Meie Elu = Our life, May 31, 1984

              r .
teie Eiu"jir^ 22 (1787) 1984 „Meie Elsa" m, 22
0
iiestiijma lünkadeta? kaht-eskkonnas,
kus elatakse, ön
|tüsi palju, mis viivad eksiteele,
ti ema teab seda.
traagilisema elamuse on Eesti
idanüd üle elama, mida paiju-te
rahvaste emad ei oska mitte
jutadagi. Kui 1944. aasta sügi-
[eie iidsel vaenlasel massilise
lu tõttu õnnestus meie kodu-sisse
tungida, seisis Eesti ema
ju meie rahvas raske otsuse ees:
hkuda oma armsast kodust või
ist ning jääda iäa-hordide mä-a
võimutsemise alla? Õli ka
ühandeid emasid, kes tahtsid
,eda,|kui neil puudus võimalus,
ij ei olnud paljudele kerge. See
|sti eriia, kes hoidis alles ja veel
igi Ijoiäb alles meie kallist
eit.'Kui meil ei oleks ausat ja
it Eesti ema, ei oleks meil aega-rises
meie emakeelt ja ei oleks
loeks saanud Eesti Vabariiki."
;u saalitäie püsti seistes lauldi
oos: ,,Üks paigake siin ilmas
)rtest esinesid veel viiulisoolo-
[rin Tae, kitarrisoologa Mihkel
' klaverisoologa Tina Sirgo, esi-
J Beethoveni „Sonatina". Kõik
|ed üheskoos, esitasid dekla-
)Qnina I, Tvandi „Kes nad on''
idüskooli koor Linda Tae kla-latel
esitas kolm laulu: „Kallis
jne", nKuku^sa kägu" — Eesti
disja „Meie koome kangast".
)red said oma esinemisega
:iitva aplausi osaliseks.
lONÄRIDE KLUBI
kJA LÕPUPIDU
fkutulek äigas palvusega õpe-
[eino Laaneotsalt ja klubi esi-
[ohanna Toome tervitas klubi-feidija
külalisi.
[kannete osas Erika Leitham-jges
ette katked 0. Lutsu ^,Ke-ja
II", Edith Tomsen esitas L.
luu „Kanner' — Eesti rahvaviis
lõderi kläveHsaatel. Lauludue-igmar
Muru Ja Helgi Ranne
|id L. Koidula „Mis mulle jutus-
)idiku tuul" Ja M . Härma „Kuu
kullana" — Itaalia rahvalaul,
ril saatis Linda Oder. Valiku
Ireške kandis ette Edith Tomsen
ludüetis Edith Tomsen Ja Helgi
esitasid rahvalaulu „Tule koju
ce, kullä kallis pügike!?'.:; ?;
|des sooja "'aplausi' osaliseks,
(ati soovi, et samalaadiliste ette-jtega
täidetakse ka klubi kok-jküid
edaspidi.
jnes loterii väljaloosimine ja
pse: võitude sõbralik ülevaata-
Ibiõhtu lõppsõna ütles Helmuth
lel Ja teatas, et pärast suvist
[ega on klubi esimene kokkutu-.
fgisel 15/septembril.
^ŠERT KAHEL KLAVERIL
ipäeval,^ 10. mail toimus Mont-
Vaniei Kolledži auditooriumis
lordne kontsert kahel klaveril,
jsitasid kolledži õppejõud Dag-
[okker ja Norain Artinian, kes
jaasta eest esinesid ka Torontos
lerdiga kahel klaveril. Kavas oli
Vs sama kolledži õppejõu K.
[ani moodne helitöö, mis oli esi-indel
ja oli autasustatud Gana-
)uncili poolt. Järgnevalt oli ka-
[ozarti „Sonaat" ja MUhaudi
[•amouche". Ettelcanded võeti
jarvulise kuulajaskonna poolt
suurte kiiduavaldustega. Värs-liitöo
autorile avaldati erilist kiir
Ining esinejad pidid kontserdi
|amiseks andma liisapalaks Pöu-i
„Valse-Mousette". Proua Kok-anti
lilli.
