Meie Elu = Our life, September 10, 1981

              .34 (1645) 1981
^,Meie Elu" nr. S4 (1643) 1981
jSBSiggfsassat
(1
IKAD
)aeg lõppes
ihe nädala väi­tlust:
Ottawas
noorte esi-
13.—16. juulil
[iie ja 18.-19.
I võistlus Loii-anuse
klassi-jreenerid
saa-liskasvanutega
J[e võipialdada
imusiJN" teh-iy
õunpuu'ga
ees Montreali
llema taiskaš-dest
olid pool
meie.noor-iem,
saab '21.
võisteldes'
1 tuli ,seäl^ 200
ile saja võist-ja
400 m va-
|iulgas 61-sele
puhkuse jä-
|emasLondo-klubidevahe-tides
vanuse
a' osavõtuga,
[bi võistlejad
mi osariigist,
leva vältel 12
Ival, saavutas
|ronksmedaii,
jabastiilis aja-
Iblikujumises
Iks 200 m va-iteldes
Mont-pmiuliujumi-
.
[ujumises,
laremuse j är-teadmata;.
>isteldes: On-li
Ottawas 11.
m seliliuju-luures
šaavoi-latukš,
Valia '
^.inult ujuja,
rgejõustikku.
fõekääru su-.
leal korralda-litis
esikohad
b ka kõikides
kuulitõu-
Hieš ja k.ol-li
mälus teda;
kergejõusti­kel
toimuvad
^üpäeval kelt.
10'h..Brock-lipnil,
asuko-
. lÕünä lääneT
ie tänavalt.
R Ä I G NA
ed peetakse
isalevaiaas-lamine
eesti
I ; Vi
Ija spörtpüs-
^ndartpüstü-on
Toronto
li ja viiakse
[grupi ..Ber-hommikul
,'iskämiscga
lisega. Kell
[iTipia. Mach.
)has toimub
listlüsed mi-
Igitsejate ja
ipüssi võist"
1); E. Ge-
|i ja E. Sikk.
jtluS; mee Jr
imbla, 2). k.
J Saar. Kelk
löli võistlus
A:'Tint, 2)
0. Sõrra ja
I, A. Kontus,
J'lleberg.
^ Kana.'
tii ühiskond
la teenlstu-
Kinnisvaramaksu soodustused Ontarios asendati
möödbnud aastal uue programmiga kinnisvara'- ja
müügimaksu soodustuste maksmise näol.
Kinnisvaramaksu soodustuste ülemmäär on |500.--
kalendriaastal ja see ma^kstakse kahes osas.
Müüghnaksu.sopdustus on $50.—ja see •
automaatselt j^ale Ontario elanikule, kes on
65 aastat ja vanem.
1980 aasta kinnisvaramaksu soodustus maksti
soodustuste saajatele; tervikuna. 4981 aasta ^
. soodustuis makstakse kahe^^ võrdses osasi. Esimene
; soodustuse osa saadieti automaatselt saajatele
kevadel; mis öir täpselt pool 1980' aa^ta : • • \
( Et kvälifitseeruda viimase osa soodustuse
saamiseks teie "peate sisse andma so.oviavalduse
MinistryotRevenuele.
; Kui ^e saate vanusepensioni ja olete õigustatud
Saarna •kinnisvaramaksu soodustust, siis saate ^
selleks sooviavalduse formulari 1981. aasta
septembrikuu esimesel poolel. Need kes saavad
65 aastat vanaks ajavahemikus nüüd ja detsembris/
saavad oma sooviavalduse forniularid 1982 aasta
•pensionärid kes ei saa vanäduspensipni, aga on
varemalt teiniid kindlaks; et nad on õigustatud
saama kinnisvaramaksu soodustust, saavad samuti'
• sooviavalduse formujarid.: '
Ministry of kevenue A)ostitab sooviavalduse vormid
ainult nendde pensionäridele, keda nad arvavad
olla selleks õigustatud: Kui teie ei ole saanud
sooviavaldust 21. septembriks ja arvate, et olete.
