1981-11-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?) 1981
tonna
sõl-kiiselt
iiga.
luide
toiiiä
Ihony
llaste.
las,
üht-
Inide,
Iksik-
[ohta
)oni-
L\. ja
[võttis
^ ning
tule-
Selle
li räti-liip^]-
^se ja-,
mi ta
lilabke :
las, et
pa-,
muud
lemale
äööma
le, mis
is, kM
id vii-d.
:
^ris üt-lu.
tu-tule--
imast!
Ma Tal
i l e ! " : .
[Ü, siis
;id sa-ffcufsu-
)i,risti
aus-üha,
11; kuul
itama-n
meil
le sur-neist
fe arv
Itluses
lä tä-issam-iritele
fseks,.
jajata-
Ipoolt.
|es üle
• Njad
žlhovi
Peip-
'^larva
|edele,
suu-
[ange-ületa-lastat,
kes
bonet
teiste,
iiüda-i'le
ja
d.
r
I
1
I
i
.J. i
I
i
„Meie Elu^' nr; 4S .(1656)•• 1981 MELJÄPÄEVÄL, 19. NOVEMBWi — THURSDÄY, NOVEMBER W
oo
viibib büroos igal esmaspäeval ja laupäeval
kella ILOO-st — LOOni, et aidata Teid reisi-läänide
tegemisel.
2204 Bloor St. W. (Bloor & Runnymede)
SUGULASI
•KUHU, SIIS HELISTAGE
V E R A ' L E :
Euroopa Büroo konverentsist osavõtjaid: istuvad vasakult Ä. Joon-
§on, E. .Reisenberg, L. Savi, V. Belinfante, dr. 0. Auk. Seisavad va-,
sakultA. Pae, Ä. Luik, H.Veide, S. Soldatov, J: Mereväli, J. Västrik,
H. Kangur, S. Otter, E. Bergmann, L.K.,L. Grünberg ja pr.
Thomson. All •— Kuulajaid .konverentsil. Ees^
Nielsen
: GEISLIMGEM
seks osavõtjatele ja kinnituseks, et kõigi kolme balti rahva esindajate
kui ka vbiäJtisakslaste ühiseks püüdeks on iseseisvad Balti riigid,
kujunes Balti Seltsi 7.' konverents. Peakorraldajateks oliS
Balti Seltsi president dr. Olgred Aule ja kirjamk-publitsist Erik
Thomson. •Osavõtjad oli 56, 'kusjuures nendest ligi
• Konverents' avati Leedu; saatkonnanõunik
dr. Albert G.erutise: ja Balti
Seltsi president dr. Aule sõnavõt- ;
tudega; Surma läbi;lahkunud endist
Balli Seltsi, presidenti Or.Tbykat-^
mälestati püstitõusmisega. '
. Ülevaate balti organisatsioonide
tegevusest andsid dr. A. Gerutis, baltisakslaste
organisatsiooni Baieris
esinaine ja Rolf Schmidt. .
LOOTUSED; REAGANILE ' :
Avareferendi^ks oli ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu esimees'l^embit
Savi, kes refereeris teemal „Euroopä
nähtuna Amerikast". Ta andis üle-:
vaate, baltimaalaste : aktiivsusest
USA-s märkides kahetsusega, et umbes
80 protsenti eestlastest on kas •
^pühapäeva" või „magavad" eestlased.
Eestlaste sidemed USA riigi-;
meestega on tihedad. Eestlased panevad
oma lootused Reagani poliitikale.
Puudutades niinimetatud antiameri-kanismi
Euroopas, märkis kõneleja,
et niassimeediumides. on tõusneid
hääli, et.kas on mõtet, pidada IJSÄ
sõdureid Euroopas, kes klavad Saksamaal
halbades .tingimustes. . . ;
Teemal : Poliitvangid" refereeijis
Eestist väljasaadetud vabadušvoitle-ja
Sergei Soldatov. Asjalikult rahulikus
sõnavõtus, jättes esiplaanile
tõstmata enda isikut, andis, ta ülevaate
vastupanust Eesds alates met-savehdlusest
kuni tänaseni.. Ta apel-leei;
is avalikkusele, et:rohkem toetataks
pakkide ja kirjadega- poliit-:
vange. Väga oluliseks pidp ta poliitvangide
omaste toetamist,;;^kunä need
on sattunud vallandamiste tõttu raskesse
olukorda. Poliitvangid tohivad
saada pakke pärast seda kui pool karistusest
kantud.^ ,
Otto BongLüneburgist kutsus on^a
temperamentses-sõnavõtus kõiki üles •
koguina, säillitama ja keškendama
balti kultuurivaramut. Denionstree-ritud
valgusepiltide näol näitas t2|
oma tööd ja hävinemisest päästetud
haruldasi raamatuid, maakaarte, ürikuid
ja muud balti kultui:|rivaramut.
