1978-07-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NATIONAL LIBRARY
OTŠQZ Sectlon,. Rep, 56231
„Meie Elu'' toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadviewc Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel.466-0951
Tellimiste ja 'kuulutuste vastuvõtmine
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl; 9 h.-8 õ. Laup; kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. $12.00, 3 k. $8.00. USA^sse: 1 a.
$23, 6 k. $12.50, 3 k. $8.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas:
l a . 13.50,6 k. $6.75. USA-s .1 a. $14.50,
6 k. $7.25. ülemeremaadesse: 1 a.
S20.80, 6 k. $10.40.'
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstfs $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
Üksiknumber @ .400.
„OUR L I F E ^ - ^ Ä I E ^ ^C
— Estonian Weekl-y. PüblisheTS?
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
I
•Seeoäd Class Mail Registrastion No. 1354.
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbäum. >
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr,, New Mil--
ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
— *
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 27 (1482) 1978 REEDEL, 7. JUULIL — FRIDAY, JULY 7 XXIX aastakäik
398EBB88B
„Suviharja" pidus used toimusid Seedriorul 1. ja 2. juulil. Need suvised rahvapeod on muutunud Seedrioru
traditsiooniks ja „kul^de katjaks" ning kohtumispaigaks Kanada ja USA sõpradele. Traditsiooniks on muutunud
ka eeskavaline osa aktusega kella 5 ajal ja öösise vabaõhu lavastusega pimeduse tulekul. Uudsena, sel aa&
tal, tähistati aktuse kostel Eesti Vabariigi Võidupüha sümboolse võidutule süütamisega.
Aktus algas kell 5.15 p.l. teadustaja
Katrin KopvillenVi ingliskeelse, tervitusega,
kes juhmis tähelepanu sellele,
et sel aastal langevad eestlaste ja
kanadlaste pidustused samale päevale,
mil mõlemad pühendavad oma
tähelepanu.•• ja mõtted kodumaale.
Täna ühineb eestlase pärimuslik uhkus
kuuluvusega Kanada suurriigi
perre, kus võime nautida enda tahtmist
mööda kõiki elumõnusid. Järgnes
Kanada hümn.
Harry Pärkma sissejuhatuse järele
heisati Eesti lipp Seedrioru pea-masti
Eesti hümni helide saatel.
Järgnevalt Harry \ Pärkma tervitas
piiskop Karl Raudsepp'a abikaasaga,
aupeakonsul Ilmar Heinsoo'd abikaasaga,
Udo Petersoo'd abikaasaga
ja kõiki peokülalisi, kes peagu igal
aastal on Seedriorule tulnud ja kes
seepärast on siin tuntjud Seedrioru
perena. Tänavune „Suvihari" on arvult
23-5 ja langeb ühte Kanada l i i .
sünnipäevaga.
Katrin Kopvillem andis lühikese
inglisekeelse ülevaate Seedrioru
möödunud aegade tegevusest ja kultuursete
ürituste* mitmekesisusest.
Seedrioru on kasvanud pidevalt ja
kasvab edasi. Ta soovis kõigile rõõmsat
peotuju ja kodust enesetunnet.
Järgnev • ,
vaimulik talitus
oli piiskop Karl Raudseppa poolt,
kes oma kõne aluseks valis Jeesuse
sõnad „Kas sina tahad?" Neid sõnu
võib lausuda 2 aastane laps, kuid
nende sisu mõista ja selgitada ei suuda
meie ega ka suured targad. Nendesse
sõnadesse on paigutatud võimu
ja väge, mille lahtji arutamine
käib meil üle jõu, mis võib aga us:
kurnatult suuri asju korda saata.
Inimene saab jagu oma hädadest ja
viletsusest; kui ta vaid oskab tahta,
kui ta tahab otsida „sõnajala õit" ja
kui ta oskab Koitu ja Hämarikku
näha. Kolhoosi sunnitöölisele on jäänud
jaanipäeva õnneks ja rõõmuks
võibolla vaid pudel viina, sest muud
õnne jä tulevikku pole talle enam
jäetud. Aga, vaba inimene, mida sina
tahad? Lill pöörab ömaõie päikese
poole, kas sina oskad seda? Ohakas
ei tee seda kunagi. , 1
EKN esimees Udo Peteršoo kõnele-,
mas Suveharjapeo aktusel. Vasakul
Harry Pärkma^ Foto — §. Preem
jas põlema, nii on igas inimeses
nupp, mis vabastab hädadest ja viletsusest.
