1981-01-22-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
äeie Elu" nr. 3 (1614) 1981
LEENA
Sündinud •1959. a. Torontos. Keskhariduse
omandanud Victoria Park Se
condary ^iiooris. Lõpetanud Ryör
gon Polytechnical Institute'i raama
tukögunduse kursuse 1980. a. keva
^el. Töötab nüüd omal alal arstitea
duse raamatukogus §t.' Michaeri
haiglas.
VIVIAN KAY SEPP '
Sfindinud 1957. a. Torontos. Keskhariduse
omandanud Lawrence Park
Coliegiate Institütels. Lõpetas Guelp-
M Ülikooli 1980. a. kevadel B§c. kraadiga
mikrobioloogia alal.
Ilselt kuulub Eorp! Ämicitia'sse.
- on teie maja väärtus?
® Helistage meile! Meie aimame teile tänase turuhSmiiai.
^ Meie müüme MLS kaudu või .eksklusiivselt.:
H : E I N 0^ f Ä R N § Ä L ü •
•Real Estate Broker,: '
DIIBIIIIIBIIIIIIJISIIIIIBIIBIIIIIIlilllllilliBllillBIIOIIDIIBII^
<. i f ^ i k ^ I
REAL ESWE LTP.
1014 Queen St, E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont.M2M2T9
— 21 a. kogemusi kinnisvarade vähendamisel
ANA TAMPÕLD • ' ;:.
Sündmud Torontos 20. juulil 1952. a.
Lõpetanud Dori Mills Coliegiate Ins-tote'i
ja Neuchatel Junior College'i
Shveitsis. 1977. aastal lõpetas Univer-sity
of Toronto Bachelor of Arts (Ho-mours
History). Lõpetas sama ülikooli
1980. a. kevadel Master of Library
Science kraadiga (Hönours)BetaPhi
Mu aunimetusega. Töötab omal alal
Nova Scotia pangas. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Amicitia'šse.
Meie oleme kui põlevad küünlad.
Mõned meist põlevad aeglaselt, väikese
leegiga. Teisedvpõlevad kiiremini
ja suure leegiga. Möödunud jõulude
küünalde • põlemisel kustus 23.
dets. Torontos üks kiiresti ja suure
leegiga põlevaid küünlaid.
Ilma jCoch-Anyase eluküünal kustus
tema pika kurja haiguse järele.
Ei ole vist juhuslik, et Ilma JCochi
eksliibrisel, mis on kujundatud tema
isa, kunstnik Erno Kochi poolt, on
suure leegiga põlev küünal; mis on
Ilma elu ja isiksuse vaimseks portreeks.
•' ;•; V' '
Ilma sündis 1930. a. Tartus ungariv
eesti kunstniku E, Koehi perekonnas.
Eesti saatuse raskete aastate
eel, 1940 asus perekond Ungarisse,
kus pidi uuesti lahkuma idast vallutajate
eest Saksamaale — Kempteni.
Alguses oldi ungari põgenikelaagris,
kus eesti laagrist teada saades, asuti
ümber eestlaste keskele. Mitmekordse
ümbesrasumise pärast õppis
Ilma nii eesti, ungari kui ka saksa
koolides.
Kanadasse ümberasununa peatus
Montrealis, kuni hiljem leidis alalise
kodukoha Torontos. Noore tulihingelise
estlannana võttis osa eesti selts-kondlikifjt
tegevusest, . olles Balti
naisorganiaatsioonis tegev, juhatuses
ja esinaisena. Peale mõningaid
aastaid tõmbus eemale aktiivsest tegevusest,
et pühenduda perekonnale
ja kutsetegevusele. Ilma oli pikemat
aega hambaarsti õena jä assistendina
tegeiv. :
Tundes erilist huvi kunsti ja kunstialalise
tegevuse vastu, olles selle
ala õpingute keskel Toronto Ülikooli
ja Ontario Kunstikooli juures, näeme
teda alalise külastajana kunsti
galeriides ja kunstiloengutel.
