
seega pinnuks silmas. Niisiis on
Nõukogude Liidul eriline huvi seda
punkti päevakorrast kõrvaldada.
Mis siis oleks loomulikum kui Nõu­kogude
Liit on lahkesti valmis kasu­tama
seda abi, mida talle pakub juu­tide
huvi baltlaste tagakiusamises.
Viimane tegevus omakorda on tuge­vasti
sõltuv Nõukogude Liidust saa-davaist
andmeist. Käsi peseb kätt!
Nii on OSI-st kujunenud Nõukogu­de
Liidu tegelik agentuur. See on eriti
mõistetav, kui võtta arvesse OSI esi­mese
direktori Alan Ryani isiklik
vaade, mis avaldub tema raamatus,
kus Baltimaade vägivaldne annek­teerimine
Nõukogude Liidu poolt on
pandud hanejalgadesse. Ja on tead­mata,
milliseid lubadusi see isik läbi­rääkimistel
Nõukogude võimudega
andis tasuks ^ Nõukogude Liidult
(KGB-lt) saadavate materjalide eest.
Üldiselt on näha, et natsismi sildi
all suunatakse teravusi nendele
gruppidele mitmete rahvaste juures,
kes, kasut!ades saksa okupatsiooni-nisatsioon
hõlmab umbes tuhat tead- aega, püüdlesid lahkulöömist Nõu-last
ja teist haritlast. Prof.dr. Rein kogude võimu alt, et saavutada min-
Taagepera asub eeloleval suvel selle git rahvuslikku iseseisvust. Muidugi
DR. REIN TAAGEPERA
Vabadusliidus jne. Praegu on ta San
Pedro Naisvabariiklaste Liidu esi­naine
ja Eesti Vabariiklaste Klubi
esinaine Lõuna-Kalifornias. Ta on
omavahel antikomriiunismi ei selgi­ta,
vaid teistele, ja et parim tee tule­muste
saavutamiseks on ise asuko­hamaa
organisatsioonidesse kuulu-da.
Balti teadlaste koostöö globaalses
ulatuses on peamiselt seotud AABS-iga
- Association for the Advance-ment
of Baltic Studies. See orga-
' Rpyal LePage-Real Estale Services Ltd. Realtor .
Müija 4 magamistoaga ÜKSIKELAMU — 1 magamis­tuba
on praegu köögina kasutusel. Mt. Pleasant ja
Egiintoni rajoonis. Garaaž ja suur krunt. On vaja remonti.
$159,500,00 0
Tasuta hindänjiinekui soovite müüa oma maja. (H) Helistada
kmE LESUS # 961-4444 koinitoris ® 921-3^45 kodus
Nad tahavad aktsioonile igapidi
kaasa aidata. Ta ütles, et nende juhtiv
liige Jaak Reiman on selles asjas rää­kinud
paljude Aafrika ÜRO esinda-tantsijate
eemalejätmine olümpia­mängude
avamisest viis neid kohtus­se
olümpiakomitee vastu. See kohtu­protsess
on nüüd lõpetatud nii, et
T
M2 DanfortB^ Av®.,:
TorontQ, Ont. IVi4SC1
T®l. (41^ 46S-1951
(416)4S6-1502
jatega. Samuti on neil olnud rohkem kumbki ei tunnistanud end süüdi ja et
; • • . — mõlemad pooled tunnustavad vas­taspoole
seisukohti, Mõlemad poo­led
kandsid ise ka oma kohtukulud.
Meie poliitilised rinkonnad idas. ei
kiitnud just neid aktsioone. Piirisild
aga ütleb, et kogu see küsimus andis
neile suurepärase võimaluse Balti
rahvaste olukorda ameerika avalik­kusele
selgitada. Press tundis küsi­muse
vastu suurt huvi.
Praegu taotleb Balti Vabadusliit
USA Kongressis resolutsiooni läbi­viimist,
et President saaks igal aastal
selle alusel välja anda proklamat­sioone
Balti riikide küsimuses kõiki­dele
ÜRO liikmesriikidele.
ia võitlusse
üksinduse vastu
kos Angeleses E.V. aastapäeval
•tõstatatud mõte raali kasutamiseks
eestlaste omavahelise sõprüssideme
arendamiseks nihkus möödunud nä­dalal
ka Torontos pisut edasi ühe
väiksema grupi poolt koostatud esi­algse
kriteeriumi või küsimustiku
koostamisega raali ehk kompuuteri
informatsiooni jaoks. See küsimus­tik
läheb nüüd edasj mitmesugustes­se
väiksematesse gruppidesse täien­damiseks.
Üheks peaküsimuseks.on,
kui detailselt inimeste hobisid ja hu­visid
raalis kasutada. Neid on palju,
kuid raali jaoks tuleksid need ometi
organisatsiooni presidenditoolile.
Dr. Toivo Raun on nende Journal of
Baltic Studies toimetajaks. See ilmub
neli korda aastas ja hõlmab palju
erialaseid uurimusi, mida Nõukogude
Liit tõsiselt kartma on hakanud. Ülo
Sinberg, kes on selle org-i palgata
büroojuhataja, ütleb et ta töötjab abi­kaasaga
peagu täisajaga selle orga-polnud
selline tegevus võimalik ilma
kooskõlas olekuta saksa võimudega.
