Meie Elu = Our life, September 15, 1983

              4 . - NELJÄPÄEVAL.1S SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 15 „Meie £lu" m, 37 (1750) 1983
maa ¥eiies
Dr. R. Taagepera ettekanne Tartu Instituud^^
Dr. Rein Taagepera Kaliforniast
pidas Tartu Instituudis loengu Ees­ti,
Läti ja Leedu olukorrast ja aren­gust
Vene okupatsiooni all aastail
1940--198P. Oma ettekandes käsi­tas
ta kokkuvõtlikult olukorda Balti
riikides 1940—1980 nag^ seda põh­jalikult
ja ülevaatlikult on tehtud
dr. R. Taagepera ja leedu teadlase
M. Misiunase poolt hiljuti ilmunud
raamatus „Eesti, Läti ja Leedu sõi-tuvusaastad".
^
Kõneleja oma materjalirikkas ette­kandes
tõstis esile neid momente,
mis Balti riikide olukorras ja arengus
on olnud erinevad, kuigi arengu üld-iseloom
on Vene režhiimi ettekirju­tuste
põhjal üldjoontes samasugune.
Referaatandis ülevaate Eesti, Lätija
Leedu iseseisvuse hävitamisiist
Moskva poolt alates baaside lepingu
pealesurumisega^i939. aastal, täieli­ku
okupatsiooniga 1940, -nukuvalit-suste
sisseseadmisega jajnn. ,,vali­mistega",
mis ei olnud mingid va]i-mised,
kus samal päeval Eestis, Lä is
ja Leedus valitud ,nukuparlamend,id
samadel päe^^adel otsustalsid Balti
riigid kuulutada nõukogude vabarii­kideks.
; {
Edasi andis kõneleja oma ettekan­des
ülevaate okupatsiooni üliraskest
esimesest perioodist, mis kkst^s kuni
Stalini surmani 1953. Sellel perioodil
toimus massiline küüditamine Eestis
ja Lätis 1949. a., kuna Leedlus küüdi­tati
mitmel korral järk-järgilt. Likvi­deeriti
metsavendlus Eestis ja Lätis,
kuna tugevamini organiseeritud ja
isegi keskset juhtimist omav metsa­vendlus
Leedjus püsis kauemini. Ees­tis
samaaegselt toimus - siiuf Vene­maa
kommunistliKe efestlaste sisse­toomine
ja juhtiva administratsiooni
täitmine,, jeestlästega". Leedus jäid
oma leedu kommunistid võimule.
Stalini surmale järgnes teatud „Su-laperiood",
kus saadi natukel vaba­malt
hingata ja osa ülejäänud küüdi­tatuid
tuli tagasi. Eestikeelne kirjan­dus
hakkas vähehaaval jälle ilmuma.
Soodsamaks perioodiks olid 1960
aastad, hiljem muutus rezhiim jällegi
tugevalt haaravaks.
Raskemaks probleemiks eest­laste
rahvuslikule olemasolule on
venelaste massiline sissevool Lätisse
ja Eestisse. Lätlaste enamus oma ko­dumaal
on juba otseses hädaohus,
seal on veel ainuli53.% lätlasi. Eest­lasi
on kodumaal 63% rahvastikustia
leedulasi Leedus 80%. Venelaste
juurdevool on viimastel aastatel vä­hemaks
jäänud, kuna Venes sündi­vus
on vähenenud, kuid püsib siiski
vähemal määral. Uueks tõukeks ve­nelaste
juurdevooluks on Muuga
suursadama ehitamine ja Lasnamäe
väljaehitamisest uue suure vene lin­naosa
tekkimine.- See operatsioon
võib tuua Eestisse 100.000 venelast ja
siis on juba Tallinn koos lähema
ümbrusega venelaste enamusega ala.
Idas on Ida-Virümaa Kohtla-Järvest
Narvani juba venelastest enamuse­ga.'
•
Ettekandele esitati mõningaid täien­dusi
koosolijate eriti masendavate
haiglatingimuste kohtaT Läbirääki­mistel
protesteeriti ka referendi ühe
seisukohta väljendava labase sõimu­sõna
vastu ühenduses Tartus toimu­nud
mõningate eestlaste tegevusega.