ERNST
AUPRESIDENDIKS
Sama päeva õhtul peetiid(Balti delegaatide
konverentsil täiendati Balti
Seltsi aupresiidiumi nelja isi^u
võrra: peakonsul Ernst Jaakson, õigusteadlane
Boris Meissner,saatkoh-rtanõunik
Albert Gerutis :ja Valdis
Kreisbergs. Seni koosnes aupresii-dium
kahest isikust.: prof. Eugen
Gerstenmaier jä Ezart Schaper!
Läti pastor Paulis 'Klavins,i kelle
nimi läbis Madriidi konverentsi pu=
hui maailmapressi, kutsus üles moodustama
solidaarsusfondid poliitvangidele
ja korraldama avalikel platsidel
niinimetatud solidaarsusvamd,
et vangimõistetu nimi ei ununeks
avalikkuses; Järgnenud diskussioonis
soovitas Saksa TV juures tegu-t
sev eesti päritoluga dr. Bernd Niel-sen-
Stokkeby kasutada autodel balti,
lippude värve või vappe. Ta ise on
sõitnud ringi Tshehhoslovakkias Eesti
vapimärgiga autol. '
Teemai „Ülestõus Leedus 1941" •refereeris
A. Gerutis. Ta andis huvitava
ülevaate vastupanust Leedus koi.
Kazis-Shkripa juhatusel.
Endine Saksa saadik Roomas ja
Vatikanis, dr. Erieh Franz Sommer,;
kes tegutses omal ajal tõlgina Kaunases,
jutustas NKVD tegevusest
Balti riikides baaside ajajärgul.
Balti reisibüroo Münchenis juhata-ja
Woldemar Wencilides ja- Balti
: Seltsi abipresident prof. Herbert
l^rezlau refereerisid reisidest ja nende
organiseerimisest Balti riikidesse
ja N. Liitu. See; nõuab head kanna--
tust ja tugevaid närve, kinnitasid kõnelejad.-
LÄTLASI KIMBUTÄTI •
Kolm Münsteris Läti gümnaasiuimi
lõpetanud noort jutustasid oma elamustest
ja tähelepanekutest noorte
laagritest Lätis, mis sisuliselt noorte:
pimestamine ja propaganda. Üks osavõtjatest,;
kes oli võtnud ühenduse
vastupanuliikumisega, -vahistati, kuulati
1.0 tundi KGB poolt üle ja saadeti
kui„ebasoovitäv isik" maalt Välja.
Õhtu veedeti ühise seltskonnana
Brömse majas Balti-Saksa Kultuu-ntöökülahstena.
Külalislahke ja sarmika
peoperenaisena tegutses ,,Bal-tische
Briefe" toimetaja Vera; von
-Sass. . V / ,
Konverentsi viimasel poolpäeval
oli kavas filmi demonstreerimine ES-TO-
80-ne üle,' mis jäi kahjuks ära,^
kuna Rootsist ei saadud filmi. Läti
informatsioonibiiroo juhataja Münsteris
Juljis Kadelis refereeris avalikkuse
tööst ja pärast dr. Aule poolt
öeldud lõpp'sõna asuti kpjuteele võttes
kaasa uut indu ja häid muljeid.
• / STÖKHOLM — Nädalalõpp 24.-2S;
oktoober möödus pealinnas eestlaskonna
rahvuspoliitilise tähe all, mis
hõlmas kogu Rootsit. Tähistati Eestlaste
Esinduse 25. aastapäeva, peeti
Eesti Rahvusnõukogu aastakoosolekut
ja ESTO-80 aruandluse Ja lõpetamise
koosolek. Seal pandi alus ka
Eesti Päevade sihtasutusele.
Kohal oli 126 esindajat ligi sajast
organisatsioonist. Koosolek otsustas
ESTO garantiifondis (eestlaste kokkupandud!)
oleva puutumata summa,
kr. 125 000, moodustatava sihtasutus^
algkapitaliks üle kanda.
ESTÖ-SO laekiu- Herhert lire aruandest
selgus, et ESTO läbikäik öli
kr. 2 957 875:05, millest eesti eraisikute
toetus moodustas 179 743:25 ja
ettevõtjate panus kuulutuse jm. näol
ümmarguselt 213 000:—.