• HENN ARVO
KOMPANII
[tülis thermoaknad,
ikordse klaasiga.
|ne. ' - • ' .
J238. Kodus 769-093^.
ITSINC.,
itario^OJ 1E0
I JUTUSTUS"
s kuuajalise viivituse. .
:1 võikaid soovi korral oma
saada isiklikult kätte Eesti
ei 7.--8. juunil õhtul kella
1 kella 10-12 vahel samas,
aile välja 11. juunil s.a.
:jKALJU J,ÕG1,55 Duggan.
sades tšeki või rahakaardi
stub Abistamiskomitee äri
WLJAFÄEVAL 31. MAIL - '^^RSDAY, MAY 31 5 '
Jutuajamine StellaKerson'iga
„Me5e E l u " kaasHöölme küsitles Esto '84 muiisikatoimkonna juhatajat, Stella Keif3on'it, et selgitada
täpsemalt toimkonna poolt korraldavate ürituste iseloomu ja kava.
Kuna Steila Kerson on ka Eesti
Kunstide Keskuse presidendiks, siis
. Esto '$4 muusikatoimkonna ürituste
tegelikuks korraldajaks on Eesti
Kunstide Keskus, * Stella Kersoni
koordineerimisel. Sealjuures toimu­vad
Esto '84 ajal mitmed üritused
otseselt Ee^ti Kunstide Keskuse ni­me
all, kokkuleppel Esto '84 pea-toimkonnaga.
Eesti Tekstiilkunsti Näitus toi­mub
Scarborough Givic Centre'is ter­ve
juulikuu kestel, 1-st kuni 31, juuli­ni,
otdeselt Eesti Kunstide Keskuse
oime ^11 ning on ka kinnitatud Esto
'84 peakomitee poolt. Näituse kuraa­toriks
qn Eva Ennist-Kopamees ja
osalevad kunstnikud — Eva Ennist
Kopamees, Maie Landfa, Reet Mäe,
Silvia Rütman-Reeves (Vancouve-rist),
Piret Sarapuu, Eha Tammemägi
fin memoriam) ja Marga Weiler —
esitavad oma mitmekülgset loomin­gut:
vaibad, lõuendid, tekstiilmaalid,
kvilttekid jm. i
Kolme juubeli Näitus toimub
Royal York hotelli kõrval asuvas
Royal Bank Plaza„lS|orth Toweris"
6-st kuni 15, juulininingon avatud 24
tundi päevas. Näitus jesineb samuti
Eesti Kunstide Keskuse nime all,
kuid pole esitatud Eslo '84-le kinni­tamiseks.
Näituse eesmärgiks on tä­histada
sellele aastale langevaid juu­beleid
kolme teeiijiaga: „Eesti lipp —
100", ,,Toronto - 150" ]a„Ontario
— 200". Kunstiteoseid võib esitada
maalis, skulptuuris,graafikas ja teks­tiilis
ning kunstniku vabadusega kä­sutada
kas üht või mitut teemat põi­mitult.
.
Seni on sellel Kolme Juubeli Näi­tusel
esinemiseks -registreerinud . . , , \, , \ ..,
. meie tuntud kunstnikud Enno Hallek "^^
aja . . , .
7) Luua
lesti Päevade puhu
UUREiyDATUD KAUSTAS
ülemaailmsed Eesti Päevad on eestluse elujõu peegel. „MEIE ELU" kannab selle kirjasõnas
eesti kodudesse üle maailma ja talletab tulevastele põlvedele.
Suurürituse puhul ilmub „MEIE ELU" ERINUMBER VÄRVITRÜKIS, mida levitatakse pidustuste
ajal suurel arvul. Huvitav sisu, rohked pildid ja kaunis välimus tagavad suure huvi erinumbri vastu.
Sellest kujuneb väärikas suveniir, mille Ülemaajimsetest Eesti Päevadest osavõtjad koju kaasi
viivad. Selle väljaande lehekülgedele koondatud eesti koguduste, organisatsioonide, ettevõtete
ja üksikisikute tervitused kõigist maadest.on eestlaste saavutuste jõuliseks väljenduseks.
