Meie Elu = Our life, July 7, 1978

              2 REEBEL,7. F R I M Y , ' J U LY „Meie Elu" nr. 27 (1482) 1978
ITIÜSEL Al
Wasmngton-Moskva-Pekingi kolm- Sest kui kaob relvajõudude tasakaal
nurk. ta on olemas. Kui USA asepre- või teostab Moskva suuremaid sam­adeni:
Mondale oma külaskäigul Pe- me maailma poliitilisel malelaual,
kingi soovitas hiinlastel näidata suur siis teatakse ka Pekingis, et kord
remaj majanduslikku penetratsiooifi jõuab järjekord ka Puna-Hiina kät-
I^una-Äafrika maades vastukaalud
Möskvä-Kuuba sekkumisel Lõuna Taiwani küslmusr kas Pekingis või
Aafrika maade omavahelistes vahe- Washingtonisja seistakse, praktilise
kordades, süsi kerkis see^kolmnurk vajaduse ees üMstebas
veelgi teravamalt esiplaanile. Moskr miseks ÜSA ja Puna-Hiina vahel.
va märkas ja saatis välja omapoolse Mondale'i soovitus Hiinale Pekingi
hoiatuse Puna-Hiina poliitilise kaar- külaskäigul juhtisid sellele.
di väljamängimiseks N. Liidu vastu. Washrngton^Moska-Pekingi kolm-
Selle kolmnurga olemasolu tekitab nurgas on kaks esimest tugevaimad,
mitmeid irritatsioone, kuid on või- Kuid tuleviku inaailmapoliitika sei-malikult
üheks suuremaks teguriks sukohast on Puna-Hiina oma inim-külmä
sõja sordiini all pidamisel, massidega olulisemaid. Tuleb mee­sest
toarHiina on jõud, kellega les pidada, et USA ja Hiina vahekor-konflikti
sattumisest hoidub Isegi dade normaüseerimine ei ähvarda
Moskva. Kuigi Puna-Hüna relvastus maailma, sest USA^p^
ei ole kõrvutatav N. Liidu omaga, bitsiobnid poliitiliseks ekspansionis-siis
ometi teatakse Moskvas, et kui miks, Küll aga muutuks pilt Mosk-täna
Puna-Hiinal moodne relvastus va-Pekingi polütilise telje tekkimi-puudub,
sMš võib see temal peagi oi- sel, sest see moodustaks ülemäärase
la. jõu, mis asetaks kogu maailma es^
Puna-Hiina kaardi väljamängimine teks sj5jaohtü ja teiseks täielikuks
pole Washingtoni praeguse admi- sotsiaalseks ümberkujundamiseks,
xiistratsiooni algatus, vaid see algas Eksisteerivates vahekordades sei-jüba
president Nixoni päevil. Kuigi sab silmapilgul ^^^W eelispö-vahepeal
pole USA jõudnud Puna- sitsioonis võrreldes N, Liiduga. Kui-
Hiinaga diplomaatiliste vahekorda- gi puudub diplomaatiline vahekord,
deni, siis näitab asepresidendi külas- ori suhted sõbralikud ja neid püütak-käik
ja vihjed,, et diplomaatiline va- se süvendada. Puna-Hiina avaks
hekord võidakse luua koos kõigi hü- USÄJe täitmata turu, mis oleks suu-videga,
mis kaasub sellega. Nende telinerohkem vastu võtma, kui on
hüvede hulka võib kuuluda ka mood- USA toodang suuteline andma. Puna­ne
relvastus, mis iHiinal praegu puu- Hiina vajab kõike, mis moodsal too-dub.
' daiigul on võimalus anda.
Hiina ja USA ebamäärane vahe-^
kord aastate jooksul oMtagüud/Tai- ^ m ( | s a | d u $ M o s k v a v a s t u j a v a .
wam kusunusest. Sest USA peab lep- n a l v a s t o l u ei 0 i e võinialik kõrvalda-petd
Taiwaniga a P-Huna^peab tan- d a m ^ Nõukogude agressioonid
lü oma seisukohast, et> Ta,wan on Mandshuuria piiril ja kaks miljonit
osa, Suur-Hiinast. Nu pusib USA tun- : . t t t a i j ^ \ - l b ^ t ^ ; . p i M i - ö e e .
lepped ja püsivad USA baasid \sel vaenulikkust. N ü ü d olenebki adm!-
saarel. Ning^ pusib IMHiina seisu- m s t r a t s i 0 o n i s t Washingtonis kui kii
koht, et UfeA peab lõpetama rahe- r e l t suudetakse USA poUitilistes rin-korra
Taiwamga enne kui suudetak- i d e g s d g . , a d a t ä h t s u s t H U .