Inimene peab vaid tahtma
seda nuppu otsida ja sellele vajutada,
siis pole vaja otsida õnne viina
pudelist, siis võib näha Koitu ja Hämarikku
ja nähtamatut sõnajala õit.
Kä pilkaselt pimeda öö järele tuleb
hommik. Armastus ei sunni, ta küsib
vaid, „kas sina tahad?" sest kiis
ša saad seda, mida Jumal sulle võib
anda.
Kord Jeesus oma mäejutluses Ga-lilea
järve ääres nimetas õndsaks
neid, kes on tasased, kes on armulised,
kes-otsivad õigust Jumala õigusest
jä kes on puhtad oma südames.
Meie tavaline inimene ei oma neid
nistab Issand ka kõike, mida vajame.
Vaimuliku kõne järele laulis Hamiltoni
ühendkoor Roman Toi loodud
„Su sõna valgustab".
Oma palves piiskop Raudsepp palus
Taevalist Isa, et meie siin ja kodumaal
saaksime taas vabadust naha;
sest meie tahame seda.
omadusi. Aga siis Jeesus ütles, et
Jeesus küsis „Kas sa tahad?" Nii õndsad on ka need, kel jon nälg ja ja-nagu
vabrikus on nupp, mis paneb' nu õiguse järele. See toob Issanda ka
masinad käima ja nii\ nagu sinu kq-' meie keskele, ka Maarjamaalt tulnud! nisastsioonidest siiri või kodumaal,
düs on nupp, mis paneb tuled su ma- Eesti poja ja tütre keskele; Siis õn-; (Järg lk. 3)
rahvariides eesti naine kahe mudilasega,
samuti rahvariides, ning Hamiltoni
Võitlejate Ühingu esimees
August Jurs koos kahe ühingu liik-,
mega viisid lilled ja pärja langenute
ausambale. Samal ajal Karin Ramme
deklameeris Marie Underi isa*
maaluulest,,Mälestus ja tõotus".
August Jurs oma järelhüüdes langenud
Eesti sangaritele rõhutas seda
kangelaseeskuju, surres oma õdede,
vendade vabaduse nimel, mis tiivustab
ka meie^sirguvat noorust võitlema
Eesti õiguse ja vabaduse nimel.
See võitlustes valatud eesti veri voolab
ka. meie soontes ja see ühendab
meid. Olgu need lilled ja see pärg
meie ja meie kasvava nooruse tänutäheks
meie eest langenuile.
Erakordselt sel aastal asetati veel
üks pärg ausambale Seedriorul eluneva
vabadussõja veteraani hr. Jõesaare,
ja Katrin Kopvillemi poolt.
Pärja oli saatnud tundmatu eesti naine
Eesti vabaduse eest langenud kan-selaste
mälestuseks. •
Udo Peteršoo oma aktusekõnes
nimetas Seedriorut paigaks, kus tunneme
end kodus — rahvuslikult. See
on paik, millel on hing, mis köidab
ja kosutab sind, mis on kui osa sinust
ja kus mälestused seovad sind
nagu juured. Siit ammutame kord
igal aastal rahvuslikku kokkukuuluvust
jä värskendust oma janule eestluse
•• järele.] Seedrioru on meie jalge
all nagu tükike kodumaad ja siit
kanduvad ka meie mõtted alati kodumaale
Näeme oma vaimusilme
ees õnnelikku ja vaba eesti rahvast,
vabadust^ millesjt unisjtati aastatuhandeid
ja millest unistame jällegi.
Kas on need vaid unistused ja ebareaalsed
lootused?
Vastus, sellele küsimusele oleneb
meist endist, see oleneb eesti rahvast,
kui tervikust, nii siiri, kui kodumaal.