õigustatud seda saanla, palume võtke ühendus
informatsooni keskusega (Information Centre),
• . E E S O M Õ I G U S T Ä T U D S A Ä M A ; ;
Olete õigiistatud saama kinnisvaramaksu
soodustust ülemmääraga |500.— kui olete'63 aastat
vana või ületanud selle vanuse, omate oma, maja .
või elate üiirikorteris.
kui elate üürikorteris'teie soodustus on 20% aasta .
üürist või $500i^, olenevalt sellest kumb on
Väiksem.
- Kui omate alalise elukoha (principal residence), '
soodustus on vastavalt kinnisvaramaksule,"
;ülemmäär$500;--võlkumbonväliem., '
Olete abielus ja elate ühes- soodustus makstakse,
ühekordselt abielupaarile. Mitteabieliis olevatele
65 aastat vana või üle selle, kes elavad ühes
korteris soodustus makstakse ühekordselt,"
Kui jagate kodu teisega kui oma naine, soodustus
on vastavalt makstud üürile või kinnisvaramaksule.
ma 0 0 0
Isikud ikes elavad hoolduskodus, vanadekodus või
faolises asutuses ei ole õigustatud saama
• kinnisvaramaksu soodustust. Olete õigustatud .
seda saama kui maksate täieliku ülalpidamise eest
ja asutus, kus olete, jmaksab kohaliku omavalitsuse
ja kooli maksu. '
Kui elate maksuvabas asutuses (tax exempt) teie
ei ole õigustatud saama soodustust.
Kui kolite 1981 aasta jooksul maksuvabasse •
hooldüskodusse, vanadekodusse või taolisesse
asutusse olete õigustatud saama soodustust
vastavalt sellele kuš elasite enne kolimist.
Kui kolisite 1981 aasta jooksul jäädavalt
Ontariosse, teie soodustus baseerub ajal, mil
elasite Ontarios.
Kõikidelfe pensionäridele Ontarios saadetakse
automaatselt oktoobris |50.— müügimaksu
soodustuse tshekk.
0*
Võtke mõned; lisa minutid kui täidate oma
sooviavaldust ja kontrollige, et see oleks;
• õieti täidetud. Sooviavalduse täpne täitmine
soodustab ministeeriumi tööd ja kiirendab
teie tsheki saamist.
Ts'hekid postitatakse oktoobrikmi viimasel
Metro Torontos helistada 965-8470
Koodis 807 küsida operaatorilt Zenith 8-2000
Väljaspool Torontot telefonil l-800-268-7!l21
Ontario
Ministry
of
Revenue
George Äshe
Minister"
T.M.Russell
'Deputy Minister
'."•-Ct-.. .
) V
^30
Vancouveri .linnaisadel kulub väga
palju raha oma ilusata suurae parki­de
korrashoiuks, kuid selle üle on
rahvas rõõmus, sest alati on käejala
juures kusagile minna, midagi vaa­data
ja igavust ei timta. Täna sõida­me
1000 aakrilisesse parki, kus võid
51/2 miili jalutada! Stanley Park on
hr. 1, mis igale külastajale huvi pa­kub,
veel eriti sportlastele.
Pargi sissekäigu eel on suur laguun
taeva poole purskava veega, kus mõ­nulevat
varju on leidnud neliküm­mend
linnuliiki, kellede: seas silman
möödasõidul Kanada |iafiesid, mets-parte,
vesikanu ja miiidugi majes­teetlikke
luikesid. Rahvas võib neid
sööta saadaval oleva linnutoihiiga.
Siirdume loomaaeda, mis jaguneb
kolme ossa. Esiteks pea ,,Zoo!', kus
on karud,' jääkarud, hülged, merelõ-
: vid' jne: '
Pingviini abielupaar oli õnnistatud
pojaga, kes ei kuulanud sõna ega
tahtnud pesasse minna. Küll oli selle,
lapsega tegemist. Akvaariumis oli
vaalade ,vshow": laste osas ön mini-rong,
mis teeb miili pikkuse ring-
'sõidu ja kus võib ka mõnele loomale
:pai teha. Kolmandas osakonnas leia­vad
Põhja4meerika pärisloomad na­gu
mägikitsed; hundid, biisoriid, paa­bulinnud
oma uhkete: sabadega jne.
Siin töötab suvine pargi t^eiater ja
Prospect Pointis ja mujal dekorat
tiivsed indiaanlaste tootem-i^^ambad
— loodusrahva sugukorra kaitsjad.