L A S E D
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenumtressimäärasid.
0 0 0 0 o•0 0 4 0 o a 0 C O O » 0 C 0
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi .-': laenud on lahtised
PERSONÄALLAENU! o o o » o c » o » » o » » c o o ( ) e %
PersonaaUaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud S10.000.00 ulatuses.
ISTl KÖMITii KIRI KIS
lAHVUSKONGRESSi ASJUS
AKTUAALSEL TEEMAI
m VAHEL
Eesti Komitee Rootsis juhatus
oma koosolekul 24. mail otsustas
saata ülemaailmsele Eesti Kesknõu­kogule
omapoolsed koostöö ettepa­nekud
Esto '80 ajal korraldada ka­vatsetava
Rahvuskongressi asjus.
Kirjale on alla kirjutänüd Komitee
esimees Heinrich Mark ja sekretär
Virge Hint. Mõlemad on teatavasti
Esto '80 aukomitee liikmed. Eesti
Komitee kiri on järgmine:
Kõik teated Moskvast räägivad sellest, et külma sõja lained käivad
kõrgemalt kui kunagi varem. Kremli juhid kuulutavad, et nad tahavad,
rahulikku kooselu, kuid J. Carteri administratsioon õhutab sõda. Valmistab
uusi rakette ja muid relvi Moskva juhid teavad? et see kõik mida nad rää­givad
on puha selge ja tuntud venelaste pettus ja laim; Tegelikult on Mosk­va
agressor jamaailmarahu rikkuja ning Aafrika vallutaja. Moskva ja
kommunistid ei taha tolligi järeleanda, sest nad teavad, et lääneriikidel
juhtidelt nad saavad kõik, mis nad tahavad. Nad saavad USA kõrget teh­nikat,
piiramata arvul kredüte oma sõjamasina ülesehitamiseks ja kõige­pealt
laenuks nisu ja muid toitaineid, millest neil on suur puudus.
Küsime, et milleks siis selline ilm­selt
ja silmaga nähtav, ja igale mõt­lejale
inimesele arusaadav valepro-paganda?
Moskva teab, et läänemaa­ilm
on .killustatud, isegi Valges Ma­jas
president J. Carteri ümber on
mehi, kes heameelega kuulavad ja
usuvad igasugust Moskva loba, sest
nad kasutavad seda selleks; et J. peerium varises kokku ja selle tõttu
se luuä1 normaalsed diplomaatilised naga ja tegelike lahendusteni jõuda.
vahekorrad.
Kuid takistus Taiwani naol võib Sest > Washington-Möskva-Pekingi
üleöö kaduda. Kui hargnevad oluli- kolmnurk oma praegustes vahekor
semad nõukogude penetratsioonid dades ei tarvitse püsida kaua. Ku-näiteks
Aafrikas või kui nõukogude niks ta on, seniks püsivad võimalu-relvajõud
muutub ähvardavaks muv šed.
jal, siis tuntakse muret ka Peldngis. V.
tHiiiiiiiiii^
LUGEJA • KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku?
võtlikult ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetud jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata..
petüjate abilisfe
Ö .'ristj tuüdi avani i se
16, juulil algab Õpetajate abiliste
Carteri julgeolekunõuriikku Z. Brze-zinskit
rünnata..
Vene lehed on' täis rünnakuid J.