Näituse väljaku kinnipidamise laag­ris
1941. a. sõjasündmuste puhul.
Sõna võtsid küsimuse kohta E. Ti-kenberg,
E. Salurand ja dr. K. Aun.
Viimane märkis, et Näituse väljakul
võis olla tegemist mõningate eksi­tustega,
kuid seepärast ei saa teravalt
halvustavalt iseloomustada Eesti
Omakaitse liikmete selleaegset tege­vust.
: ^ "
Rahvusgruppide pidustused
ajaloolises kindluses
Pühapäeval, 25. septembril toi­mub
ajaloolises „Foh YorkMs" rah­vuste
pidustus «Toronto Heritage",
millest võtab osa 33 etnilist gruppi.
Baltlastest võtavad osa lätlased ja
leedulased. Korraldajaks on To­ronto
Historical Board. Eeskava al­gab
kl 11 h. ja kestab kl 6-ni õhtul.
Avatud on näitused, toimub paraad
jne. Sissepääs täiska svanuile $3.—,
lastele $1.50 (pensionäridele ja nei­le,
kes on rahvarõivais, tasuta).
Nähtub, et Ontario eestlaste male-tegevus
on elav. Kolmepäevasest
Toronto ..Labouj Day Open" turnii­rist
võtsid osa rahuldavate tagajärge-degaL.
Joselin,;J. Järve, I. Laurima, P.
Smeelen ja 0. Makio. Mängud peeti 5
voorus ja kohal oli 176 osavõtjat, kes
mäletasid kolmes klassis. Turniiri
eelõhtul toimus 53 osavõtjaga välk-male
turniir (2x5 min., ühes klassis)
viies voorus, kusjuures igaüks män­gis
igas voorus ühe mangu mustade,
teise valgete malenditega. Sellest
turniirist võtsid osa J. Järve ja V.
Puna. Valter Puna oli edukas ja saa­vutas
6 punkti 10 võimalikust ja teda
auliinnati rahalise auhinnaga.
^ Samal nädalalõpul korraldas El­mar
Pajo juba teist aastat Muskokas
„Spring Lake Open" maleturniiri,
mis mängiti kahe miinuse süsteemis
ja sellest võtsid osa viis eestlast, üks
lätlane ja teisi.
. Toronto Eesti Maleklubi sügisene
tegevus algab 22. septembril kell 7
õhtul Toronto Eesti Majas. Klubi ju­hatus
palub kõiki, kel on malendid
need kaasa tuua ja maletama tullai
meie uue hooaja tegevuse suund ole­neb
kõikide asjahuviliste osavõtust.
Tulge maletama!
' ^ Aeg
Esto'84s
asuKonaa seiguvaa
VILJAR PUU
® Läinud aastal oma ema abiellu­mise
kaudu Tallinnast Torontosse
jõudnud noor eesti viiuldaja Viljar
Puu sõitis Ühendriikidesse, Tulsa
linna, et seal õpinguid jätkata Oral
Robertsi muusikateaduskonnas.
Esimesel semestril õpib V. Puu pea­miselt
viiulit ja orkestrimängu.
Viljar Puu pääses Tulsasse edasi
õppima osalise stipendiumi läbi,
mille vahendajaks oli Denveris te­gutsev
eesti pastor £. Meiusi, kelle
poeg Daniel lõpetas möödunud ke­vadel
O.R. ülikooli. Ülimoodsas
ülikoolis pannakse usulise ning
üldharidusliku ainete kõrval eriti
tugev rõhk spordile ja muusikale.
Tulsas alustab usulisi õpinguid
ka Kenneth Kaasik Torontost, ices
lõpetas Springfieldis asuva Central
Bible Gollege, õpib hüüd koos oma
ameeriklasest abikaasa Lynniga
,,Reema" piiblikoolis.
