Meie Elu = Our life, December 3, 1981

              ,^ele EJu" nr. 4« (1657) 1981
'Mi
lisatsioonilde. esinda jäte kooso
juhatus. 1. rida/^asakult:EvÄ^^^
hatüse esimees), T. Metsala (juhatuse esmiees),E. Kiilaspea/Ä.
Mrs. 2. rida: L. mvät^
puudub:.H..Kasenurm.z^. ;. .Foto- — ö . Haamer.
123 osavõtjaga Sihtasüius Eesti Päevad
kinnitas 9-liikmelise ESTO-84 peakomitee ühel häälel. Peakomitee
esimeheks valiti rahvatantsijate juht Toomas^^^te ja peakomi-ilee
liikmeteks : E . Kiilaspea
mformatsiooniala), N. Valge jun. (majandus), F. Kopp (])rogram-mid),
Ä. Jurs (rongkäik),«.Kasenurm (laulupidu),'H.
(valguspidu), L. Leivat ^{rahvüsköngress-
Juhatusse kuuluvad veel) ESTO-84
sektori-komiteede esimehed. Neid oli
esitatud plaanis: 15, kuid koosolekul
moodustati juurde veel 3 komiteed.
Sihtasutus Eesti I?äeväde iildkoos-olek.
algas 24. nov. kell |8 pooletuimi-iise
hilinemisega, kusj^uures regist-feeritud
oli 123 SEP koosseisu kuu­luvat
Kanada Eesti organisatsiooni­de
liiget. Hääleõigus oli ainult SEP
liikmetele. Koosolekul viibis aga ka
teisii 'SEP liikmetele! ijagati välja
hääletussedelid, mida aga ei tulnud
Yaja, sest .kõik otsustati fahtisel hää­letamisel.
. V ' :
'Koosoleku juhatajateks valiti SEP .
esimees Tõnu Tõsine, sekretäriks M.
Toomes ja neile lisaks koosoleku ju­hatajaks
H. Lupp ja protokollijaks
J. Pahapill. Pikemate selgitavate sõ­navõttude
eeltöödest,' mis kestsid
kevadest saadik, esinesidf T. Tõsine ,
ja T. Metsala,kes seletasid,etneilon
õnriestunud leida EST0^84 peakomi­tee
liikmed ja koosolekul kutsel oli
ainult esitatud peakomitee fiikmete
kinnitamine. Koosoleikul uusi kandi­daate
iiles ei seatud ja peakomitee
valiti esitatud kujul^ Ikusjuures T.
Tõsine esitas T. Metsala esimehe ko­hale
ja T. Metsala esitas 8 peakomi­tee
liiget. • .- &
Valitud peakomitee liikmete volitu­sed
kestavad ESTO-84 läbiviimiseks,
kuna põhikirja järele 'SEP juhatus-liikmetena
nende volitused kestavad
kuni järgmise peakoosolekuni. Et an­da
võimalust ESTO-84 peakomiteed
vai ida astus SEP juhatus tagasi, kust
jäid välja T. Tõsine ja M. Toomes.;
SEP peakoosolekul õn võimalus pea­komitees
veel muudatusi lette võtta,
. kui on äraastumisi. SEP juhatus oli
7-liikmeline, mida täiendati kähe
liikme võrra^ 9-sa, kuha põhikirjas
ei olnud otsest' suurendamise keeldu.
Peakomitee koosseisu kuuluvad veel
15-ne sektöri-komiteede esimehed,
cuhu valiti SEP juhatüse poolt esi­tatuna;
0. Piil (peod), T. Romet
(sport), skaudid-gaidid (maadlmalaa-ger);
Kadi Kaljuste (noorte üritu­sed),'
S.Kerson (muüsika)yA. Kittask
(rahvuskultuur), K. Raudsepp .(kiri­kud),
K; Tori (sõjamehed),: Eesti
Korporatsiponide Liit (akadeemilised
organisatsioonid). Plaanis esines veel
konverentside sektor komitee, kuhii
esimeest ei valitud.
Nendele; juurde moodustati veel
kolm koniiteed. Ü. Petersoo tegi et»
tepaneku moodustada Eesti Lipu ko­mitee,
kuna 1984 aasta juunis möö­dub
100 aastat sini-^must-^valge lipu
õnistamisest Otepääl ja selle. tõttu
tuleks seda sündmust 'BSTO-84 läbi­viimisel
ära käsutada. Mitmete sõna-võttude
järele anti see komitee Eesti
Üliõpilaste Seltsile. Moodustati; veel
tea trikomitee L. Vohuga esimehe ko^
hai ja 'kunstikomitee, mida juhib A.