See ei olene vaid võitlusorga-
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo kõnelemas Seedriorul pärast Võidutule süütamist. Auvalves seisavad Võitlejate ühi
ngute lükmed. Foto — S. Preem
publikut „§uvehairi 78" pidustusel Seedriorul. Foto —- S. Preem
ÄKSI KONSTRUEERIVÄI
: •;; GEISLINGEN(,yMeie Elu" kaastööliselt) — Nagu teatab Münchenis
ilmuv pildiajakiri ,,Quick", konstrueerivad saksa relvatehnikud range saladuskatte
all uut sõjapüssi, mis vormilt, kaliibrilt ja l^kem(K)na;'6sas:'e'rt
neb senini kasutusel olevatest püsside§t^,,Quick" kirjutab:
„Pärast pikemat kõhklemist tuleb les kuul, püssirohi ja sütik ühenda-pioon
Enger
a
'..On. tõenäolik, et paari aasta pärast algab uue maantee ehitamine, niis
ühendab maanteed 400 maanteega 12, möödudes lõuna poolt Udorät ja
Jõekääru maa-alä;
Ontario' Transport- ja Kommuni-katsiooniminister
James Snow teatas,
et uus kaheliiniline' maantee, mis
hõlmab praeguse Ravenshoe Rd-i,
on oluliseks lüliks Ontario 'maanteede
võrgus lõunapool Simcoe järve.
See valiti mitmest võimalusest pärast
mitmeid nõupidamisi jai avalikke
koosolekuid, i
Teatavasti kõrvale jäetud! võimalustest
üks õleks viinud tee läbi Udo-
, ra alade ja kaks sellest põhja poolt.
'Projekt, mis läheb maksma umbes
20 miljonit dollarit, hinnatakse kesk-konnaseaduse
alusel ja läheb siis valitsusele
kinnitamiseks.: Ehitus viiakse
läbi kolmes osas .alustades
maantee nr. 11 j a York Rd. 12 (Süt-tori
Rd!)sektsiooniga. Teine osa
oleks sektsioon maantee nr. 48 ja
maantee 12 vahel ja viimane osa
maantee nr. 11 ja maantee 400 vahel
kuhu tuleb ka uus teesõlm.
Minister ütleb oma informatsioonis,
et töö; võiks äiata 1980." a. lõpus
või 1981. a, algul, eeldusel et hinnang
keskkonna seisukohalt antakse ilma
rahva laisklemata,
11
^Talliiinq
PqYii}oniIe
kolm auhinda
Auhindamiskomisjon määras Karavani
Tallinna paviljonile kolm auhinda.
Esimesed auhinnad kunsti jä
käsitööde väljapanekute ja lavastuste
eest ja 2. auhind paviljoni sisusta-miseteema
eest. Teistest paviljonidest
ainult Tokio sai samuti kolm
auhinda* ,
Parimaks paviljoniks tunnistati
Varssav. ,,Miss Caravaniks" valiti
„Miss Tokio" jä Karavani ülemlinna-peaks
Glasgow «linnapea". Parim
eeskava oli komisjoni arvates Manila
paviljonis kus olid ka kõige pa-varüstusvalitsuse
major lõpuks asja
juurde. „Nojah,ivsee on üsna koomiline
asjandus," arvab ta. „Kuidas ma
peaksin seda teile kirjeldama? Kujutage
endale ette viiulikasti. Umbes
nii näeb see püss välja. Ja siis ta vabandab:
„Rohkem ma ei tohi teile
öelda." - '•;
Sama lugu on kaitseministeeriumis.
Kolonelleitnant muutub napisõnaliseks
kui tuleb juttu projektist
,,G 11". Jumala pärast see asi pole
veel küps kõneluseks," ütleb ta.' ;
Ka siis; kui keegi ei-taha selle'üle
rääkida: täiesti saladuses ei saa siis^
ki hoida, et Bonn kavandab mil-järdi-pröjekti
Bündeswehri jaoks. Sõdurid
peavad saama,uue „pruüdi". Ühe sü-:
perrelva, mis rahvusvaheliselt ilma
konkurentsita ning; sarnaneb praegusele
saksa standardpüssile „G 3" nagu
ui traheli-Iennuk vanale; heale „Ju
52"-le kolmekümnendatest aastatest.
Et sellest püssist õiget ettekujutust
saada, mida konstrueeritakse praegu
firma- Heckier & Kochi juures
Oberndorfis, tuleb unustada, mis
praeguste tulirelvade juures tavaline.
,,G 11" (Gewehr 11" ei vaja nimelt
mingeid tavalisi padruneid, mil-tud
ühes metallkestas. Uus laskemoon
koosneb ainult massiivsest
püsširoKükehast, mille ette pressitud
projektiil ja taha süütetablett.