Ülemaailmsete Eesti Päeiade ajal ilmub ,,Meie Elu" suurendatud kaustas suurpidustuste tähe
all. Kümned kaastöölised kirjeldavad Ülemaailmsete Eesti Päevade tihedat kava ja jäädvustavad
sündmusi fotokaameraga. Ülemaailmsed Eesti Päevad on eestlaste suurim kokkutulek väljas­pool
Kodumaad ja„Meie Elu" elab sellele kaasa.
, Ülemaailmsete Eesti Päevade puhul ilmub „Meie Elu" erinumber suurendatud kaustas:
d) Neljapäeval, 5. juulil VÄRVITRÜKIS ERINUMBER, kuhu on koondatud koguduste,
organisatsioonide, asutuste, ettevõtete tervituskuulutused. Leht on müügil Torontos
kolmap., 4. juuli pärastlõunal. Palume tervituskuulutused saata „Meie Elu" talitusse
hiljemalt 15. juuniks.
Eesti Kunstide Keskuse president Stella Kerson ja usaldus-kogu
esimees Märt Pihl Roy Thomson HalPi avamise vastu­võtul
EKKpooltannetatud tooli ees. Tooli number on )50. Sen!
teadaolevail andmeil on toole annetanud eestlastest veel En­del
ja Ruth Tulving ja Udo Ronimõis (t) abikaasaga. Annetuse
hind oli $1000.—. Roy Thomson HalPis on 2964 isteKohtsi
publikule.
(Rootsist), -Vello Hubel, Abel Lee,
Raul 'Linu mSAist)! Merike Lugus,
Andres Männiste (Montrealist), Arne
Roosman, Lem Soots, Oss Timmas ja
Rutt Tulving, •
Näituse avamisel esineb luuletun-niga
Ene Rämmeld, kes töötab näit­lejana
Pariisis (Prantsusmaal) Liza
Werneri teatris. ' f
Eesti Kunstide Keskusel on kok­kulepe
„Sini-must-valge" komiteega,
et Eesti lipu maalivõistlusel võitjate
tööd esitatatcse sellel näitusel.
Armas Maiste Dzhäss-kontsert
(klaveril] on järgmine üritus, mis
toimub 8. juuli õhtiil Royal York
hotelli „Ontario Roomis" Esto '84
muiisikatoimkonna nime all.
Suur Solistide Kontsert, samuti
'Esto '84 milusikatoim|conna üritus,
toimub Roy Thomsoji Hallis esmas-eeskuju
järgmi'stele üle-maailmsetele
Eesti Päevadele. •
Suüre Solistide Kontserdi kavas on
Stella Kerson püüdnud tutvustada
meie muusikute järelkasvu mitmel
alal.
Laulu esindab metsosopran Moni-ca
Zerbe, kes sel aastal sai stipen­diumi
lauluõpinguiks Grazis, Aust­rias.
Neid stipendiaate valib välja litöö esitajaks on palutud tuntud Ka-kogü
vaba maailma ulatuses talente nada ooperiprimadonna Roxolana
otsiv komisjon. Toronto Kuningliku Roslak tingimusel, et ta esitaks sama
mitmeid tellimisi CBC-lt, ükskutelt
orkestritelt ja esinejatelt,- uks läheb
koguni Argentiinasse. Stratfordis
esitatakse sel suvel tema helitöid ja
maikuu lõpul esitab Harbourfront
tema oboekontserd!.
Selleks kontserdiks on valitud üks;.
Peeter Tammearu laulutsükkel, mis
on kirjutatud Montrealis eluneva
eesti luuletaja Meery Devergnas'i.
prantsuskeelsele lüürikale. Selle he-
Konservatooriumi lauluõpetaja ar­vates
omab Monica Zerbe häälema­terjali,
mis võimaldaks tal tippujõud­mist.
.
Klaveri alal esindab meie noort
- järelkasvu Tiina Mitt-Kreem ning
keelpillide alal Eero Voitk (tshello).
13-aastast Eero Voitki võib tema
helitöö oma kontsertprogrammides
ja seda laulaks ka oma järgmisel aas­tal
ilmuval heliplaadil. Sel moel saa­me
esitada eesti heliloomingut väl­jaspool
oma ühiskonda.
