Meie Elu = Our life, February 26, 1981

              •must-laamer
sest®
lasta
SIMEES
ija Jahi-line
pea-,
1, veeb-
! esimehe
iti: leina-surma
Ernst
|. Käis ja
ja
litas selt-is,
et te-pidulike
ja tule-iga
on ol-ih^
line ja
;test -ösa-li
aruande
inded üks-ja
aruan-
Ijat abista­jal
senme
(deratsioo-iste
vastu
jega jääb
lerats iooni
ir" saabu-
[indiustus,
pda hilje-llorganite,
tate koos-leisus
üks-iluvad
ju-nut
Riko,
jä Eric
ir, abisek"
issekretar
|aja Kari
W Kunsti-
)ld Aadli,
ametita
nän Käis
iHeino Vii»
la J. Tõld.
Kore (esi-ist
Nüüd.
Käis, Au-kustutati
latus valiti
si.
a-l^
igustatud
ja liikme­lt
liikmeks
lakse tasij-ivad.
liselt sekre-
I Or. Toron-
• S.K,
I tõsine, et
kes oleks
lenda peale
louveri rah-käedküge
itsüda eri-
)plik otsus
maade ES-tanisatsioo-lagasi
-Tiina
larry Muld,
epik i(uus),
Ires Loo ja
Sisjohi vali-las
ja Hil-ostipoisi"
Iti endised:
Wis ja Juta
TUPANÜ
ei andnud kohtus sdetusi
- - ^. (M.E.) — Mõukogude võimud OE asunud murdma tõusvat vastupanu okupeeritud
Eestis poliitiliste protsessidega. Lisaks Mart Niklusele ja Jüri Kukele määratud rasketele karlstus-on
ette näha lähemal ajalkoollnoorte demonstratsioonidel vahistatud isikute apellidele alla kir«
'eis* . 1 0 .
Yonge St.) Toronto Ülikooli eesti
kult: Vello Salo, Leena Tinits, Ilmar
ja raamatukogu keelte osakonna
Metropolitani-Toropto raamatukogu
keele kursusest osavõtjad kops kursuse
Soom, Anne Ossö, Peeter MeMsto,
bibliötekäaf H. GrewaL . • '
a V.
Tinits,
*
Toronto Ülikooli eestikeele kursus­lased,
eesotsas juhataja V; Saloga,
tutvunesid MetropolitanrToronto raa­matukogu
keelteosäkonnaga. Osakon­na
raamatukoguhoidja H. Gr^wal
andis ülevaate eriti etniliste raama­tute
osas. Praegu on raamatukogus
ligi tuhat eestikeelset raamatut, neist
hulk, mis ilmunud okupeeritud Ees­tis.
Võrreldes .teiste etniliste rah-vusgruppidega;
on eesti rahvusgrupp
olnud võrdlemisi tagasihoidlik raa­matute
nõutamisel, mille tõttu ka^
eestikeelsete raamatute hulk tagasi­hoidlik.
Märgiti, et oleks eriti •soovi­tav,
kui kirjandusehuvilised kaas-'
maalased avaldaksid sööve, raamatu­te
saamiseks, et raamatukogu juha­tajal
oleks 'alust nende muretsemi­seks.
Metropolitan-Törontq raamatuko­gu
asub uues moodsas hoones 789
Yonge St. (tel.. .928-5280-Language
Centre) viiendal korrusel. Samalikor-rusel
asub ka ajalehtede ja ajakirja-de
osakond kohapeal lugemiseks.
Praegu on saadaval 271 eri ajalehte
ja,ajakirja. .
Raamatukogust saab raamatuid ka
laenata, nagu teistestki linna raama­tukogudest,
kasutades tavalist raa­matukogu
kaarti., Samuti saab sealt
laenata taamatud teiste linna raama­tukogude
kaudu.
Seitsmes ^ märts on varsti käes.
TERR „Kung]a" ettevalmistused esi­nemiseks
sel päeval edenevad kiires­ti
ja suure tööga; :
Nagu varem mainitud, kujutab'üks
kava osadest ette rühmaliikmete
ringreisi Euroopas ;koos ESTO-SQ-st
osavõtuga. ,
Ega kõik ei saanud „ule lombi" lõ­butsema
minna. Mõned pidid ju koju
jääma „karja pidama ja marju kor­jama".
