Meie Elu = Our life, May 31, 1984

              NELJAPÄEVAL 31. UhH - H^URSDÄY, MAY 31
LIFE'-
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Houše,95fl( BroadvJe^ Ave,, Toronto, Onl Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 V
Toimetaja^: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Paming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA.
Tel. (201] 262-0773.
; „ M e i e Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
" Ašüt. A.Weileri algatusel 1950. v
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, b n t . M 4 K 2 R 6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l , 9 hm.—
5 p . l . , esmaisp. ja neljap. k l . 9 hm.—| õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MErE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. *^22.00.
3k.1515.50, U S A - s s e - la.$44.00,6k.$25.00,3k.$l7.t)0.Üle-
. meremaadesse - 4la. $48.00, 6, k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
)stilisa USA-sse; 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
|a ta viis nad välja Betaania lähedale
. ja tõstis oma käed ja õnnistas neid.
|a sündis, et ta neid õniniigtades lahkus neist
' Üksiknumber — 75^'
iCuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5,00, kuulutuste küljel $4.7.5.
iiiiiii!!iiiniiiiiiiiiuiuiiiiiiii|iitiiiiiiiiii^^^
Lähis-Ida on olnud aastaid tule-koldeks,
kust võib alata uus maail­masõda.
Araabia mkade õliallikad
Ja nende kättesaadavus tööstusli­kele
maadele ja eriti kahele rivaa­lile,
USA-le ja Nõukogude Liidule,
m tekitanud palju mõttevahetusi ja
sirgumentatsioone se| teemaL Kuid
suurrivaalid on ühel või teisel teel
ssuutnud oma õlivajadust kriisi-punktis^
eemaldada. Maalilm ei ole
praegu enam nii õlijanus, kui küm­mekond
aastat tagasi.
Praegu impordib ÜSA ainult 3
protsenti oma õlitarvidusest Pärsia
lahe kaudu Araabia maadelt kuna­gise
13 protsendi asemel. Kui peaks
katkema Pärsia lalte väljavedu ku­ni
8 miljonit vaati päevas, saaks
seda tühimikku katta suuremate
importidega teistest maadest, nagu
Venetsuela, Mehhiko ja Liibüa .
Peale selle paljud maad on pai­sutanud
oma strateegilisi reserve.
EJSA-I endal on varuks MO miljonit
vaati ja Saudi-Araabial on paiguta­tud
tanklaevadele 60 miljonit vaati.
Kogutarviduse juures ei ole selli­sed
varud suured, ometi kalkulee­ritakse,
et maailm võiks eksisteeri­da
rahuldavalt.
Võib-olla Jaapan, Itaalia, His­paania
ja Prantsusmaa tunneksid
kutega väljavatele õlilaevadele.
Paari nädala jooksul on rünnatujd'
ja osaliselt uputataud üle tosina
mitme riigi õlilaeva.
Iraak loodab peatada Iraani õli
sirvel saadavat valuutat. Täpselt sa­muti
püüab Iraan halvata Iraaki.
Kahjusid kannatavad mõlemad
pooled, samuti ka teised maad. Pär­sia
lahest opereerivate tanklaeva-de
kindlustused on tõusnud. Lae­vade
meeskonnad ei taha selles
piirkonnas opereerida arusaada­vatel
põhjustel
Tuhanded võitlejad on aastate
jooksul mõlemil poolel hukkunud,
kuigi seda mõttetut verevalamist
saaks pidada ka kahemehesõjaks.
Iraak oli see, kes Iraanile kallale
tungis ajal, mil viimane oli sisemi­ses
revolutsioonis ja segaduses.
Hussein lootis kerget võitu ja loor-
^lipE^reid. Iraani Ayatpllah Khomeii^i
on oma vastupanu koguni tugevan-danud
ja on lubanud sõdida kuni
Iraaki Hussein on hävitatud.
