Meie Elu = Our life, February 26, 1981

              Meie Elu" nr. 8 (1619) 1981
iiisiioiiOMaii[iiiiitsiiei<aiiQiioimHQMaiit»BuoHO»aiiatiBiia»tfniiiBiiiiiisii8n^
ise
Publishedby Estonian Publishm
jiian House, 958 Broadview Ave., Toronto, C
V : :M4K 2R6: • . .Tel, 466:0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaüm.
Yorgis B. Parming, 473 Euhmann Dr., Ne^
ÜSA. Tel. (201) 262^0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
'Asut.Ä.Weileri algatusel 1950.^^^^^^^^^^^^^^^^
mi
5»r
eie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
, Ont. M4K 2R6 Canada —
i l
^ 2
SÖ04
i i i
M M
15
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp: ja neljap. k l 9 h.4 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad :• Kanadas — la. $30.00, 6 Ic.
116.00, 3 k. $11.00; U ^ ^
tlL50; Ülemefemaadesse: 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3 k,
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri-
. ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennu-postilisa
üleiBeremaadesse: 1 a. $32.75, 6 k . | 16.40.
- Üksiknumber,--,55<2^.;- V' ^
Küulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel |4.00,
tis $3.75, kuulutuste küljel $3^50.
liliillliHUillllillilillliiilitllllllliliiililtlillilllllili^
Esimese MÄTO maade peaiplnlstv
dna on USA uut presidenti Ronald
Reagani külastamas Inglise peami­nister
Margaret Thatcher. Se€ on hu­vitav
kohtumine, kuna mõlemad on
majanduspoliitiliselt kon^rvatllv^e
vaatega, ühel llgl kaks aastat koge­musi
Inglismaal seljataga, teine al­les
astumas esimesi samme.
Oma esimeses ringsaatesj lehvitas
president Reagan USA paberdollarit
ja märki^, et 1960.^ aasta ostujõult on
sellel ainult 36 sendi väärtus. See ei
olnud alnuU Reagani shest, et oma
seisukohti põhjendada. „t)hlšpanga
Uudistes" XXIII Ja iseseisvate arves-;
tuste Järgi leidis nende ridade kirju­taja,
et Kanada dollar on 25 aasta
jooksul kahanenud 30 prbtsendile.
Võiksime rõõmsa^ olla, kui see
omaks selle väärtuse ka praegu. Y
Kuid Thatcheri 21 kuu tulemusi Ja
Reagani kavasid on ebaõiglane võr­relda.
Thatcher on jooksnud oma
maa seisukohtade mnmiküsse ja
Reagan ujul) alles avalikkuse hea­tahtlikkuses.
Silskli Thatcher On
suutnud hoida oma i^ahaväarlngu
kurssi, kuigi pole suutnud pidurda­da
inflatsiooni ega tööpuudust. Kuid
see on raudse iseloomuga naine> kes
ei taha hüpata võimaluselt võimalu­sele,
vaid töötab otseselt oma aru­saamade
järgi, Tal on selleks ka või­malus
oma erakonna enamuse totUu
alamkojas. Kuid ka Reaganil on see
esialgu olemas.
On ju selge, et 36-sendise päberrä-halaga
ei saa üksik inimene, veel vä­hem
rahvas oma tulevikku kindlus­tada.
Nüüd ongi Reagan omä kärpl-mlsed
teatavaks teinud. Need peavad
eelarvelisi kulutusi vähendama 41,4
miljardi võrra ajal, niil ta kavatseb
kärpida ka otsemakse, vähendades
809 dollari võrra keskmise sissetule­kuga
ja nelja lapsega perekonna koh­ta.