Kolme aasta eest rakendus. Ilma
Eesti Kunstide Keskuse ideele, aitab
kaasa kunstinäituste korraldamisele,
võttis osa E KK 1979 aasta esinda j a-
! tegaAlbertasse sõidust sealsete eestlaste
külastamiseks ja Edmontonis
korraldatud ,,Heritage päevadest".
EKK peakoosolek valis Ilma kunstikogu
korralda j aks-kuraatoriks 1979.
a. peakoosolekul.
Mäletame tema ausat iseloomu,
väga abivalmis ja aktiivset kaasaaitajat
ning ideelist võitlejat eesti
kunsti säilitamiseks. Tema algatatud
ja organiseeritud üritused olid läbimõeldud
ja väga elulised. Järgmisena
ette nähtud, oma isa Erno ^ochi
Rekordiliselt külma ilmaga (temp.
hommikul —38°C) pühapäeval,, 11.
jaan. toimunud järjekorras 12-ndal
Muskoka^ loppetil tuli teatavasti
kolm eestlast esimese, kuue hulka!
Pealegi lõpetasid nad raske võistlusa
ilma suurema külmumiseta.
Esialgsed 35 km tagajärjed: '
Eliit: 1) Robert Vellend 2 1.13 min.
•42 sek., 5) Martin Vellend 2.19.58, 6)
Allan Mägi 2.22.47,. 18) Mihkel Väsila
2.39.33. /
20 a. ja nooremad: 3) Mehis Kivi-lo
2.49.09, 9) Miehaei Sadul 3.25.36/
Raavo Lainevool .3.54.30. "
45 a. ja vanemad: Theo Vellend
3.56.49,'Rein Lainevool 4.18.34.
Mitmed eestlased lõpetasid veel 12
km mini-loppeti. Avaldame täpsed
:tagajärjed hiljem kui need on tabu-rgi
ajalehed toovad ära politsei
iseloomustuse kallaletungi ohvriks
langenud ^ 67-aastäsest eestlannast
k\ii tublist võitlejast, kes hakkas
vastu röövhtele kuni talle tulistati
rindu. :
Nägu juba eelmises lehes kirjeldasime,
tungis kolm röövlit Bronx'is
üksikuna eluneva Alice Antoni, korteri.
Ta avas- neile ukse, kuna tundis
varemalt samas majas elunenud 22-
aastast neidu, kes töötas ühe firma
juures pensionäride abistajana. Heiu
ise kadus kiiresti, aga tema kaks
kaaslas; hakkasid nõudma raha ja
puistasid korteri segi. Kui Alice Anton
neid takistas, peksis teda üks
röövel ja lõpuks tulistas.
Pauk i kuulnud naabrid kutsusid
politsei. Hiljem phistati „pensiqnä-ride
abistaja" jä kaks tema kaaslast
—- 17raastane neiu ja 26-aastane mees.
Samuti vahistati kolm tema kaaslast
ühest korterist põgenemisel. Neil oli
mitu tulirelva jä narkootilisi aineid.
Alice Anton oli veel meelemärkusel
Scui politsei köhale jõudis ja ta viidi
haiglasse. Ta on lesk. Tütar on abi-eliis
dr. Arkadius Tamme pojaga ja
poeg on arhitekt New Yorgis.
D
a
B .
a
õ
õ
õ
õ
B
5
õ
õ
D
E
õ
D
m
õ
m
m
m
n
D
Š
m
m
m
õ
5
m
õ
õ
ca
m
m
RÄTIK
I
Muskoka loppetile eelneval laupäeval
oli Robert Vellend samuti võidukas.
Ta võitis 10 km-s kolmekordset
, Muskoka loppeti võitjat Reijo Pui-rast
rohkem kui ühe minutiga: Robert
35 min. 13 sek., Puiras 36.38. Sa^'
mas tuli noorte meeste klassis Allan.