Teise heliloojana on valitud Elma
Miller, kelle looming on peamiselt
sümfooniline ja eestlasile seni vähe-andekuse
tõttu nimetada imelapseks, tuntud. Tema.loomingut on aga esita-
^^SeHela^S^^^ muusikaõpinguil on ta saanud nud Hamiltoni filharmoonia-orkes-
1 ij„ • 1 ot^ii jäiijest stipendiume, milledest võib- ter ja mitmed teised. Kontserdiks on
korraldamisel on Stella Kerson ^ , . i • x • ....j j, i-* J -i * n • i » i r.
olla silmapaistvaim on möödunud- valitud uks tema klaveripala „Min-aastane
Banffi muusikakoolis, kus nemata", mille esitamiseks on palu-talle
korraldati ka mitmeid kontser- tud tuntud pianist Carletoni ülikoo-tesinemisi.
list, dr. Elaine Keillor, kes on selle
Akordioni esindab Tiina Kiik ja palaga esinenud Kanadas ja USA-s
klassilist kitarri Boris Bagger Lääne- 12 korda, isegi Carnegie Hallis. Elai-
Saksamaalt. . •
püüdnud silmas pidada alljärgnevaid
põhimõtteid ja sihtjooni:
1) TjUtvustada Kanada kuhuuriring-kon
laleeesti tippinteiipreete ja tipp-ioomingut.
2) E sitada ja austada juba kodumaal
tuntud ja armastatud talentide pare­mikku.
3) Esitada noort professionaalset jä-relkisvu,
sellega tõestades eesti
muijsika ja kunstnike kontinuiteeti.
4) Tõsta kõikide eestlaste enesetun- Stella Kerson välja valinud kolm
net ja respekti oma rahva kultuuri- noort. Nende tööde esitamisel on ta
saavutuste vastu. kasutanud Kanada tippkunstnikke,
5] Edendada publiku järelkasvu noo- selleks et need helitööd leiaksid ees-rema
generatsiooni ja segaabieluliste kujuliku esituse abil ka tee Kanada
seas, kuna vanem põlvkond kahaneb ühiskonda,
pidevalt.
6),Tõestada, et kõrgkunst ja -kultuur on siinses Kanada ühiskonnas juba
on kultuurpoliitilise relvana eestluse päris hästi läbi löönud. Ta oh saanud
EESTI HELILOOJATE
TUTVUSTAMINE
Meile juba tuntud vanemate eesti
komponistide tutvustamiseks on
ne Keillor on oma eesmärgiks võtnud
tutvustada Kanada helifbomingut
ning oma järgmisel heliplaadil on tal
kavas jällegi Elma Milleri heliloo­mingut.
Kolmandaks noorkomponistiks on
Kristi-Anne Allik, kes on kirjutanud
ooperi Kalevipoja teemal: „Kangas,.
mÖÖk, jõgi". See ooper on kirjutatud
eesti Kunstide Keskuse tellimisel
^^^^^ on^saanud toetust Ontario Arts
N ^ ^ i ^ l i l o o j a Peeter Tammearu [??"^®^^^! J5 Canada Counsefilt. Ing-
Helilooja Eduard Tubin (t).EKK president Stella Kerson ja muusika-uht
Harri Kiisk 1980. a. Stokholmis Tinbimä helitööde kontserdil.
liskeelse libretto on sellele kirjuta­nud
kanadalane Peter Such.
Sellest ooperist tulevad esiette­kandele
katkendeid: 4 aariat, 1 duett
ja 1 ansambel laulu- ja kõnekooriga.
Orkester on 10-liikmeline kahe har­figa,
mis kujutavad meie esimesi pil­le,
kannelt ja lüürat.
Ooperikatkendeid esitavad: Avo
Kittašk — Kalevipoeg, Ingemar Kor­jus
— jutustaja, Sandra Grahatn-Kor-jus—
Linda ja Roxolana Rošlak —
(juurdeloodud) Liivi printsessi Leena
osas. Dueti esitavad Sandra ja Inge-mar
Korjus.