Khomeini vanne ei võimalda
Husseinil seda sõda lõpetada, kuigi
ta seda meelsasti tahaks. Iraani
vägede tugevust kardavad kõik
araabia maad, arvates et Iraan ei
peatu ainult Iraaki vastupanu
Pärsia lahe maade Õlitranspordi murdmisega, vaid Khomeini tungib
katkemist kõige teravamalt. Kuid lääne suunas edasi. Araabia maad
need on suured tööstusmaad ja on oma kaitselises aktiivsuses esi-nende
kannatused mõjuvad ka teis- algu tagasihoidlikud. Nad ei ole
tele ja peatavad nende toodangu, reageerinud ka USA abipakkumis-vähendavad
eksorti, kuid tõstavad tele Pärsia lahe laevanduse kait-nende
saaduste hindu. See kriis seks.
avalduks uues inflatsioonis kau- Ometi on USA koondanud selles-banduslikus
argumentatsioonis, se piirkonda oma sõjalaevu, et hä-Õlivoolu
katkemine araabia maa- dakorral kiiresti valmis olla oma
dest mõjutab õlihinnatõusutõtti!] abiga.
igat tarbijat. Võibolla lust selles piirkonnas
Kuid just nüüd on Pärsia lahe asub praegu tulekolle sõjalise tege-olukord
ja õlieks^ort kerkinud vuse laienemiseks, sest ka Moskva
maailmas teravalt siimapiirile. Li- hoiab olukorral oma teravat silma
gemale neli aastat üksteisega sõdi- ja on lausunud oma hoiatavad sõ-vad
Iraak ja Iraan on asunud õli- nad.
vedu paralüseerima terrorirünna-gelle
nädala neljapäeval tähis­tab
kristlik kirik meie Õnnistegija
taevaminemispüha. Jõulude, suur.
reede, ülestõusmispüha ja taeva-minemispüha
tähistavad kõrgtippe
Jeesuse elus ja on ülima tähenduse­ga
iga kristlase elus. Kõik need
pühad on ümbritsetud inimmeelte-
Je sele^tamatu jumaliku salapärasu­sega.
Üksi Jumala Vaim võib meile
neis peituvat Jumala plaani ja õn­nistust
selgitada ja elavaks teha.
Kristuse taevaminemise teadis*
tus esineb Uues Testamendis kol­mel
korral: Markuse ja Luuka
evangeeliumis ja Apostolite tegude
raamatus. Kõik need on silmator­kavalt
napisõnalised ja asjalikud.
Et sündmus, nii võrratu suure tä­hendusega,
on nii lühidalt, asjali­kult
ja kainelt kirja pandud, ei häi­ri
meid. See kinnitab, et see on
nende tunnistus, kes sündmust
oma silmaga nägid.
,,Ta tõsteti üles nende nähes, ja
pilv viis ta nende silma eest ära."
Ap.t. 1:9. Piibli keeles tähendab
pilv jumala ligiolekut. Seda koge­sid
Iisraeli lapsed, kui nad Egiptu­se
orjapõlvest põgenesid. ,,Ja Je­hoova
käis nende ees, päeval pilve-sambas
juhatamas neile teed, ja öö­sel
tulesambas, andes neile val­gust,
et nad/said minna päeval ja
öösel. Ei lahkunud pilvesammas
päeval ega tulesammas öösel rahva
eest." 2. Mo. 13, 21-22.
Taevaminemispüha asetab meid
fakti ette, mis on üle meie mõist­mise,
aga sugugi mitte fakti ette,
milles peaksime kahtlema või kõhk­lema.
Meie Õnnistegija ihulikul
maapealsel elul oli algus, sellest
teatab jõuluevengeelium, ja sellel
elul oli lõpp, sellest teatab taeva-minemisevangeelium.