Vomm. ;
Eraldi kopliteeäid taotlesid veel
naised, laskiirid ja etnograafia vilje­lejad,
mis äga jäeti peakomitee ot­sustada.
Akademilised riaisorganisat-sioonide
liikmed ei olnud päri, et
Eesti Korporatsioonide Oit esitab ka
naisorganisatsioone.
Skautide esindaja ei olnud päri, et
skaudid ja gaidid saavad ainiät oma
komitee, vaid leidis, et nad oleks pi­danud
olema esindatud peakomitees.
Peakomiteel tuleb tarviduse järele
moodustada juurde veel uusi sektör-komiteesid,
kelle esimehed' taluvad
peakomiteesse ja alatoimkonnad.
Koosolekul ei räägitud sellest kuidas
hakkab tegutsema ESTO-84 maailto-orgahisätsioon
ja kä seda käs ja kui
palju on. selleks eeltöid tehtud. Lah­tiseks
jäi ka see kes mehitavad ES­TO-
84 informatsionikesikuse, kes
hakkavad propageerima ESTO-84 lä­biviimist.
;SEP lahlkunud esimehele T. Tõsi-
: sele ja vanale juhatusele avaldati
eeltööde eest; tänu ja tunnustust.
Üksmeelne koosolek lõppes eesti
hümniga.
6. detsembril kell S õhtul toimub
Torontos „01d Miil" .restoranis pidu-'
lik vastuivõtt ning ohtusööik dirigent
Neeme Järvile ja 'komponist Arvo
PärtHe. .
'Neeme JäiVi juhatab Toronto
siimfoonia orkestrit L, 2., 3,, 8. ja 9.
detsembril Massey Hallis, yiimasel
kahel (kontserdil esitatakse Arvo
PärtU helitöid.
pidülrkule õhtusöögile, mida käen-dab
EKiK jä EK!N ühiselt, on oodata:
üle 130 külalise/ nende huilgas kaas-eestlased
ning esindajad föderaal- ja
provintsivalitsustest, Ontario (kultuu­riministeeriumist,
Toronto Ülikoo-iist,
Kanada Ooperist ja Massey
Hall'i juhatustest, õhtusöögi raames
toimuvad muusikalised ettekanded.
Esinevad Avo föttäsk, õed Lindaud,
Tm^ Kiik ja Tiina Mitt. Samuti
esitatakse helilindil katikeid Kristi
Alliku ooperist ,)Kalevipoeg".
Toronto sümfoonia orkestri „Wo-
;men's Committee" korraldab 8. det­sembril,
pärast kontserti, vastuvõtu.
Neeme Järvile ja Arvo Pärtile,-mil­lest
võtavad osa Toronto sümfoonia
orkestri, trusteed ja toetajad. Samuti
on läbiräälkimised käimas CBC-ga
raadio intervjuudeks mõlema kunst;
nikugä; Arvo Parti komipositsioane
on juba edasi antud OBC raadios
ning hiljuti esitati Neeme Järvi ju­hatatud
Ottawa kontsert;
Eesti Majandusklubi Kanadas kõnekoosolekult Vasakult
Me!poom> Arvo Niitenberg ja Olev TräsSo
Ilmar Martens, Harry Rannala, Kaius
Foto — 0. Haamer
M^apoaa. majandus oiu libisemas suurde kriisi ajajärku
ei tea kuidas ja kunas ta sellest välja tuleb, väideti Eesti Majandus-klubi
Kanadas kõnekoosolekul, kus neli asjatundjat analüüsisid
olukorda, kuid ei andnud vastust mida ette võtta.
Arvo Part esitab 7. ja 10. detsemb­ril
Tartu College'iš> M l 7.30 õhtul,
kaks loengut EKN'i, BKIK ja Tartu
Instituudi übisel korraldusel.
7. detsembri loeng on Arvo Parti
enda kompositsioonidest ja eriti sel^
lest helitööst mida Toronto sümfoo­nia
orkester kannab ette järgmistel
päevadel. Hillar Liitoja esitab klaw-ril
A. Parti helitöid. ilO. . detsembri
loeng võrdleb läänemaailma ja Nõu­kogude
Liidu muusikat, esinemise
võimalusi, tsensuuri ja teisi problee-me
ning annab publikule võimaluse
küsimusi esitada.