„Karjanali-marjanali" on põi­miku
nimi, milles r^äetekarjatüdru
kute. ja marjakorjajate puhketundi.
Muidugi on varsti poisid kolpal nii
pahandust kui ka nälja tegemas.
Varsti kuuleb mürglit taluperemees
ja selleks korraks ongi naljal lõpp.
Vahest oli siiski noortel ka aega
täie hooga tantsu lüüai ja kõiki muud
teha, mis sellega, kaasas ikäib. Ühel
selliser õhtul tuli vanapiigagi oma
õnne otsima noorte hulgast. „Vana-piiga
õnn" kirjeldabki tantsuõhtu
.^sündmusi. Üleliiga julgust võtnud
poiss viib vanapiiga tantsima, aga
tants lõpeb õnnetult. Norita(cse, kuni
piiga kurvalt lahkub. Vanapiiga kae­bab
nõiale oma kurba saatust — po­le
kedagi armastada! Nõid segab ar-mujoogi
ja annab selle hoiatuksõna-dega
vanapiigale. Tuleb jälle tants,
kuhu ilmub vanapiiga. Ta jagab pois­tele
oma armujooki., Kõik poisid ti­kuvad
nüüd vanapiiga ümber ja lä­heb
kakluseks. Häda on suur — kas
on liiga vähe vÕi liiga palju, aga mit­te
kunagi parajasti.
Lõpuks on veer üks põimik, idille
nimeks on „Kõrr, kõrr, kõrtsitütar".
Kalurid mängivad kõrtsis kaarte.
Tüdrukud tulevad neid hurjutama.
Merele ei tule nii peagi veel minna.
On palju põnevam kõr^tp tantsu
lüüa. Siis aga jõuab plikalt mererei­silt
koju laevakapteni Tal p^ä^kab
madruseid ja ostab kõigile jooke.
Nüüd alles läheb õige pidu ja trall
Jahti. ' ^
See huvitav ja mitmekülgne eeska­va
toimub laupäeval, 7. märtsil kell
7 õhtul' Seneca Cölljege'i Minkler Au­ditooriumis,
1750 Finch Ave. ,E.
ja Don Valley Parkv/ay). Piletid on
saadaval rühmäliikmeilt,' Poko ärist
Mt. Pleasant Road'ii, Abistamiskomi­teest,
Eesti Kodust või helistada tel.
690-0714; Saadaval ka veel kohapeal.
Noored on väga innustatult ette
valmistanud ja püJhendavad palju
• Finnair korraldas Toronto esindus-;
lilcus Four Season Hotellis vastuvõtu
turismiga tegelevatele ajakirjanikele.
Oli moenäitus „Vuokko" ja „Mari-mekko"
1981 aasta moeloomingust,
näidati reisifilme Soomest ning anti
ülevaade „Finnair'ist". Lõpuks j a p ti
välja suur hulk n.n. „ukseauhindu"
kphaolevatele külalistele. Märgiti ka
fakti, et Finnair on nüüd Skandi^aa-vait
esindaviennuliin Kanadas. .
Finnairi Kanada osakonna uueks
juhatajaks on rikkalike kogemustega
Ilkka Mitro, kes on 9 aastat tööta­nud
Finnairiga Helsingis ja Nev^ Yor­gis.
Oma noofuki-päevill965 a. pea­tus
ta eestlaste perekonnas Stokhol-
•.mis. • ^ •
Finnair on nüüd ainukene lennuliin
otseühendusega Skandinaaviasse.
Lennukid väljuvad Montreälist, Mi-rabefist
igal kolmapäeval ja reedel.
Neile, kes niiüd soovivad Skandinaa­viat
külastada,, kõige kiiremaks len­nuks
pn hõimuvendade lennuliin. On
palju mugavam vahetada lennukit
Montrealis lennu algul, kui ei ole veel
väsinud lennust, selle asemel et Eu­roopa
suurlinnade lennuväljadel trü­gida
rahvamurrus. Torontost on ot­seühendus
Mirabel lennuväljale Äir
Canada rahvusvaheliste lendudega.