Suurima ülejäägi andis Rahvapidu
— 105 529:40 ja' kimkeesemete
~ 82178:62.
. Endine Kanada, rahaminister John.
Crosbie, kes oli külaliskõnelejaks
Kanada Kindlususseltside esindaja-jäte
koosolekul, kritiseeris teravalt
peamhiister Tnideau Ühendriikide
vaenulikku majanduspoliitikat, mis
äärmiselt halvasti on mõjunud Kanada
majandusie arendamisele. Ta
märkis, et viimase l(kie aasta jook-sisl
Kanada riigivõlg on kohutavalt
suurenenud Ja on nüüd J77 miljardit.
Selle võla protsentide maksmiseks
kulub aastas $14 miljardit maksumaksjate
raha. Peaminister nõuab
rahvalt, et see kulutaks vähem, kuid
valitsuse väljeminekud suurenevad
pidevalt. Selle vähendamiseks on va-jalik
Ottawas valitsuse, muutus.
USA peakonsul Torontos, kes oli
külaliskõnelejaks etniliste ajakirjanike
klubi novembrikuu koosolekul,
ei suutnud uskuda, et USA ei lase sis°
še turiste Balti riikidest. Ta raputas
pead, kui temale näidati kirja, kus
küsiti, kas see on ikka tõsi? Peakonsulile
soovitati kasutada rohkem
„Ameerika Häält", selgitada rahvastele
raudrimba taga nülline on USA
poliitika turistide sisselaskmise suhtes
ja paljudel teistel aladel.
USA peakonsuli teemaks etniliste
ajakirjanike klubi kokkutulekul oli
USA ja Kanada vaheliste majanduslike
probleemide selgitamine ja võimalikud
lahendused nendele.
on Edgar V. Saksa teemaks Tartu
Ülikooli aastapäeva tähistamisel Tartu
College'is pühapäeval, 29. novembril
kell 3.30 pl. Selles ta lubab analüüsida
miks ja kust tulenes see eesti
rahvast diskrediteeriv propagan-,
da ja kuidas iellest üle saada. Praegusel
„juurt^" otsimise ajajärgul
võiks küll arvata, et orjapõlvest
naasnuil on'>- tunduvad, ühiskondlik
kild eelised, kuid härra Saksa väide
on, et Eestis polnud orjapõlv nü täielik
kui on meie ettekujutusesse ikin-nistatud.
Edgar V. Saks on õigusteadlane,
kes oma kutsetöö kõrval on pikemat
aega uurinud eestlaste kaugema mineviku
allikmaterjale. Juba 1935. ä.
ilmus tema Hannibali rahvas, aja-looliiie
romaan Liivi—Vene sõjast.
Sellest ilmus pagulusajai ümbertöö-
3
TEATRI
Ürjo Kareda on jälle Torontos ja elavas tööhoos. Hästituntud
eesti teatritegelane tegutses aastaid edukalt Stratfordis dramaturgina,
kuni teatris asetleidnud sisemised lõKenemised ja muudatused
direktsioonis ta 198L aasta kevadel taas Torontosse tagasi
tõid. Ta jututas „Meie Elu" kaastöölisele oma tööst ja tuleviku-kavatsusist-
Uus positsioon pakub Ürjo Karedale
avara tegevusvälja. Tema ülesandeks
langeb näidendite jä näitlejate
vähk", lavastaja ja teiste abiliste pai-karriirie
ja üldtegevuse suundamine.
Kuigi ta sooviks on jätkata peamiselt
kanada tänapäeva näitekirjanike
tööde lavastamist,!tulevad kõne alla
ka teised, inglise ja ameerika draa-,
mateosed. KunstiUse juhina on tal
head võimalused oma rnitmekülgseid
andeid ja teatripraktikat rakendada,
eelkõige aga oma isiklikust perspektiivist
lähtudes. .
Ürjo Kareda töötab alatest märtsikuust
CBC juures raadiodraamasid
lavastades, ametliku nimetusega' „Di-rector
of Script Development for"
Radio Drama". See ala sobib talle
suurepäraselt kauaaegsete teatriko-gemuste
tõttu, pakkudes ühteaegu
vaheldusrikast ja huvitavat koostööd
kanada näitlejate ja draamakirjanikega.
