Meie Elu = Our life, December 3, 1981

              J30 Developfflsnt Bpanch
.ngton StPfl Oräer se
TUUMRELVAN
Second ClasgvMail Registration No. 1354.
Nr. 46 (1657) 1981 NELJAPÄEVAL, 3. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 3
Sü /
Rahvakunsti Õhtul ŽT.nov. mängis Toronto Eesti Majas Täienduskooli rahvatantsu grupile Rahva
pillide orkester. /F. Sõrra,E.
: .GEISL!NGEN.(,,M^^^
oma 21. nov. numbris viieyeerüllse kirjutise pealkirja;:
põranda alt''. Selles kirjeldiab^ä^
seda väljaspool KGB haärdeulatuk.Kir^ ,,Poliitiline vastupanu Baltikumis
murtud. Ta on läinud ainult põranda alla.'^ Selle seletuse andis Stokholmi päevalehe „
teri" korrespondendile üks eesti vabadusliikumise juhte.
Oma nime ta ei dmetanüd. See Hiljuti ideoloogilises partei ücuu-kuulub
uue'opositsioorii taktika juur- kirjas ,;Kommiinist" avaldatud artik-de:
uued grupid Gmavad täiesti uue kel KGB abisheff kindfal Semjon
karakteri. Nad töötavaü põranda all, Tsviguni sulest, konstateerib seda
ei jtugine Helsingi dokumentidele, ega teadet heameelega. Küsitletud eestla-tegtitse
avalikkuses. On keelatud va- ne:„See artikkel on selleks avalda-
— Mitmest allikast .
saabunud informatsioon näitab, et
sm. streigilehed ph mitme kuu kestel
levinenud laialdaselt okupeeritud
|estis ja mujal. Kutsutakse rahvast
üles «vaikseks pooltunniks", mis es­makordselt
pidi tööseisakuna toimu-msi
1. dets. kl. 10—10.30 h. jä selle
järele iga järgneva kuu esimesel töö.
päeval - 1982. a. 4. jaanuaril, 1. veeb-nsaril
jne. Kuigi „vaikse pooltunni"
läbiviimine N. Liidu oludes praegu
ei saa olla edukas, ÖE see ennekuul-
Biatu. . /
Nõukogude Liidu Bemokraatliku
Rahvarinde poolt levitatavas prokla­matsioonis
nõutakse N. Liidu valit­suselt
armee kojutoomist Afganista-riist,
Poola siseasjadesse sekkumise
lõpetamist, toiduainete väljaveo lõ­petamist,
diskrimineerivate kauban.
duse erivormide 'kaotamist, poliit­vangide
vabastamist ja poliitiliste pa-genduste
tühistamist, sõjaväeteems-hise
aja lühendamist 6 kuu võrra ja
mimõiguste ülddeklaratsioonide ning
kokkuleppe sätete täitmist
nende alusel demokraatia kehtes­tamist,
seadusandlike ja täidesaat­vate
riigivõimuorganite vaiutiist rah­va
poolt demokraatlikul alusel.
„Vaikse pooltunni" ajaks pezäcs
peatuma töö ja liiklus. „Loome 30
nimekas päevaleht ,,I>leWelt"^ maa'' iiteaakse
üleskutses, kus soovitg,takse laulda
j^anui revolutsioonilisi laule, kuid
• mitte rikkuda korda. Võimalikel
siinustele võimude poolt soovitatakse
vastata vailomisega.
,,Foola nakkus" on nüüd jõudnud
Mõukogude Liitu, konstateerib «Da­gens
NyheterT korrespondent Staf-fan.
Teste. •
Esmaspäeval kohtusid Genfis
USA ja N. Lüdu delegatsioonid
tuumrelvade arvu vähendami­seks
Euroopas. USA delegatsioon
Paul Nitze juhatusel tõi kaasa
president Reagani ettepaneku
keelustada keskmise tegevusraa­diusega
tuumrelvade kasutamine
Euroopa tandril. Selleks USA
loobub kavast paigutada Euroo­passe
1983. a. praegu katsetami­sel
olevad ülitäpsed, keskmise
kaugusega (2400 km) hävitusra-
Icetid (cruise missile), kui N. Liit
nõustub Ida-Euroopast välja vii­ma
seal väljalaske alustele ase­tatud
keskmisse ja suure tegevus-raadiusega
raketid SS-4 (1900
km), SS-S (3000 km> ja SS.20
(4900 km). Tuumrelvade arvus,
USA eriteadlaste arvates, USA
omab neid 6 korda vähem kui
N. Liidu delegatsioon, Yuli
'Kvitsinski juhatusel tuli sinna
president Leonid Brezhnevi ka­vaga,
mille kohaselt N. Liit on
valmis tegema ulatusliku ettepa­neku
tuumrelvade arvu vähen­damiseks
Ida-Euroopas, kui relvade tagavarad mõlemal poo-
USA-ga aaavutatakse aus ning lel on niivõrd suured, et nende
Mõlemal delegatsioonil on tea­tud
kahtlus vastaspoole ettepa­neku
suhtes, kuna need on üldsõ-nalised
ja vajavad täpsustamist.