„ESTO '84 PARK"
• Sellenimeline rahvapark asutati
„Kirepi" maa-alal, 2'40 km Torontost
põhja-ida suunas maantee 506 ääres,
Kashwakamaki järve ääres. Lembit
Kõva palus luba Esto märgi paigu­tamiseks,
selle väravasse ja Esto '84
juhatusel oli heameel saada Esto-le
jäädavat mälestusmärki juba enne
selle sündi.
Estol oma tuba
Eesti Majas
Esto '84 on saanud oma toa Eesti
Majja — klassiruum 11. Sellele on
pandud uus põrand, vajalik mööbel
on ostetud või laenatud,- kompuuter
on ostetud ja on sissetöötamisel ning
telefon on tulemas. Telefonisõnumi
lindistaja- on ostmisel, et paremini
teenida peole tulijaid. Veel puudub
aga üks peategur — inimene, kes seal
tööle asuks. Palgalise'tööjõu kuulu­tus
ajalehtedes tõi üheainsa pakku­mise.
Eeltingimused on: kogemus
eesti-Ja ingliskeelses kirjavahetuses,
masinkirja oskus ja soovitav (kuid
mitte ilmtingimata vajalik] võime
kompuuteri kasutamiseks. Lähemat
inf ormatsiaoni saab dr. Endel Arujalt
447-8958.
Kuna Esto '84 spordiala korral­damisest
ei ole olnud täpsemat in­formatsiooni,
pöördusin program­mi
korraldaja Feliks Koöpi poole
lähema informatsiooni saamiseks.
Selgus, et uueks spordiala korral­dajaks
Tiit Romefi asemele on vali­tud
Vivian Mägi, kellele esitasin
küsimused:
Küsimus: Esto '84 spordiala kor­raldajaks
organisatsioonide esinda­jate
koosolekul 24. nov. 1981 valiti
Tiit Romet. Oli kuuldusi, et ta .on
lahkunud sellelt kohalt. Kui tema
lahkumine vastab tõele, siis miks ta
pidas seda kohta kinni 1 aasta ja 9
kuud, ilma et oleks tegevusesse as­tunud.
Kes korraldab nüüd spordiala/
ja millal ja kelle poolt on valitud uus
icorraldaja?
Vastus: Minu käest küsiti,kas ma
oleks nõus vastu võtma Esto '84
spordiala juhtaja ülesandeid, millele
vastasip jaatavalt. Miks Tiit Komet
lahkus seda raina ei tea. Minu mää­ramine-
sellele kohale on kinnitatud
Esto '84 juhatusö otsusega 14. juunil
1983.
Küsimus: Esto '84 toimumiseni on
aega järele jäänud ainult 10 kuud..
Kas on lootusi, et selle lühikese aja
vältel on võimalik korraldada spordi­võistlusi?
Vastus: Kindlasti on võimalik..
Küsimus: Mis aladel toimuvad
sportlikud üritused ja kes neid kor­raldavad?
Vastus: Senini on kavas kergejõus­tik,
võrkpall, ujumine ja korvpall.
Korraldajad on:'kergejõustik, see­niorid
— E. Kulmar, noored — A.
VIVIAN MÄGI
Oiling. Võrkpall — V. Novek ja R.
Remmel. Ujumine — M . Kreem ja P.
Reinsalu. Korvpall — H. Liiv;
Küsimus: Kas on üüritud kohaci,
kus sportlikud üritused toimuvad ja
kas lepingud on sõlniitijd?
Vastus: Kohtade asjus on läbirää­kimised
praegu käimas. LQppotsu-sed
selguvad oktoobrikuus.!
Küsimus: Kes on aktsepteeritud
võistlustest osa võtma?
Vastus^ Esto '84 spordivõistlused
on, eestlaste omavahelised võistlu­sed.
Kes (in eestlane, see.määratakse
kindlaks sporditoimjkonna juhatuse
poolt koostöös Esto '84 juhatusega.
HARALD RAIGNA
Marie Lemberil kolm „pronksi*!
Ontario noorte võistlusite
Sudbury',s
Prof. Rein
1980."
Jõekääru võistluste tulemusi
ra pidamas loengut „E^stä, Läti, Leedu 1940--
Foto — 0: Haamer 2.
