Meie Elu = Our life, May 31, 1979

              MTIOIUL LITSUB! Of CABÄdi r
Collection Development BrasÄ
395 Wellington Str0 <Wta? ^©et
.Ottava^
ELA Otto
„Meie Elu" toimetus ja talitus
Majas, 958 Broadview Ave., To:
Ont. :M4K 2R6, Canada ® Tel. 46
Tellimiste ja kuulutuste vasruvõti
ne igal tööp., kl. 9 h.iS p.l., esmasp..
•neljap.' kl 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. 124.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadessc:
l a . $30.00, 6 k. $16.00,
.3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $14.50, 6 k. '$7,25. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
$8.25. Lennupostilisa ülemeremaa-desse:
1 a. $23,50, 6 'k. $11.75.
Üksiknumber —.500.
Kuulutushinna<fl: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis - $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
Nr. 22 (1529) 1979
Secoiad Class Mail legJsftraÜon Mo. 1354.
NELJAPÄEVAL, 31. MAIL —* THURSDAY, MAY 31
1 „OUR LIFE" — „ME1E ELU"
— Estonian Weekly, Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
ix
Toimetajad: H. Rebane ja - S,
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
NJ, USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
XXX aastakäik
gSBHHtBBSjBQSSSBQBE
Eesti laul kõlas südamest südamesse võimsal rahvuslikul demonstratsioonil Torontos. Ligi 3800 osavõtjat
Põhja-Ameerika Eestlaste üldlaulupeost möödunud nädalalõpul oli taas kinnituseks eestluse elujõule. Lauljaid
Ja" kuulajaid oli tulnud paljudest keskustest — 800 laululaval ja 3000 kuulamas. Täismaja õli kõigil teistel laulu-
•pieö''raames toWunud üritustes — sümfooniakontserdil, vaimulikul kontserdil/ teatrietendusel ja rahvapeol.
Rongkäik algas Queen's pargist. Embleemi marki,: rahvusvärvide
Rohelisel murul, helerohelis puude lintidega, kannavad kaunid rahvarõi-vahäl
vikerdas rahvarõivais laulu- vas näitsikud. Järgnevad laulukoori
koore ja nende juhte. Pargi puudel de juhid ja meie lapsed . „Toronto
Tuhkhallid pilved pišerdasidterye
reedese päeya vihma. Raadio ilma­mehed
lubasid seda ka laupäeval,
eestlaste laulupeo ajal.1 Kaugelt saa­bunud
laulukooridel ei olnud tuju
mitte kõige parem kui Toronto neid
vihmaga tervitas.;
Hommikune jahe tuuleviirg jas
pilveloori keskpäevaks laiali ia va­bastas
meid külma ftaardest
häälitsesid linnud. Eesti lipud liiku­sid
tasa. Rongkäik hakkas mootor-politseidega
eesotsas, siis politsei
auto saateks, ratsapolitsei pidulikus
mundris ja shoti orkester. Rahvas
palistas tänavaid ja jälgis huviga.
ja muudeks sündmusteks
aadaval rikkalikys valikus
sobivaid kink@es@meid<,
7MilEiLU" talitusest
Eesti Majas, 2. korral
õpilasnoored" oma juhtide saatel.
Möödub kooride näol rukkilille si­nist,
madarapüriast, meelislille värvi
ja sini-must-varget,; nagu Baltimore
Naiskoor, Toronto vanemgaidide
koor. Põhja-Illinoisi Eesti Segakoor,
siis Chicago Eesti Segakoor, Chica­go
Eesti meeskoor. Connecticufist
mees-, nais- ja segakoor. Hamiltoni
Eesti Seltsi segakoori Järgmisena
Montreali segakoor. Seabrook'i sega­koor,
Philadelphia kooriliikmed
naersid ja olid ilmselt heas tujus.