Mägi teiseks ajaga 38.19 ja Uno Li-"
mit vanemate meeste klassis- kolmandaks.
, Aastaid on Florida olnud Kanada
j'a põhja USA eestlastele talviseks
soojenduskohaks kui kodus lumi ja
tuisk teid sulgevad ja rahvast tubadesse
surub. Vanasti oli ka Mianai
Eesti Ühingu, seltsimaja loomulikuks
peopaigaks, et üle mandri kaaseest-lasi
kohata Mitte enam nüüd.
Floridas on nüüd kolm eestlaste
asundust — .põhja-läänekaldaL, Miamis
ja umbes 30 km põhja pool Fort
Lauderdale'is. Miami—Fort Lauder-dale'i
eestlastele ei oleks tõenäoliselt
vaja lühikese vahemaa tõttu kahte,
seltsi. Uue seltsi asutamise Fort Lau-derdale'i
põhjustas kuuldavasti Miami
seltsimaja asukoht. TV andis jõuluajal
ülevaate sellest ümbrusest,
kusjuures mainiti ka, et 1980. aastal
mõrvati seal. 25 inimest. Ka eestlastele
on seal kallale tuldud. Sellepärast
ei teadnud eestlased nüüd ka
kuhu uut aastat vastu võtma minna
CD
S
w
5
ä
a
n
õ
m
a
ä :
• 2
õ
• õ
a
õ
5
•
õ
• 5
õ
. ' õ -
õ
D
a
n
•
õ
õ
5
a
õ
^ õ
D
Õ
Õ
Õ
õ
õ
õ
• 5
£
Balti spordijuhtide koosolekul To^
rontos 13. jaan. 10-e isiku osavõtul
arutati tähtsaid küsimusi ja tehti ot-susi
Balti spordi tuleviku suhtes.
Meenub kavas olnud „Tallinna"
kondomiiniumi projekt aastaid viis
tapasi. Otsiti süstemaatiliselt valmis
või pooleliolevat ehitust eestl?3ste
maja jaoks. Kui sobivat ei leitud,
tehti plaanid 87 körterilise kondomiiniumi
ehitamiseks Pompano Beachi,
Maja oleks ehitanud maad omav
Ameerika ehituskompami tingimu-
Arutati ka eelmist võrkpaliivõistlust et vähemalt pooled korterid olek-
29. nov. Scarboro'Collegels ESS „Ka- sid müüdud ja väikene sissemaks
levi" korraldusel, kus lätlased võitsid ^^^^^^ eestlaste enese valduses oleva
meeste klassis, eestlased jäid napilt: ^ ^ ^ ' ^ " ^ ' ^ ^ ^ ^ i " " ^ " ^ ^ pangaär-teiseks,
leedulased võitsid meeste, v^^e. See raha oleks edasi antud ehi-poiste
ja naiste klassides, tulles siia kajale alles siis kui maja sissekolimi-
Chic^gost. Eesti poisid jäid kolman- ^^^^^^^"^^s- ^^^^ korteriostjäte ni-daks,
naised kolmandaks ning tüd- "^^kiri aga kahanes kui sissemak-rukud
neljandaks. Kuldmedalid said, s^^st ^ehti juttu. „Tallinnä" unelm pu-
I-sele kõhkle tulijad. Korraldajaiks
^
m
m
m
m
a
5
m
m
m
m
m
õ
õ
D
n
m
S
§
m
m
5
m
w
m
w
m
w
m
Cd
no
õ
a
õ
a
EÜ
õ
õ <
a
õ .
Töölt koju jõudes leidis Tar--
mo esiku laualt kirja:
Armas Tarmo!
Meü.Shirleyga tuli mõte minna
linna äridesse. Ma loodan
küll peagi tagasi olla, aga kirjutan
siiski juhuks, kui Sa ometi
enne mind koju jõudma peaksid
ja oma väikest näisukest eest l
ei. leia. . ,
Sind suudeldes Epp
Tarmo vahetas kingad toasus-side
vastu, pani oma jkuue varna,
korjas põrandalt k6kku tänase
postiv ja langetas enese elutoa,
sohva pehmusesse.