Kuhu iganes pilgu heidad, nä(fd kõik­jal
looduse heldilvat ilu. ;
Pargis on eeskujulikult^ korras ten­niseväljakud,
murul yeeremäng, vi­bulaskmine,
jalgpall jne. . Ujumis-spprti
ja päikese nautimist saab ilu­sal
suurel Stanley Pargi liivarannal.
Veel jõe kohin kõrvus jä Seymour
n^ägi oma matka ja populaarse suu-s^
taniise alaga silmade ees. iÜued
elamud ronivad mööda mäekülgi ik­ka
kõrgemale ja kõrgemale kuhu on
elama asunud ka eestlasi. Kõikjal
kubiseb laevadest, j abtidest, igasu- •
gu paatidest ja purjekatest. British
Golumbia veesõidukite transport lä­heb
igale poole. Horseshoe lahest,:
kus eriti torkavad ;silma suured ilu­sad
apelsinivärvilised veetaksod, mis
on provintsi valitsuse majandada.
mesel hommikul Viru hotellis pettus
kui ei saanud hommikueineks aipei- \
sinirnahla mida ta kohvi asemel joob.
„Mis kord see on, et pole mitte apel­sini
mahlägi?" Hambaarste on mitu;
ja Katrin Xüru, kefiega Queem Ees­ti
majas, kord kõrvuti elasin, koputas
mu uksele sageli kui kuulis, et ma
masinaga õmblema hakkasin. Ta
vaatles jä vaatles lapsena õmblusma­sinat
ja nüüd töötab siin hambaarsti
masinal.
Eesti noored koos vanadega on ehi­tanud
siin tänavate viisi maju, pea­vad
suuri hotelle ja" linnaisade nõus-oiekuga
ristivad tänavad Tallinn
/'ning Narvaks. See on juba ajalugu ja
Ottoipar Laamann, MÄLESTUSED
KRIMMIST, Toronto, 1981;. köites,
pius 20 lk.
Võime teada sündmusi, olukordi
või asjaolusid ning oma arvates tea­da
isegi küllalt hästi. Aga ometi ei
saa ükski teadmine olla veel küllalt
hea ja paljas teadtoine on pahatihti
ikkagi elutu, kuiv ja külm. Ise nende
asjade ja olukordade „sees olemine"
ma soppides, Kanadas või Austraa­lias?
Põhjused kuidas nad sinna sat­tusid,
viisid kuidas nad seal oma elu­ga
toime tulid — kõik need erinevad
põhjalikult. Äga midagi on ühist:
eestlased võõrsil teiste rahvaste hul­gas.
Kuidas nad eestlased olla püüa­vad
ja kuidas see korda läheb või
mitte. Nii palju samasuguseid valu­sid
ja rõõme, kuigi peaUskaudselt
võttes paistab nagu poleks midagi
on midagi muud. Järgmine sellde on ^j^j^^^ Või edasi. Oleme lugenud või
jutustus selle poolt kes ise „seal sees
on olnud". Nõnda mälestused on ik­kagi
ühel või teisel määi-äl isikupära
sellest on mim korda ajakirj^^^^^
Need mõlemad on suuresti erine-'
vad üksteisest, sest lääs on rangelt
elamurajoon koos ilusate äride, par-.
idde ja kunstigaleriidega ning põh­ja
pool äri koos rahaga, kus aurikud
laadivad Kanada vilja, kivisütt, lau-du-
palke, kus töötavad saeveskid ja
käib kalatööstus. Seal ehitatakse uu­si
1 aeyu ja parandatakse Vanu kolme
ilusa mäe varjulises lahes. .Seda osa
linnast on ta aktiivsuse j a eluläheda­se
tegevuse tõttu väga huvitaiv külas^
,tada. .
_ Lääne-Vancouveris ön suuri uusi
ostukeskusi, elamud on ilusate rohe­liste
puude ja lillede sees nagu par­gis.'