Relva eelis: relatiivselt kallis me-tallkest,
mis pärast tülis tärnist, üle
jääb ja relvast välja heidetakse ning
„New York Times" korrespondent
Greig Whitney ja „Bältim6re Sun"
korrespondent Harold Piper said
kutsed ilmuda Moskvas vene kohtu
ette, sest nad olevat Nõukogude Liitu
oma lehtedes laimanud. Ajakirjanikele
ei - üteldud kohtukutses seda,
milles neid süüdistatakse) kuid nad
ise on arvamisel, et süüdistuste aluseks
ori kirjutis, mis käsitas Georgia
dissidente. •
"Vahepeal vabastasid N, Liidu v õ i mud
USA ärimehe Francis Cravvlör-di,
keda süüdistati valuutaga hangel-pole
pärast enam 'kasutatav, võidak-1;aarrrises ja, hoiti kinni Moskva karise
tulevikus säästa. Et uus pressitud j k u u l s a s Lefortovo vanglas,
püssirohukeha ja süütetablett täieli-': £ ;Cräwförd vabastati siiski 24
kult. põlevad, võidakse 'lukukoda lii-;:
t u n d i pärast .seda^kui USA laskis
va ja pon vastu absoluutselt tihen-^
däda. ; j kurikuuliSä massmõrvari poja Valdek'
; , Kuulid, mida see imerelv .tülis-, E n g e r i j a Mdoli therniaväyevi. Naci
tabr; on nii -tillukesed,et tavaline ; t a b a ü k o g U m a s t USA laevastiku koh-mõiste
„väikekaliiber" pole õige vas-! t a spionaashi andmeid ja neid öoda-te.
Oma 4,7 mm läbimõõdu ja kolme n L l k s pika-a jaline vangla karistus,
grammi raskusega tunduvad need: Arvatakse, et USA ärimehe vastu tõs-
Hiinlased teatavad, et N. Liit on
seadnud üles omad aatomraketid
Vietnami^ Hiina piirile/ sest "vahekord
rad Vietnami ja Hiina vahel on väga
pinevad. Piirile on ehitatud ka radar-yõrk.
Peking süüdistas Moskvat agressioonis.
Põgenikud märgivad, et
nii Hiina, kui ka Hanoi Vietnam saa-täienduseks
vägesid piirile.
pr aegus te.. NATO-kuulide (kaliiber
7.62, kaal projektiilil 10 grammi)
kõrval mänguasjadena. Äga see võrdlus
on petlik, vf&st ja nimelt oma kerge
kaalu tõttu saavutavad minipro-jektiilid
neljakordse kõlakiiruse. Mõjust
meie ei taha rääkida. Loodetavasti
ei kasutata neid kuule, kunagi
inimeste vastu.
Ülikiired projektiilid teevad tabavuse
surmkindlaks (idiotensicher —
nii „Quick"). Kõigi distantside jäokc
on ainult üks kindel sihik, valiku kohaselt
võib kasutada ka optilist sihikut.
Relva tagasilöök on minirnaalne
nii üksik: kui ka ridatule või kolme-lasüliste
seeriate juures. ' Vintraua
peal olevas magašiiriis ori ruumi 50-
nele padrunile. . ; ^
Kõigi nende eeliste juures on su-perrelv
„G 11" tunduvalt kergem ja
lühem kui Bündeswehri praegune
„G 3". Omadus, 1 mille üle rõõmustavad
sõdurid, kui samaaegselt valmistab
peavalu kõrgemale väejuhatusele.
Ainult 75 cm pikkune relv on for-teti
süüdistus vaid selleks, et välja
vahetada vene toelisi spioone. "
42 said New Yorgi
Jäätise . transportveok plahvatas
seni selgitamata põhjusil, mille tuie-musena
162 inimest said suure liiklusega
New Yorki tänaval haavata.
Sõiduk süttis põlema ja klaasikillud
ja auto purunenud metallosad lendasid
nagu pommikillud laiali.
• Detektiivid ei[ leidnud veokis tõendeid,
et seal oleks leidunud pommi.
Arvati, et plahvatuse põhjustas veoki
küimetusseadme kompressiooni lõhkemine.