Carteri administratsiooni, vastu ja
kindlasti usuvad venelased kõike se­da,
mis.Moskvast ja.; kommunistliku,
partei Rehtedest on' suurte pealkirja--
'dega lugeda. Nad kirjutavad, et sõ­jaohuta
j ad Washingtonis — raketti­de
meister, katoliiklane jä poolakas
Zhigniev Brzezinskiõhutab külma
sõda. Artiklites ja karikatuurides'
mõistatakse hukka neid kes olevat
moodustanud vandenõu ja koguni
ülemaailmse .konspiratsiooni rahuar­mastava
Nõukogude Liidu vastu. See
on üllatuslik ja otse usutav kõver-,
peegel neile, kes ei mõtle kaugemale
ja kes tõelist asjadekäiku ei tea ega^
taha teada. : '.'. "
Venelased' teavad, et detente siidi
all. tunnustatakse Euroopas praegusi
piire ja sellega kõiki, Moskva vallu-
Kuid selle propaganda peapõljjü-seks
on, et N. Liit ei luba sgada oma
maailmavallutamise plaane. Portuga­li
kindralid, läksid omavahel tülli ja
tulemuseks oli; et Portugali armee
muutus kommunistlikuks. Kommu­nismi
viisid Portugali armeesse USA
sõjalised instruktorid. Portugali im
tekkis vaakum, mille täitsid venela-sed
ja kuubalased. Varsti õnnestus
hävitada jälle USA sõjaliste instruk­torite
abiga 3000-de aastane Abessii-nia
monarhia. Nii endises Portugali
asumaas Angoolas ja Abessiinias on
venelased ja kuubalased nii tugevas-,
ti kanda kinnitanud, et kogu Aafrika
saatus on tõsiselt kaalul.- .
Seesa ei ole mitte. USA, Valge Ma-ja
J. Carteri administratsioon see,
kes rikub maailmarahu ja detentet,
vaid Moskva oma inaailmvallutus-plaänidegä
on kõiges selles süüdi;
milles Moskvast süüdistatakse
USA-d. Moskva isegi laiendab oma
külma sõda J. Carteri abiliste keske­le.;
Ajalehed ju alati eelistavad de­tentet
ja koostööd N. Liiduga. Soo­vitakse
suurendada kaubavahetust >
ja leevendada - pinevust. Kuid deten­tet"
ei saa arendada ühepoolselt;
Nii on tervelt heli aastat raisatud
ÜLEMAAILMSELE EESTI ::,
KESKNÕUKOGULE
Rootsi Eestlaste Esinduse Rahvus-kongressi
toimkonna esimees hr. M.
Jiiriš" on teatanud (Eesti Päevaleht
nr. 32, 24. aprillil 1978), et REE-1. ei
ole volitusi Rahvuskongressi küsimu­ses
kokkuleppeid teha Eesti Komi­teega
Rootsis, vaid kokkuleppeid
saab teha ainult Ülemaailmne Eesti
Kesknõukogu. V
Ü. E. Kesknõukogule on kahe eel­mise
Rahvuskongressi korräldami-sest
teada, et Rootsi eestlaskonna
keskorganisatsioonidele ei ole olnud
vastuvõetavad seniste f kongresside
kokkukutsumise alused, mille järgi
Rootsi Eestlaste Esindus võis saata
kongressile 100 delegaati ja Eesti Ko­mitee
Rootsis 3 delegaati. Sellepä­rast
Eesti Komitee Rootsis juhatus
oma koosolekul 24. mail 1978/ a, ot­sustas
pöörduda Ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu poole alljärgneva ette
panekuga kokkuleppe saavutamiseks
Esto '80 ajal Stokholmis korraldada
kavatsetava Rahvuskongressi kokku­kutsumise
alustes. Esitame oma et­tepaneku
kolmes variandis ja looda­me,
et vähemalt üks neist Kesknõu­kogule
on vastuvõetav.
Alternatiivi: Kõik eesti organisat­sioonid
võivad saata Rahvuskongres­sile
võrdsel arvul delegaate. — See
moodus on olnud: tarvitusel kõigil
eesti organisatsioonide kongressidel
Rootsis ja seda •moodust:kasutab
teatavasti ÜRO omaAtäiskogus."
' Alternaiiiy:- •'• 2:.^';-.#ahvüskongressi'.
kokkukutsumise alused, fikseeritakse
vastavalt- Austraalia Eesti Organisat­sioonide
Liidu kavandile (mille j ärgi
• Rahvuskongressist võivad osa võtta
Ü. E\ Kesknõukogu liikmesorganisat-sioonide
juhatuste liikmed -f teiste
organisatsioonide delegaadid) selle
täiendusega, et Rahvuskongressist
võtavad osa täisõiguslike delegaati­dena
ka Eesti Komitee Rootsis juha-tusliikmed.