Võisime lugeda „Toronto Star'ist", et
'kui varem kanada turistide käest kü­siti
Skandinaavia maade riimesid,
siis Rootsit, Taanit ja Norrat teati
ikergesti, Soome vaevalt Jcellelegi
meenus. Nüüd seda enam juhtuda ei
saa. Finnair on ainuke lennuliin, mis
ühendab Kanadat Skandinaaviaga.
Air Canada lõpetas nüüd Kopenhaa­geni
lennud, SAS läinud aastal
Kohtuprotsess loodusteadlase ja
võõrkeelteõpetaja Mart Nikluse ning
keemiku ja endise Tartu ülikooli õp­pejõu
Jüri Kuke vastu algas esmas­päeval,
5. jaanuaril kell 10.00 Eesti
NSV ülemkohtus, Päirnu maanteel
nr. 7, toas nr. 74. Kohtuniku kohal oli
Eesti NSV ülemkohtu liige Astajoo-itiing.
Prokurörina esmes ,Eesti NSV
prokuratuurist Siim Kirsipuu. Mart
Niklust kaitses advokaat Kaljo
Kuusmaa Tartu Õigusnõuandlast
ning Jüri Kukke advokaat Jaak Oja
Tallinna I sõigusnõuandlast.
Et vältida Läänest kohalesõitvate
advokaatide ja vaatlejate osavõttu,
püüti protsessi viimase silmapilguni/
saladuses hoida. Protsessi ajal lülita­ti
Tallinnas rida koduseid telefone
välja ja KGB ähvardas isegi teatud
isikuid protsessi kohta informatsioo­ni
andmise eest. Kuigi protsess pidi
olema avalik, puudus sellekohane
teade ülemkohtu teadaannete tahv­lil.
Kohtusaali, kus oli vaid 20 too­li,
lasti ainult Mart Nikluse vanemad
ja Jüri Kuke abikaasa. Muud kohad
olid okupeeritud KGB töötajate
poolt. Kaebeäluste ülejäänud sugu­lased,
sõbrad, tuttavad ja aatekaas­lased;
nende seas ka Balti apellile al­lakirjutanud
Ints Calitis ja Juris Zie-melis
Riiast, jäeti neljandal korrusel
asuva kohtusaali ukse taha koridö-jem
tulejaid ei lastud üldse
ma juhataja Ilkka Mitro jaga­mas
,,iikseauhindü" külalistele.
Foto — Elna Kungla
1670.00 edasi-tagasi. Gnupisõit on
$578.00.
Helsingist on suurepärane ühendus
•kõigisse Skandinaavia pealinnadesse,
Stokholmi läheb 69, Kopenhaageni 44 ,
ja Oslosse 27 lendu nädalas. Stokhol­mi
lend üle Helsingi ei' maksa roh­kem,
kui seda teha teiste ümberistu­mistega.
Kui mõni kaasmaalane ka­vatseb
oma sugulase iküllasõidu pi­leti
siit tasuda, siis saab seda teha
kasutades Finnairi Leningradist.
Finnair korraldab erakordselt
soodsate hindadega suvepuhkusi Soo­mes.
7 ööd ja kaheksa päeva Helsin­gi
esinduslikus „Intercontinentar''
hotellis maksab $259.00 või $269.00
hotell „Kalastajatorppas" koos hom­mikusöögiga,
ujula ja sauna kasuta­misega.
Hinna juurde kuulub üks
õhtusöök Helsingi paremas restora­nis,
linnaga tutvumise ringsõit ja
lennuvälja transpordid.
Ringsõit Soomes 7 ööd ja 8 päeva
maksab $399.00 kahepeale toa kasu­tamisega.
Peatutakse 2 ööd Turus, 2
ööd Tamperes j ^ 3 ööd Helsingis.
Hinna sisse kuulub 6 õhtusööki, ring-
Finnair on kiiresti 'kasvav lennu­liin.
Hiljuti osteti kolmas suur DC 10-
30 lennuk ülemere lendudeks mahtu­vusega
294. Alates 1983 Finnair algab
otselende Tokiosse ijma vahemaan­dumiseta,
Finnair omab 'kolm DC-8-
62 lennukit mida võib reisi- või käU:
balenhükiks kasutada, 12 DC.9-51, 8
Super Caravelleja^ DC.9-10/14/15.