Esinejate hulka kuulub paljudest
rahvustest näitlejaid, nende seas
esineb aegajalt ka eestlasi. ]
KUNSTILISEKS JUHIKS'
Alates juunist 1982 siirdub Ürjo
Kareda uuele karjääriastmele — Tar-ragon
teatri kunstilise juhina. Praegune
direktor Bill Glassco, kes rajas
teatri 10 aastat tagasi, soovis, et just
Kareda tema tööd edasi kannaks.
Teater mahutab 210 istekohta kaunis
tagasihoidliku välimusega saalis, lä-bikäikuga
küündides viimati poole
miljoni dollarini. Lavastusis ori pearõhk
asunud kanada näitekirjanike
loomingul, mis suurel määral kajastab
tänapäeva elu realistlikus vormis,
kõigi selle puudü&te ja iluviga-tatud
trükk, ja ka mitu muud uurimust,
nagu „Aesti" ja„Esto-Europa";
mis käsitavad Euroopa, eriti Finno-
Ugri varasemat tsivilisatsiooni. Hiljuti
ilmus tal teos vikingitest, mis
esineb muudest, vikingi-lugudest selle
poolest, et seal näidatakse ürikute
varal mida Finno-Ugri rahvad tegid
sel ajal. Sellest näib, et eestlaste esiisade
kaugemast minevikust on palju
rohkem jälgi kui kooliraamatud, on
senini avaldanud.
E.A.
KONTAKT EESTI TEATRIGA
Ü. Kareda tegevusala nõuab pidevat
kontakti teatrieluga selle kõigis
faasides. Tavaliselt toob ta iga päev
koju näidendeid tutvumiseks ja läbilugemiseks,
samuti peab ta kõiki
teatrilavastusi jälgima. Viimast tingib
asjaolu, et ta valiti üheks teatri-auhindade
nomineerijaks, mis omakorda
on tunnustuseks ka teatrieks-pertiisile.
Ajanappus on pidevalt
krooniline, eriti kuna ka ta perekond
on õigustatud oma osale ta ajast.
Pikemal aega Torontost eemal viibinud
ja takistatud ajapuudusest
kutselise teatrielu tõttu, selgitab Ür-ja
Kareda eemalejäämist eesti teat-ridust.
Temaga on siiski nüüd esialg-'
ne kontakt saavutatud kavatsetava
tulevakevadise eesti teatrisümpoo-siumi
puhtes, mis praegu on veel pla-'
neerimisajajärgus.
Ürjo Kareda avaldas head meelt
Torontosse ' tagasipöördumise ja
siinse töövälja rikkalikkuse üle. Küsimusele,
kas ta siiski Stratfordi oma
südame ei jätnud, on kindlaks vastuseks
„ei" — ainult maja jäi sinna
maha.
Rootsi sukeldujad-ja arheoloogid
avastasid hiljuti • ölaridi saare lähedal
rnere põhjas, olnud Rootsi omaaegse
sõjalaevastiku lipulaeva „Kro-nan"
vrakist kasti, millest leiti 16 pu^
delit hästi säilinud esmaklassilist
konjakit. Laev hukkus 1676. a. merelahingus
taanlaste ja sakslaste vastu
ja lamab 20 meetri sügavuses.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Vabadüsfondi iga-aastane korjandtis-aktsioon
läks möödunud nädalal käiku
ja laekumised sellest aktsigonist
on alanud. Vabaduslondi aktsiooni
läbiviimisekes saadeti Vabadüsfondi
esimehe Kalju Jõgi ringkirjaline üleskutse
koos tagastamishiaterjaliga
kõigile senistele Vabadüsfondi toe-tajaile
ja EKN valimistest osa võtnud
kaasmaalastele ja vahemai mää- •
rai ka neile, kes seni ei ole Vabadüsfondi
toetanud, lootes kä nende
kaasatulekule E K N rahvuslikti töö
toetamisel. Käesoleval aastal saadeti
iga ringkirjaga välja kaks komplekti
tagastamismaterjale palvega ringkir-jja
saajale, anda iiks toetajakaart
ja tagasjtamisiümbrik mõnele oma
sõbrale või tuttavale sooviga, et ka
tema EKN Vabadüsfondi toetaks.
EKN eelarve. võeti üldlkõösolekul
vastu 139.500 suuruses, millest
on arvatud EiKN Vabadüsfondi.
EKCLÜSIVE QUALiTV FABRJCS
94 CÜMBERLAND St.
Subway Bay Stn.
(exit Bellair)
Austatud Madam.