Eesti Rahvuäkongress
Esto raames
Esto '84 raalmes korraldatava IV
Eesti Rahvuskongresši : tehniliseks
ettevalmistajaks on Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas pöQlt moodusta­tud
korraldav toimkond, kooseisus:
Maiki-Andre Lupp, Henny Aruja,
Laas Leivat, Hans Lupp, Ermi Sbo-,
met ja Tõnu Tõsine. i
Eesti Päevade programmis on Rah­vuskongresši
kokkutilleku aegadeks
kavandatud teisipäeva, 10. juuli ja
kolmapäeva, 11.^juuli ennelõunad.
Rahvuskongresši kodukord {põhi­kord]
on korraldava toimkoilna poolt,
15. augustil saadetud Ülemaailmsele
Eesti Kesknõukogul^ kinnitamiseks.
Rahvuskongresši päevakorda võe­tavad
küsimused tulib kongressist
osavõtvatel kohalikel keškorganisat-smonidel
esitada korraldavale toim­konnale
hiljemalt kaheksa kuud en­ne
kongressi algust (i.o. 10. nov. s.a.).
Ülemaailmsel Eesti Kesknõukogul
tuleb kinnitatud päevakord tagasta­da
korraldavale toimkonnale hilje­malt
kuus kuud enne kongressi al­gust.
•
Erimaade. keskorganisatsioonide
, manifestil ja; resolutsioonide ettepa­nekud
peavad ajaliselt olema nii
koostatud, et need jõuavad Üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu juha­tuse
ja korraldava toimkonna kätte
hiljemalt kuus kuud enne kongressi
algust.
Kõigi teiste organisatsioonide ma­nifesti
ja resolutsioonide ettepane­kud
esitatakse oma asukohamaa
keskorganisatsioonile vähemalt kuus
kuud enne kongressi algust. Viimane
võtab esitatu kohta seisukoha ja saa­dab
selle edasi Ülemaailmsele Eesti
Kesknõukogule sejsukphä võtmi-
S3ks ja korraldavale toimkonnale
teadmiseks hiljemalt viis kuud enne
kongressi algust.
IC,odükord saadetakse liikmesor-ganisatsioqnide
juhatustele tutvune-miseks
Ü51KN juhatuse pooh juba
enne kinnitamist, või jhiljem kinni­tatult
korraldava toimkonna poolt.
T. Eesti Seltsi lasteaed alustab
tegevust laup., 17. septembril kell
9.30 h. Eesti Maja klassiruumides,
958 Broadview Ave.
Tegevus toimub 5 klassis 3—7 a.
lastele. On ka eraklass mitte ees-tikeelt
valdavatele lastele.
Informatsiooniks helistada jU"
liiataiale,Helle Arrole 449-4209.
• •. / LASTEAIA JUHATUS
Annetused Esto'le
Artistic Woodwörk Co. annetas
kolm suurt pildiraami Esto graafi­kute
ülespanemiseks Eesti Maja ees­koja
seinale. Raamid on nii konst­rueeritud,
et neid on kerge.lahti võtta
ja graafikuid täiendada või uuenda­da.
Raamide konstrueerimise korral­duse
tegi Johannes Vihma, Maakon­dade
Päeva toimkcdina esimees. Ja­kob
Vares kruvis need seinale.
Teine suurem annetus tuli Lembit
Kõva käest 410 .dollarilise tsheki
näol, kui Toronto Eesti Baptisti Ko­guduse
äsjase suvelaagri korjandus.
Esto juhatus avaldab oma hea­meelt
ja tänu-mõlema lahke kingituse
eest.
Kuna korraldaval toimkonnal puu­dub
ülevaade ja aadressid kohapeal­sete
organisatsioonide kohta, kes
võiksid võtta osa Rah\ uskogressist,
siis korraldav toimkond pöördub
ÜEKN liikmesorganisatsioonide ju­hatuste
poole palvega, et teie levitaks
kohapeal informatsiooni Rahvus­kongresši
pidamise ja neid puuduta­va
ajatäbeli osas.