Inimestele meeldib privaatsus.
juttu olnud. See Pärnust pärinev pe­rekond
aitab heldelt,eestlasi,, kes aga
vajavad abi kas mat^rjaalselt või
tööjõu näol, näiteks veel „Mäeotsa'S
kus eestlased oma pidusid peavadv ^
Laulukoori juhatab dr. Ruus ja
Rannaoja ning pr.' Rannaoja küsis
kuidas: meie Toronto Eesti Naisselts
tegutseb. Oli väga huvitatud nais-käsitöödest,
mis meie teeme ja plaa­nis
käsitöö regulaarse rin^ asuta-mist.
Eeldusi ja asjast huvitatuid;
neil on, samuti päris häid käsitöö
tundjaid, isegi Haapsalu salli kudu-j
ä i d . • •^i^'-.,
Saame meeldiva küllakutse K.;Jür-gensi
perekonda White RoGk'i • (seal
on suur valge kalju) kus tuli imetle­da
peremehe aiandust, perenaise
värsket saia, sepikut,. kalatoite ja el­le
tehtud verivorste (südasuvel).
taja oma jutustamiseks on- valinud
või seal tähtsaks peab. Aga see just
ongi milies isiklik mälestus erineb,
ei anna mitte ainult teadmist vaid ka
tunnetust. Sedasama tunnetust, mi­da
jutustaja ise on tunnetanud. Kuu­laja/
lugeja silmade ette põimub na­gu
Jsetaoline kangas, elav ja elastne.
Mitmesse sellisesse kangasse on 0.
Laamann põiminud lõngu ja lõimi.
, Võtame ja võrdleme: eestlased ku­nagi
Krimmis ja nüüd mujai maail-kuulnud,
oma arvates 'küllalt, Vene­maa
suurest revolutsioonist. Ka siin
on veel lõpmatult palju ruumi kaasa-elanute
mälestustel. Õnneks vUmasel
ajal ongi selle kohta tulnud teisigi
uu^i niäluplite (P. Krusten, A. Puk-sov)
ja nõnda 0 . Laamanni oma on
suur lisa, vaatleb sapiu asju kuid jäl­legi
erinevast kohast. Nõnda juba
eelöeldu seisukohalt ,;Mälestused
.Krimmist" on rohkem kui teretul­nud
raamat.
Aga see võrdlemisi tagasihoidlik
raamat on ka väga sisutihe -r- ka­heldamatult
pikema ja ;pid'eva töö vi­li
-r ta sisaldab palju üksikasju ja
ka nimesid, millistest väheseid: keegi
jõuaks meeles pidadagi. Imestust dele Meri vastab, et „kui mu kollee-
Venelaste osas
eesti kirjandusel
,,silmad kinni''
OULU (M.E.) — „Kümnest tallinn-lasešt
heli on momendil, venelane.
See on fakt, mis pole peegeldunud '
eestikeelses kirjanduses, vaid kirjan­dus
on hoidnud silmad kinni. Minu
arvates I on see kirjanduse puudu^
seks", ütles Lennart Meri Eesti NSV
kirjanike kongressil Soome ajalehe
„Kaleva" järgij kes kasutab ./Loo­mingus"
5. mail ilmunud, materjali.
»
Küsitledes eestluse küsimust ütles
kirjanik, et peame seisma kahel jalal
Maakeral ja vaatama tõsiasjadele
näkku. Kui tahame olla oma ajastu
härrad ning.oma kultuuri vormijad
on illustreeritud maastiku maalimine
väga ohtlik 'meie rahvuslikule kul­tuurile.
Nii oleks umbkaudne tõlge
Lennart Meri väljendustest Soome
lehe järgi, kus edasi tsiteeritakse
Brezhnevi sõnu parteikongrcssil, et
„meie astume vastu rahvuslike oma­pärade-
kunstlikku kustutamist kaasa
aidavatele püüdlustele". Neile sõna-pole
iialgi ruumist puudu ja need on
kõik kae-jala juures, väljaarvatud
Victoria, kus vihma ka vähem, tänu
mägedele, rhis piiveid peatavad. Eks
äratab autori mälu ja ka töö mida ta
on uurimuseks teinud. Sellena raa­mat
täidab, ka teist suurt ülesannet
— ajaloo ülesannet, kuigi mitte just
ajaloolise uurimusena mõeldud. Ja
gid oh märkamas selliseid püüdlusi,
mure on täiesti asjastu".