Reagani arvates on tulemuseks
inflatsiooni vähendamine 50 protseini'-
llill
tl, võhnaldamine luua 3 mlljoniinaEt
töökohta Ja
arve 1984
Need on väga julged lootused, mil­liste
täitumise näitab alles tulevik ja
sedagi siis, kui Kongress Reagani
kärpimlsed heaks kiidab. See/ mida
Reagan loodab teostada USÄ-s pole
õnnestunud fhatcherll Inglismaal jä
raudse rusikaga peaminister võitleb
juba tugeva opositsiooniga, la That­cher
on oma kokkuhoidu teostanud
juba 21 kuud. J^uid Thatcher pole
suutnud kõiki oma kavasid teostada
mitmesugustel põhjustel. Näiteks pi­di
ta Järgi andma riigiteenijate
ganõudmistele, keUe nõudeks oli
giteenijäte palgad viia eraettevõtlus®
palkade tasemele. Siin toimus palga­tõus
ligemale 50%.
Olgu Reagani majanduse paranda-inise
kavadega kuidas on, tuleb siiski
imestada tema energiat ja tempot,
millega ta oma ülesannete jui 1e
asus. Juba ametisse vannutamise i
rastlõunal kirjutas ta alla määru^
sele^ millega seisatati kõikuued^ pal-kamlsed
lilglteenlstusse. USA tohu­tu
eelarve parandamine lühema aja­ga
kui kuu aja jooksul, oii teine näi­de
Reagani töö intensiivsusest.
USA presidendi sammud majan­duselu
päästmiseks olid möödapääs­matud.
Ihna drastlliste redutseeri-misteta
ja pideva laienemise tõttu oli
U ^ Jõudnud 1929. a. samase ma­janduskriisi
lävele. Tuleb ainult loo­ta/
et Reagan suudab oma kärpiml­sed
teostada koos loodetud tulemiis-
••'tega.
poliitikud vaatavad Rea-samme:
leaiud kartusega Ja on
endiselt arvamisel, et Kanada ei tar­vitse
USA mustrit Järgida. Kuld tel-seltpoolt
on Kanadat nimetatud USA
majanduslikuks satelliidiks ja mis
toimub lõunapool piiri, peab parata-lilililiHSillIHHIIililllSl
OVER 50 YEARS OF
ja rentimine
Äris :29i.5054
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Chevptte M^^ Corvette Delta Eighty Eight
; Camaro v Monte Cario : Omega Ninety Eight
Citation Gaprice Gutlass toronado
MoirzaV Impala : Oldsmobile Chevy Trucks andVa^ns
24—28 Howard Park Ave. Toronto, Ont. M6R 1V§
Tel. 533-8451 - 533-
© KERETÖÖD © VÄRVIMINE KUUMEM- •,
DUS AHJU K A S^
LiCi MEHAANIK. 'SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE.
Filtsos Bros. & Ässociate
S l
m km
mim
\EB. 'O/lg usu
0 0 0
Meie mõttemaailmas kerkivad Ees- purjeregati korraldamine okupeeri­ti
Vabariigi 63^a aastapäeva puhul tud Eesti territooriumil oli üheks
üles kõigepealt ajalised momendid, tähtsamaks põhjuseks, miks eesotsas
On möödunud 63 aastal Eesti Vaba- USA ja Kanadaga paljud maailma
riigi süniüst sõjaliste Ja revqlutsioo- riigid boikoteerisid Moskva olüim-niliste
sündmuste keerises aastal piaadi.
1918. Järgnes heroiline vabadusvõlt-
5
£
5
• 2
m
S
S
5
2
' ä
õ
. 5
3
3
'5
5
5
5
. õ
X
0
5
õ
5
§
5
§'
5
5
5
5
Š 1
õ
S'
B
5
VSitlus Eesti Rahva olemasolu eest nii kodumaal kui väl­jaspool
kodumaad on kestnud aastiid. See on olnud relva­deta
võitlus, mida peetud keele ja meelega.
Eesti rahvas kodumaal on kramplikult kinni hoidnud
oma esivanemate keelest ja kultuurist, vaatamata sellele,
et venestamise surve on olnud tohutu ja on aina kasvamas..
Eesti rahva elu, keel ja kultuur on tõsises hävimise ohus.
Eestlane vabas maailmas ei ole unustanud oma esivane­mate
keelt ja kultuuri. See on meid kõiki üheiidav tegur.