Nagu teie teate Delarosa hoiab kus parima
riidematerjali traditsiooni. Inflatsioon puudutab
meid kõiki. TEIE OLETE TERETULNUD
BELÄROSA BOONUS-MÜÜGILE.
kaasa alltoodud Delarosa BoAus Coupon!
Austusega Delarosa Ltd.
92M - 9 7 3 T . 0
^ O A D I S C O U N T O F & ^ D
•«m» ^ waatcxm^ mmma^ ^mma» ^ M M M T •• « a n ^ . csnv
-Kupong makse,v kaks nädalat. .
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 26, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-11-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811126 |
Description
| Title | 1981-11-26-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ?) 1981 tonna sõl-kiiselt iiga. luide toiiiä Ihony llaste. las, üht- Inide, Iksik- [ohta )oni- L\. ja [võttis ^ ning tule- Selle li räti-liip^]- ^se ja-, mi ta lilabke : las, et pa-, muud lemale äööma le, mis is, kM id vii-d. : ^ris üt-lu. tu-tule-- imast! Ma Tal i l e ! " : . [Ü, siis ;id sa-ffcufsu- )i,risti aus-üha, 11; kuul itama-n meil le sur-neist fe arv Itluses lä tä-issam-iritele fseks,. jajata- Ipoolt. |es üle • Njad žlhovi Peip- '^larva |edele, suu- [ange-ületa-lastat, kes bonet teiste, iiüda-i'le ja d. r I 1 I i .J. i I i „Meie Elu^' nr; 4S .(1656)•• 1981 MELJÄPÄEVÄL, 19. NOVEMBWi — THURSDÄY, NOVEMBER W oo viibib büroos igal esmaspäeval ja laupäeval kella ILOO-st — LOOni, et aidata Teid reisi-läänide tegemisel. 2204 Bloor St. W. (Bloor & Runnymede) SUGULASI •KUHU, SIIS HELISTAGE V E R A ' L E : Euroopa Büroo konverentsist osavõtjaid: istuvad vasakult Ä. Joon- §on, E. .Reisenberg, L. Savi, V. Belinfante, dr. 0. Auk. Seisavad va-, sakultA. Pae, Ä. Luik, H.Veide, S. Soldatov, J: Mereväli, J. Västrik, H. Kangur, S. Otter, E. Bergmann, L.K.,L. Grünberg ja pr. Thomson. All •— Kuulajaid .konverentsil. Ees^ Nielsen : GEISLIMGEM seks osavõtjatele ja kinnituseks, et kõigi kolme balti rahva esindajate kui ka vbiäJtisakslaste ühiseks püüdeks on iseseisvad Balti riigid, kujunes Balti Seltsi 7.' konverents. Peakorraldajateks oliS Balti Seltsi president dr. Olgred Aule ja kirjamk-publitsist Erik Thomson. •Osavõtjad oli 56, 'kusjuures nendest ligi • Konverents' avati Leedu; saatkonnanõunik dr. Albert G.erutise: ja Balti Seltsi president dr. Aule sõnavõt- ; tudega; Surma läbi;lahkunud endist Balli Seltsi, presidenti Or.Tbykat-^ mälestati püstitõusmisega. ' . Ülevaate balti organisatsioonide tegevusest andsid dr. A. Gerutis, baltisakslaste organisatsiooni Baieris esinaine ja Rolf Schmidt. . LOOTUSED; REAGANILE ' : Avareferendi^ks oli ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees'l^embit Savi, kes refereeris teemal „Euroopä nähtuna Amerikast". Ta andis üle-: vaate, baltimaalaste : aktiivsusest USA-s märkides kahetsusega, et umbes 80 protsenti eestlastest on kas • ^pühapäeva" või „magavad" eestlased. Eestlaste sidemed USA riigi-; meestega on tihedad. Eestlased panevad oma lootused Reagani poliitikale. Puudutades niinimetatud antiameri-kanismi Euroopas, märkis kõneleja, et niassimeediumides. on tõusneid hääli, et.kas on mõtet, pidada IJSÄ sõdureid Euroopas, kes klavad Saksamaal halbades .tingimustes. . . ; Teemal : Poliitvangid" refereeijis Eestist väljasaadetud vabadušvoitle-ja Sergei Soldatov. Asjalikult rahulikus sõnavõtus, jättes esiplaanile tõstmata enda isikut, andis, ta ülevaate vastupanust Eesds alates met-savehdlusest kuni tänaseni.. Ta apel-leei; is avalikkusele, et:rohkem toetataks pakkide ja kirjadega- poliit-: vange. Väga oluliseks pidp ta poliitvangide omaste toetamist,;;^kunä need on sattunud vallandamiste tõttu raskesse olukorda. Poliitvangid tohivad saada pakke pärast seda kui pool karistusest kantud.