Lääneranniku eestlastele hea uudi­sena
on teade, et Finnair algab 16.
mail otselende Helsingi, mis väljub
laupäeviti Los Angelesest maandu­misega
Seattles. See on lühem ja 'kii­rem
lend läänerannikult Euroopasse.
Finnair korraldab 2. märtsil filmi­õhtu
Eesti Majas, et tutvustada Soo­met
ja hõimuvendade lennulüni. Joo­gid
täiskasvanuile ja lastele.
sõidud linnadega
med kabareesse,
tutvumiseks, pääs-lõbustuste
parki ja
loomaaeda. See ringsõit annab hea
võimaluse näha ja tutvuda kolme
Soome suurema linnaga.
Finnair pakub suurepärase võima­luse
Kopenhaageni, Stokholmi ja
Helsingiga tutvumiseks. Reisi kest­vus
on 14 ööd ja 15 päeva. 4 ööd vee­detakse
Kopenhaagenis ja Stokhol-mis,
öö laeval ja 5 öÖd Helsingis.
Ringreisi hinnaks on $870.00 koos
6 õhtusöögiga. Sama ringreis omal
käel organiseerituna maksab $1300—
1500.00. Lennupilet üle Atlandi ei ole
ringsõitude hinna sisse arvatud väl­jaarvatud
Helsingi—Kopenhaageni
sõit 15 päevasel Skandinaavia tuuril.
Talvise hooaja lennupiletid on võrd­lemisi
mõõduka hinnaga. ,,Apex" sõit
7—90 päevase kestvusega maksab
Talvine hooaeg Floridas on oma
kõrgpunktil. See annab tunda hoog­sast
lennuliinide tegevusest kui ka
tihedast autoliiklusest linna tänava­tel.
' . .
Eestlasi õn siin turistidena sellel
talvel üsna rohkesti. Nähtavasti ben-sini
kõrge hind rahvuskaaslasi ei
heiduta.
Fort Lauderdales asuv Lõuna-FIo-rida
Eestlaste Koondis teeb omalt
poolt kõik, et turistid tunneksid en­did
siin teretulnutena ja rahvuskaas­laste
hulgas kodusena. Selleks kor­raldatakse
talve jooksul terve hulk
meelelahutuslikke 'kokkutulekuid.
Neid üritusi kprraldatakse peamiselt
Shriner klubi ruumides, Hollywoo­dis,
kuid ka vahel Fort Lauderdales.
oma vabast ajast selleks, et publiku­le
huvitavat ja meeldejäävat pakku­da.
„Kungla" loodab ka seekord
publiku sooja suhtumist ja rohkear-osavõttu.
TERR„KUNGLA"
Ins. Herman Lahesalu-Lane on New
Jerseys ja New Yorgis tuntud ehi­tusettevõtja
kelle spetsialiteediks on
.suurehituste ja ostutsentrumite püs-litamine.
Näib et see spetsialiteet on
aegade jooksul niivõrd temale verde
läinud, et ta Pompanõ Beachi ühele
saarele püstitas omale ühepefekonna
elumaja: ka suurehitisena. See kahe­kordne
maja on kujunenud koha­pealseks
vaatamisväärsuseks.
7. veebruaril oli maja avapidu. Kü-laHsi
oli tulnud 80 inimese ümber nii
lähedalt kui ka kaugelt. Hr. Lahesalu
tütar Kay koos abikaasa John Le°
aird'iga olid tulnud Bostonist.
ri.
kolmandast korrusest kaugemale.
Kui Karin Irino, kes oli koos abikaa­saga
Tartust kohale sõitnud, nõudis
kohtusaali sisselaskmist, tormas tal­le
valvemiilits kallale jä hakkas ta
käsi väänama. Kohtusaali ukse taha
jäänute nõue protsessi suuremasse
saali üleviimiseks jäeti tähelepane­mata.
SÜÜBISTUSEID;
, Kuna Mart Niklus ja Mri KuMc
suutsid näljastreigi tõttu konvoi saa­tel
kohtusse ilmudes^ vaevalt liikuda,
siis taotlesid kaitseadvokaadid nen­de
v^ga halvale tervislikule olukor­rale
tähelepanu juhtides protsessi
edasilükkamist. Kohus oli sellise
nõudega nähtavasti juba ette arves­tanud.