7. detsembri loengust võtab osa ka
Neeme Järvi, kelle soovil Arvo Pärt
viibib Torontos. On loota, et kõik
. 'kolm üritust aitavad 4atta hr. Pärt'i
sõidukulusid Saksamaalt. Kuna sel­lest
soovist saadi teada alles hiljuti,
oli teatud raskusi lennupileti- saa­misega
ning selle tõttu.on hr. F^ftil
võimalilc ainult üks nädal ToOTtos
. Korraldajad. soovivad, et Toronto
eestlaskond võtab osa kõigist kol­mest
üritusest, et tõendada Jcunstnik-kudele
nende populaarsust ka oma
rahva Mgas.
. GBC-PM-raadios on ette näha kaks
vestlust Neeme Järvi ja Arvo Pärti-ga.
9. dets. kantakse helÜinddlt üle
eelmisel päeval toimunud kontserdilt
'Parti helitööde saate „Arts National"
raames ja intervjueeritakse dirigenti
ja; heliloojat. Teine vestlus, toimub
David, Jaegeri saates ,,Two New
•..Hours"..-
Rahvakunsti õhtu Eesti Etnograa­filise
Ringi kümneaastase tegevuse
tähistamiseks Eesti Majas reedel, 27.
novembril tõmbas kokku suure arvu
rahvakunstist huvitatuid. Rahva­kunsti
õhtuid on EER korraldanud
juba 1974. a. alates. Nendel õhtutel
demönstrieerivad Ringi liikmed mit­mesuguseid
rahvakunsti valda kuu­luvaid
oskusi ja kavalises osas on
mitmesugustel rahvakunstnikel oi­mud
võimalus esineda.
Eesti Maja suure saali seintel rip­pusid
käsitööesemed, heegeldustööd
ja kudumistooted/ mitmesuguste ki-helkotidade
rahvarõivaid meestele ja
naistele, peakatteid, tanusid jne.
Laudädeil/ asusid vä.'jjapanekud ržii
meeste kui naiste käsitöödest: Puu-ja
nahatööd, kirnud, 'kapadl,.pastlad,
riietuse juures vajalikud paelad, nöö­rid,
niidinööbid jiie. Muidugi ei puu-
'dunud ka vokid ja nendel ketramise
demonstreerimine. ^ .
õhtu kavaline osa oli samuti mit­mekesine
ja huvipakkuv. Ringi ju­hataja
Ene Runge avasõnadele järg­nes
Reet Hendrüksoni ettekanne ;„Vi-led
ja vilepillid", milles referent
meisterlikult demonstreeris pille —
liii metallist kui pütist —- nendest
välja võludes meeldivaid rahvavü-se.
Eriti kaasakiskuv õli timtüd vile-pillilugu
ettekande lõpul, vallanda­des
aplausitormi mis ei tahtnud lõip-peda.
Toronto Eestki Seltsi Täienduskooli
õpilastest koossriev rahvatant|sugrupp
esitas Anne Tülli juhatus^l„Viru pol­ka''
ning „Vändra polka". Tantsu saa­tis
7-liikmeliner„Rahvapillide Orkes-^
ler'' 0. Haameri.juhatusel!.
Ringi kümneaastasest tegevusest
andis ülevaate Ene Runge.
Eesti Liit Kanadas poolt tõi tervi­tusi
E.LK. esimees y. Hubel ja Üle-maailnlise
Eesti NaisUido poolt Nev;^
Yorkist tervitas kirjalikult Juta Kur-
• man.v-
Elnä Libe laulis kolm rahvalaulu:
,;Küla mul ütleb", „Leelo" ja ,j&kü
sa kägu''. Xauie saatis kandlel 0.
vHaamer.^;;
Anne Tüll deklameeris Pühaiepa
rahvajutu ,,Lae\ahukk". ja ,;Mõista^
tus''.'„Rahvapillimehed^', koosseisus:
Kalli Hubel — viiul, Karin Jürman
flööt, Ellen Valter, 'Peter Sõrra-ning
Raoul Edari — akordion, Rudolf
Lall — jauram ja Oskar Haamer —
kannel mängisid ringmänguviisi
„Üks jahimees läks mbetsa" ja R. Pät°
ši „Mi.nu peig on kalamees". Ette­kanne,
olles grupi esimene esinemine
selles koosseisus, sai väga sooja vas­tuvõtu
kuulajatelt, niis tiivustajaks
ja julgustajaks edaspidiseks tegevu-
:. seks.f:^:y;
Võrumaa rahvarõivais ,,rahvapilli-meeste"
kandlemees 0. Haamer sel­gitas
mõnesõnaliselt män-gu stiile ja
tehnikat kandlel ning mängis siis
Lõuna-Eeštis rohkem kasutatavas
mängimisviisis' (primaarne tähtsus
lasub rütmil) populaarse valsi ,/Lai-netel",
millele tuli aplausi vaigista­miseks
mängida lisaks „ 0 h saja lu­meke".