^ , Otto BongLüneburgist kutsus on^a temperamentses-sõnavõtus kõiki üles • koguina, säillitama ja keškendama balti kultuurivaramut. Denionstree-ritud valgusepiltide näol näitas t2| oma tööd ja hävinemisest päästetud haruldasi raamatuid, maakaarte, ürikuid ja muud balti kultui:|rivaramut. ERNST AUPRESIDENDIKS Sama päeva õhtul peetiid(Balti delegaatide konverentsil täiendati Balti Seltsi aupresiidiumi nelja isi^u võrra: peakonsul Ernst Jaakson, õigusteadlane Boris Meissner,saatkoh-rtanõunik Albert Gerutis :ja Valdis Kreisbergs. Seni koosnes aupresii-dium kahest isikust.: prof. Eugen Gerstenmaier jä Ezart Schaper! Läti pastor Paulis 'Klavins,i kelle nimi läbis Madriidi konverentsi pu= hui maailmapressi, kutsus üles moodustama solidaarsusfondid poliitvangidele ja korraldama avalikel platsidel niinimetatud solidaarsusvamd, et vangimõistetu nimi ei ununeks avalikkuses; Järgnenud diskussioonis soovitas Saksa TV juures tegu-t sev eesti päritoluga dr. Bernd Niel-sen- Stokkeby kasutada autodel balti, lippude värve või vappe. Ta ise on sõitnud ringi Tshehhoslovakkias Eesti vapimärgiga autol. ' Teemai „Ülestõus Leedus 1941" •refereeris A. Gerutis. Ta andis huvitava ülevaate vastupanust Leedus koi. Kazis-Shkripa juhatusel. Endine Saksa saadik Roomas ja Vatikanis, dr. Erieh Franz Sommer,; kes tegutses omal ajal tõlgina Kaunases, jutustas NKVD tegevusest Balti riikides baaside ajajärgul. Balti reisibüroo Münchenis juhata-ja Woldemar Wencilides ja- Balti : Seltsi abipresident prof. Herbert l^rezlau refereerisid reisidest ja nende organiseerimisest Balti riikidesse ja N. Liitu. See; nõuab head kanna-- tust ja tugevaid närve, kinnitasid kõnelejad.- LÄTLASI KIMBUTÄTI • Kolm Münsteris Läti gümnaasiuimi lõpetanud noort jutustasid oma elamustest ja tähelepanekutest noorte laagritest Lätis, mis sisuliselt noorte: pimestamine ja propaganda. Üks osavõtjatest,; kes oli võtnud ühenduse vastupanuliikumisega, -vahistati, kuulati 1.0 tundi KGB poolt üle ja saadeti kui„ebasoovitäv isik" maalt Välja. Õhtu veedeti ühise seltskonnana Brömse majas Balti-Saksa Kultuu-ntöökülahstena. Külalislahke ja sarmika peoperenaisena tegutses ,,Bal-tische Briefe" toimetaja Vera; von -Sass. . V / , Konverentsi viimasel poolpäeval oli kavas filmi demonstreerimine ES-TO- 80-ne üle,' mis jäi kahjuks ära,^ kuna Rootsist ei saadud filmi. Läti informatsioonibiiroo juhataja Münsteris Juljis Kadelis refereeris avalikkuse tööst ja pärast dr. Aule poolt öeldud lõpp'sõna asuti kpjuteele võttes kaasa uut indu ja häid muljeid. • / STÖKHOLM — Nädalalõpp 24.-2S; oktoober möödus pealinnas eestlaskonna rahvuspoliitilise tähe all, mis hõlmas kogu Rootsit. Tähistati Eestlaste Esinduse 25. aastapäeva, peeti Eesti Rahvusnõukogu aastakoosolekut ja ESTO-80 aruandluse Ja lõpetamise koosolek. Seal pandi alus ka Eesti Päevade sihtasutusele. Kohal oli 126 esindajat ligi sajast organisatsioonist. Koosolek otsustas ESTO garantiifondis (eestlaste kokkupandud!) oleva puutumata summa, kr. 125 000, moodustatava sihtasutus^ algkapitaliks üle kanda. ESTÖ-SO laekiu- Herhert lire aruandest selgus, et ESTO läbikäik öli kr. 2 957 875:05, millest eesti eraisikute toetus moodustas 179 743:25 ja ettevõtjate panus kuulutuse jm. näol ümmarguselt 213 000:—. Suurima