Genfis soovitakse näha, et mõ­lemad
pooled panevad lauale
ikõik oma kaardid, et kõik asjast
huvitatud rahvad võiks näha, mi­da
kavatsetakse teha tuumrelva­de
vähendamise alal. Genfi koos­oleku
edust või ebaedust oleneb
suurel määral suurriikide tule­vane
-koostöö ja sõjatööstuse
edaspidine arendamine või suu­namine
' teistele aladele.
MORAALNE SURVE
Tuumrelvade vähendamise kü­simus,
mille positiivset lahendust
siiralt ootavad kõik rahvad, koos.
president-Reagani ja Brezhnevi-ga,
on väga komplitseeritud ja
üksikasjades selgitust vajav kü- .
simus. Tõenäoliselt kulub selleks
palju aega, enne kui mõlemale
poolele vastuvõetav lahendus lei­takse.
Tõenäoselt lahendus lei­takse,
sest moraalne surve Genfi
nÖupidamisdle, USA ja N. Liidu
valitsusele on tohutu! ja tuum-õiglane
kokkulepe nende relva­de
vähendamise alal. Yuli Kvit-
.sinS'ki ei pea õigdks väidet, et N.
Liidul on Ida-Buroopas NATO
' riikide vastu kuuekordne ülekaal
tuumrelvade alal. N. Ludu eri-ikasutamisele
võtrriisel ei osata
ette kujutada, kes tuleb võit­jaks
ja mida see võitja tegelikult
saavutab peale tohutute 'kaotus­te.
Seda võimalust püütakse tõ­siselt
vältida tuumrelvade arvu
teadlaste arvates, kui arvestada vähendamise kaudu. Kolmandat^
Inglismaa ja Prantsusmaa ole- sõda, mida võiks nimetada Maa-
1, K.'Jürman ja E.
, Foto — Elna.Kimgla
masolevaid rakette, NATO riiki­de
pommitajad ja allveelaevad;
mis ön suuteilised tulistama välja
tuumläehgutega rakette, siis mõ­lemal
poolel on tuumlaenguga.
relvi võrdselt.
ilmasõjaks, tõenäoselt ei tule.
Selle asemel peetakse nõupida­misi,
koosolekuid ja Sõlmitakse
kokkuleppeid, niipalju, kui vaja­lik.
A.N.
SISSEVEDU
lem Myhe-hendada
kontakte mitmesuguste liik­mete
vahel. Uutel gruppidel pole sa^^
ma ohtu nagu nende eelkäijatel, kefe
lülitati.
Seni, ütles eesti opositsiohäär, oli
tud, kuna - ametivõimudel on hirm,
et opositsioon tõmbab rohkem ini­mesi
kaasa."
Eestis kui ka tema Balti, naaber­maades—-
riüiid nõukogude vabarii-vastupanuliikumister
nimestikud^ kideks nimetatud —•. on poliitiline
ning nad andsid välismaa ajaki^^jani- vastupanu juba aastaid' kindlasti
kele informatsiooni selle üle, kes va-histatud,,
või kes veel vabaduses. Vii­mase;
kahe aasta' jooksul vahistati
kõik, kes sellesse liikumisse kijiulu-sid.-
Olid nad Helsingi grupid, vabad
ametiühinglased, psühhiaatria kuri-etableeritud.
Eesti vastuipanu jätkab
hoolimata ridade hõrenemisest vahis­tamiste
tõttu oma võitlust Tahvusliku
iseseisvuse eest konsekventselt eda­si.
Üks masinal kirjutatud ja paljun-
Kui'tugev on eesti opositsioon?
Vastab see Poola „Solidaarsuse" lii­kumisele?
„Seepeale ei saa täna ei
„ja" ega „eiga" vastata", seletas üks
teine vastupanuliiikumise tegelane
Tallinnas.
Rootsi korrespondendi kohtumine
eestlastega toimus samal päeval, mil
teised baltimäalased teatasid lend-lehtedest,
milles kutsuti 1. dets. üles^
streigiks.
Need lendlehed näivad aga pärine^
vat teistelt gruppidelt, mitte Eestis
representeerivalt poliitiliselt oposit^
siooriilt. Tõenäoliselt on nad pärit
Leedust, kus suur poola vähemus.
j Veel pool aastat tagasi tohtisid
räägib oma heliloomingustc
Assisteerib
tarvituse vastased või usulise^ rüh- oma 12. numbri. ;
mitused. . Eestlane: ,,Meie pole ainsad, kes
Pärast seda kui <Andrei ^Sahharov selliseid põrandaaluseid ajalehti väl-
1980. a. jaanuaris Gorkissepagendati, ja annavad. Hoolimata vahistamis-on
ka avalik opositsioon sama:hästi- test on selliseid ajalehti:nii Moskvas
kui lõppenud. Aga siiski on KGB väi- kui ka Leningradis ja teistes paika­de,
nagu oleks poliitiline opositsioon des". Eestis kontsentreerib vastupa-
N, Liidus hävitatud, absoluutselt vä- nuliikumine kolmes linnas: Tallin-le.