Neliküm­mend
päeva oli ülestõusnud Kris­tus
oma jüngrite keskel viibinud ja
neid usus kinnitanud, kuid igavesti
ei võinud see kesta. Võõras oleks,
kui ta ilmumised neile oleks liht­salt
aegamööda vaibunud ja nende
osadus temaga katkenud. Kui see
oleks juhtunud, oleks ka jüngrite
usk kustunud.
Paratamatult pidi piiripäev, mii
maapealne Jeesus sai taeVdäekSfN
Kristuseks ja jüngrite usk, mis (f/i
seni tuginenud lihaks saanud Ju­mala
Pojas; võis tugineda ülenda­tud
Issandas, kes on üle aja ja ruu­mi
kitsenduste.
Jüngrite senine osadus Kristuse­ga
katkes, aga uus osadus algas.
Kristus oli nüüd nende juures iga
päev ja igas paigas. Kui pilv viis ta
nende silma eest ära, ei lahkunud
nad mäelt murtud südamega, nad
lahkusid sealt rõõmuga, neil oli Isv
sand, kellest neid miski ei võinud
lahutada. „Ma olen veendunud sel­les,
et ei surm ega elu, ega mingi
muu loodu või meid lahutada Ju­mala
armastusest, mis on Krist­luses
Jeesuses, meie Issandas",
ütles apostel Paulus. Kristlased on
alati uskunud kahe maailma, näh­tava
ja nägematu, kaduva ja igave­se
olemasolu. „Meie ei vaata näh-tavaile,
vaid nähtamatuile asjule."
2. Kor. 4,18.
Kord, enne oma lahkumist jüng­rite
keskelt, ütles Jeesus neile:
„See tuleb teile heaks, et ma lähen
ära." Kristuse taevaminemine tu­leb
ka meile heaks. Tema taeyami-nemine
on me eneste taevaminemi­se
lootuse tagatis. See kinnitab
Tema tõotuse täitumist: „Ma lähen
teile aset valmistama ja kui ma ta­gasi
tulen, võtan teid enese juurde,
et teiegi oleksite, kus mina olen."
Joh. 14:2,3.
Teadmata on meile, kus taevas
on. Tavaliselt me mõtleme taeva all
otsatut maailmaruumi, kus miljo­nid
taevakehad liiguvad, ilmuvad
ja kaovad valgusaastate järele.
Kristuse taevaminek ei tähenda, et
ta läks maailmaruumireisile ja
asus mõnele otsatu kaugele taeva­kehale.
Pole ime, et Nõukogude
astronaut teda maailmaruumis ei
kohanud.
Taevas pole idas ega läänes, ei
põhjas ega lõunas, ei all ega üleval.
Taevas on seal, kus Jumal on. Ju­mal
elab teispool ruumi ja aega.
„Taevad ja taevaste taevad ei suu­da
teda mahutada", ütleb Pühakiri.
Maailm jä kõik selle ahvatlused
kaovad, aga Jumala eluase püsib
igavesti. Seepärast mainitseb meid
apostel ja ütleb: ,,Kui te nüüd olete
Kristusega, siis otsige seda, mis on
üleval, kus Kristus on." Koi. 3:1.
Kui elame vaid enesele ja rahuldu­me
sellega, mis sellel maailmal
meile pakkuda on, siis seisame
kord kibeda pettepildi ja tühjuse
ees. Inimene elab küll selles maail­mas,
aga ta ise pole sellest maail­mast,
ta on Jumalast ja ta hing
igatseb Jumala järele. Pühakirja
laulik ütleb: „Ma nõrkesin, kui ma
poleks uskunud, et ma saan näha
Jumala headust elavate maak"
L27:13. On asju, mida peame usku­ma,
ilma et me neid käegakatsu­tavalt
ja silmaga nähtavalt tõesta­da,
ega oma meeltega tajuda ega
seletada ei suuda. Oma taevamine­misega
tähistas Jeesus.meile teä
taeva. Jumala juurde, et tema järele
käies võiksime sinna jõuda. Tema
on tee, tõde ja elu, ükski ei saa Isa
juurde, muidu kui tema kaudu.