Tähelepanu köitvaks esemeks
oli ettekaindel tarvitatud väga väike­semõõtmeline
kannel, mille kuulda­vus
Oli kogu saali ulatuses väga hea.
Nagu 0. Haamer selgitas, on kandle
valmistanud Tartus viibiv kcolivetid
Ehnai Luhats, kes'ipraegu üks pare­maid
rähvapilHde asjatundrjaid ja
valmistajaid. Muidugi aitas kuuldh-
, Samal ajal kui Peetri kiriku saa­list
kostus võõrkeelseid'Sumutepüha
kurbi meloodiaid ja km EKKT te­gevliikmed
asusid alumise korra näi-tustesaales
oma seinte^ riputatud
töid jälle maha võtma, kustus Wd-lesley
baiglas Eric Pehapi eluküünal.
Peab ütlema, et tema vaim oli
meiega ja kuigi raskelt haige, ei rau­genud
ta maine vastupanu enne kuns­tinäituse
lõppu. Ta"^ oli ustav sur»
mani.
Tänavu müüdi kunstinäituselt Er.>
win Milvek'i ,,Odu Järvel III", Tiiu
: Kadaka „Roosa liilia" ja Arthur Mih­kelsoo
„õhtused varjud'^ Kunstinäi­tust
külastas lühikesele • lahtioleku
ajale vaatamata üle paarisaja kuns-
• tisõbra.- •.•
— Raskeid olukordi on olnud enne
ja pärast Teist maailmasõda, kuid
'käesolev majanduskriis, on võrreldes
nendega hoopis erinev, ütles sisseju­hatavalt
Ilmar Martens. Sotsialism
on hakanud üle võtma mõtlemisviisi,
Euroopas toimuvad natsionaliseeri-mišed,
Põhja-Ameerikas üha enam
kasvavad riigi kulud sotsiaalprojek­tidele.
T Ä i s energiakriis, õlihinnad
tõusid viie .aastaga kümneikordseks,
algas inflatsioon ja rekordiliselt kõr­ged
laenuintressid. Tööstused hakka­sid
raha kaotama ega suuda enam
oma Seadmeid uuendada ega ajako­hastada.
Elariie praegu n.n. „vanast ras­vas
t'Vmis eeldab, et midagi peab juh­tuma.
Aafrika riikide majandus on
laostumas; Lõuna-Ameerikas kesta­vad
rahutused. Olukorra päästmi­seks
USA-s tegi president Reagan esi­mese
sammu taotledes riigikulude
vähendamist, kuid sattus suurtele
raskustele. ^
ENERGIAKRIIS
— ökonoomia ja' energia on käi­nud
alati käsikäes, väitis Arvo Nii­tenberg
andes põhjaliku ülevaate ala­tes
aegadest kus ikasutasime Kana­das
odavat õli ja elektrit rohkesti
raisati. 1973—74 oli esimene energia­kriis
ja sellest ajast oluikord muutus
drastiliselt. Õli hinnad Kanadas tõu­sid
ja tõusevad veelgi kiiremini kui
inflatsioon. Õlitagavarad on piiratud
jä; vähtenevad — rohkesti' on aga
^maagaasi ja elektrit. Ontario osas ta
ütles, et nii gaasi kui elektri hind
tõuseb, ikuid elektrihind jääb väik­semaks
kui inflatsioon. Elekter on
tehtudJ produkt kus energiaallikaks
ön kas langev vesi, õli, uraanium või
süsi. Kui igast tootmiskulude dolla­rist
läheb söele 90 c, siis aatomjõu-du
kasutades ainult 20 c. Seepärast
on pearõhk pandud elektri tootmise­le
aatomjõu abil. Ontario Hydro on
•maailmas suuruselt neljandal kohal
ja üha suureneva tootmisvõimega, nii
et elektrit müüakse ka USA-sse, mis
aitab hoida madalamal hinda Onta­rio
elanikele.
KINNISVARAD .