Kohal olevad neli arsti Tal­linna
keskvangla psühhiaatria osa-kgnna
juhataja Regina Kojii eesistu­misel
ja ühe Serbski mentaalinsti-tuudist
Moskvast kohaletoodud
psühhiaatri kaastegevusel teostasid
kohtuhoones 'kohese 'järelevaatuse
ning, teatasid oma otsusena, et kae­bealused
on nii- kehaliselt kui ka.
vaimselt võimelised ikohtupidamises
osalema.
Protsessi esimesel päeval kandis
prokurör Siim Kirsipuu ette süüdis­tusakti.
Selle kohaselt süüdistati
Mart Niklust Eesti NSV kriminaal-"
Wdeksi § 68 punkt 2 järgi „nõuko-gudevastase
agitatsioonr jn. • ropa-ganda"
pärast. Süüdistus koosnes
neliast peapunktist. Esiteks, et Mart
Niklus on esitanud mitmesuguseid
nõukogudevastaseid avaldusi ENSV
ülemnõukogu presiidiumile ja muja­le
ning et ta on allakirjutanud nõi;-
kogudevastastele avaldustele, nende
seas Balti apellile. Teiseks, et ta on
kirjutanud nõukogudevastase artikli
1978 toimunud Vilniuse protsessist
Leedu Helsingi-grupi esimehe Vikto-ras
Petkuse vastu pealkirjaga „Vii-niuse
protsess eestlase silmadega".
Kolmandaks, et^ta. on 'koos õpilaste­ga
oma kodus kuulanud Ameerika
Hääle nõukogudevastaseid saateid
ning neljandaks,! et ta on laimanud
nõukogude korda Jüri Kuke korte­rist
Stokholmi võetud telefonikõne­des.
'
Jüri Kukke süüdistati Eesti NSV
kriminaalkoodeksi § 194 punkt 1 jär­gi
„nõukogude riiklikku ja ühiskond­likku
korda halvustavate teadvalt va­lede
väljamõeldiste levitamise" pä­rast.
Süüdistus koosnes kolmest pea­punktist.
Esifeks, et Jüri Kukk on
esitanud mitmesuguseid nõukogude
korda halvustavaid avaldusi ENSV
ülemnõukogu presiidiumile ja muja­le.
Teiseks, et ta 28. jaanuaril 1980
andis Moskvas The Christian Science
Monitori korrespondendile David
Willisile üle nõukogude Jkorda hal­vustavad
avaldused Afganistaniinva-sioöni,
olümpiamängude jne. kohta
ning kolmandaks, et ta-on laimanud
nõukogude korda oma korterist
Stokholmi võetud telefonikõnedes.
SüüdistusaMst nähtus, et Mart
Niklus ja Jüri Kukk on eeluurimise
ajal keelduriud seletuste ja tunnis­tuste
andmisest. Nad ei tunnistanud
end süüdi üheski punktis. Nad keel­dusid
jca kohtus seletuste andmisest
ja küsimustele vastamisest.
foni keskjaamast. Krimmaalvangi
Feliks Kaljuvee abil, kellega Mart
Niklus oli samas kongis sügisel 1976
kahekuulisel kinnipidamisel Tallinna
keskvanglas, püüdis prokurör tõen­dada
tema nõukogudevastaseid väl­jendusi.
Sama ülesannet täitis ka kri-miiiaalvang
Ülo Lälli, kellega Mart
Niklus oli samas kongis 13-päevasel
arestil Tartu vanglas niärtsis 1980.
Samal eesmärgil oli tunnistajaks too­dud
ka endine poliitvang Johannes
Valdman, kes peale vabanemist ok­toobris
1976 muutus peagi KGB töö­riistaks
ja provokaatoriks. Tartu te-lefonikeskjaamaV
sidetöötajate üles­andeks
oli tunnistuse andmine nen­de
poolt pealtkuuldüd Mart Nikluse
ja Jüri ;Kuke nõukogudevastast lai­mu
sisaldavate telefonikõnede koh­ata.