,,Mida silm ei ole näinud ega
kõrv ole kuulnud ega inimese sü­damesse
tõusnud, on Jumal valmis^
tanud neile, kes teda armastavad."
„See usk mind rõõmsaks teeb.
Mind lootusega täidab. Mull' ko­dust
kõneleb Ning ülespoole näi­tab,
Kus ootab rahumaa. Kui üks­kord
väsind rind Laeb vaevast puh­kama
— Kui Isa kutsub mind",
ütleb me oma laulik J. Liiv.
Õpetaja E. LOOTSMÄ
llillillllllllltllllilllllllllliHlilillllllllllllllNllllliilillill^
VÄGA HEAD KORTERIT SAADAVAL
UUES KORTERIMAJAS
OiyiyiSMOREfr VICTORIA PAREC
Teisel ja viiendal korrusel. . ' • \
Helistage: G. LAIKVE, tel. 444-6405, 444-
Eestlastel on laias maailmas üldi­selt
hea nimi. Olenevalt hifidajaene­se
tõekspidamistest.on eestlased tun­tud
tublide töötegijatena, vahvate
viinaviskajatena' ja enamuse kohta,
võiböelda, et nadei\^aju naljalt longu
kanges saunaleilis. Eestlaste majad-
|a suvilad on alati värskelt värvitud,
murud siledaks pöetud, ning raha­kott
on neil parajal määral punnis.'
Sajad kultuurilised sbltsid ja mitmed
. keskorganisatsioonid, kes olgu kas
siis asukohamaa piirides või üle­maailmses
ulatuses, üritavad poliiti­lise
tegevuse kõt-yal ka kultuuritööd
teha.onkindlaks tõendiks meie üllast
ölemusesti.
Kõigele eelloetud headele omadus­tele
vaatamata puuduvad (meil vai-mussuurusedi
keda tuntakse nimepi­di
igas maailhia kultuursemas kan­dis.
Kui 6n jutti^ muusikast, siis pole
vaja hakatiji pikalt ja laialt seletama^
kes on Sibelius. Eduard Tubina pu­hul
tuleb aga seda teha. Ja tõenäo­likult
mitte sellepärast, et Tubina
sümfooniad j a „ K r a t i " riing „Liba-
0 0
hundi" muusika ei küüni Sibeliuse
loomingu kõrgusele, vaid hoopis sel­letõttu,
et meil pole keegi võtnud
vaevaks Tubinat tõsiselt tutvustada.
Tänapäeval, kus isegi hinge sees-hoidmiseks
hädavajaliku igapäevase
leiva müümiseks on vaja mitmeta­hulist
reklaami, ei saa loota, et täht­sad
taidurid suisa iseenesest maail­ma
tähelepanu osaliseks võiksid saa­da.
Kuulduste kohaselt on Neeme
Järvi hakanud korraldama Tubina
loomingu heliplaadistamist. KAS
VÕIKS selleks käed külge lüüa kõik
need, kelle eesmärk on rahvuskultuuri
tutvustamine? On ju tore teada, et Siht­kapitali
toetusel eeloleval suvel sa­dakond
eesti lippu Toronto 150-aasta
juubeli auks lehvima pannakse, ning
et margikogujaile trükitakse Sihtka­pitali
kulu ja kjrjadega eriümbrikud.
Veelgi toredam oleks aga kuulda,, et
eesti suurtaiduritele hakatakse loo­ma
sobivat kohta maailma parimate
hulgas,
HARRI KIVILO
MÕTTESÄHVATUSI
LUGEJA KIRJUTAB
Rikkana surra on ka üks karistus.
Kes oma kirgedest loobub, si ela
küll kauem, aga ta elu tundub pi­kemana.
Alkohol konserveerib kõik, välja
arvatud väärikuse ja saladused.