Kõneledes kinnisvaradest kirjeldas
Kaius Meipoom olukorda 1960--70
aastatel, mil majadesse paigutatud
kapital kasvas kiiresti olenevalt hin­dade
tõusust, mis tingitud tulude
suurenemisest, linnastamisest, mada­latest
laenuintressidest, majade puu^
dusest ja .valitsuse soodustustest.
Nüüd on olukord teine ja kinnisva­rasse
paigutatud kapitali kasv ta­gasihoidlik.
Kõrged hüpoteekide int­ressid
ja mflatsioöniga mitte sam­mu,
pidav? sissetulekud on vähenda­nud
ostujõudu. On tekkinud nõudmi-.
ne korterite järele. Hea korteri saab
üürida 12 000 dollairi eest aastas, kuid
majakului selle all seisva kapitali
intressi ar; estales, on kõrgemad. Ma­jasse
investeerimisega ei saa enam
nii kergesti teenida. Muidugi kerki­vad
ka korterite hinnad. Mida siis
teha?
•Kõneleja söövitas kapitali paigu­tamiseks
osta 3-4 korteriga maju,
kus omanik ise saab elada ja mis ei
lähe nii kergesti üürikontrolli alla.
Samuti otsida kinnisvarasid väikse­matest
keskustest kus need on märk­sa
odavamad, samuti linna siidames-se,
kus hinnad veel kiiresti tõuse­vad.'
Hüpoteeklaenude intressid on
tavaliselt 6% kõrgemad kui inflat-sic>
on, kuna laenaja tahab oma raha
väärtust hoida arvestades, et ka riik
võtab oma osa tulumaksuna. Seega
liikumine kinnisvara turul oleneb
palju inflatsioonist.
Harry Rannala käsitades
Ameerika aktsiaturgu analüüsis pre­sident
Reagani majanduspoliitikat
USA-s, mis sattunud probleemidele.
Seetõttu on aktsiaturg ebästabiibe.
.Kanada omakorda jälgib liikumist
ÜSA rahaturul, kuna kapital voolab
sinna kus intress on kõrgem. Kui
USA-s.laenu intressid on langemas,,
toimub sama ka Kanadas. Kui Rea­gan
oma majanduspoliitikat saab jät­kata
ja tootjate tulud suurenevad, 6n
ette näha ka läktsiate hindade tõusu.
Kõneleja soovitas aktsiate ostmisel
eelistada kompaniisiid kes toodavad
ehitusmaterjali, metallisid, rahaasu-tisi.
Vähem kindlad on tööstused
(autod jne.) ja õlitootjäd, kuna oo-,
data on maailmaturu hinnalangust.
KÜSIMUSI
Koosolekule Eesti Maja noorteruu-mi
oli kogunenud hulk huvilisi, kes
esitasid mitmeid küsimusi. M. Pedel
ütles, et õlihinnad j a Kanada polii­tika
on tihedalt seotud ja maksma
peame me kõik. Viga meie juures on
see, et palgad tõusevad, kuid toodang
ei tõuse. A. Toomes oli huvitatud Ka­nada
õliliiva tagavaradest ja kulla-hinnast.
Ta sai vastuseks, et õliliiva i
on suured varud, kuid tootmine väga
kariis. Kulla hind aga tavaliselt ole­neb
õli hinnast ja kõigub koos sel­lega.
Lenibit Jänes küsis, kas n.n.
soojuspump säästab küttekulu. Vas­tusest
selgus, et õliküte peaks j ätma
alles ja varustama eriseadeldisega.
mis kütab maja soojemate ilmadega.
Õli tuleb siis appi kui on vaga külm.
N. Küttis oli huvitatud päikeseeiier-gia
kasutamise võimalustest. Vasta­tes
A. Niitenberg seletas, et Udoräs
suvemaja ehitades selgus, et päikese-soojuse
kasutanüne kütteks lisab ehi­tuskuludele
50% ja ei täida täielikult
oma ülesannet. ^Küll on aga päikese
rakendamist heade tulemustega
proovitud vee soojendajana, mis see
kõrgemate temperatuurideni viiakse
lõpuks muu energia abil.
Koosoleku avas Majanduklubi esi­mees
Lembit Jänes, kes tutvustas
moderaatorit Olev Trassi, kes oma­korda
tutvustas kõnelejaid ja lõpuks
tegi põgusa kokkuvõtte.