Vancouveris on hea vesi, seda avas­tasin
'juba saabudes.1 Täna näitavad
mulle Georg Neufeld ja mammi
Kimberg kust see tuleb.'. Suur siigav
mägede järv annab rahvale loodusli­ku
puhta vee. .õnnelikud inimesed!
Aeg on hiline ja meil jääb sõitmata
Qrouse mäe tippu, mis on 4(K)0 jalga
kõrge. 1904 aastal ehitati 450 jalapik.
kune sild üle kuristiku, mille põhjas
voolab Capilano jÕgi. 'Sild ori väga
kiikuv, kõigub nii et minestus tuleb
peale ja ei või ^11 a valadata... Kat­sun
et saan' eluga tagasi, rääkimata
silla ületamisest. Üleval pool on Cle-velandi
tamm, kust läheb v0 Van­couveri
ja seal on ka kuulsa lõheka:la
kohad. Õhtul uinudes on
Jsläitcks perekond Leo Saarnok, kes Nendelt saime ka Vancouveris kas-metsatööstusega
on haljale oksale vavaid pähkled, inida nad ise korja-jõudnud,
omab südalmnas- kaks ^ad ja mis.oHdväga maitsvad. '
; suurt kortermaja, aga ise.elab eraldi'
. ühel rohelisel tänaval. Nemad olid'ka
need kes juhtisid meid Searsi torni
nooblisse restorani, mis keerleb, ri^-
gi ja pakub ununematuid pilte ja
teeb su šeesmiseltrikkaks nagu olek­sid
uuesti/, sündinud. Seal riieie siis
> tiirlesime selle ilu sees kaks' tundi ja
;,giidid" polnud seletamisega kitsid.
Sinna paistis ka nende paat, mis kan­dis
sini-must-valget märki ning palju
skulptuure. Mulle meeldis väga Piaci-fie
Centre terasest hiigellooming. No
on ikka inimestel imestusväärset
fantaasiat ja veel — kuidas see krem­pel
püsti seisab, et ümber ei kuku.
Läänest viib põhja Lions Gate suur
sild ja ida on põhja-oasaga Narrows
sillaga ühendatud, mis aina lisab
omamoodi ilu, kuid ajalugu pajatab
ka: palju vetel juhtunud traagilistest nud.
Oueen Elizabethi park on väga, vä­ga
huvitavalt üles ehitatud, nn et
alguses paneb mõtlema kuidas, need
kaljud ja„püramiidid" on sili pai­gale
pandud, siis veel kallihinnaiiste.
põõsaste, puud^^a Milledega kaetudv
lisaks vett ja sildu ning kaunilt look­levaid
teid.. Ta on suuruselt teine
park 55 aakrilisel maa-alali ja endine
koht kust linnaisad niurdsid paasi
tänavate katmisdks — see auk on.
nüüd ilusaim VanGÖuveri park! Sa­mas
asub(; ka Bloedel Floral Conser-vatory,
mis on kujult 15 meetri kõr­gune
klaaskuppel. Selle all üutseb ja
õitseb üle 300 troopika ta^me j a nen­de
okstel pesitsevad ning lendavad
vabalt mitmet liiki väiksed laululio-nägin
ka suuriinna riivatuid inimesi, g^j^gg väga täppis, kuigi võib-kelledest
mu sulg alati tõrgub kirju- oleks soovinud, etjnõnedele tsi-teeri-
niistele oleks ka allikad järje­kindlamalt
antud (Näit.; E. Vilde, lk.
42). Mõnel puhul on seda ka eeskuju­likult
tehtud, nagu näiteks tsiteeri­des
Krimmi eestlaste laulupeo puhul
„Päevalehte" 1914. a. (lk. 53 jj). Täp­samate
viidetega varustamine oleks
tulevaste ajaloolaste tööd hõlbusta­nud.
Aga Võibolla see on tulnud k^
sellest, et kas ja kuipalju, arvestades
praegust olukorda, autoril kõiki va­jalikke
materjale käepärast oligi.