„Meie Elu" nr. 2? (1787) 1984
Stokholmis ilmiüvsi „Eesü Fäevalebe" peatoimetaja Juhan Kokla vii­bis
nädalpäevad Torontos, kogudes informatsiooni oma lehele. Ta
käis Eesti Majas, kohtus Esto '84 korraldajatega, külastas „Eesti Ko­du"
ja „Ehataret". Pildil külaline „Ehatare" lõunalauas koos Eesti
Abistamiskomitee esimehe Alfred Sepa (vasakul) ja Kanada Eestlaste
Ajaloo Komisjoni esimehe Ermi Soometiga; Foto — Elna Kungla
Ontario eelarve 1984
CARELJP.
Puhastan keemiHselt vaipu, mööblit ja akende pesemine.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
SAMUELHOPPE
Äris: tel. 6864030 Kodus: tel. 686-4395
Kõik tahavad vanaks saada, aga
keegi ei taha vana olla.
•
Mees on siis vana, kui ta kiidab
ühe naise voorust.
• • '
Mõned koomikud arvavad nähta­vasti,
et nende naljad peavad nii va­nad
olema kui shoti viski.
Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi— fca
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku-võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Filmid pole kadunud
Selgituseks A. Havi lugejakirjale
(M.E. nr.2lj. 1) $2,000.- ei läinud
otseselt EKN'iile vaid otsemat, teed
eesti ajalugu tutvustavale filmile
..Eestlased, nii see o l i . . . " EKN d
kaudu kuna E K N oli selle filmi üheks
käendajaks; 2) Esto 72 filmi koopia
maksis EKNkile ainult S400.- {mitte
17000.—) ja see koopia pole mitte
kadunud,vaid asub momendil Esto
'84 büroos. A. Havi on teretulnud
seda fakti kinnitama.kui ta seda soo­vib;
3) kui A . Havi on ära seganud
Esto 72 filmi Põhja-Ameerika Eesti
Päevade filmiga, mis tehti 1957 aas­tal,
siis see film on momendil hr. L..
Paap'i käes.
PRIIT ARUVALD
etär
Ontario teeb suuremaid pikaaja­lisi
investeeringuid, et välja õpeta­da
kestva töökoha leidmiseks, äri-alalisteks
uuendusteks ja töölera-k&
nduseks neid, kes seda vajavad,
ökonoomilise ümberkujunduse lä­bi
varahoidja (treasurer) Larry
Grossmani 1984. a. eelarve koha­selt.
,
Ta ütles, et eelarve, nimega Eco-nomic
Transformation,,,annab või­maluse
igale noorele isikule Ontarios
ennast elus ette valmistada kasuli­kuks
tööks ja sõltumatuseks".
Eelarve väldib riigimaksu (tax)
šuurenemisi ja kohandab ainult
OHIP-i preemiaid, veejõu rendise-makse
Ontario Hydrolt ja rannare-servidemenetlusi.
Grossman ütles, et
ta rakendab samme valitsuse välja­minekute
vähendamiseks ja neid
ekstra summasid, mis saadakse ma­janduse
üldise avardumise läbi, et
uusi programme finantseerida ning
vähendada provintsi puudujäägi (de-ficit)
eelmise aasta eelarves ettenäh­tud
§2,7 miljardilt pisut üle %2 mil­jardile,
vähenemisega 650 miljardi
võrra.
Kuigi tervishoiualased kulud on
pidevalt tõusmas. Grossman ütles, et
ta hoiab OHIP-i preemiate tõusu 4:9
protsendil ehk $1.40 kuus üksikisi­kule
või $2.80 perekonnale.
Varahoidja ütle§, et eelarve heidab
kõrvale ajutised abinõud ja selle ase­mel
,,teeb strateegilisi investeerimisi
pikemaks ajaks oma rahva huvides''.