'
Alternatiiv |3: Rootsi eestlaskonda
esindavad Rahvuskongressil Rootsi
Eestlaste Esi|nduskogu liikmed (100
delegaati) ja; Eesti Komitee Rootsis
üksikliikmete poolt valitud Asemike­kogu
liikmed (50 delegaati) ning .tõik
teised eesti organisatsioonid Rahvus­kongressi
statuudis fikseeritud alüs-tel.
' V-^iv.v =
Loodame, et Kesknõukogu arves­tab
Rootsis väljakujunenud eesti or­ganisatsioonide
struktuuri, nende te­gelikku
tööd ja aktiivsust. Eesti Ko­mitee
Rootsis on kujunenud laiaks,
eesti organisatsioonide koostöö vor­miks.
Eesti Komitee üksikliikmete
ja liikmesorganisatsioonide liikmete
arv on umbes 6000 eestlast ja selle­ga
esindab Eesti Komitee suuremat
osa organiseeritud eestlaskonna äk-,
tiivsest ja praktilisest tööst Rootsis.
Rootsi Sisserännuamet ja teised
Rootsi asutused arvestavad Eesti
Komiteed kui ainukest esimese jär­gu
eesti keskorganisatsiooni Rootsis,
kes vahendab toetusena eesti organi­satsioonidele
ja asutustele ca 3 mil­jonit
rootsi krooni aastas.
Eesti Komitee Rootsis tõsiseks
sooviks on koostöö saavutamine Ü.
E. Kesknõukoguga ja selle liikmes-;;
organisatsioonidega meile, ühistes
töö- ja võitlüsülesannetes ja sellepä» 1
rast oleme tõsiselt huvitatud kokku­leppe
saavutamisest Kesknõukoguga
vastavalt üialesitatud ettepanekutele
Rahvuskongressi' '• kokkukutsumise
alustes. Kui Kesknõukogu meie poolt
esitatud väga. tagasihoidlikke koos­töö
.ettepanekuid ei saa aktsepteeri­da,
siis oleme sunnitud asuma Eesti
Komitee Asemikekogu poolt otsusta­tud
Ülemaailmse eesti organisatsioo­nide
kongressi korraldamise eeltöö­dele.
I , : '
.'Meie' siiraks Sooviks aea on va:ti-da
kahe kongressi korraldamist.
Heinrich Mark
esimees!
Virge Hint
sekretär
ettevalmistav: instituut oma:tegevust! ^
Torontos. See on sündmus, mis meie
kirikus samuti kui ühiskonnas - vää­rib
erilist äramärkimist. /
Erakordsed olud meie kirikus on
seda, Detente abil on nad saanud to­hutu
suuri krediite ja kõike võima­likku
lääne tehnikat. Kuid eriti toit­aineid.
Nad teavad, et laenudega on
j neil USA äriringkonnad otsamööda
o
MARGUS VAN STEEN
aega ja energiat, et saavutada SALT j (CANADIAN SGENE)\ — ;Sellest
kokkulepet, kuid see näib olevat; ajast alates kui Quebeciš valiti Parti
kõik mahavisatud. Venelased on nii j Quebecois võimule, kes otsekohe
tõrksad, et nad ei tee ühtegi järele- (hakkas arendama oma iseseisvuslik:
andmist., SALT nende tingimuste ko- k e ^ tendentse, on • Kanadas pidevalt
Harvardi'.' ülikoolis ' esines. 20.000
: kuulaja ees 4 aasta eest Läände ek­siili
lubatud „Vene Tolstoi nr. II"
Alexander Solzhenitsõn, mõistes
hukka Lääne maailma moraali, kuu­lutades
seda ppkrotti läinuks ja
mitte sobivaks mudeliks, et muuta
N. .Vene . hoiakut. Aplaus oli väga
; tagasihoidlik w küllalt ka ebasõbra­likku
sisistamisü Lisaks Solzhenit­sõn
märkis, et- N, yeneon nüüd saa­vutanud
säärase vaimse arengu, et
: neile lääne maailma praegune vaim­ne
tase pole atraktiivne, Kui N.- Vene
viia praegu: tänapäeva Ameerika
vaimsele tasemele, sest toimuvad
kii! 1 mõningad paranemised, kuid sa­mal
ajal ka muudatused halvema
poole teatud aladel. Peale dekaade
kestnud kannatamist, vägivalla jä
surve, all vene J ai hing" otsib soe-mat,
puhtamat.atmosfääri, kui seda
.pakuvad tänapäeva Ameerika mass-
; tase, eluviisid otse vägivaldselt tele­visiooni
ja talumatul.ipop-muusika
poolt ahistatult. Ta kutsus ameerik­lasi
üles vabatahtlikule enesepiira­misele
ja loobumisele materjal ist ti­kust
kultuurist. Solzhenitsõn ei ase­tanud
pearõhku Lääne maailma suu­remaile
voorusile: sõna- ja liikumis­vabadusele
ja õigusele elada ja te­gutseda
riigivõimu ja politsei suuna­miseta
ja kontrollita. Kõne jätnud
väga imeliku mulje ja kergitas kogu­ni
küsimusi samas vaimus, nagu
need esinesid N. Vene võimude poolt
Solzhenitsõni vabasse "maailma saat­misel.