Jüri Kuke vastase tunnistajana
kasutas prokurör ka tema endist üle­must,
Tartu ülikooli anorgaanilise
keemia kateedri juhatajat professor
Vello Pasti. Vaatamata prokuröri
nõudmisele keeldus Jüri Kuke abi­kaasa
Silvi Kukk tunnistajana esine­mast.
Kolmanda päeva hommikul teos­tati
kohtu nõudel Mart Niklusele ja
Jüri Kukele keskvanglas uus psüh­hiaatriline
ekspertiis ning protsess
jätkus alles pealelõunal prokuröri ja
advokaatide kõnedega.
Prokurör Siim Kirsipuu nõudis
teostatud kohtuliku arutamise alu­sel
Mart Niklusele 10 a. spetsiaal-rezhiimiga
laagrit Ja 5 a. asumist
ning'Jüri Kukele 3 a.- üldrezhiimiga
laagrit.
Mart Nikluse advokaat Kaljo
Kuusmaa rõhutas oma kaitsekõnes,
et kriminaalkoodeksi § 68-t, milles on
juttu nõukogudevastasest agitatsioo­nist
ja propagandast, ei saa tema
kaitsealuse suhtes rakendada, kuna
tema vastu ikokku korjatud süüdis­tused
ei ole küllaldaselt > põhjenda­tud.
Pealegi on tema kaitsealune ko­gu
aeg toiminud N. Liidu konstitut­siooni,
Inimõiguste Ülddeklaratsioo­ni
ja Helsingi Lõppakti põhimõtete
ja eeskirjade- raames. Ka Jüri Kuke
advokaat leidis, et tema kaitsealuse
vastu kokku, korjatud süüdistused ei
ole küllaldaselt põhjendatud.
,JELAGU INIMÕIGUSED!",
Protsess jätkus neljapäeva peale­lõunal,
mil oli ettenähtud kaebeälus­te
vnmane sõna. Mart Niklus ja Jüri
Kukk jätkasid vaikimist ka neljan­dal
päeval. Viimase sõna asemel tõu­sis
Mart Niklus püsti, tervitas süga­va
kummardusega kohtusaalis viibi­vaid
vanemaid, teatas neile et ta jät­kab
protestiks talle osaks saanud vä­givallatsemise
vastu näljastreiki ja
hüüdis: „Elagu inimõigused!" Jüri
KukkJervitas ka püsti tõustes süga­va
kummardusega kohtusaalis viibi­vat
abikaasat ning teatas talle, et ka
tema jätkab näljastreiki, kuigi ta ke­hakaal
on veel ainult 49 kilo.-
l)lem'kohtu otsus tehti teatavaks
sama päeva õhtul, s.t. neljapäeval,
,8. jaanuaril 1981 kell 17.30. Eesti NSV
ülemkohus mõistis Mart Niklusele
kui „eriti ohtlikule retsidivistile"
Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 68
punkt 2 järgi „riõukogudevastase
agitatsiooni ja propaganda" pärast
10 aastat spetsiaalrezhiimiga laagris
ja 5 aastat asumiselesaatmist ning
Jüri Kukele Eesti NSV kriminaalkoo­deksi
§ 194 punkt 1 järgi „nõukogude
riiklikku ja ühiskondlikku korda hal­vustavate
teadvalt valede väljamõel­diste
levitamise" eest 2 aastat üld-rezl^
iimiga laagris.
Mis puutub Mart Niklusele mõis­tetud
spetsiaalrezhiimiga laagrisse,
siis tähendab see tema raskekujulise
radikuliidiga arvestades surmanuht­lust.
Spetsiaalrezhiimiga laagrites
paigutatakse vangid barakkide ase­mel
kongidesse, niiš öösel lukusta­takse,
N^il ei ole lubatud pakkide
vastuvõtmiine ning nende kirjavahe­tus
on piiratud ühele kirjale kuus.