Meie ESTO pidustused on selgeks näiteks meie keele säili­tamise
vajadusest ja tähtsusest. Mis keeles oleksime küll
tervitanud üksteist möödunud suvel Rootsis?
See d ole esimene kord Eesti rahva ajaloos kui meie keel
on hädaohus. Kuid alati on leidunud tulihingelisi eestlasi
kes on võimelised ja tahtelised olnud meie keele eest võitle­ma.
Ka täna, vajab Eesti keel taas tulihingelisi võitlejaid,
ning nendeks peame saama meie ise, iga üksikisik, samuti
kui meie organisatsioonid ja kogudused.
1981. aasta bn Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu poolt
kuulutatud Eesti Keele- ja Kooliaastaks alates 24. veebrua­rist
ja lõppedes samal päeval 1982. aastal. Saagu sellest aas­tast
meie rahvusliku osamaksu aasta, kus tasume oma võla
sellega, et viime oma lapsed Eesti kooli, õpetame neile
Eesti keelt kodudes ja laseme kõlada kõikjal oma kaunil,
emakeeleL
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu kutsub kõiki eestlasi,
Eesti seltse, kogudusi, ühinguid ning kirjandusringe üle
maailma kaasa aitama ja läbi viima eelseisvat Eesti Keele-ja
Kooliaastat,
o
5
5
5
• 5
5
5
5
B
lus ja selle järele tulvas võimas rah­vuslik
ja rahvuskultuurilhie ülesehi-tustöö
Iseseisvas vabas Eestis. On
möödunud 41 aastat vene esimesest
okupatsioonist Ja 37 aastat sellest,
kui 1944 raudne eesriie lõpliküjt koos
vene terrori ja vägivallaga laisküsi
meie õnnetule kodumaale. Kuid vaa­tamata
sellele pikale ajavahemikule
tulvab okupeeditud Eestis vabadus­võitlus
vene okupantide vastu kodu-
Kõik ennustused pahempoolsete
e;lementide poolt, et meie vabadus­janu
kõigile neile eestlastele, kes
Kanada ja teiste maade suurte aja­lehtede
veergudel tõstsid oma artik­lites
esile Eesti rahva rasket olukor­da
vene verise okupatsiooni all. Meil
tuleb hakata tegema aegsasti ette­valmistusi
selleks, et mitte 1^72. a.
esimeste Eesti Päevade ulatuses To­rontos
ja Baltimore ESTO-76 mõõt­meis,
vaid Stokholmi ESTP-80 raa­mides
valmistada ette suurt Eesti
rahva poliitilist ja rahvuskultuurilist
manifestatsiooni aastaks 1984 Toron­tos.
Toronto on ainukene paik, kus
seda Kanadas ja sel Põhja-Ameerika
mandril on võimalik maksimaalselt
ÜLEMAAILMNE EESTI KESKNÕUKOGU
äl.B..O.l01IOItOllOllfflllõllüllOIIOIIfflligiiailflltailBllBIIBtlBllBIIBIIBllBllOII^^^^^^^
a
p
D
n
5
5
n
5
5
õ
§
5
õ
õ
õ
§
õ
2
a
5
S
5
õ
5
5
'S
ä
õ
õ
s
m
L: <a
õ
5
S
õ
n
5
5
5
3
5
õ
• JA KOOUAASTA
RAAMKAVA
võitlus lõpeb sellega, kui need, kes teostada. Kõik teised paikkonnad on
olid Eesti riigi loomise juures kao­vad
ehk vananevad, on osutunud va-
•leks. . ' ."V : •. -^^
v Tõsi küll 'kodumaal hävitasi<ii
Moskva kommunistlikud okupatsioo­nivõimud
kõik Vabadussõjast ja Tei­sest
'maailihasõjast osavõtnud eesti
ohvitserid ja sõdurid ning parema
ja rahvuslikult mõtleva osa eesti
rahvast. Statistilised andmed näita­vad,
et 2(K).000 paremat eestlast, nen­de
hulgas naisi, lapsi ja vanakesi,
jä;tsid oma elu kas siis Siberi orja-laagreis
või KGB tapakeldrites. •
See hävitustöö oli nii täielik, et
palli metsa löömine ja need ei teeni
meie rahvuslikke huvisid.