Mis osa too kaval vene „muz-
Mk" (talupoeg) õieti mängib? Sää­raste
kõnedega ta nihkub N. Vene
n.n. kultuuripropaganda ambassa-döriks
Läänemaailmas. A. •
viinud erakordsete vahendite; loomi- peos.; Terve rida ÜSA suurettevõt-sele,
et vaimlist elu uutes olukorda-.- teid, .arvult 25, omavad harukonto-des
edasi. viia. Nõnda on kirik ,ellu ;:rid Moskvas ja ootavad ainult seda,
kutsunud õpetajate abiliste ameti, i kunas suured ärid lähevad lahti.
Kus iganes see on toimunud, on see 'Need ei tarvitse kunagi lahti minna,
olnud õnnistuseks. Eesti asundustes 'sest venelastega saab kaubelda ai-
Venemaal tsaari ajal, kus;õpetajate;••nu.lt/' kahjudega;, Ametlik poliitika
ringreisid harva said neid külastada,' teab seda ja selleks on tarvilik süü
Kõikideks kindlustusteks
St .0
1482 Bathurst St.
V Toronto, :M5P3H1.:
Tel.: 653-7815 ja 653-7816
© © © ® » 0 O O 6 O O 9 © 0 © 0|0 G 0 O 9 6 © O ® CD
osutus See lahendus väga viljakaks.
Kui oktoobri revolutsiooni järele
õpetajaskond kandis raskeid kaotusi
ja. eesti asunduste kiriklik elu oli
ohus', siis eesti piiskop Oskar Palsa
Peterburis korraldas kurs\isi sealse
konsistooriumi juures õpetajate abi­liste
ja aseõpetajate ettevalmistami­seks.
Nende kaudu kerkis esile väga
silmapaistvaid ja tüsedaid jõude
vaimlisele juhtkonnäle, võimelised
kristilikku tööd edasi viima erakord­setes
oludes.
Meie kirikule paguluses on saabu­nud
selline aeg. Üha suurenemas ori
vajadus vaimlise juhtkonna täienda,
mise järele, kuna nende koguduste
arv, kus õpetajaid ei ole kohal, ega
isegi läheduses, aina kasvab. Ometi
on meie; hulgas latentseid jõude, kes
on ootanud nende väljakujundamise­le
ja rakendamisele. On teada, et
meie hulgas on neid, kellede igatsus
on oinud end pühendada hingekar­jase
kõrgele kutsele, kuid olude tõt­tu
ei ole see neil osutund. võimali­kuks.
Meie hulgas on^talente, mehi-ja
naisi, vaimse elu süvendamiseks.
Meie kirik saab rakendada nende
andeid. Samuti' saab kirik, võimalda­da
neile;sügavat rahuldust, mida an­nab
vaimliselt. loova elu jagamine ja
elu sügavamate väärtuste teenimine
meie laialipillatud xahvakiliu hüvan­guks;.
V-0 V'-'"'-.;-.''.''''