Posti sorimise lõpetanud, ajalehe
suured pealkirjad, lugenud
ja^ olles parajasti külmutuskapi '
avatud ukse ees nõu pidamas,
mülega oma nälga kustutada,
tormas sisse Epp rõõmsast erutusest
lõkendades ja hakkas õhi- ^
nai aru andma oma linnaretkest
Ta kirjeldas üksikasjadeni, mida
Shirley endale kõik kokku oH
ostnud ja lõpetas oma räaporti:
„Ja kõik, mis mina ostsin, on.
see", ja tõmbas oma käekotist
välja sinise shifoonrätiku ise
täiest südamest naerdes, nagu
oleks ta mingi hirmus naljaka
karutükiga hakkama saanud.
Epp oli õnnelik shoppija. Oli
ta ostnpd.palju,. rõõmusteles ta
oma jahisaagi üle, kui vähe, siis
raha säästmise pärast.
' „Arvä, kui palju ma selle eest
maksin", liputas ta rätikut Tarmo
silmade ees.
„Kümme dollarit", ropsas see
huupi.
, See tegi Epule veel rohkem
nalja ja kui hinna mõistatamine
ülesse- ja allapidi ükskord õnnelikult
lõppes, teadis Tarmogi, et
irätik, mille esialgne 'hind oli olnud
$4.99, oli erakordsel likvidee-rimis-
väljamüügil pärast mitmekordset
hinnaalandust maksnud
ainult 69 senti.
„See oli.ainuke nii odav ja täpselt
seda värvi, mida ma juba
kaiia olen otsinud", kinnitas Epp
ja demonstreeris rätiku kasutamise
võimalusi/küll peas, küll
kaelas, käerandmel, rinnataskus
ja vöö vahel. Järgmisel hommikul
pärast Tarmo tööle saatmist
hakkas Epp õhinal neid. rakendamise
võim,alusi ära proovima.
Aga, oh häda! Vastupidi tema
lootustele ei Sobinud uue rätiku
värv siiski selle bluusi omaga,
mijle juurde ta oli kaelarätikut
otsinud.
K a h j u , N i i ilus rätik.
Epul ei jäänudki muud üle,
kui ühel ilusal päeval linnatee-kond
ette võtta ja omale bluus
osta, mis 'rätikuga harmoneeris.
See ost õnnestus tal oivaliselt.
Kahjuks pidi ta aga. oma meelehärmiks
kogema, et ükski ta
seelikutest uue bluusiga ei sobinud.
-
Kahju... Nii ilus bluus».
Aga Epul oli õnne. Võttis vaeva,
mis võttis, kuid tal läks korda
ühest väiksest ärist leida seelik,
mis oli nagu loodud tema
(bluusi juurde.
See õnnelik valik äratas temas
|uue idee: „Üks sobiv jakk selle
seeliku juurde ja mul oleks üks
suurepärane kpstüüm!"
. Kuid täi polnud mõtet oma
garderoobist seda otsima hakatagi,
sest ta teadis juba ette, et
ükski tema jakk poleks selle
kombinatsiooni juurde sobinud.
„Kui ma juba mitu nädalat
olen vaeva näinud, et mul midagi
selga panna olöks, millega ma
tõesti j?ahul olen, siis olek^ lausa
rumalnüüd poolele teele jääda",
mõlgutas Epp.
Ja jaki leidmine läks üle ootuste
hõlpsalt. Pealegi sattus ta
odavale väljamüügile, kuigi ^see
aset leidis linna kõige luksuslikumas
äris.
õigustatud utosetundega demonstreeris
ta oma uut kostüümi
Tarmole, kelle pulsi kiirenemist
põhjustas rohkem see, mida
ta nägi, kui mõte Chargexile.