Surve puht füüsiliste reeglite järe­le
põhjustab vastusurvet. Mida tuge­vam
on venestamise surve Eestis,
seda tugevamaks on muutunud vas-tuseis
venestamisele ja vene okupat-siocMiile.
Selle ilmseks tõenduseks on
hiljuti pikaajalisele sunnitööle mõis­tetud
Mart Nikluse ja Jüri Kuke kan­gelaslik
hoiak ja vene kõige julmema
salapolitsei, KGB ning tema proku­ratuuri
ja kommunistliku partei sur­veabinõude
ignoreerimine. Kuid
sellest generatsioonist ei ole okupee- ^eed kaks ja teised vangistatud Ees-ritud
Eestis järele enam kedagi, kes ji vabadusvõitlejad, keda nimetatak-oleks
kommunistlikkudele okupanti- ka dissidentideks, üksi ei ignoree-dele
kuidagi viisi ohtlikud. Kuigi
võib leiduda raugastunud või muidu
orjaläagris mineeritud tervisega in­valiide.
Okupandid ei pidanud jahti mitte
üksi' inimestele, vaid nende silmis ei
ole leidnud armu ka iseseisvuse võit­luse
vaimne pärand ning Eesti •rah­vuslikud
kultuurivarad. Kõik on hä­vitatud
tule ja muude abinõudega, et
n ja ei osuta vastupanu venestami­sele
ja kommunismile. Eesti kooli-nõorus
tõusis Tallinnas ja mujal
oktoobris peagii, kui üks mees pro­testiks
Moskva surve ja vägivalla*-
rezhiimi vastu.
On tekkinud Hamleti sõnades väl-
. jendatud olukord: ,;Kas olla või mit­te
olla." On tekkinud Eestis uus va­badusvõitlejate
generatsioon, kes on
Eesti noorema sugupõlve mõtte- valmis selleks, et raputada maha,
maailmast täielikult redigeerida Va- oma turjalt võõrast okupatsiooni,
badussõja ja iseseisvusaja ajaloolisi, ^
kultuurilisi ja poliitilisi pärimusi. olukord on ainult 'kahjuks tek-.
kinüd maailmapoliitilises olukorras,
Selle asemele tuubitakse lasteaiast kus Moskva aatom- ja konventsio-alates
eesti noorsoosse süngeid ja naalsete relvadele ülesehitatud rah-võltsitud
legende suurest ja^;võitma- vusvaheline terror on ähvardavam,
tust vene rahvast ning selle reetli- kui kunagi varem maailma ajaloos,
kust „sõprusest'' eesti rahvaga. Lai- Esmakordselt USA uue presidendi
matakse ja teotatakse neid eestlasi, Ronald Reagani administratsioonis
kes vabas maailmas võitlevad veel haikatakse alles mõtlema ja kavan-Ükübailmne
Eesti Kesknõukogu,
küuiutades 1981 aasta Eesti Keele-Ja
Kooliaastaks, soovitab kõigile eest-lasftele,
organisatsioonidele Ja kogu>
dustele selle aasta kestel asetada ro­hu
nende töökavades alljärgnevatele
kavaptmktidele:
1. Korraldada õppepäevi ja õppe-seaninare
Eesti koolide ja täiendus­koolide
õpetajatele.
2. ^ Võtta kavva eesti k^le õppetun-
Hiid laste suvekodudes, suvelaagrites
ja skatitlike noorte laagrites.
3. Kus võimalik, anda välja ja si­sustada
noorte lehekülg kohalikus
Eeäti ajalehes või ajakirjas.
4. Korraldada keelräpikute^ noor»
sopkirjanduse ja üldise eestikeelse
kirjanduse näituseid. Soovitada ees­tikeelsete
E^^atute ostmist ja luge»
Ilust. ; •
Võimaluse piirides korraldada
külaskäike Eesti täfehduskoolidesse
lastevanemate ja organisatsioonide
Juhtivate tegelaste poolit.