Vajadus selle sissevõtmiseks oma
eelarvesse, et hõlbustada majandus­likku
ümberkujundust Ontario rahva
keskel, oli Grossmani poolt rõhuta­tud
erilises ettevalmistavas eelarves,
mille ta esitas legislatuurile möödu­nud
aasta detsembrikuus ja järgneva­tes
koosolekutes mitmesuguste pro­vintsi
asutiste ja organisatsioonide
esindajatega.
Selle tulemuseks on erilised alga­tused
lülitatud eelarvesse, et abis­tada
noori inimesi, naisi, vanen^aid
töötegijaid, farmereid, ülikoole, ko­gukondlikke
kolledzheid, ettevõtteid
ja ettevõtjaid, kahjusaajaid ning ijiit-mesuguseid
kogukondi ja valdkondi,
kes kohandavad majanduslikke; ja
sotsiaalseid muudatusi.
Kiin:a ta on tiivustatud sellest, et
Ontario tööturg on oma kõrgei;nal
nivool kui kunagi varem, Grossnjian
ütles, et töötaolek, eriti noorte hul­gas,
kuid ka vanemate töötajate osas,
on jätkuvah peamiseks väljakutseks
selle vastu võitlemises.
Varahoidja ütles, et $600 miljonit
kulutatakse järgmise kolme aasta
jooksulnoorte treenimiseks ja tööle­rakendamiseks
ning kogemustega
töötajate ümberõpetamiseks.
Ontario Youth Opportunities koor­dineerib
ja konsolideerib noorte töö-lerakendusprogramme.
Ta ütles, et
noorte väljaõpetamine ja kogemuste­ga
rikastumise programmid asetavad
rõhu „raske-tööd-leida" olukorrale
— eriti need noored naised ja mehed,
kes kannatavad korduvate ja pike­mate
töötaolekute perioodide läbi —
ja need, kes on ebasoodsalt mõjuta­tud
ökonoomsest muudatusest. Sum­mad
sellise programmi läbiviimiseks
varutakse Board of Industrial Lea-dlership
and DevelopmentM (BILD)
poolt.
Tähtsamad punktid noorte tree­ningu
ja kogemustega rikastamise
programmis'on:
© 450-miljondollariline kolmeaas­tane
Ontario Yout&a Opportunities
Fund, mis looks uusi võimalusi On­tario
noortele treeningu ja kogemus­te
omandamiseks, mida nad vajavad
tulevikus;
© ettevõtete kaasatõmbamine ja ra­kendamine
noorte treenimiseks ja
nõuandmiseks Oütario Youth Trusfl
kaudu;
® väärtusliku töökogemustega ja
tööga varustamine ühiskonnas uue
Ontario Youth Corps'i läbi;
® residential centres programmide
loomine, mis annaks tõhusat treenin-
^ t neile noortele, kes on ebasoodsas
olukorras;
@ parandada noorte töötaolekut, mis
tingitud valitseva karmi tööturw
probleemide tõttu, pntario Youth
Starfi kaudu;
® varustada treeningu ja tööga noori
Youth TourismM läbi;
® luua 80-miljoni dollariline Onta­rio
Youth Work Opportunities toe-tusprogramm
eesmärgiga abistada
neid, kellede töölerakendus on eriti
tõsiseks probleemiks;
® pakkuda protsendivaba laene koo-lilõpetanud
noortele, kes alustavad
uute ettevõtetega, mis aastaringi ka­pitali
paigutamist õhutavad;
® suurendada noorte töölerakendu-se
nõuandvaid keskusi (Youth emp-loyment
counselling centres) Onta­rios
33-elt 100-ni;
® luua osalise tööajaga programme,
et hoida noori koolides. $1.25-lise
tunnitasu abiraha varumine neile
õpilastele, kes on majanduslikus
raskuses;
® laiendada Ontario Career Action
ProgramM (OCAP), suurendades ra­halist
fondi 19 miljonilt 24 miljonile
dollarile;
® määrata South Commissioner,
kes alluks otse Ghairman of Bild-ile,
kes järele vaataks provintsiaalset
noorte treenimise ja kogemustega ri­kastumise
programmidfe koordinee­rimist
ja kavandamist;
Grossman ütles, et mitmeid neid
uusi algatusi pole 'varem Kanadas
katsetatud. Ta ütles, et valitsus lük­kas
tagasi ajutised ,,hiake work"
skeenid, kuna neec) ei varusta noori
vajaliku treeninguga, ega annajc^ge-musi,
mis noortel tarvis o t e pike­maajaliseks
töölerakenduseks.