Instituut, mille töö on korralda­tud
ühe ja kahe aasta tsüklis, või-mäldab
vastavalt ettevalmistust kas
õpetaja abilise või isegi aseõpetaja
kutsele.-;;. ' ; ; • ; . / ' ' ' ; . ; • ' '
Õppetöö instituudis on korralda­tud
nõnda, et;see on mitmesuguste
õppeviiside ühendlus, kasutades ai­nestikku,
mis iseenesest juba on ins­pireeriv
ja rikastav, intensiivseid
loengute perioode, edasitöötamist
loengute perioodide vahel, kirjalikke
töid ja eksameid.Esimene intensiiv-veeretada
J. Carteri administratsioo-ni
peale.,USA suuräride huvisid kait­sevad
Kongressi liikmed ja nii. pri
kerge .taguda kiilu Valge Maja ja
Kongressi vahele.
Tõeliselt on detente 'ohustaja ja
maailmarahu rikkuja Moskva.. Hel­singi
leppe, järele tõotas Moskva, an­da
i nmiõigusi oma kodanikele; Ku id
kommunistlik režhiim; on vahepeal
läinud veelgi rangemaks..Dissidenti^
de üle peetakse kohut ja langesid
pika-ajalised vangla karistused. USA
ärimehi kimbutatakse j a lehemehi
kutsutakse kohtusse Moskvas, et nad
on N. Liitu laimanud.
haselt seisaks selles, et USA müüb
venelastele maha õiguse oma maad
kaitsta ja oma armeed relvastada.
Kuid Moskval on ka omad mured
Keegi ei tea kaugele läheb N. Liit L.
Brezhnevi juhtimise all, kuna ta ter­vis
on väga kõikuv'ja ohtlfic vanadus
läheneb. .Oleks vajalik ^kindlustada
uutele juhtidele SALT kokkuleppe­ga,
et nende käed läänes oleks va­bad.
Hiina-Vene piiril näib põnevus
kogu aega tõusvat ja ennustatakse
isegi sõda Hiina ja Vietnami vahel.
Kauff-Ida konflikt.ei luba N* Liidul
vähendada oma relvastamist, sest
Moskvas omistatakse Hiina ohule
väsa suurt tähtsust.
juttu olnud põhiseaduse muutmi­sest.
Selle poolt räägib asjaolu, et
kui Quebecile anda täielik kontroll
oma siseasjade üle, siis võib-olla ei
pea Quebec vajalikuks Kanadast
eraldumist. Kuid on päris loomulik,
et kui Quebec saab oma asjade aja­mises
täieliku võimu kätte, hakka­vad
ka teised provintsid sama nõud­ma.
See aga tähendaks põhilisi muu­datusi
Briti Põhja-Ameerika Seadus­tikus
(British North American Act,
edaspidi BNP), kus on selgepiiriliselt
täpsustatud need alad, mis kuuluvad
provintsivalitsuste .1 jurisdiktsiooni
alla.
j Need mehed, kes aastal 1867 kokku
Afoskva on läinud nii sõgedaks, e t ! s e a d s i d Kanada põhiseaduse, soovi-järgneval
aastal samas. Kolmas on
kavatsetud 1980 Stokholmis. .
Instituut avab piiramatud võima­lused
nendek, kelledel on kristliku
usu sisemisi varusid' ja tahet juha­tada
teisi nende" jöulätete juurde,
mis asendamatud meie eluks ja
võitluseks. Eriti aga nendele, kelle­de
sisetunne on erk, tunnetades eri
lisel viisil kohustust meie rahva vas­tu,
veendumuses, et meie; rahva ek­sistents
ilma kristliku usu väärtuste
kandva osata ön juuretu, ja kes tun­netavad
vajadust 'selleks/ loovalt
omapoolset panust anda.
Rõõm on mõelda võimalusele, et
vaimline juhtkond meie kirikus' sel
viisil võib saada väärtuslikku "lisa
ta igale USA hoiatusele reageerib,
vastupidiselt. Kui USA süüdistas,
et Kreml toetab suurte summadega
Kuubat ja teostab oma agressiivseid
kavatsusi F. Castro mõrvabrigaadi-dega
Aafrikas/siis selle tulemuseks
oli Moskva abi suurendamine Kuu­bale,
mis tõuseb nüüd mitme miljar­di
"dollarile. /
Eelmärgitü tõttu ei ole lähemas
tulevikus ette näha vahekordade pa­ranemist,
vaid on hoopis oodata N.