See aga ei õigusta veel neid aseta­mast
mingisse ,,,nukuvalitsuse" po­sitsiooni.
Küll aga võimaldab Nõu-kode
Liidul hoiatada oma alamaid
sepraratistlike kallakute eest, mida
maailm loeb kuritegelikeks.
Mis puutub Balti riikidesse, siis on
nisatsiooni heaks. Praegu taotlevad OSI ja vastavate välisministeeriumi
Lääneranniku poliitilise "tegevuse
juures ei saa nimetamata jätta Aino
Laurit, kes on võtnud omale eesmär-y
i L E D E SAÄJEVIIF^E ÜLES^AABLS^SiS ULATUSES.
Eriti pulmad®k@ — värsked ja kutr^stSillGd.
kuidagi koondada ja klassifitseerida.
Need on tõenäoliselt just ühised hu^ . J A -i • ^
. , siks sisse saada Ameerika organisat-vid,
mis inimesi üksteisega kõipp .j , * ur.
.rA.^ ,.K..^.o. . . c i ^ . Zlx..^'^^ sioonide tippudesse, et sus sealt Eesti
huvides poliitilist tööd teha. Tema te-
Iaupi®v9l 8.30-5.00 p.l. ^
rohkem ühendust otsima põhjusta­vad.
Projektiga töötab kaasa ka Yorki
ülikooli psüholoogia professor dr.
Vello Sermat, kelle erialaks on üksin­duse
uurimine ja selle vastu abinõude
otsimine.
gevussfääris on paljud organisat­sioonid
ja aktsioonid vabariiklaste
parteis, Reagani valimiskampaanias,
anastatud rahvaste organisatsioonis,
poliitikute nõuandesüsteemides,
nad USA föderaalvalits\iseh toetust
ühe programmi alusel, kus neil enes­tel
tuleb koguda $150.000 raha, et
50.G00-list riiklikku toetust saada.
Rui nimetatud summa peaks kokku
saama, saaks'administratsiooni tasu-lisele
alusele viia, mis on oluline
kaugemast perspektiivist vaadatuna.
Eestikeelseks informatsiooni vahen­dajaks
BATUN-ist on Heino Tare-mäe
New Jersey!st.
Sinberg töötab laekurina ka Eesti
Üliõpilaste Toetusfondis USA-s, mis
igal aastal umbes $8.000 eest toetusi
välja jagab. Toetusfondi põhjaks on
poole-miljoniline Lellepi pärandus.
Toetusfond on ms. ka noortele sti­pendiume
annud selleks, et nad roh­kem
eesti ajalehtedele kaastööd
teeks. Millegipärast see hea soov ei
ole aga palju täitunud. Küllap on see
kõige enam hea eesti keele valdamise
taha kinni jäänud. '
•ESTOR
ametnike ühiseks taotluseks kindlas­ti
saavutada nende riikide kodanike
küüditamine Nõukogude Liitu. Vaat­lejad
on eriti leidnud, et kirjeldatud
eesmärk ei ole erandlik, sõltuv ühest
või teisest üksikjuhust, vaid on koor­dineeritud:
küüditada üks eestlane
(Linnas), üks lätlane (Maikovskis) ja
üks (identifitseerimata) leedulane.
Sellega oleks löödud praod seni
kindlana seisnud annektsioonimitte-tunnustamise
poliitikale Ameerika
poolt ja edasine mürendamine oleks
ajaga võimalik. Vormilistel sõnadel,
mis võivad jääda püsima, poleks
enam tegelikku alust ega kaitseks
need edaspidi ka enam kedagi.
Selles valguses näib küll „New
York Times'i" lahke zhest rohkem
tähelepanu kõrvale juhtivaks - Bal­tikumi
ja teiste rahvaste üha laieneva
OSI ja ehk sellega seoses juudivasta­se
vaenulikkuse leevendamiseks.
E.N.
; I
. \ . .
Toronto Eesti
Silm, V. Niiteni
H. Niidas 463
meiks seadis Ai
didaatideks: V|
Silm, T. Toom(
Tiina Tammisl
Täiendavail seil
Niidas, Silvi Tef
A. Tomson.
Hääletusel sai
tusse: A. Sihu
2215, A. Alas20|
Roand 2042, T.
Kaunismaa 1911
Iideks jäävad S.l
601, V. Rein 2361
Prii 105 häalegi
Revisjonikonj
tl M. Pedci,q
kandidaadiks
(ud revidendiks!
Koosolekul i
all esitas H. Ni|
edaspidi tegevu:
esitatakse senisd
paremini võrreh
esitamist näidati
videndile. Ta esi
kati tagasi, lein(
EESTI ÜHISKi
TULEVIKUS
Edasi vahetati
juhtuse ringkirjjj
kohta Eesti Maja
küsimuses. V. R
sõnavõttudes j
. sellele, et eesthj
näitab kokkutõ
pidude ja üritu
enam nii suureil
la tulevikus ei sii
HE
SE
1389 DanfI
M4C1J7
SE
S
vajab 13. j
• KASV]
• KÖÖ(
VETEI
Laste regis
Sooviavald
Linda Mon
Ontario N2
SUVIH