' V
maalses väljaõppes vaevalt kasutatav,
nagu seda kuulis „Quick" Bonnis.
See tähendab; püssi presenteeri-mine
(tervituseks võtt4) ja muud
püssivõtted on lõplikult möödas!"
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 7, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-07-07 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780707 |
Description
| Title | 1978-07-07-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NATIONAL LIBRARY OTŠQZ Sectlon,. Rep, 56231 „Meie Elu'' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadviewc Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada © Tel.466-0951 Tellimiste ja 'kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl; 9 h.-8 õ. Laup; kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00, 6 k. $12.00, 3 k. $8.00. USA^sse: 1 a. $23, 6 k. $12.50, 3 k. $8.50. Ülemere-maadesse: 1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k. $9.00. Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas: l a . 13.50,6 k. $6.75. USA-s .1 a. $14.50, 6 k. $7.25. ülemeremaadesse: 1 a. S20.80, 6 k. $10.40.' Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstfs $3.50, kuulutuste küljel $3.25. Üksiknumber @ .400. „OUR L I F E ^ - ^ Ä I E ^ ^C — Estonian Weekl-y. PüblisheTS? Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broad-view Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 © Tel. 466-0951 I •Seeoäd Class Mail Registrastion No. 1354. Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbäum. > Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr,, New Mil-- ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 — * „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. Nr. 27 (1482) 1978 REEDEL, 7. JUULIL — FRIDAY, JULY 7 XXIX aastakäik 398EBB88B „Suviharja" pidus used toimusid Seedriorul 1. ja 2. juulil. Need suvised rahvapeod on muutunud Seedrioru traditsiooniks ja „kul^de katjaks" ning kohtumispaigaks Kanada ja USA sõpradele. Traditsiooniks on muutunud ka eeskavaline osa aktusega kella 5 ajal ja öösise vabaõhu lavastusega pimeduse tulekul. Uudsena, sel aa& tal, tähistati aktuse kostel Eesti Vabariigi Võidupüha sümboolse võidutule süütamisega. Aktus algas kell 5.15 p.l. teadustaja Katrin KopvillenVi ingliskeelse, tervitusega, kes juhmis tähelepanu sellele, et sel aastal langevad eestlaste ja kanadlaste pidustused samale päevale, mil mõlemad pühendavad oma tähelepanu.•• ja mõtted kodumaale. Täna ühineb eestlase pärimuslik uhkus kuuluvusega Kanada suurriigi perre, kus võime nautida enda tahtmist mööda kõiki elumõnusid. Järgnes Kanada hümn. Harry Pärkma sissejuhatuse järele heisati Eesti lipp Seedrioru pea-masti Eesti hümni helide saatel. Järgnevalt Harry \ Pärkma tervitas piiskop Karl Raudsepp'a abikaasaga, aupeakonsul Ilmar Heinsoo'd abikaasaga, Udo Petersoo'd abikaasaga ja kõiki peokülalisi, kes peagu igal aastal on Seedriorule tulnud ja kes seepärast on siin tuntjud Seedrioru perena. Tänavune „Suvihari" on arvult 23-5 ja langeb ühte Kanada l i i . sünnipäevaga. Katrin Kopvillem andis lühikese inglisekeelse ülevaate Seedrioru möödunud aegade tegevusest ja kultuursete ürituste* mitmekesisusest. Seedrioru on kasvanud pidevalt ja kasvab edasi. Ta soovis kõigile rõõmsat peotuju ja kodust enesetunnet. Järgnev • , vaimulik talitus oli piiskop Karl Raudseppa poolt, kes oma kõne aluseks valis Jeesuse sõnad „Kas sina tahad?" Neid sõnu võib lausuda 2 aastane laps, kuid nende