Liidu uusi aktsioone; Selle tõttu ei
ole sugugi üllatuseks, et ; Ottawat
külastanud Hiina Rahvuskongressi
abiesimees Chi Peng-Fei ütles, et Kol­mas
Maailmasõda oh ukse ees.
-•••./• AJK .
PSgenike arv Kayg@«-!da§
:':i/;^X--:-.::.-t6usieb-v^;
Põgenike arv, kes poliitilistel põh­justel
ön sünnitud oma kodud.maha
jätma tõuseb Indo-Hiina, ruumis.
Eriti veel, kui silmas pidada' seda, j Kõige • kummalisemaks nähtuseks
kui tõsised on pagulaskiriku /kohus-! on, et kommunistlik Hiina peab vas­tused
ja kui suured selle ülesanded:
sellel' ei tule ju usulisi ja eetilisi
väärtusi ainult edasi kanda ja oma
eksistentsi säilitada, vaid oma mis­siooni
näha/veel laiemas perspektii­vis:
— et midagi oma elust,: elumõt­test
ja tunnetusest anda panusena
ka väijaspoole kui' väärikas. • liise
maailma kristlikus ühiskonnas. Kes
'on haaratud meie' kiriku sellisest vi
sid tugevat keskvalitsus!. Sir Etien-ne
Cartier oli arvamisel, et uue .rriaa
Valitsus peab olema küllalt tugev, et
garanteerida prantsuse kanadlastele
nende, keele ja kultuuri säilitamine.-
Sir John A, Macdonald arvas samuti,
kuigi erinevail põhjusil. Tema arva­tes
oli vaja tugevat keskvalitsus! sel­leks,
et- vältida ^kodusõda nagu selle
oli just äsja läbi teinud Ühendriigid.
. „Ameeriklased algasid valest ot­sast,"
ütles Sir John parlamendi is­tungil
kus arutati konföderatsiooni
loomist. ..Ameeriklased kuulutasid
iga osariigi iseseisvaks, väljaarvatud
mõned' võimualad, mis põhiseaduse
järele kuulusid üldvalitsusele. Meie
siin aga soovime käia teist rada. Me
anname keskvalitsusele 'kõik võimu,
mis kuulub iseseisvale riigile... ja
deklareerime, et kõik üldsustpuudu­tavad
olukorrad jäävad keskvalitsu­se
lahendada, lokaalvalitsuste üles­andeks/
jääb ainult nende ettekanda
mine keskvalitsusele." '•'.'•> ;;
Elukorrad aga ön vahepeal kõvas­ti-
muutunud.. Quebecil; on küllalt
suur elanikkond ja seal on ka küllal­daselt
vafa, mis lubab eeldada, et ta
jaksab üksinda, kaitsta oma kultuu-ja
keelelisi huvisid/Mitmed tei­sed
provintsid, eesotsas Ontario ja
Alberta, on muutunud kannatama-tuks
restriktsioonide suhtes, mis
keskvalitsus neile ette kirjutab ja
mis nende provintside autonoomsust
piirab. Seetõttu on kõne all olnud
BNA muutmine või koguni uue põ­hiseaduse
kehtestamine.
: Paljud põhiseaduse eksperdid üt­levad,
et muudatused või uus/põhi­seadus
on täielikult ebavajalikud."
Kanadal' on väga paendlik põhisea­dus,"
ütleb prof. J. A. Corry (Queens
University, Kingston)., „Need prob­leemid,
mis meid praegu vaevavad,
ei ole põhjustatud põhiseaduse säte- .
test, vaid need on pigemini oma ise­loomult
poliitilised."
Professor Corry ütleb, et hoolima­ta
sellest, mis omal ajal Konföderat­siooni
isad ütlesid, on Kanada põhi­seadus
üks kõige vähem tsentrali­seeritud
põhiseadus maailmas. Kui-
Quebec on valmis leppima vähema­ga,
kui totaalne iseseisvus, siis on
Kanada põhiseaduse alusel võimalik
tema nõudeid rahuldada. Seda loo- *«
mulikult kui teised provintsid on sel­lega
nõustuvad. Kui aga Quebec on
otsustanud lahkulöömist Kanadast,
siis ei aita; ükski muudatus ega ka
uus põhiseadus. Kõik' oleneb sellest,.,
mida Quebeci elanikkond soovib.