Neid saavad sugulased külastada
•kord poolaastas 1—2 tundi ning neil
. on võimalik teha pisiostusid laagri-kioskist
3 rubla eest kuus. Kõiki neid
„eeliseid" saavad vangid ainult ees-
•kujuliku ülalpidamise • korral. Vä­hemagi
eksimuse korral (näiteks po-liittündides
magama jäämine või mõ­nes
muus kui vene keeles kõnelemi­ne)
võetakse needki „eelised".
ntarios
TÖÖSTUSKESKUSTE
OTSUSTAVAD
TraditsloonlHseU kohservatiivses
Ontarios elanikel oh olnud kalduvus
anda hääl sama partei kandidaadile,
kellele on hääletatud varem. Käes­oleval
Juhul on tegemist tööstusliku
kriisiga Ontarios ja seepärast võib
arvata, et valijad võivad muuta oma
traditsioonilist hoiakut ja hääletada
teisiti, eriti tööstuslikes piirkonda­des,
kus majanduslik kriis annab
end kõige valusamalt tunda. Selleks
piirkonnaks on Lõuna-Ontario ja sin­na
suundusid kõigi kolme poliitilise
partei juhid otsekohe kui 2. veebr,
kuulutati valimised välja.
NDP Hider Mike Cassidy alustas
kampaaniat Hamiltoni metallitöölis-te
keskel. Temale järgnesid Lõuna-
Ontariosse liberaalide juht Stuart
Smith ja peaminister Bill Davis, kes
läksid vähe kaugemale ja alustasid
yalimiskampaaniat St. Catharines
rajoonis. Kõik kolm partei liidrit
loevad oluliseks käesolevatel valimis­tel
töötaoleku vähendamist, majan­dusliku
olukorra parandamist ja
usaldusväärset valitsuse juhtimist
(leadership). Erinevused nende ees­märkide
saavutamiseks selguvad va­limiskampaania
kestel. Opositsioon
kindlasti ründab raskelt Bill Davise
vahtsust juba sellel põhjusel, et kon­servatiivid
on valitsenud Ontariot lii­ga
kaua.
K E M TOETAB OTTAWA?
Liberaalide valitsus ja parlamendi­liikmed
Ottawas asuvad erinevatel
seisukohtadel. Peaminister P. E. Tru-
,deau näib kindlasti toetava. Bill Da-vist,
tema pooldava hoiaku pärast
Trudeau seisukohtadele õlihinna
hoidmisel jä Kanada põhiseaduse
Kanadasse toomisel ja muutmisel.
Möödunud nädalal Trudeau viibis
Torontos ja siin peetud kõnedes an­dis
täie toetuse Bill Davisele.
Samal ajal Ontario liberaalide juht
Stuart Smith käis Ottawas ja sai
sealsetelt liberaalpartei parlamendi-liikmetelt
lubaduse, et nemad tule­vad
Ontario liberaale toetama vali­miskampaanias,
põhjusel, et möödu­nud
Kanada parlamendivalimistel
Stuart Smith aitas nendele tõhusalt
kaasa.
LIBERAALID RÜNDAVAD
Eesseisvas valimiskampaanias li­beraalide
juht Stuart Smith tõenäo­selt
ründab teravalt konservatiivide
valitsust ja varju jääb NDP koos
oma liidri, Cassidy'ga. Kindlasti on
olemas palju põhjusi Bill Davise va­litsuse
ründamiseks, juba selle pä­rast,
et konservatiivid on valitsenud
Ontarios liiga kaua. Arvamine siiski
püsib, et konservatiivid tulevad võit­jatena
välja nendel valimistel ja saa­vutavad
75 kohta. Teisele kohale jää­vad
liberaalid 37 kohaga ja NDP
saab ainult 13 kohta (Doug Fisher,
Toronto Sun),
A.N.
L M M
Wods Arts & Craft!
Protsessi esimesel ja teisel
esinesid prokuröri peatunnistajaina
kaks kriminaalvangi, üks endine po-ig
ning si^
9 Qu«en St. E. Toronto (Yonge Juures) — Tel. 368-5011
on rikkalikus valikus importeerltud lõ^gu, iceland lopi lõng, al-paca,
anchor needlepoint lõng, kroy lõng J.t, Sobivad varrastel
Ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
Ja sõlmimiseks (macrame).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA ^ Kanvaa mitmes värvis -k SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,—koflmap. 9—6, ncljap., reedel 9—8, laup. 9.3(M.
Meie teine Mri: 674 Bpoadview Ave. T©r, Tel. 4^-2^5, kell 3—5 p.l
Tcsm