• v;Peaksime kuhiigi minema selle
uue kostüümiga", arvas Epp. .
0$tetigi piletid sümfooniakontserdile.
Kontserdini oli veel küll kümmekond
päeva aega, kuid Epp ei
tahtnud jätta midagi juhuse hooleks.
Ta riietus jälle oma uude
kostüiimi koos kõigi manustega,
kuid —• oh hädal Oma ahastuseks
avastas ta, et ükski ta kübaratest
ei sobinud sellega.
Kahju .. . N i i ilus kostüüm,.
, õnneks oli veel aega kontserdini
ja Epp jõudis omale muretseda
kübara, kindad ja käekoti,
rnis kõik nii omavahel, kui ka
kostüümiga võrratult harmonee-risid.
Täis sügavat rahuldustunnet
hõljus Epp oma unistuste
pilvedel.
Päev enne kontserti helistas
aga Epp Tarmole töö juurde, et
ahastava hääli puistata välja kohutava
mure, mis teda juba mitu
päeva oli piinanud: „Armsam,
meie ei saa kahjuks koos kontserdile
minna." "
:„Miks siis?"
„Ma, olen juba mitu päeva vaevelnud
selle pärast ja nüüd olen
ma lõpuks selgusele jpudnud, et
see ei saa teisiti olla."
„Aga miks, ometi?"
„Ma olen juba kokkii leppinud
Heinoga. Tema tuleb sinu ase-niel."
„Ma ei mõista." '
,,Sa tead, kuidas ma sind kõigest
südamest armastan", katkestas
Epp Tarmo lause, „ja ma
oleksin nii väga.. .väga tahtnud
minna sinuga koos, kuid..."
„Miks me siis ei lähe?" sai Tarmo
rahutuks.
„Meie ei saa, armas, kõige parema
tahtmise juures ei saa.
Ükski sinu ülikondadest ei sobi
minu kostüümiga."
Kahju... . N i i ilus noorik!
' 5
5
I
a
a
n
5
õ
D
n
a
õ
D
Õ
Õ
5
' «
a
a
5
õ
õ
õ
5
D
Õ
Õ
U
õ
õ
I
m
S
2
m
m
5
õ
õ
õ
ä
' 13
n
õ
m
m
> m
a
D
n
5
ä
õ
a
õ
Dl
D
Õ
M
a
ä
a
ä
a
a
a
ä
õ
olid R. Remmel, V. Novek, T. Ilves-
— _ _ jj.^t.^ ^ „„KKaalieevviissrt" .. /
mteämleas tluassnteä itjuas es, uglouoladsatbeg aE KvKää^r ikkoalot s, järgmseks suuremate ürituseks on
läbi vna. Sinu eeskuju aidaku meid
jätkata kõike, mis jäi
runes.
Kinnisvarade hinnad Floridas on
nüüd mitmekordistunud. Kapital
Saksamaalt, "^Kanadast ja teistest
maadest on ajanud hinhad kõrgeks
ning ka Ameerika oma rikastest pole
<iai'l<iB>IBIilllQIIBIIOIIBIISIIDIIBIIDIIlllEliDIIBIIBilBIIBIIQIIDIIBIIBIIBMDIIBIIBIIBIIBIIBIIBIIBIIBIIillOII
Küünal põles,
dalt ja kustus.
;iga.
ja kaaslaste soovil, puhka rahus!