. P;S. Kirjavahetuseks esimehe aad­ress:
E. Soomet, 75 Errimett Ave.,
Apt. 2110, Toronto, Ont. Canada
M6M 5A7,- . • •
Jõekääru Suvekodu kasvandike
spordivõistluste tagajärjed tüdru­kutele:
7- aastased,'60 m jooks: 1. Silvi
Jaason 11,8, 2. Vaiki Taull2,2, 3.
Kathryn Hiir 12,3. - 100 n|: 1. Kath-ryn
Hiir 19,8, 2. Viivi Kittask 19,9, 3.
Kiiri Sandy 23,0. - 200 m: 1. Kath-rynžHiir
44,1. — Pesapallivise: 1.
Vaiki Taul 12,85 m, 2. Viivi Kittask
11,57, ä. Kathryn Hiir 10,82. - Kau­gushüpe:
1. Kathryn Hiir 2,43, 2.
Vaiki Taul 2,19, 3. Silvi Jaason 2,12.
— Kõrgushüpe: 1. Vaiki Taüro.SO, 2.
Viivi Kittask, Kathryn Hiir ja Kiiri
Sandy 0,75/— Kohapealt hüpe: 1.
,Vaiki Taul 1,35, 2. Viivi Kittask ja
Tiiu Sillavere 1,43, 3. Silvi Jaason
I, 31.
8— 9-aastased, 60 m jooks: 1. Ing­rid
Roosild 10,0, 2. Liisi Linask ja
.Kairi Taul 11,3, 3. Katriina Küng
I I , 5. - 100 m; 1. Ingrid Roosild 16,5,
'2. Kristina Högg 18,4, 3; Kairi Taul
18,5. 200 m: 1. Ingrid Roosild 37,9,
2. Liisi Linask 40,7. — 400 m: 1.
Ingrid Roosild 1.34,4. — Tõkkejooks
110 m: 1. Ingrid Roosild 24,4, 2.
KristinaHogg 27,4. - Kettaheide:!.
'Ingrid Roosild 7.90, 2. Liisi Linask
6.62. - Kuulitõuge: 1. Ingrid Roosild
4.82. - Pesapallivise: 1. Kristina
^Hogg 18.02, 2. Ingrid Roosild 17;40,
"3. Liisi Linask 17.03. - Kaugushüpe:
1. Ingrid Roosild 3.00,2. Liisi Linask
2.98, 3. Kairi Taul 2.49. - Kõrgus­hüpe:
I.Ingrid Roosild 1.10,2. Kris­tina
Hogg ja Liisi Linask 0.75,3. Lisa
Saastamoinen 055. Kohapealt
hüpe: 1. Ingrid Roosild 1.76, 2. Liisi
Linask 1.65, 3. Katrina Küng 1.55.
10-11 a., 60 m jooks: 1. Lembi
Veskimets 9,8, 2. Aili Roosi 10,6, 3.
Laine Rebassoo 11,0. — 100 m; 1.
.Lembi Veskimets 16,2,2. AiliRöosild
17,6, 3. Laine Rebassoo 18,1.-200
m: 1. Aili Roosild 40,1, 2. Laine
•Rebassoo 40,7, 3. Leena Kalvik44,0.
— 400 m: 1. Laine Rebassoo 1.43,8.'-
Ketas: 1,. Lembi Veskimetsie.ei. -
Kuul: 1. Lembi Veskimets 6.75, 2.
Leena Kalvik 4.27. — Pesapall: 1.
Lembi Veskimets 21.25, 2. Kristi
Luik 11.64, 3. Leena Kalvik IO.35. -
Kaugushüpe: 1. Lembi Veskimets
'3.50,2. Laine Rebassoo 2.90,3. Kristi
Luik 2.63. — Kõrgushüpe: 1. Lembi
Veskimets 1.15, 2. Laine Rebassoo
1.00. — Kohapealt hüpe: 1. Lembi
Veskimets 2.10, 2. Laine Rebassoo
1.71.
12—13 a., 60 m jooks: 1. Kadri Li­nask
10,0, 2. Liisa Novek 10,5, 3. Kai
Rannik 12*0. - 100 m: 1. Kadri Li­nask
16,6, 2. Liisa Novek 16,8. —
1000 m: 1. Leili Lukas 4.50,3. — Ke­tas:
1. Leili Lukas 16.09, 2. Liisa
Novek 13.46, 3. Kadri Linask 12.14.