ülejäägi andis Rahvapidu — 105 529:40 ja' kimkeesemete ~ 82178:62. . Endine Kanada, rahaminister John. Crosbie, kes oli külaliskõnelejaks Kanada Kindlususseltside esindaja-jäte koosolekul, kritiseeris teravalt peamhiister Tnideau Ühendriikide vaenulikku majanduspoliitikat, mis äärmiselt halvasti on mõjunud Kanada majandusie arendamisele. Ta märkis, et viimase l(kie aasta jook-sisl Kanada riigivõlg on kohutavalt suurenenud Ja on nüüd J77 miljardit. Selle võla protsentide maksmiseks kulub aastas $14 miljardit maksumaksjate raha. Peaminister nõuab rahvalt, et see kulutaks vähem, kuid valitsuse väljeminekud suurenevad pidevalt. Selle vähendamiseks on va-jalik Ottawas valitsuse, muutus. USA peakonsul Torontos, kes oli külaliskõnelejaks etniliste ajakirjanike klubi novembrikuu koosolekul, ei suutnud uskuda, et USA ei lase sis° še turiste Balti riikidest. Ta raputas pead, kui temale näidati kirja, kus küsiti, kas see on ikka tõsi? Peakonsulile soovitati kasutada rohkem „Ameerika Häält", selgitada rahvastele raudrimba taga nülline on USA poliitika turistide sisselaskmise suhtes ja paljudel teistel aladel. USA peakonsuli teemaks etniliste ajakirjanike klubi kokkutulekul oli USA ja Kanada vaheliste majanduslike probleemide selgitamine ja võimalikud lahendused nendele. on Edgar V. Saksa teemaks Tartu Ülikooli aastapäeva tähistamisel Tartu College'is pühapäeval, 29. novembril kell 3.30 pl. Selles ta lubab analüüsida miks ja kust tulenes see eesti rahvast diskrediteeriv propagan-, da ja kuidas iellest üle saada. Praegusel „juurt^" otsimise ajajärgul võiks küll arvata, et orjapõlvest naasnuil on'>- tunduvad, ühiskondlik kild eelised, kuid härra Saksa väide on, et Eestis polnud orjapõlv nü täielik kui on meie ettekujutusesse ikin-nistatud. Edgar V. Saks on õigusteadlane, kes oma kutsetöö kõrval on pikemat aega uurinud eestlaste kaugema mineviku allikmaterjale. Juba 1935. ä. ilmus tema Hannibali rahvas, aja-looliiie romaan Liivi—Vene sõjast. Sellest ilmus pagulusajai ümbertöö- 3 TEATRI Ürjo Kareda on jälle Torontos ja elavas tööhoos. Hästituntud eesti teatritegelane tegutses aastaid edukalt Stratfordis dramaturgina, kuni teatris asetleidnud sisemised lõKenemised ja muudatused direktsioonis ta 198L aasta kevadel taas Torontosse tagasi tõid. Ta jututas „Meie Elu" kaastöölisele oma tööst ja tuleviku-kavatsusist- Uus positsioon pakub Ürjo Karedale avara tegevusvälja. Tema ülesandeks langeb näidendite jä näitlejate vähk", lavastaja ja teiste abiliste pai-karriirie ja üldtegevuse suundamine. Kuigi ta sooviks on jätkata peamiselt kanada tänapäeva näitekirjanike tööde lavastamist,!tulevad kõne alla ka teised, inglise ja ameerika draa-, mateosed. KunstiUse juhina on tal head võimalused oma rnitmekülgseid andeid ja teatripraktikat rakendada, eelkõige aga oma isiklikust perspektiivist lähtudes. . Ürjo Kareda töötab alatest märtsikuust CBC juures raadiodraamasid lavastades, ametliku nimetusega' „Di-rector of Script Development for" Radio Drama". See ala sobib talle suurepäraselt kauaaegsete teatriko-gemuste tõttu, pakkudes ühteaegu vaheldusrikast ja huvitavat koostööd kanada näitlejate ja draamakirjanikega. Esinejate hulka kuulub paljudest rahvustest näitlejaid, nende seas esineb aegajalt ka eestlasi. ] KUNSTILISEKS JUHIKS' Alates juunist 1982 siirdub Ürjo Kareda uuele karjääriastmele — Tar-ragon teatri kunstilise juhina. Praegune direktor Bill Glassco, kes rajas teatri 10 