• • EMIL EERME
7. ja 8. märtsil mäe-ja murdmaasuu-savõistlused,
kus korraldajad on leedulased
ja eestlased. Koht Moonsto- puudus. Rannast kaugemale on "sus-ne
suusamäed. Lähem informatsioon kika uusi eestlasi oma maju või kon-
Arvu Oiling, E.S.S. Kalev. domiiriume ostnud. Nende arvates
Ujumisyõistlused jäävad kevade- Floridas ikkagi odavam kui
Mäletame Sind •alati.JSinu sõprade, le, 17. mail Baltimores, kus toimuvad näiteks New Yorgis. Sissemurde kar-
1 ...1. . . t . i . _ ka leedu käsipallivõistlused. ' detakse igal pool. Sellepärast eelis-
Toronto Akadeemiliste korp.-ide ?atakse elada ühiselamutes, kuhu va-vahelised
võrkpallivõistlused peetak- rastel raskem sisse pääseda ja mida
se sel aastal 31. jaanuaril; kl. 1 p.i, ka kergem välja üürida. See ei ole
Scarboro College'i võimlates, mis aga päris kohane eestlasele, ke^ roh-igal
aastalon tõmmanud hulk eesfi kem oma isiklikust majast ja aiast
lioorust kohale. Konraldajaks on lugu peavad,
korp. Frat., Estica Tiit Romefi ja T
Carl Pahapill'i abiga Võistlus näib
kujunevat eriti konkurentsitihedaks
Rotalia, Vironia ja Frat. Estica vahel.-
v'.' ;•
„Free 01ympiad'i" tahetakse korra-ta
igal olümpiamängude aastal. 1984
on korraldus lätlaste käes J. Viima-niš'e
juhtimisel Torontos, mille eeltöid
on juba alustatud.
Kevadel 1981 tahetakse läbi viia
E^.S. ^Kalevi 30-e aasta juubeliaktus
Laup., 24. jaan. Toronto Eesti Võit
lejate Ühingu 28<. aastapäeva
Eesti. Majas algusega kl. 7 ö.
Pühap./ 25. jaan.,,Ialihari
Eesti Majas algusega kl. 3 p.l.
Filateelia alalt teame, et kuni 1952
pole eestlasi kunagi kujutatud võõ-
, - icnnp ' r rasteri^^^ siis
.,31. jaan. Hamiltoni Eestfi - eeltööd ilmus ühe jaapani spordiseeria kir-
. niijuti moodusi SJS1 J « « .O
• « *
Reedel, 30. jaan.
los Tartu 'is.
MERIT KAI VABAMÄE-MARMOT
Sundinud 1955. aastal Torontos;
Keskhariduse omandanud Downs-vieW
Secondary School'Js. Lõpetas
University of Waterloo 19791 aastal,
saavutades Bachelor of Science kraadi,
1980. a. kevadel lõpetas Üniyersity
of Toronto Bachelor of Education
kraadiga (Sctence ja Computer
Science älai).:J^tJtab õpingu
to ülllcooli hambaarsti teaduskon-
Seltsi Segakoori ja Hamiltoni Helle
tajate pop-kontsert First Place au
ditooriumis, 350 King St. E., algusega
kl 7'õ. • -
^ Pühap., 1. veebruaril Marie UBI»
. derl mälestus kontsert-aktus EesÜ
algusega kl^ 3 p.l.
möödusi E.SJSI
Kalevil 80-nes tegevusaasta üldse
mida tähistati kodumaal.
iias;
Ämicitia'sse;
^ Laup., 7. veebr. Siaarlašte Ühingia
25-da aastapäeva pidu Eesti Majas
algusega k l . 6 õ.
•i!^.Laup., 7. märtsil TERM' ,;SCungla"
esitab „Kodurnets ja kauged rannad"
Seaieca Collegel aulas a
^ Pühap., 8. -veebr, pianist Michael
%monds1 kontsert Royal Conserva-njtufe-
liaic. .tory. of \MüsJc saalis, algusega ,kl. 4
- ; • ..'v^-
Cendine Baltic)
125 B L Ä K E ST., TORONTO
^Panforthlst lõuna poole, Pape \^
^ - - - ^ ' i vahel, ära keerata Strath-eona
Ave.)
jamargü meie küldmedalimehe
iCristjan Palusalu pilt matshis saksa
maadleja Hornlischeriga.