Toronto Cantate Domino hoidis vää­rikalt
oma trikoloori, Noortekoor
Lootus edvistas. Edasi: oli Connecti­cuti
koguduse segakoor, EELK New
Yorgi Pauluse koguduse segakoor,
Toronto Kammerkoor Estonia, To­ronto
Eesti segakoor ja/Baltimore
Eesti ''lauluiirehecl. Lõpuks ta,/
York'i Eesti meeskoor oma kauni li­puga
ja meie Toronto EestL-mees-koor.
Toronto ülikooli piirkonnas asuv Varsity Arena üks külg oli laululavaks ligi 800-le, kes kogunenud mitmest kes­kustest.
Ees lastekoorid, keskel naislauljad, taga ja külgedel mehed. Laest ripub- laulupeo embleem, mis ossi
leidlikust dekoratsioonist. Foto — S. Preem
Kesknädalal, 13. juunil kell 8 õ.
Brockton High SchooFi auditooriumis, 90 Awde Ave.
(1 blokk lõuna pool Bloor St. W.—Dufferin'i)
KOI
' Kõneleb parlamendilüge MICHAEL WILSON Torontost.
Kontsertosas esinevad - eesti segakoor CANTATE DOMINO
CHARLES KIPPjEM juhatusel, läti pianist : PETER-ZARINS ja
: V---'--. i I LEEDU KX)OR. : •
: KUTSUME JCÕIKI KAASMAALASI AUSTAMA MEIE '
KAASMAALASTE MÄLESTUST.
7 •' v ; '.(••.. • EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
; Kontsert Varsity Arenal algas laul­jate
piduliku defileega, kus 'koorid
üksteise järele ühendatud puhkpilli­de
orkestri saatel sisse marssisid.
Orkestrit juhatas Ants Laan.
Pärast Kanada ja USA hümne üti
les tervitussõnad Eesti Lauljate Liit
Põhj a-Ameerikas esimees Enn Kii
laspea. Ta meenutas laulupidude
Avarale põrandale reastatud toolid ja tõusvad pinkideread selle ümber olid täidetud umbes 3000'-kuulajast, jät-i
tes vaid pisut ruumi külgedel. Esireas üldjuhid oma juhatamise järjekorda ootamas. Foto — S. Preem
rast 35 aastat Eestist eemale olekut.
tähtsust meie ühistunde ja rahvusli- Pole meie veejülesnäidanud kodune-ku
meelsuse süvendajaina alates mise tundemärke..
1869. aastast.
„Eesti Vabariigis toimus ainult viis j , ~ , • ,• • •
üldlaulupidu. Ainult viiel korral sai f^ameenka kirjamku sõnadega kes
Leian, et kuna elame siin mandril,
siis on sobiv oma sõnavõttu lõpeta-ee
• •
©
lööneems iakery
Eesti Mcajös,
II
lestiM&jca kehvikMS —-1 ähfioIek&9 e
ind: $3.
Pärast 15. juunit
meie rahvas laulda omal maal vaba­dusest
ja lootusest tulevikku, ilma
et neid oleks"kitsendanud võõra või­mu
tsensuur; Ei olnud vaja laulda
kiidulaule võõrastele isandatele kes
enne ja pärast iseseisvusaega oma­kasupüüdlikult
püüdsid ja püüavad
meie rahvast alla suruda ja hävitada.
Meie kes asume vabas maailmas
võime laulda mida tahame. Eestla­sed
on jõudnud aujärjele igal adop­teeritud
uuel asukohamaal. Eestla­sed
vabas maailmas ei jaga pagulas-gruppide
või emigrantide statistili­selt
projekteeritud saatust, sest pä-külastas
Eestis kui meie peale raud­ne
eesriie oli just sulgumas. Ta kir­jeldab
eesti rahvast järgmiselt:
„Kui tuhanded eesti hääled ühine­vad
lauluks, mis on sündinud põhja­maa
külmas ja pilvedes, siis tunne­tad
eestlaste sisemist jõudu, valmi­dust
pigemini kannatada kui paindu­da.