sisu mõista ja selgitada ei suuda meie ega ka suured targad. Nendesse sõnadesse on paigutatud võimu ja väge, mille lahtji arutamine käib meil üle jõu, mis võib aga us: kurnatult suuri asju korda saata. Inimene saab jagu oma hädadest ja viletsusest; kui ta vaid oskab tahta, kui ta tahab otsida „sõnajala õit" ja kui ta oskab Koitu ja Hämarikku näha. Kolhoosi sunnitöölisele on jäänud jaanipäeva õnneks ja rõõmuks võibolla vaid pudel viina, sest muud õnne jä tulevikku pole talle enam jäetud. Aga, vaba inimene, mida sina tahad? Lill pöörab ömaõie päikese poole, kas sina oskad seda? Ohakas ei tee seda kunagi. , 1 EKN esimees Udo Peteršoo kõnele-, mas Suveharjapeo aktusel. Vasakul Harry Pärkma^ Foto — §. Preem jas põlema, nii on igas inimeses nupp, mis vabastab hädadest ja viletsusest. Inimene peab vaid tahtma seda nuppu otsida ja sellele vajutada, siis pole vaja otsida õnne viina pudelist, siis võib näha Koitu ja Hämarikku ja nähtamatut sõnajala õit. Kä pilkaselt pimeda öö järele tuleb hommik. Armastus ei sunni, ta küsib vaid, „kas sina tahad?" sest kiis ša saad seda, mida Jumal sulle võib anda. Kord Jeesus oma mäejutluses Ga-lilea järve ääres nimetas õndsaks neid, kes on tasased, kes on armulised, kes-otsivad õigust Jumala õigusest jä kes on puhtad oma südames. Meie tavaline inimene ei oma neid nistab Issand ka kõike, mida vajame. Vaimuliku kõne järele laulis Hamiltoni ühendkoor Roman Toi loodud „Su sõna valgustab". Oma palves piiskop Raudsepp palus Taevalist Isa, et meie siin ja kodumaal saaksime taas vabadust naha; sest meie tahame seda. omadusi. Aga siis Jeesus ütles, et Jeesus küsis „Kas sa tahad?" Nii õndsad on ka need, kel jon nälg ja ja-nagu vabrikus on nupp, mis paneb' nu õiguse järele. See toob Issanda ka masinad käima ja nii\ nagu sinu kq-' meie keskele, ka Maarjamaalt tulnud! nisastsioonidest siiri või kodumaal, düs on nupp, mis paneb tuled su ma- Eesti poja ja tütre keskele; Siis õn-; (Järg lk. 3) rahvariides eesti naine kahe mudilasega, samuti rahvariides, ning Hamiltoni Võitlejate Ühingu esimees August Jurs koos kahe ühingu liik-, mega viisid lilled ja pärja langenute ausambale. Samal ajal Karin Ramme deklameeris Marie Underi isa* maaluulest,,Mälestus ja tõotus". August Jurs oma järelhüüdes langenud Eesti sangaritele rõhutas seda kangelaseeskuju, surres oma õdede, vendade vabaduse nimel, mis tiivustab ka meie^sirguvat noorust võitlema Eesti õiguse ja vabaduse nimel. See võitlustes valatud eesti veri voolab ka. meie soontes ja see ühendab meid. Olgu need lilled ja see pärg meie ja meie kasvava nooruse tänutäheks meie eest langenuile. Erakordselt sel aastal asetati veel üks pärg ausambale Seedriorul eluneva vabadussõja veteraani hr. Jõesaare, ja Katrin Kopvillemi poolt. Pärja oli saatnud tundmatu eesti naine Eesti vabaduse eest langenud kan-selaste mälestuseks. • Udo Peteršoo oma aktusekõnes nimetas Seedriorut paigaks, kus tunneme end kodus — rahvuslikult. See on paik, millel on hing, mis köidab ja kosutab sind, mis on kui osa sinust ja kus mälestused seovad sind nagu juured. Siit ammutame kord igal aastal rahvuslikku kokkukuuluvust jä värskendust oma janule eestluse •• järele.] Seedrioru on meie jalge all nagu tükike kodumaad ja siit kanduvad ka meie mõtted alati kodumaale Näeme oma vaimusilme ees õnnelikku ja vaba eesti rahvast, vabadust^ millesjt unisjtati aastatuhandeid ja millest unistame jällegi. Kas on need vaid unistused