Mark on trükitud pruunis värvitoonis
ja kujutise algkujuks on nähtavasti
võetud matsh Berliini olümpiamängudel
1936;
Möödunud aastal on ka N. Liidus
käibele lastud 4^kopikaline mark,
millel on ära toodud eesti tuntud
rahvakunstniku, tenor Georg Otsa
portree. Mark on must-valges ja üsna
nägus, võrreldes paljude teiste N.
Ludus väljalastud markidega.
Selgituseks peab juurde lisama, et
Eesti Vabariigis- kandsid president
pätsi portreed märgid 13 mitmesuguses
väärtuses ja 1938 olid neljas
väärtuses margid Faehlniänni ja
Kreutzv*/aidi portreedega. ,: \ i : i
MNASPAUy
KÕRVALAINEID
' Viimasel ajal on tähelpanu juhitud
asjaolule, et kahjustused, mis seni
arvati tulevat viinas, veinis ja Õlles
leiduvast alkoholist, võivad tegelikult
olla põhjustatud neis jookides
leiduvatest kõrvalainetest. Näiteks
' alkoholistide nägemise nõrgenemine
või söögitoruvähk.
Viinas leidub muuhulgas metanoo-h
(puupiiritüs), mis ori ju väga kardetav
aine. Viskis on seda 0,1—0,3
grammi Intri kohta, konjakis 0,4—0,5
grammi, valges viinas 0.2 grammi.
Metanool põleb aeglasemalt, see võib'
minioodi kehasse koguneda.
Peale selle leidub neis ^ jookides
, veel fenooU ja bensooli. Üks ameeri-
,ka uurija on põhjaliku analüüsi puhul
avastanuü, et viin sisaldab u. 30
kõrvalainet, õlu 60 ja vein sadakond..
Veini valmistamisel kasutatakse
peale pärmi tihti ka bisulfitit, mis
on tervisele kahjulik. Inimene talub
päevas 35 milligrammi bisülfiti. Liit
ris veini on 400 mg bisulfiti. Kes joob
päevas poõl litrit veini, võib saada
kolm korda rohkem seda ainet, kui
EESTLANE
VENETSUEELA
ÄRIA/IAGNAAT
. USA esinduslikus majandusajakirjas
„Chief Executive" avaldati jutuajamine
Venetsueela Caracase
,Mo" konglomeraadi presidendi
Harry Männiriga, kes avaldais, arvamisi
vabakaubanduse kaitseks. Ligi
miljardi dollari läbikäiguga ,Aco"
'koosheb 43-st ettevõttest, autode, ga-raazhide,
tööstus- ja põllumajandusmasinate
alal. Selles ettevõttes oli
teed rajajaks direktoriks II maailmasõja
ajal sinna siirdunud E.V. välisministeeriumi
nõunik Alb, Tattar
ja selles oli tegevuses rida eestlasi,
kes nüüd on kõik pepsionärid.
Majandusteadlane H. Männil siirdus
sinna 1944. a. Soome ja Rootsi
kaudu. Ettevõtte ulatust iseloomustab,
et selles on tegevuses 17 ekse-kutiiv-
ja asepresidenti. H. Männil,
koos abikaasa Mašulaga, kes on kohaliku
istanduse,omaniku tütar, omavad
lisaks veel Gosta;Ricas „Motilo-nia''
nimelise mõisa, milles leidub
ka vabaõhu paric pre-Columbia-aegse-te
suurte kivikujude ja altaritega.
Nende Caracases asuvas majas leidub
indiaanlaste skulptuuride muuseum
erakoguna enam kui 2000 eksponaadiga
alates a. 950. Männilid on
kogu aja olnud tihedas. kontaktis
USA ja Kanada eestlaskonnaga ja viibisid
äsja Torontos Korp. Vironia'
80 a. juubelipidustuste!.
• . S. .