- Kuul: 1. Leili Lukas 7.83, 2. Liisa
Novek 6.54. — Pesapall: 1. Leili Lu­kas
27.66, 2. Kadri Linask 27.19, 3.
Liisa Novek 20.78. — Kaugushüpe:
1. Leili Lukas 3.42, 2. Kadri Linask
3.28, 3. Liisa Novek 3.00. — Kõr­gushüpe:
1. Kadri Linask 1.10,2. Lii­sa
Novek 0.95. — Kohapealt hüpe: 1.
Leili Lukas 1.96, 2. Kadri Linask
1.95.
14-15 a., 60 m jooks: 1. Silvi
Matsoo 9,5, 2. Linda Värve 9,7, 3.
Tiina Pedel 9,5. - 100 m: 1. Silvi
Matsoo 15,4, .2. Pia Metsala 16,3, 3.
Linda Värve 16,4. - 200 m: 1. Silvi
^atsoo 35,5. - 400 m: 1. Ruth Küng
1.20,9, 2. Anne Pedel 1.25,0. — 800
m: 1. Ruth Küng 3.28,4, 2. Anne
Pedel 3.43,2. — 1000 m: 1. Anne Pe.
del 4.50,6. — 110 m tõkkejooks: 1.'
Silvi Matsoo 20,2, 2. Linda Värve
20,5, 3. Pia Metsala 22,7. — Ketas: i ;
Ruth Küng 16.54, 2. Silvi Matsoo
16.18, 3. Linda Värve 15.80. — Kuul:
1. Linda Värve 8.88, 2. Ruth Küng
7.02, 3. Silvi Matsoo 6.88. - Pesa­pall:
1. Ruth Küng 38.72, 2. Linda
Värve, 37.34, 3. TiinaPedel 28.42. -
Kaugus: 1. Silvi Matsoo 3.45, 2. Lin­da
Värve 3.10, 3. Ruth Küng 3.02. ^
' Kõrgus: 1. Pia Metsala 1.20, 2. Tiina
Pedel 0.95. -r- Kohapealt hüpe: 1.
Silvi Matsoo .2.20, 2. Anne Pedel
1.95, 3. Tiina Pedel 1.92.
1983. a. suve parimad sportlased:
5—.6-^7-aastased: 1. Vaiki Taul, 2.
Kathryn Hiir, 3. Viivi Kittask. - 8-
9 a.:l. Ingrid Roosild, 2. Liisi Linask,
3. Kristina Hogg. — 10—11 a.: 1;
Lembi Veskimets, 2. Laine Rebassoo,
3. Aili Roosild. - 12-13 a.: 1. Leili
Lukas, -2. Kadri Linask, 3. Liisa
Novek. — 14—15 a.: 1. Silvi Mat­soo,
2. Ruth Küng, 3. Linda Värve.
• " J.S-gi
Ontario Frovintsivalitsus on vii­mase
kümne aasta vältel hakanud
rohkem tähelepanu osutaiha ama-töörspordi
toetamisele. Esmakord­selt
1970. a. alustati Ontario suve-spordimängude
korraldamisega.
Esialgu korraldati need ilma kindla
ajavahemikuta. Möödunud aastal
Ontario Turismi-ja Meelelahutus"
ala minister Reuben Baetz teatas,
et tulevikus toimuvad neejd perioo­diliselt
iga nelja aasta järele. Sel
aastal toimusid mängud 3.^5. sept.
Sudbury's 18-nel eri spordialal üle
3000 sportlase osavõtul.
Kõige rohkem oli osavõtjaid kerge
jõutiku aladel.' Tulevikus korralda
takse sellelaadilisi võistlusi ka tali
spordi aladel.;
Nendele võistlustele ei aktseptee
valitsuse toetusel on peetud. Ontario
oli jagatud kaheksasse {piirkonda ja
iga piirkonna sportlased esinesideri-värvilise
võistlusriietusega. Etteval­mistused
võistluste korraldamiseks
algasid, kolm aastat tagasi. Kõik
võistlejate kulud tasuti, provintsiva-litsuse
poolt. Võistluste korraldami­se
kulud olid üle poole miljoni dolla­ri.