ja ebareaalsed lootused? Vastus, sellele küsimusele oleneb meist endist, see oleneb eesti rahvast, kui tervikust, nii siiri, kui kodumaal. See ei olene vaid võitlusorga- Aupeakonsul Ilmar Heinsoo kõnelemas Seedriorul pärast Võidutule süütamist. Auvalves seisavad Võitlejate ühi ngute lükmed. Foto — S. Preem publikut „§uvehairi 78" pidustusel Seedriorul. Foto —- S. Preem ÄKSI KONSTRUEERIVÄI : •;; GEISLINGEN(,yMeie Elu" kaastööliselt) — Nagu teatab Münchenis ilmuv pildiajakiri ,,Quick", konstrueerivad saksa relvatehnikud range saladuskatte all uut sõjapüssi, mis vormilt, kaliibrilt ja l^kem(K)na;'6sas:'e'rt neb senini kasutusel olevatest püsside§t^,,Quick" kirjutab: „Pärast pikemat kõhklemist tuleb les kuul, püssirohi ja sütik ühenda-pioon Enger a '..On. tõenäolik, et paari aasta pärast algab uue maantee ehitamine, niis ühendab maanteed 400 maanteega 12, möödudes lõuna poolt Udorät ja Jõekääru maa-alä; Ontario' Transport- ja Kommuni-katsiooniminister James Snow teatas, et uus kaheliiniline' maantee, mis hõlmab praeguse Ravenshoe Rd-i, on oluliseks lüliks Ontario 'maanteede võrgus lõunapool Simcoe järve. See valiti mitmest võimalusest pärast mitmeid nõupidamisi jai avalikke koosolekuid, i Teatavasti kõrvale jäetud! võimalustest üks õleks viinud tee läbi Udo- , ra alade ja kaks sellest põhja poolt. 'Projekt, mis läheb maksma umbes 20 miljonit dollarit, hinnatakse kesk-konnaseaduse alusel ja läheb siis valitsusele kinnitamiseks.: Ehitus viiakse läbi kolmes osas .alustades maantee nr. 11 j a York Rd. 12 (Süt-tori Rd!)sektsiooniga. Teine osa oleks sektsioon maantee nr. 48 ja maantee 12 vahel ja viimane osa maantee nr. 11 ja maantee 400 vahel kuhu tuleb ka uus teesõlm. Minister ütleb oma informatsioonis, et töö; võiks äiata 1980." a. lõpus või 1981. a, algul, eeldusel et hinnang keskkonna seisukohalt antakse ilma rahva laisklemata, 11 ^Talliiinq PqYii}oniIe kolm auhinda Auhindamiskomisjon määras Karavani Tallinna paviljonile kolm auhinda. Esimesed auhinnad kunsti jä käsitööde väljapanekute ja lavastuste eest ja 2. auhind paviljoni sisusta-miseteema eest. Teistest paviljonidest ainult Tokio sai samuti kolm auhinda* , Parimaks paviljoniks tunnistati Varssav. ,,Miss Caravaniks" valiti „Miss Tokio" jä Karavani ülemlinna-peaks Glasgow «linnapea". Parim eeskava oli komisjoni arvates Manila paviljonis kus olid ka kõige pa-varüstusvalitsuse major lõpuks asja juurde. „Nojah,ivsee on üsna koomiline asjandus," arvab ta. „Kuidas ma peaksin seda teile kirjeldama? Kujutage endale ette viiulikasti. Umbes nii näeb see püss välja. Ja siis ta vabandab: „Rohkem ma ei tohi teile öelda." - '•; Sama lugu on kaitseministeeriumis. Kolonelleitnant muutub napisõnaliseks kui tuleb juttu projektist ,,G 11". Jumala pärast see asi pole veel küps kõneluseks," ütleb ta.' ; Ka siis; kui keegi ei-taha selle'üle rääkida: täiesti saladuses ei saa siis^ ki hoida, et Bonn kavandab mil-järdi-pröjekti Bündeswehri jaoks. Sõdurid peavad saama,uue „pruüdi". Ühe sü-: perrelva, mis rahvusvaheliselt ilma konkurentsita ning; sarnaneb praegusele saksa standardpüssile „G 3" nagu ui traheli-Iennuk vanale; heale „Ju 52"-le kolmekümnendatest aastatest. Et sellest püssist õiget ettekujutust saada, mida konstrueeritakse praegu firma- Heckier & Kochi juures Oberndorfis, tuleb unustada, mis praeguste tulirelvade juures tavaline. ,,G 11" (Gewehr 11" ei vaja nimelt mingeid tavalisi padruneid, mil-tud