Kaheldamatult on selge, et autor
on kasutanud ulatuslikult ajaloolisi
lisamaterjale, eriti Krimmi jä Krim­mis
elanud rahvaste ajaloo ning Ve­ne
revolutsiooni ja kodusõja kohta,
tagapõhjana oma jutustustele. Samu­ti
Eestist Krimmi väijarändamiste
kohta möödunud sajandi lõpul. Vii­mased'andmed
vahest siiski oleks va­janud
kohati rohkem allikate ära­tamast,
kuid inimeste meeli hoidis
ärevil laste kaduinüne. Mõrvati nöori
süütuid, lapsi, kes ipolnud vcfel mitte
teismelise'ks saanud;..
^ saa ka nimetatama jajta silla-alust
pühapäevatoidu- ja lilleturgu,
kus näib kõilci rahvusi kesy linnas
elavad, kus süüakse ja ostetakse
ning^ naudi takse veesõidukite möödu­vat
ilu. Igal näib olevat palju aega,
Ostan sealt krabisid ©hk lühihännali-'
sivähke.
Käime ka eestlasteiihise ristimärgi
eest läbi Forest 'Lav\/n kalmistul, kus
väga korrastatud mäeküljel puhka­vad
,paljud kaasmaalased.
Piimase õhtu küllakutse on Ellen
Kimberg juures, kes elab suures va­nadekodus.
'Lõpetan oma jutu Vancouveri len­nuväljaga,
mis on oma suuruselt kol­mas
Kanadas. Iga kolme minuti jä
^ 01T0MAR LAAMANN
«MÄLESTUSED
KRIMMIST"
Mind $16.00, postiga tellides pluss
saatekulu $1.20 raamatult.
MÜÜGIL
Dl
Broadview Ave. Toronto. Ont
M4K2R6
sündmustest.
Vancouveri noored õpivad üldiselt
hästi. Saades oma stuudiumiga lõpai-le,
siis mitmed suurfirmad juhivad
nad sadandete miilide kaugusele oma
osakondadesse, mis halvab eesti ühis­konna
tegevust. Noored' on Eestist
kui oma esivanemate maast huvita­tud.
Üks rääkis kuidas ta juba esi-
.'feel peatume veel Van Busen bo^
taanikaaias, mis on päris teaduslik^
kudele hortikulturistidele,. asukoha­ga
Oak tänaval, kus ise elame. Selles
äias on üle 3300 erineva puu ja taime,
mitmed kasvumajad arstirohtudie
katsetele, lõhnavatele.lilledele, laste
mängüaed ja ring-teater kus toimu­vad
ettekanded.
Peale paljude ikisate parkide m
Vancouveris; suud. Mivarandif. :^'km
reie tõuseb lennu'k pilvede poole, märkimist, ka isegi siis kui ainult va-
Maltonist vist iga kaheminutijäre- nemailt mimestelt kuuldud, sest on
ie kui kontrollerid s®da heaks arva
vad. Vancouverist ön ühendused lää­ne
Ameerikaga, Meksiko, jõuna USA,
Eurofiä, Austraalia, Jaapani ja nrn-jalev
liennuväija kasutas 7% miljo­nit-
inimeste möödunud aastal. Lenr.
riükis loen yancouveri eestlaste aja-lehte;
.X^än^j^aaj,^ po^tij^e^s»^ ^
on öeldud et kaunimad Kanada suvi°
^ad-onB^.
antud täpsaid aastaarve või muid ük­sikasju,
mis aga olid enne autori
enese mälestuste algust.
Raamat on, ladusalt ja/huvitavalt
kirjutatud. Üksikud trükivead või
muud vääratused kui neid ön, pole
segavad. Kokkuvõttes, autor pole
mitte ainult eduga kirja pannud mi­da
ta kirja panna tahtis, vaid on tei­nud
ka suure teene ja'täitnud suure
lünga — tuues üksikasjaliku valgus­vihu
Krimmi eestlaste ellu ja nende
saatusesse. Tihti ka. mainides mit­meid
seni tundmata või tähelepane­mata
fakte, nagu näit. ausammas up­punud
laevadele StevastOoipolis, mille
(nagu Russalka Tallinnas) oli kujun­danud
eesti , skulptor Amandüs
Adämson. Soovitatav lugemiseks iga­ühele,
aga kindlasti kohaga kõigis
raamatukogudes, avalikes kui isik­likes.
• : . : . KiARLAUN