Eesti laulus peegeldub ta rahvus­lik
vaim, sügav, kannatlik ja täis
usku'."
Seda usku ei ole eestlased ka prae­gu
kaotanud. Nii kaua kui tuleme
veel kokku ühisteks laulupidudeks,
(Järg lk. 3)
UUT PÜLIITPRÖTSESSi
EESTIS
\ : STOKHOLM — KGB alustas Tartus uut aktsiooni eesti haritlaskonna
vastu. Käigus on juurdlus seoses mullu Tartus põranda all ilmunud oma­val
jaandega „Poolpäevaleht", millest ilmus viis numbrit, iSelle väijaandrrd-ses
kahtlustab KGB kõige enam noort kirjameest ja Tartu ülikoolitudengit
Hubert Jakohsit, kes pole seni ülekuulamistele läinud.
Ülekuulajaks Tartus on olnud leit-1 Autorite Koondise juhatuse kcos-nant
Viktor Kozlov. 10. aprillil kut­sus
ta ülikoolis välja noore poetessi
Doris Kareva, 11. aprillil olid ta
„vestluskaaslasteks" Arvo Vesti ja
endise Eesti NSV haridusministri
poeg, kaugüliõpilane Ado Lindrop.
Välja on kutsutud veel Anton Raid,
Katrin Kalde ja Villu Liiv.
23. aprillil toimus Tartus Noorte
Korraldajad: Piiskop
; Lektorid:.Br.Ä..Vööbus, Piiskop K..Rauds Hinno,: .•
praost K. Kiviranna, õp; W. Koppennann ja Dr. R. To
Osavõtu maks $30.—isikult.
Registreerida piiskop K. Raudsepp'ale Box 291, Jordan Station, Ontario, Canada, L0R ISO enne juuni
kuu lõppu. Uutel tulijatel esitada lühike elulugu, haridüsekäik^ j
õpilastel ainult teatada, et jätkavad õpinguid.
olek, kus pidi •otsustatama Hubcrt
Jakobsi väljaheitmine koon di se rida­dest.
Noored kirjainimesed sellega
siiski ei soostunud. Siis avaldasid
kirjanikud K. Kääri ja T." -eht me ts
kategoorilise nõudmise, ,et ebasoo­vitav
element" välja puhastataks.
Niimoodi survet'avaldades saavuta-sidki
võimud .Hubert Jakobsi välja­heitmise.
24. aprillil ..vestles" Hubert Jakob-
1 siga Tartu ülikooli kurikuulus poli­trukist
punarektor Arnold Koop. Vii­mane
ähvardas tudengit välja visata,
küna too polnud nõus kirjutama se­letuskirja
KGB-Je.
Nõukogude, poliitiline salapolitsei
on. nimetanud kultuuriuudiseid kä­sitlenud
omaval jaan de sisu nõuko­gudevastaseks.
Aprilli lõpus arutati
küsimust Eesti Kompartei Tartu lin­nakomitees,,
kus leiti, et säärane väl­jaanne
oli natsionalistlik-religidosne.
Lähitulevik näitab, milline versioon:
võidab'...
\ (Järg lk. 2)
laupäeval, 30s juusii! 5 p.l; Uä
Joomas METSALA; ja: Härnald^^TO^
200 rahvatantsijat ÜSA-st ja Kanadast. ^ Õhtul tants; Georg ILTALI
Kava: Palvus — õpetaja Andres TAUL
Kõne Hannes OJA
Mälestussammas 20 aastat: V. TERA
VÕIDXJTÜLE SÜ^
aupeakonsul Ilmar HEINSOO
:- VABAÕHUKONTSERT—• - /
; , ;|:TORONTO EESTI MEESKOOR, juh; H TOI ;:r;
Keskööl mälestussamba esisel:
«Mõttelennul kodumaale" — Ivar RAMMO