Eestlastest võttiS'nendest võist­lustest
osa Marie Lember võistlejana
ujumises ja Martin Vellend korralda­jana
transpordi alal. Marie Lember
võitis võistlustel kolm pronksmeda­lit,
tulles kolmandaks 200 m vabalt-ujumises
— 2.15,80,100 m libliks. -
1.09,67 ja 4x200 m kompleksstiili
teateujumises, kus aeg jäi teadma­tuks.
Peale selle tuli 100 m ,vabalt-ujumises
7-ks — 1.04,44 ja ^200 m
Piibliks. 8-ks - 2.36,76. 50 m libliks.
rita noori, kes võistlevad vanuse- tuli lohutusfinaalis esimeseks —
gruppides, samuti ka mitte vanu. 32,73 ja 200 m kompleks. 6-ndaks,
aeg jäi teadmatuks. Marie Lember'i
erialad on vabastiili pikemad dis­tantsid
400 m kuni 1500 meetrini.
Kur^a neid alasid nendel võistlustel ei
olnud, siis seekord tuli tal võistelda
lühematel distantsidel.
Auhindadeks olid selleks eriti val-ben
Baetz'i poolt. Sümboolne tõrvik mistatud medalid. Pealö selle kõik
toodi Ontario jooksjate poolt Peter- ujumisvõistlustest osavõtjad, kogu­summas
200, said kinkideks täieliku
ujumisvarustuse koos kandekotiga.
Võistlustest osavõtt on võimaldatud
neile, kes on valitud välja eri spordi­alade
keskliitude poolt ja toimub kut­setega.
Qsavõtta saavad ainult On­tarios
elavad sportlased.
Sudbury's toimunud võistlused
avati reede õhtul,2, sept. min. Reu
borouh'ist, kus eelmised .spordimän
gud peeti 1980. aastal. Sudbury's toi­munud
spordimängud olid suurimad,
mis kunagi ühes Kanada provintsis
Eesti laskurid
esikohal
Balti laskevõistlused püstolitest
peeti laupäeval, 10. sept. Läti Õn­gitsejate
ja Jahimeeste Klubi kor­raldusel
nende Berzaine laskera­jal.
Võistlustest võttis osa 14 lasku­rit,
nendest 8 eestlast, 4 lätlast ja 2
leedulast. Võistlustel saavutati
järgmisi tagajärgi:
Vabapüstol individuaalselt 60
lasku 50 meetrilt: 1. Matti Gering
509 p., 2. Arvi Tinits 440, 3. Olaf
Sõrra 439.
Meeskondade vahelisel võistlu­sel
tulid esimeseks eestlased,
meeskonna koosseisus: M. Gering,
A. Tinits, 0. Sõrra ja E. Tompson,
kes saavutasid kogusummas 1816
p., teiseks lätlased 1693 p. ja kol­mandaks
leedulased 434 p.
Standardpüstol individuaalselt
3x20 laskui aeglaselt, määratud
ajaga ja kiire laskmisega: 1. Olaf
Sõrra 521 p., 2. Ants Tint 521 (laske-aeg
aeglasem), 3. Arvi Tinits 502.
Meeskonnavõistluses tulid esi­meseks
eestlased 2025 p., teiseks
lätlased 1629 p. ja kolmandaks lee­dulased
880 p.
HARALD RAIGNA
HARALD RAIGNA'
KUTSE JAHTKLUBI
LIIKMETELE -
Kõik eesti jahtklubid on kutsutud
Esto '84 ajaks Torontosse külla ja
neile, kes siia tulevad oma paadiga,
on võimalik saada kohta Ontario Pla-ce
sadamas.
Ontario Place on, teatavasti, kunst­lik
saar Ontario järves, ja seal toimub
Esto avatseremoonia Ja sellele järg­nev
kontsert ning muud esinemised
pühapäeval, 8. juulil.