6. Kokku kutsuda lastevanemate,
koolitegelaste, organisatsioonide ja
koguduste juhtivate tegelaste ühine
koosolek et arutada eesti keele ja
7. Paluda Eesti ajakirjandust aval-'
dada keele- ja koolitegelastie klrjutu°
sl eesti keele tähtsuse, oskuse ja õp°
pimise kohta.
8. Organisatsioonide, koguduste ja
koolide ühisel koostööl korraldada
kohtadel iga kuu iUcs „Eesti keele
9. Asukohamaades korraldada 8-"
20. a. vanustele noortele kirjandite
kirjutamise võistlused.
10. Soovitada Eesti kirikutes ja ko­gudustes
panna erilist rõhku püha­päevakoolis
ja leeritundides eesti­keelsele
õpetusele.
11. Võimaluse korral korraldadai
kohtadel eesti keele kursuseid vane­ma
astme noortele ja ka täiskasva­nuile.
Laialdastes piiiltoiidades sel­leks
kasutades kirja teel kaugeõppi-mlse
süsteemi.
12. Aasta sisukamaks läbivihnlseks
ja heaks kordaminekuks kaasa tõm­mata
lastevanemad, koolid, ühingud,
kogudused, kultuuri- Ja kirjandusrin­gid
ja teised eesti keelest huvitatud
ÜLEMAAILMNE
EESTI KESKNÕUKOGU
SAKSAMAAL
GEISLINGEN CJIIeie Elu'' kaastööliselt) Lääne-Berliini pto«
lltsei seisab juba mõnda päeva alarmiolukorräs. Tänavarahutused
jätkuvad. Fäev-päevalt kasvab demonstrantide brutaalsus.
Eesti iseseisvuse eest. Selleks külva­takse
pägulaskonda üle-oma väsi­matu
laimupropagandaga nii eesti,
kui ka teistes keeltes.
Kuid kõigele sellele vaatamata käib
heitlus Eesti iseseisvuse eest väsi­mata
edasi. Selle ühe tõhusa näitena
võiksime nimetada ESTO-80 puhul
kogu Euroopa ajakirjanduses hulga­lisi
artikleid ja suurte võimsate väliš-ajalehtede
juhtkirju, kus kirjeldati
Eesti rahva olukorda vene kommu­nistliku
okupatsiooni all. Moskva
dama vastusamme selle ähvardava
ekspansiooni peatamiseks. Eesti noo­ruse
range hoiak ja Eesti keskorga­nisatsioonide
taotlused vabas maail­mas
peavad kaasa aitama selleks, et
võitlus Moskva terrorirezhiimi vastu
muutuks tugevamaks. Nende mõtete­ga
läksime vastu E.V. aastapäevale.
Eesti rahva õigust vabadusele ja ise­seisvusele
ei nõrgesta aeg ja seda
ei saa lahjendada ega jaga-
FAMILY TPiiST CaPPORATION REALTOP
1052 KINGSTON RD., SCARBOROUGH. ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Toröniös
ja lõuna Ontarios.
VICTOR ÜBE/:.;^-^^
TEL KONTORIS:.694-3336
KODUS: 281-5912
suusaspordi täpsuspüss — laos uus mudel,
. Müügil erinevaid mudeleid.
IRROCEAFT PAADID KANUUD -Si
Pärast seda 'kui 30. jaan. lõhuti 40
panga ja äri vaateaknad, demoleeriti
järgmisel ööl 56 panka, kaubamaja
ja äri. Seejuures kasutavad pahem­poolsete
kilda kuuluvad demonstran­did
uut taktikat. Nad tulistavad ra­gulkadest
kuüekandilisi mutreid
vaateakendesse. Vastadina esimeste- v
le päevadele tegutsevad nad väikes­tes
gruppides, vältides kokkupõrke
politseiga. .