UUESTI TREENIMINE JA
OSKUSTE TÄIENDAMINE
KOGEMUSTEGA TÖÖTAJATELE
Varahoidja ütles, et uus Ontario
Skills Fund investeerib $150 miljonit
järgniBva kolme aasta jooksul, et ai­data
vilunud töötajaid oma töökoh­tades
kohaneda ettetulevate muuda­tustega.
Samuti antakse võimalus
oskuslikuks treeninguks ja tehniliste
teadmiste täienduseks naistele, kes •
soovivad ühineda või tagasi tulla töö­tajate
ridadesse.
Uued algatused hõlmavad:
(B) Training Trust Fund — ainulaad­ne
Kanadas —, et tagada tööalalist
kindel-olekut ja uuesti, treenimist.
Tööandjad ja teenistujad annavad
võrdse tunnilise panuse rahalise toe­tusena,
Käesoleval aastal tasub pro-vintsivalitsus
töötajapoolse panuse
maksimaalse summana 100 000 dol­larit
ettevõtte kohta;
• Special training initiatives — $40
miljoni suuruses eesmärgiga aidata
naisi ja vanemaid töötajaid täiendada
oma oskusi ja haridust ning osa võtta
töökohal läbiviidavast treeningust.
Eriti summad Technical Upgrading
PrpgramMks kolmekordistatakse 4-
It miljonilt 1^-nele miljonile dollarile,
peamiselt et aidata naisi õppimise
teel omada tehnilist hariduslikku ta­gapõhja,
mis vajalik kas tööalal või
siis avansseeritud treeninguks.
® $2000 suurune ergutussumma töö­andjale,
kes võtab tööle ja õpetab
välja töötaja, kes on üle 45-e aasta
vana ja kes on töölt vallandatud;
. ® erilised provintsiaalsed rahasum­mad
selleks, et käigus hoida
Unemployed Help Centres'id, mis ame­tiühingute
poolt üleval peetud.
UUENDUS, ETTEVÕTLIKKUS ]h
VÄIKEETTEVÕTTED
Grossman tutvustas abinõusid,
mille abil edutada uue tehnoloogia
arengut ja et tagada selle kiiret
kohastamisl^ühiskonnas ning töö­kohtades.
Need oleksid:
®. S4 miljoni suurune programm,
mille kaudu paigutatakse enam kui
4000 raali (kompuuterit) Ontario ko­gukondadesse,
et võimaldada ligi­pääsu
neile lastele, kes seda kõige
enam vajavad. Grossman selgitas:
„Tänapäeva demokraatia alused ra­jati
nende pooH, kel oli visioon õpe­tada
nii vaeseid kui ka rikkaid lu­gema
ja kirjutama. Kui võimaluste
võrdsus jääb tagatisena Ontarios pü­sima,
siis peab kõikidel meie lastel
(Iärglhk.3]
„Mele Elu" nr. 22 (1787) 1984
Hff/uf j ovotud
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT •
M2R 2S9
Omanik UNDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas • Ül
Heating, air conditi
• Uued ja parandamine f Õl
• Korstnavoodrid (chimney lii
• Ahjude
ROLAND KULLIK
Onti
(Alg|
olema erapooletu ja küllaldane ligi^
pääs raalile (kompuuterile)."