' \ nas, Tartus ja Pärnus.
datud „Saniizdat"-ajaleht andis välja 5;need poolakad oma- sugulasi kodu-imaal
külastada. Nüüd on kontrollid
Poola—Leedu piiril rangemad. Poola
ajalehti pole enam Leedus müügil.
Võimukandjate närvilisus kasvab.
Kindral Tsvigunil oli ilmselt vajalik
peletada vaimusid, mis häirivad
Kremli härrade mõtteid."
Klaveril HILLAR^LIITOJA
esmaspäeval, 7. dets. kell 7.30
Tartu CoUegels.
„Koclu-Eesti muusika M Õ E -
kogude surve air
jval, 10. dets. kell 7.30 õ.
Tartu Collegels.
Inform.: TeleL 259-9779
EESTL KUNSTIDE KESKUS
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
lor Arvestades suurt Jaapani autode
sissevedu Kanadasse, mis ületab lu­batud
määra, nõudsid opositsioonis
olevate parteide juhid Ottawas Jaa­pani
autode sisseveo piiramist, et os­tetaks
rohkem Kanadas valmistatud
autosid ja tööstustel ei oleks vaja
lahti lasta oma töölisi, vähese Ka­nadas
valmistatud autode ostmise
tagajärjel.
i( Iisraeli peaminister Begin kukkus'
ja murdis reieluu. Peaminister on
haiglas ja jätkab haigevoodist va-,'
litsuse juhtimist. '
i( Kokkuvõtet tehes möödunud suve
tegevuse kohta Ontario Place juhatus
pidi nenthna, et ettevõte töötas möö­dunud
suvel' suurema puudujäägiga
kui aasta tagasi. Selle tagajärjel
paluda Ontario valitsusest toetuseks
110% rohkem kui aasta tagasi. Puu­dujäägiks
osutus $1,358,000. Selle
põhjusekis loeti kulutusi mitmeks
juurdeehituseks, kõrgemate palkade
maksmist ja halba suve, küs mitmed
nädalalõpud olid vihmased.
i( Egiptuse president Mubarak va­bastas
vangistusest 31 poliitikut vas-tasparteidest,
keda endine president
Sadat laskis vangistada koos teiste­ga.
Nende vabastamine oli mõeldud
pineva poliitilise olukorra vähenda­miseks
Egiptuses. Vangistusse jäid
edasi islamiusuilised ekstremistid,
Ikes oJfid seotud pr|esident Sadati
mõrvamisega.
ä l Ä JOSTMANM kuduniistööde,
M©MÄR PINT'i jä ARi^lLDE PIHLA käsitööde
- TARTO INSTITOOT
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUSE KIRIKUS
. : '883'Bmadview:Äve. Torontos :
, 13. detsembril s.a. kell 6 õhtul
Kaastegevad mitmed. Kõ>neleb ja näitab valguspllte Aafrikast,
misjonär E. MÖLIN * solist
Pühapäeval;6. detsembril kell 12--6 p.l.
Toronto Eesti Maja väikeses saalis.
I.—30 detsember 198S
Library, 22 eAw,, Toronto
Esmaspäeval, kesknädalal ja reedel 8.30-6. teisipäeval ja neljapä
8.30—8.30. Laupäeval 9—5. Jõuk laupäeval; 24. dets. «
;! Pühapäevad ja dets. 25-^8. suletud.
PUHKEKODU „EHATARE"AVAMINE ja '
EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS
30 AASTA JUUBELI TÄHISTAMINE
ETROPOLITÄN UNITED KIRIK (Churcli ja Qtteen St. E.
ra
:TEBK noorte- ja segakoor Ch. Kipperi
Jeremy Viinalass r— viiul; Marika Wilbiks sopran, laan
Medri — bariton, Edgar Toompuu — kõne. ^ Kävaš. H.
Miido,'l|.Jol ja maailma klassik^te^ M ^
, 13. detsembril kell 4 pl. Peetri kirikus
jä koorlsõpraude südemelähedast jõulumuu-sikat
ja luulet. Kaastegevad Cantate I>omino koor. Juhatab ;
Charles Kipper. Deklanriatsioon Lydia Vohü-Viksteri ja orelil
Pääsmeks kiriku korjandus.
,EHATARES", 40 Oid Kingston Road, 12. dets. 1981 kell 1 p.l.
• KAVA • .
AVASÕNA — Eesü Abistamiskomitee Kanadas esimees
Alfred Sepa
VAIMULIK TALITUS — piiskop Karl Raudsepp ja praost
Emanuel Lepik
TORONTO' EESTI BAPTISTI KOGUDUSE' NOORTEKOOR :;
— juhatab Charles Kipper
TERVITUS VÄLISKÜLALISTELE — dr. Jaan Roos
AKTUSEKÕNE — aupeakonsul Ilmar Heinsoo
ESTONIA ORKESTER — juhatab Uno Kook
TERVITUSED :
LÕPPSÕNA — abipraost Tõnis Nõmmik
Pärast aktust kohvi Teadustab Enn Kiilaspea