aastat tagasi, soovis, et just Kareda tema tööd edasi kannaks. Teater mahutab 210 istekohta kaunis tagasihoidliku välimusega saalis, lä-bikäikuga küündides viimati poole miljoni dollarini. Lavastusis ori pearõhk asunud kanada näitekirjanike loomingul, mis suurel määral kajastab tänapäeva elu realistlikus vormis, kõigi selle puudü&te ja iluviga-tatud trükk, ja ka mitu muud uurimust, nagu „Aesti" ja„Esto-Europa"; mis käsitavad Euroopa, eriti Finno- Ugri varasemat tsivilisatsiooni. Hiljuti ilmus tal teos vikingitest, mis esineb muudest, vikingi-lugudest selle poolest, et seal näidatakse ürikute varal mida Finno-Ugri rahvad tegid sel ajal. Sellest näib, et eestlaste esiisade kaugemast minevikust on palju rohkem jälgi kui kooliraamatud, on senini avaldanud. E.A. KONTAKT EESTI TEATRIGA Ü. Kareda tegevusala nõuab pidevat kontakti teatrieluga selle kõigis faasides. Tavaliselt toob ta iga päev koju näidendeid tutvumiseks ja läbilugemiseks, samuti peab ta kõiki teatrilavastusi jälgima. Viimast tingib asjaolu, et ta valiti üheks teatri-auhindade nomineerijaks, mis omakorda on tunnustuseks ka teatrieks-pertiisile. Ajanappus on pidevalt krooniline, eriti kuna ka ta perekond on õigustatud oma osale ta ajast. Pikemal aega Torontost eemal viibinud ja takistatud ajapuudusest kutselise teatrielu tõttu, selgitab Ür-ja Kareda eemalejäämist eesti teat-ridust. Temaga on siiski nüüd esialg-' ne kontakt saavutatud kavatsetava tulevakevadise eesti teatrisümpoo-siumi puhtes, mis praegu on veel pla-' neerimisajajärgus. Ürjo Kareda avaldas head meelt Torontosse ' tagasipöördumise ja siinse töövälja rikkalikkuse üle. Küsimusele, kas ta siiski Stratfordi oma südame ei jätnud, on kindlaks vastuseks „ei" — ainult maja jäi sinna maha. Rootsi sukeldujad-ja arheoloogid avastasid hiljuti • ölaridi saare lähedal rnere põhjas, olnud Rootsi omaaegse sõjalaevastiku lipulaeva „Kro-nan" vrakist kasti, millest leiti 16 pu^ delit hästi säilinud esmaklassilist konjakit. Laev hukkus 1676. a. merelahingus taanlaste ja sakslaste vastu ja lamab 20 meetri sügavuses. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Vabadüsfondi iga-aastane korjandtis-aktsioon läks möödunud nädalal käiku ja laekumised sellest aktsigonist on alanud. Vabaduslondi aktsiooni läbiviimisekes saadeti Vabadüsfondi esimehe Kalju Jõgi ringkirjaline üleskutse koos tagastamishiaterjaliga kõigile senistele Vabadüsfondi toe-tajaile ja EKN valimistest osa võtnud kaasmaalastele ja vahemai mää- • rai ka neile, kes seni ei ole Vabadüsfondi toetanud, lootes kä nende kaasatulekule E K N rahvuslikti töö toetamisel. Käesoleval aastal saadeti iga ringkirjaga välja kaks komplekti tagastamismaterjale palvega ringkir-jja saajale, anda iiks toetajakaart ja tagasjtamisiümbrik mõnele oma sõbrale või tuttavale sooviga, et ka tema EKN Vabadüsfondi toetaks. EKN eelarve. võeti üldlkõösolekul vastu 139.500 suuruses, millest on arvatud EiKN Vabadüsfondi. EKCLÜSIVE QUALiTV FABRJCS 94 CÜMBERLAND St. Subway Bay Stn. (exit Bellair) Austatud Madam. Nagu teie teate Delarosa hoiab kus parima riidematerjali traditsiooni. Inflatsioon puudutab meid kõiki. TEIE OLETE TERETULNUD BELÄROSA BOONUS-MÜÜGILE. kaasa alltoodud Delarosa BoAus Coupon! Austusega Delarosa Ltd. 92M - 9 7 3 T . 0 ^ O A D I S C O U N T O F & ^ D •«m» ^ waatcxm^ mmma^ ^mma» ^ M M M T •• « a n ^ . csnv -Kupong makse,v kaks nädalat. . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-26-03