Kohale on kutsutud Guelphi muu­sikapidustuste
juhataja Nicolas
Goldsmidt ja mitmete teiste Kanada
muusikakompaniide esindajaid, kes
võiksid tulevikus lavastada terve oo­peri.
ESIETTEKANDED
Solistide kontserdil toimuvad veel
mitmed teised esiettekanded. Dr. Ro­man
Toi „Fanfaarid" on loodud just
selle kontserdi jaoks ja on kirjutatud
2-le trompetile^ 2-le tromboonile, 2-le
metsasarvele ja orelile.
• Eduard Tubina „Kosjasõidu lau-
" kannabette AvoKittask. SeeoB
üks Eduard Tubina viimaseid heli­töid,
mis oli originaalseh kirjutatud
baritonile sümfooniaorkestriga ja
antud isiklikult Avo Kittaskile eel­miste
ülemaailmsete Eesti Päevade
ajal Stokholmis. Sümfooniaorkestri
asemel toimub see esiettekanne Tii­na
Mitt-Kreemi klaverisaatel.
Arvo Pärfi orelisoolo „Annum per
annum" kannab ette Otto Märtson
Lääne-Saksamaalt.
Tiina Mitt-Kreem esitab klaveril
kaks pala: Kaljo Raidi „Capriccio','ja
Franz Liszti „Ungari rapsoodia no.
12". Tiina, lemmikkomponistid on
alati olnud Bach ja Liszt, seepärast ka
see valik. '
RAHUSVAHELINE
HELILOOMING
Rahvusvahelise heliloomingu esita­mise
kohta lausus Stella Kerson, et
noortel kunstnikel on kõigepealt va­jalik
tutvustada oma võimeid; seda
tQ«d saavad teha maksimaalselt esita-fdes
helitöid, mis on nõudnud neilt
'enamuse senisest õioeajast. Peale
tunnustuse saavutamiüi on neil kül­lalt
aega ja aastaid ees meie oma rah­vusliku
.heliloomingu õppimiseks.
Teiseks põhjuseks on vajaliku oma­loomingu
puudus, n; teks akordio­nile
ja kitarrile.
Kolmandaks põhjuseks on austus
aryukate väliskülaliste vastu, kelle­dele
pika kontserdi kestel ainuüksi
etnilise heliloomingu kuulamine
tundmatus keeles võib muutuda üle­pingutavaks
ning mõjuda meie rah-vuskuhuurilise
välispropaganda
osas negatiivselt.
Kontserdi kavas on suur osa täita
..Estonia" segakooril dr. Roman Toi
juhatusel, mis on alul loodud kam­merkoorist
kasvanud 60-liikmeliseks
esinduskooriks enamuses ^ noorte
lauljatega. Nende kava sisaldab" ai­nult
eesti; loomingut.
Kontserdi kavas on veel meie viiu­likunstnik
Evi Liivak, kes Eestis
muusika „imelapsena" sai riigivane­malt
kingituseks stradivariuse. Evi
• Liivakust on arenenud rahvusvaheli-seh
tunnustatud viiulikunstnik,kes
pidevalt viibib kontsertreisidel kogu
maailma ulatuses.
Duettidega esinevad Sandra ja In-gemari
Korjus ning soololauludega
sopran Anne Tamm-Relyea ja tenor
Heinz Riivald, kes esitab eesti heli­loomingut.
,
Saatjatena klaveril esinevad Asta
Ballštadt, Tiina Mitt-Kreem, Asta
Riival^, Larysa Kuzmenko, Charles
Kipper," Richard Anschutz ja Ülo
Waldma. Ooperiorkestrit juhatab
Peeter Tammearu ja ooperikoori As­ta
Ballštadt. Esinejate vanus on 13
kuni 70 ja kontserdi kestvus umbes
laks ja pool tundi.
Kontserdi aupatrooniks on palu­tud
Ontario kultuuri ja kodakond­suse
minister Susan Fish. ,
Kontserdile järgnevalt toimub Ees­ti
Kunstide Keskuse korraldusel pi-.
dulik vastuvõtt Roy Thomson Halli
„Garden Patiol" arvuliselt piiratud,
ette - registreeritud külalistele. See
..aiapidu" on mõeldud kõikide esine­jate
ja aukülaliste austamiseks.