• Uus kolmeaastane >30-miljonilin<
University Research IncontivL
Fund kavandatud selleks, et saadij
kuni $90 miljonit, mis aitaks ülikoo­le
omandada nn. „sttite-of-the-arl
equipmenf i " ja julgustada teaduslik]
ke uurimu&i, mis majanduslikult olu­lised;
• kokku $42-miljoniline summa uu­rimusteks,
ehitusteks ja vi^rustusokij
Ontario ülikoolidele 1984/6r)-ndaktj
aastaks;
® programmid, mis aitavad vaikib
ettevõtteid osta või ilürida kõrg-teh-noloogilist
varustust ja roboteid;
® hariduslikuks otstarbeks antut
rahasummad (Educational Grantsj
väikestele ja keskmiste suurusteg;
ettevõtetele, et abistada uue tehnoj
loogia kohanemist; ^
® $30-miljoniline kolmeaastane Au
tomotive Parts Investmont Fund, ej
tagada tuleviku võistlevust meie au-toosade
tööstustes;
® erandus korporatiivsest tulumakj
sust uutele väikeettevõtetele esime
se kolme aasta jooksul nende inj
korporeerimise ajast arvates, mü
moodustaks umbes $45-miljonilis(|
abi aastati;
• $25-miljoniline paigutus sellei
majandusaastal Small Business De
velopment CorporationsM (SBDG|
programmi. Sellest summast on $7.5
miljonit pühendatud esmajärgulisel
InvestWeHh^uteks 'Mja-'ja Ida^Öil
tarlos ja ih miljonit oh pandud kõll
vale erilisteks ettevõtete alustami|
seks;
® $10 miljonit Enterprise Growti.
Fund'i investeerimiseks kolme (itift
võtlikkuse väljaarendamise initsla]
tüvi:
— Innovation Gentres kogukondil
les kolledŽites ja ülikoolides, et ai
data tutvustada uusi ideesid ja leiuj
tusi;
— Enterprise Centres mitmes kohas
provintsis, et võimaldada madalata]
sulisi ruume ja toetada teenindust
mis aitaks uusi ettevõtteid nende asul
tamisel;
— õhutada hindama suurfirmade poi
tentsiaali, et nad oma tegevust kooki
sid uutesse sõltumatutesse ettevõte|
tesse.
KOGUKONNAD
Grossman ütles, et eelarve aital
kogukondi Ontario ulatuses edukall
asuda ökonoomilise ümberkujundu|
še teele järgneva läbi:
• painduva programmi läbi, mil
kannab nime Community Economil
Transformation Agreemonts $2J
miljonilise summaga, et aidata kogi
kondi, kel kõige tungivamad ök(
noomsed vajadused;
9 uus kolmeaastane $10*mlljonilin[
majandusliku mitmekesistami.sj
prof/ramm Põhja-Ontario jaoks.
OLULISED SEKTORID
Varahoidja tegi teatavaks erilisd
initsiatiivid, mis tugvendavad olulij
majanduslikke sektoreid:
® rahvusliku Agrlbond Prograi
asutamine, et aidata farmereid vi
delda krediitide kõrge maksustan
sega;
(D hüvitused turismi tegevu8harul|
mis hõlmaksid:
— larbemaksu (tax) vähendamist ml
jutusel väljastpoolt tulnud provintj
külastajatele;
— võimalused palgata õppijaid 0|
tario Youth Tourism'! kaudu.
Varahoidja kinnitas veelkordse
Ontario kohustuse jagada kulutul
mitme viie-aasta ökonoomiliste aref
damiste kokkulepete osas föderaj
valitsusega, kaasaarvatud $30 mi
maapõuevarade väljaarendamij
• programm ja $60 milj. turismi are]
damise kokkulepe. Ta teatas,
keskvalitsuse majandusminister
juba nõustunud jagama $150-milj]
nilist kuluposti uue metsanduseko]
kuleppe osas.
ÜKSIKISIKUTE ABISTAMINE
Varahoidja rõhutas, et suurema
sotsiaalsed muudatused on aset leij
mas Ontarios ja esitas abinõusid,
1* ii