Ülo Raabe Winnipegi
lesti Seltsi esimeheks
Laupäeval, 14. novembril pidas Win­nipegi
Eesti Selts Side oma aasta
peakoosolekut International Centre
ruumes (mille luge on ka selts). Se­nine
seltsi esimees A. Kaarsoo lahkus
oma kohalt ja uueks esimeheks va­liti
• Ülo Raabe. Tulude-kulude aru­anne
ja eelarve kinnitati.
Roihkem elevust' tekkis läbirääki­mistel.
Usuteaduse üliõpilase Helmut
Anniko energilisel korraldusel on
toimunud mitmed jumalateenistused
Winnipegi eestlastele nende, oma
emakeeles. Jutlustajateks on ölryad
a|3ipraost T. Nõmmik ja piiskop K.
Raudsepp. Kiriku kulude katteks on
oldud igakord heldekäelised ja sel­lest
tekkis alati väike ülejääk. Kuna
seltsi juhatus põhimõtteliselt ei ta­ha
tegutseda poliitiliste ega usuasja-idega,
vaatas ta alati viltu kirikus ko­gutud
ülejäägile, ega soovinud seda
segada oma kassarahadega> siis leiti
vajalik luua kolme liikmeline komis­jon,
kes korraldab edaspidi kiriku
asju ja peab omaette rahaarvet.
Komisjoni liikmeteks nimetati H.
Anniko, A. Koppa ja kolmas seni
leidmata. International Centre pooli
pakuti kohvi ja eesti perenaised val­mistasid
küpsiseid ja võileibu. Kiri-kukomisjon
on asuinud tööle ja jõu-lujumalateenistus
toimub samas
Lutheri kirikus lO. detsembril kell 3
p.l. Jutlustajaks on usuteaduse üli­õpilane
H. Anniko. JKuna eesti jõulu-jumalateenistustest
on kirikud alati
tulvij, siis korraldajad loodavad se­da
ka Winnipegis.
. R.A.
OB
|umalateenistused
Floridas
Lõuna Florida koguduses peetak­se
jõuluõhtu jumalateenistus jõulu­laupäeval,
24. dets. kell 3 päeval ja
'Uuel, aastal piisiköplijk jumalateer
nistus reedel; 1.'jaan. kell 3 päeval,
armulauaga ja uute nõukogude liik­mete
ametisse Õnnistamisega. Mõle­mal
jumalateenistusel jutlustab piis­kop
Kari Raudsepp. Organistiks E.
Allik. Solistid, laululehed. Pärast Uue
aasta jumalateenistust toimub kiriku
kõrvalsaalis koosviibimine kohvi­lauas.
Dr: TOOMAS SAUKS Ja JOANN
teatavad sõpradele ja tuttavatele,
et nendele sündis pühapäeva!,
22. novembril 1981 tütar
EMILIESKYE,
kaalus 7 naela ja 12 oz.
uus ..MEIE ELU" tellija aitab kaa- Hamiltoni lugejaile
vust tõsta ka saali hea akustika.
•Kava läbiviimisel tegutses teadus­tajana,
nägusais rahvarõivais, Tiiu
Kavalise osa lõpul ütles Ene Runge
tänusõnu neile, kes abivalmilt ja nu­risemata
aitasid kaasa Õhtu korral­damisel
ja läbiviimisel, neile kes ai­tasid
täita kavalist osa. reile kes tõ'd
soojasõnalisr tervitusi ja eelkõige
neile, kes nii rohkearvuliselt tulid
l:ük:::uma. •
IBAMILY T B U O t C O n P O R A T t O N P E A L T OR
1052 KINGSTON RD.. SCARBOROUGH. ONT.
KINNISVÄMDE VAHENDUS!
Olen kaasmaalaste teenistuses,
selle firma juures kinnisvarade
agenäina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Oritarlos.
VIGTOR LIBE
TEL. KONTORIS: 694.3338
KODUS: 488^129
leie Elu" talitusele on saanud
teatavaks ekslik olukord „Meie
Elu" kättejõudmisega Hamiltoni lu­gejaile.
Seepärast palub talitus lugu­peetud
lugejat 8 nädala jooksul mär­kida
üles lehe ilmumise ja selle kät­tejõudmise
kuupäev teile.
Selle perioodi jooksul kogutud and­med
palume edasi anda meie lehe
Hamiltoni esmdajale, Hämald Toom­salule
(47 Mountam Ave. Hamilton,
L8P 4E8, telefon 5i9.3760). Need and-med
on tarvilikud, et astuda edasi
samme postivalitsuse juures, lehe pa­rema
kättejõudmise suhtes lugejale.