Noorsolistide KontssFi toimub
Esto '84 nime all teisipäeval, 10. juu­lil.
Konservatooriumi kontsertsaalis.
Kontserdil esitatakse nii eesti kui ka
rahvusvahelist muusikat; koordinaa­toriks
on Evi Heinar. Esinevad Liilia
Corradi (sopran) Shveitsist, Martin
Krooni (viiul) Rootsist, George Rado-savljevic
(klaver) USA-st, Boris Bag­ger
(kitarr) Lääne-Saksamaalt, Jan
: ärvlepp (tshello) Kanadast, Stokhol-mi
noortekoor ja paljud teised, nen­de
seas ka Neeme Järvi noor poeg
K^^^stjan (klaver).
MaisS® DsMss-orkeBtFB
Kontsert toimub Esto '84 nime all
kolmapäeval, 11. juulil, Royal York
hotelli „Ontario Roomis" inspireeri-vah
vaheldusrikka kavaga, tutvusta­des
ka noori eesti dzhässikunstnikke
orkestri koosseisus.
EESTI HELILOOMINGU
KONTSERT
Kuna Suur Solistide Kontsert ja
Noorsolistide Kontsert on väljamüü­dud,
siis on üks uus kontsert lisatud
neljapäeval, 12. juulil, kell 15,00. ni­mega
Eesti Heliloomingu Kontsert,
kus muusikaline kujundus oh Peeter
Tammearult ja koordinaatoriks Asta
Ballštadt.
See kontsert on pühendatud täieli­kult
eesti nooremapõlve ja vana­meistrite
heliloomingule. Uudisloo­mingut
pakuvad Arvo Pärt, Kristi
Allik, Roman Toi, Peeter Tamniearu,
Lembit Avesson, Elma Miller, Kaljo
Raid, Jan Järvlepp, Helen Tobias-'
Duesberg, Eduard Tubin, Helve Sas-tok
ja Omar Daniel.
Kontserdi finaaliks kujuneb Art­hur
Lemba klaverikontsert, kus solis­tina
eineb Esto Talent '84 muusika-,
võistluste võitja. Seda pianisti püüab
• Eesti Kunstide Keskus edutada järg­nevatel
aastatel, et ta oleks võimeline
sama klaverikontserti esitama süm­fooniaorkestri
saatel.
Eesti Heliloomingu Kontsert toi­mub
Toronto Muusikaülikooli Wal-ter
Häiris peale rongkäiku, nelja­päeval,
12. juulil kell 3 p.l. Viimase,
uudisena on selgunud, et seal esine­vad
veel Neeme Järvi ja tema tütar
Maarikaesitades Ed. Tubina „Flöödi
sonaadi", mille esitamine selle aasta
kultuuripäevadel USA-s pälvis enne­kuulmatult
tormilise aplausi.
Eesti Heliloominga Kontsert tõo-tab
kujuneda väga kõrgekvaliteedili­seks
ja sel põhjusel on see viidud suu­rematesse
ruumidesse Toronto Muu­sikaülikooli
hoones.
Kirjandus-muusikaline Ennelõu-na
on Eesti Kunstide Keskuse üritus,
kuid toimub Esto '84 raames reedel,
13. juulil, Royal York hotelli Ontario
ruumis. Seal kirjanikud ja luuletajad
mitmelt mandrilt esitavad oma loo­mingut
läbipõimitult muusikaga, mi­da
pakuvad Martin Krooni (viiul),
Hilja Saame (klaver), Boris Bagger
(kitarr) ja keelpillide kvartett. Viima­se
kolme esinemisvõimalused on
siiski veel lahtised. . .
Koheselt peale Kirjandus-muusi-kalist
• Ennelõunat toimub Eesti
Kunstide Keskuse korraldusel pidu­lik
lõunasöök seni tunnustatud kul-tuurilaureaatide
austamiseks. Lõu­nasöögil
presideerib dr. Ivar Ivask ja
aupatroonideks on Neeme Järvi ja
Arvo Pärt. Samas kuulutatakse välja
värsked kultuurilaureaadid 1984 ja
tehakse teatavaks järgmise aasta kul­tuuriauhinnad
ja stipendiumid.