ühes metallkestas. Uus laskemoon koosneb ainult massiivsest püsširoKükehast, mille ette pressitud projektiil ja taha süütetablett. Relva eelis: relatiivselt kallis me-tallkest, mis pärast tülis tärnist, üle jääb ja relvast välja heidetakse ning „New York Times" korrespondent Greig Whitney ja „Bältim6re Sun" korrespondent Harold Piper said kutsed ilmuda Moskvas vene kohtu ette, sest nad olevat Nõukogude Liitu oma lehtedes laimanud. Ajakirjanikele ei - üteldud kohtukutses seda, milles neid süüdistatakse) kuid nad ise on arvamisel, et süüdistuste aluseks ori kirjutis, mis käsitas Georgia dissidente. • "Vahepeal vabastasid N, Liidu v õ i mud USA ärimehe Francis Cravvlör-di, keda süüdistati valuutaga hangel-pole pärast enam 'kasutatav, võidak-1;aarrrises ja, hoiti kinni Moskva karise tulevikus säästa. Et uus pressitud j k u u l s a s Lefortovo vanglas, püssirohukeha ja süütetablett täieli-': £ ;Cräwförd vabastati siiski 24 kult. põlevad, võidakse 'lukukoda lii-;: t u n d i pärast .seda^kui USA laskis va ja pon vastu absoluutselt tihen-^ däda. ; j kurikuuliSä massmõrvari poja Valdek' ; , Kuulid, mida see imerelv .tülis-, E n g e r i j a Mdoli therniaväyevi. Naci tabr; on nii -tillukesed,et tavaline ; t a b a ü k o g U m a s t USA laevastiku koh-mõiste „väikekaliiber" pole õige vas-! t a spionaashi andmeid ja neid öoda-te. Oma 4,7 mm läbimõõdu ja kolme n L l k s pika-a jaline vangla karistus, grammi raskusega tunduvad need: Arvatakse, et USA ärimehe vastu tõs- Hiinlased teatavad, et N. Liit on seadnud üles omad aatomraketid Vietnami^ Hiina piirile/ sest "vahekord rad Vietnami ja Hiina vahel on väga pinevad. Piirile on ehitatud ka radar-yõrk. Peking süüdistas Moskvat agressioonis. Põgenikud märgivad, et nii Hiina, kui ka Hanoi Vietnam saa-täienduseks vägesid piirile. pr aegus te.. NATO-kuulide (kaliiber 7.62, kaal projektiilil 10 grammi) kõrval mänguasjadena. Äga see võrdlus on petlik, vf&st ja nimelt oma kerge kaalu tõttu saavutavad minipro-jektiilid neljakordse kõlakiiruse. Mõjust meie ei taha rääkida. Loodetavasti ei kasutata neid kuule, kunagi inimeste vastu. Ülikiired projektiilid teevad tabavuse surmkindlaks (idiotensicher — nii „Quick"). Kõigi distantside jäokc on ainult üks kindel sihik, valiku kohaselt võib kasutada ka optilist sihikut. Relva tagasilöök on minirnaalne nii üksik: kui ka ridatule või kolme-lasüliste seeriate juures. ' Vintraua peal olevas magašiiriis ori ruumi 50- nele padrunile. . ; ^ Kõigi nende eeliste juures on su-perrelv „G 11" tunduvalt kergem ja lühem kui Bündeswehri praegune „G 3". Omadus, 1 mille üle rõõmustavad sõdurid, kui samaaegselt valmistab peavalu kõrgemale väejuhatusele. Ainult 75 cm pikkune relv on for-teti süüdistus vaid selleks, et välja vahetada vene toelisi spioone. " 42 said New Yorgi Jäätise . transportveok plahvatas seni selgitamata põhjusil, mille tuie-musena 162 inimest said suure liiklusega New Yorki tänaval haavata. Sõiduk süttis põlema ja klaasikillud ja auto purunenud metallosad lendasid nagu pommikillud laiali. • Detektiivid ei[ leidnud veokis tõendeid, et seal oleks leidunud pommi. Arvati, et plahvatuse põhjustas veoki küimetusseadme kompressiooni lõhkemine. ' V maalses väljaõppes vaevalt kasutatav, nagu seda kuulis „Quick" Bonnis. See tähendab; püssi presenteeri-mine (tervituseks võtt4) ja muud püssivõtted on lõplikult möödas!" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-07-01