Või teiste sõnadega, Kanada tule- -
vik oleneb sellest, mis Kanada koda­nikud
soovivad, ütleb prof. Corry.
tu võtma kümneid tuhandeid poliiti­lisi
põgenikke Hanoi Vietnamist.
Hiinlasi oh ühendatud Vietnamis ca
2/ miljonit. Hanoi valitsejad teevad
nendele; elu Vietnamis, kus/nad aas- maandunud mitmes Indo-Hiina rii-tasadu
on elanud võimatuks.. Senini gis ja otsivad varjupaika. Tais on po­on
juba 120.000 hiinlast lahkunud') liit il i s t e põgenike arv tõusnud juba
Vietnamist. Hiina laevad käisid Viet-j üle 100.000-de..
nami sadamaist; oma rahvast ära j. Burmas on tehtud moslemiüsulis1-
toornas, kusjuures tekkis tulevane-1 tele ..elu• võimatuks ja 'rohkem kui
Sõjavägi vangistas ja hukkas Lõu­na-
Yemeni marksistliku presidendi
Salem Robäya. Seoses sellega toimu­sid
pealinnas ägedad tänavalahingud
Salem Robaya truude vägede ja veel­gi.
Moskvale truuma Yemeni Rahvus­fondi:
sekretäri Abbel Fattashi ük­suste
vahel, mis lõppesid viimase
võiduga.
( sioonist, see on Õige 'kandidaat ava- itusi. •/. ' 150.000 Burmas elanud moslemiusu-ne
loengute periood t p i m u K ^ i Arvatakse, et vähemalt 10.000. nn. list on saabunud Bangladeshi, milli-
30v juulini Torontos. Teine toimub : Prof. A "Võõbus 1 paadi-hiinlast, kes elasid paatides, on r.e maa on ise vaga-vaene:
• Brezhnev võttis vastu Aafrika väi­keriigi
Malagazi presidendi jä süü­distas,
et USA ja'teised demokraat­likud
riigid püüavad segada N. Liidu
abistamistegevust; Aafrikas. Ta kü­sis,
et kes annab NATO riikidele õi­guse
sekkuda Aafrikas,, anda abi Zai-rele
ja teistele Aafrika riikidele, mis
olevat nüüd ainult " N . Liidu huvi­sfäär.
Ta ütles, et N / Liidu sõjatege­vus
Ogadeni kõrbes, Eritreas ja mu­jal
teenib ainult rahulikke eesmärke.
1;
vau
tahj
E{
timil
Roo
saja|
iden
idei
te n
laste
vus-mati
ka
rine^
Sel
ehita
gu n
M«
mil
Ki
eestll
madl
na,.'
peani
Või
badul
võide
jook*|
nes.
sust
les.
tervil
min iil
tõik,
idealij
•• inaksl
• leviki
dumaj
ja sp
nii, e
saa a^
\'a eni
Maf
eest
ja ei
/.kett.
.järjel
eest lal
üle ki
edasi
eesmtu
le akti
ega lel
hiisev
päevi,
dupüh|
päevi
tähtsal
Me.i<
võitlei
; selja tl
on koi
hendal
me oi
ja elaj
See
• u toopi]
me see
Ja nl
oru ml
iuse li
siin aii
le ja t|
ja kui
siis on
must.
Sü ml
maa si
väel i sel
seda U
hüstusj
tule jal
leks, ctl
võitlusi
Aktul
aalnc
Võid J
Hamiltl
„Isama|
Tõrvi ki
riietusel
ronto
tõid tõi
ti talud
• Ilmar
urnis
••' süütas.
Ilma il
. numis il
imekaul
;- rahva tj
.dc või tl
baduse
täna sii|
'matut
le. Siim
loojus!,
di Iv, kui
mäenõhl
leekide
rahvuslcl
on valai
vastu, v[
Eesti sül
tud veel
Tervitl
mar He
gi esinq
meest,
liikmeidl
kokku t
riorgu sl
kust päi
oma sugi
1 Ta tõstis!
ti mehi j |
varakevj
tööpanus
nejaid,
rahvatan|