Lõunasöögi kestel esinevad Aar­ne
Viisimaa Rootsist ja Ene Rämmeld
Pariisist, kes esitab Maria Underi
luulet.
Eesti Kunstide Keskuse Kultuu-ritare
asub Royal York hotelli A l -
gonquin ruumis kogu nädala kestel,
päevased kellaajad on veel lahtised.
See üritus on Esto peakomitee pooU
kinnitatud ja on mõeldud kohtumis­paigana
kõikidele kultuurisõpradele,
kunsti harrastajaile, muusikuile, kir­janikele
ja kujutavkunstnikele.
Kultuuritares toimuvad mitmed
huvipakkuvad programmid: eesti
noorte muusikavõistlused, Esto Ta­lent
'84 mini-kontserdid, diapositiiv-programmid,
loengud, kirjanik koh­tab
oma lugejat, komponist tutvustab
oma loomingut, video-intervjuud ja
paneelid, videofilmide programmid
mitmelt maalt. Võimalik on ka Esto
Miiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiitnitim
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma aimetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimminiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiKtmiiiiiH
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
AA Ü U A
i^lAISTE RAHVARIIDED (Must­jala),
suurus 14-16, uued.
2 meeste rahvariiete SÄRKD,
meeste Jüri kihelkonna VEST.
Helistada: 265 0335.
•>fK:a><HBIIMI'<ia»<><EIX)<IIIHI4
VIIULDAJA
VILJAR PUU
taas Torontos,
Kaunistab viiulimänguga laulatus-ja
matuseteenistusi. Tel. 499-648.8.
'84 tehtud filmide. esilaminR õhtul
päevasündmuste raames.
Eesti Kunstide Keskuse,video fjja
juhatab Andres Võsu, kes oij sel alul
ülikooli lõpetanud. Tema ülesandeks
on kontsentreeruda kultuurilrilusle-le.
Noorte Kunstinäitus Eesti Kunsti­de
Keskuse programmi Esto Talent
'84 raames noortele kunstitaiduriteh;
kuni 29 -a. vanuseni. Valitud tööd
esitatakse näitusel Coliege Park gale­riis
(endine Eaton-College], auhinna­takse
ja väljapaistvaid talente hinna­takse
stipendiumidega.
Noorte K.unstinäitu^e koordinaa­toriks
on Lilian'Puust ja kuraatoriks
Abel Lee. Toimkonda kuuluvad An­ne
Saks, Madli Klttask ja Rebecca
Roosman.
Noorte Kunstinäituf) toimub kol­mes
järgus: eelkooliealistele^ kooli­ealistele
ja noortele kunstiproiessio'
naalidele. Kahel keraamika laual esi­nevad
Ingrid Heihmaa ja Ants Hlken,
Esto '84 raames toimuvad Kesti
Kunstide Keskuse korraldusel veel 2
fotonäitust:
Eesti Fotokunst, mille kuraatoriks
on IM aima Aer, toimub Eatoni kunsti­galeriis.'.
Eesti Kodu ja Perekond Fotonäi­tus,
kuraatoriks Hans Westerblom,
toimub koos Noorte Kunstinäitusega'
Coliege Park galeriis.
Esto '84 muusikatoimkonda kuu­luvad
peale juhataja Stella Kersoni
veel abijuhtidena Peeter Tammearu
ja Asta Ballštadt, kes on ka Eesti
Kunstide Keskuse abipresidenl. Siis
veel Tiina Kiik, Evi Heinar, Hilja
Viirlaid, Lilian Puust jt.
Lõppkokkuvõttes Stella Kerson
mainis, et suur solistide kontsert ise,
oma arvukate esinejate ja kõrgeklas­silise
kvaliteediga, näitab, et vähe­malt
muusika alal on meie järelkasv
arvukas ja tõotav, mis kinnitab meie
resolutsiooni „Me elame üle aja , . ."