Berliinis algasid rahutused seetõt­tu,
et politsei tühjendas ühe maja
isehakanud üürnikest. Kogusunmias
on Berliinis 40 lammutamisele mää­ratud
maja omavoliliselt majutatud
pahempoolsete kaootidega. Politsei
on vahistanud rea demonstrante, kel­ledest
üks eriti brutaalne mõisteti
kiirkohtu poolt 14 kuuks vangi. Nüüd
nõuavad demonstrandid nende va­bakslaskmist.
Nende ridade kirjuta­mise
päeval jätkuvad demonstrat­sioonid.
Viimase teadaoleva aktsioo­niga
kleepisid demonstrandid eriti
sitke liimiga kinni 14 panga võtme-augud.
I
Frankfurdis demonstreeris eelne­nud
nädalavahetusel umbes 20.000
noort, kellede hulgas hakkas teleri-pildil
silma ka lapsi, USA polütika
vastu San Salvadoris. Inimõiguste
kõige jämedama rikkumise vastu
idatsoonis pole veel keegi protestee­rinud.
Lõhuti hulk vaa;teaknäid, de­moleeriti
politsei ja ameeriklaste au­tosid.
Hamburgis oli lööming politsei ja
ühe „okupeeritud" maja üürnike va­hel.
Päeva paar hiljem oli suurem
lahing tuumajoujaama vastastega.
Duisburgis majutasid demonst­randid
ühe tühjana seisva raudtee­jaama.
Erlangenis okupeeriti samuti üks
tühi maja, kuhu asusid demonstran­did.
Ülikoolilinnas Göttingenis, kus mit­med
majad juba mõnda aega de-monstrantide
valduses, tungisid 50
noort linnateatri lavale, kus välguta-ti
pub^kule transparente.
Kodanikud küsivad õigustatult:
kui kaua laseb riik endaga mängida?
Kas! poliitikat hakatakse tegema tä­naval?
Nõutakse süüdlastele kohest
ja raskemaid karistusi. Senine mee­tod,
kus süüdlased vahistatakse ja
lastakse pärast isiku kindlakstege­mist
jälle vabaks, pole andnud tule­musi.
Massimeediumid peavad nagu
endastmõistetavaks, kui mingi verise
demonstratsiooni initsiaatoriteks on
kas kommunistid, noorsotsid või
ametiühingute noored.
nüüd, et kevadeks kätte
oh avatud õhtuti — teisip.--- reedeni kell 6—8
KINNISVARADE VAHENDUS! Ave., Toronto, Ont. M4C 3G5
TeL äris: 425-0638, kodus: 429-3726
:. SOOSAAR, CA
Accountant
Su2te 600, SSlJiniiversity Ave., Toronto, Ontado, MSJ 2H7
TeL862.7115
„Mele
Väbadi
sakult
Selsavi
Pärast
päeva |al
kogunesi
Collegef
liiidü ja|
korraldj
dusristi
külaliste
mander,!
Eriksonf
jas või(
Soomep^
Nend(
ratsiooni
ratsiooni
sefiior
Koidulal
Kannaka
duse eej
kes öm[
vüitleva(
guse ec*e|
vägivald|
lased tc(
on, et aj
maa vai
Toronl
lutsu ju]
nuge lai
püsti se|
TERVr
Oma
ter Ein(
külalislc]
Ontario j
kaasaga
et Kana{
judele lj
rast Teii
rios om;
paljud
langeniK
me õnn(
arendadl
ri, mille
niaal poi
ka leisil
tshehhe,
langenut
leme oni
mu vab
das'. •
Omä
aupeakü
dos peaj^
les: „M{
oleme oi
tario pr<
gu suur
paremat
Ontariof
. riks. Ar
tud viili
Toronto
suurem
isamaal i
keskus,
dame VE
meie ko
tušed, t(
meile ku
. Aupea
maa ees;
kis, .et
bana ja
vene tcr
• nitame
badussQ
Eesti yd\
>' PEAMU
Sellejj
kõnetooli
märkis
kisite 0
sellest,
gi peako
meel nii
Connecti
hedad si
tades pr
teadliku
loost,
peamisel'
te, ingl
itaallast
vintsi. Ol
sest siin
tame On
mentaar
väärtusi
oma ma
eest on
vabadus
oma sp