Torontosse purjetajaid jahtklubi
liikmeid palutakse teatada. Aadress:
Heino Kasak, Commodore, Eesti Jaht­klubi
Kanadas, 27 Unicom Avenue-,
Willowdale, Ontario, Canada, M2K
2L3. Telefon: (416) 223-5899.
Vastavalt trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsi­kirjad
,JV!eie Elu" toimetu­sele
saata masinkirjas
ja võimalikult varakult enne
lehe ilmumist.
„Meie Elu" nr. 37 (1750) 198S
— T ^ — I I I
KIRTA
Külastus
19
Kui Laikmaa oma ateljeekooli
1926. kevpdel jäädavalt sulges ja
õpilased käisid maestrot üksikult
tänamas ja hüvasti jätmas, siis oli
tal kõigile midagi ütelda saateks
või mõni hea soovitus kaasa anda.
Mulle ütles ta muide: „Tulge suvel
mulle Taeblasse külla, siis näete ka,
mis ma seal olen teinud ja kui palju
veel tegemata on — ja Horald on ju
ka seal." Viimane oli üks tema õpi­lasi
Hiiumaalt ja elas alaliselt Laik­maa
juures, tookordse nimega Ha­rald
Miikman. jätkas hiljem õpin­guid
Pallases uuendatud nimega:
Arne Miikmaa. Võtsin Laikmaa
küllakutse tänuga vastu ja see toi­mus
sania aasta suvel.
Esimeses järjekorras soüsin küll
, Hiiumaale, Suuremõisa, kus m\\ isu
oli krohv Ungern-Stornbergi aednik.
Mainit krahv oli üks „Ungru krahvi"
järehulijaid, arvestades mitu gene­ratsiooni
tagasi. 1772 asus Hiiumaale
parun Otto Reinhold von Ungern-
Sternberg, kes rjjhva hulgas sai tun­tuks
Ungru krahvi hüüdnime all seo­ses
ta kuritegelike afääridega ja saat­misega
Siberisse asumisele. Suure­mõisa
oli looduslikuh vägn ilus maa­koht,
kuid mina tundsin end soal alul
„võõra linnuna puuris". Samal suvel
sain küllakutse ka Eduard Visnapuu
perekonda Haapsalus, kus "pereisa
oli gümnaasiunii muusikaõpetaja.
' Haapsalu oli oivaline suve ajal. Seal
oli tore laiselda.,
PRIMITIIVNE
Haapsalus olin juba tül<k maad
Laikmaa talule lähemal oma mõte­tega
ja sealt ma ühel ilusal suve­päeval
startisingi. Jõudsin veel sama
päeva hommikul osta uued kingad,
eksklusiivse mustriga, et meistri kot- |
ta astuda võimalikult 'stiilse välja­nägemisega
riietuses. Kuid Taeblas
selgus, et see mu mõte oli tühirte ja
vastuolus sealse üldise miljööga, kus
. domineeris vaesus ja lihtsus, nii loo-i
"duses, kui ka muis elutingimusis. '
Ja kui siis „lossurong" Taebla jaa­ma
ees seisma jäi, millegipärast kriis- |
kava häälega vilistas ja vedur korsl-i
mm
Ants Laikmaa majamuusei
ILMUS A
„LIIVI
duäiSv 14 juttu, aast^
Hinnad tellljalllkmcllc: üksik n
Poolsari brosh. $53.00, köites $66|
brosh. $12.00, köites $16.00
Esindajad: L Viirlaid, 63 Glcn \)\
1X7; Estonian Publlshing Co., ,;Mei|
to, Ontario, M4K 2R6; V. Kokla, 8<
rlo; E. Klvestu. 588 Westluke Ave.,|
0685; V. Kurm, 368 Tblcdo St., Thi
8on Rd. Lonrfon, Ont., N^G lYl;
ncs, Ont. L2N 4M6; Mrs. L. Noi
Ont. L8L 2C1; K. Pikker, 3876 Pandi|
jler, 47 Kent Ave., Sault Ste. Marie,
ve, Ottawa, Ont. KIG 3C3.