...MEIE ELU" ^ , .
lugejad, ärge unustage dmö
. sõpradele soovitamast
E P L KXäHMi 2MHai»<H(a»o«DXKn
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 22, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-01-22 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810122 |
Description
| Title | 1981-01-22-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
äeie Elu" nr. 3 (1614) 1981
LEENA
Sündinud •1959. a. Torontos. Keskhariduse
omandanud Victoria Park Se
condary ^iiooris. Lõpetanud Ryör
gon Polytechnical Institute'i raama
tukögunduse kursuse 1980. a. keva
^el. Töötab nüüd omal alal arstitea
duse raamatukogus §t.' Michaeri
haiglas.
VIVIAN KAY SEPP '
Sfindinud 1957. a. Torontos. Keskhariduse
omandanud Lawrence Park
Coliegiate Institütels. Lõpetas Guelp-
M Ülikooli 1980. a. kevadel B§c. kraadiga
mikrobioloogia alal.
Ilselt kuulub Eorp! Ämicitia'sse.
- on teie maja väärtus?
® Helistage meile! Meie aimame teile tänase turuhSmiiai.
^ Meie müüme MLS kaudu või .eksklusiivselt.:
H : E I N 0^ f Ä R N § Ä L ü •
•Real Estate Broker,: '
DIIBIIIIIBIIIIIIJISIIIIIBIIBIIIIIIlilllllilliBllillBIIOIIDIIBII^
<. i f ^ i k ^ I
REAL ESWE LTP.
1014 Queen St, E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont.M2M2T9
— 21 a. kogemusi kinnisvarade vähendamisel
ANA TAMPÕLD • ' ;:.
Sündmud Torontos 20. juulil 1952. a.
Lõpetanud Dori Mills Coliegiate Ins-tote'i
ja Neuchatel Junior College'i
Shveitsis. 1977. aastal lõpetas Univer-sity
of Toronto Bachelor of Arts (Ho-mours
History). Lõpetas sama ülikooli
1980. a. kevadel Master of Library
Science kraadiga (Hönours)BetaPhi
Mu aunimetusega. Töötab omal alal
Nova Scotia pangas. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Amicitia'šse.
Meie oleme kui põlevad küünlad.
Mõned meist põlevad aeglaselt, väikese
leegiga. Teisedvpõlevad kiiremini
ja suure leegiga. Möödunud jõulude
küünalde • põlemisel kustus 23.
dets. Torontos üks kiiresti ja suure
leegiga põlevaid küünlaid.
Ilma jCoch-Anyase eluküünal kustus
tema pika kurja haiguse järele.
Ei ole vist juhuslik, et Ilma JCochi
eksliibrisel, mis on kujundatud tema
isa, kunstnik Erno Kochi poolt, on
suure leegiga põlev küünal; mis on
Ilma elu ja isiksuse vaimseks portreeks.
•' ;•; V' '
Ilma sündis 1930. a. Tartus ungariv
eesti kunstniku E, Koehi perekonnas.
Eesti saatuse raskete aastate
eel, 1940 asus perekond Ungarisse,
kus pidi uuesti lahkuma idast vallutajate
eest Saksamaale — Kempteni.
Alguses oldi ungari põgenikelaagris,
kus eesti laagrist teada saades, asuti
ümber eestlaste keskele. Mitmekordse
ümbesrasumise pärast õppis
Ilma nii eesti, ungari kui ka saksa
koolides.
Kanadasse ümberasununa peatus
Montrealis, kuni hiljem leidis alalise
kodukoha Torontos. Noore tulihingelise
estlannana võttis osa eesti selts-kondlikifjt
tegevusest, . olles Balti
naisorganiaatsioonis tegev, juhatuses
ja esinaisena. Peale mõningaid
aastaid tõmbus eemale aktiivsest tegevusest,
et pühenduda perekonnale
ja kutsetegevusele. Ilma oli pikemat
aega hambaarsti õena jä assistendina
tegeiv. :
Tundes erilist huvi kunsti ja kunstialalise
tegevuse vastu, olles selle
ala õpingute keskel Toronto Ülikooli
ja Ontario Kunstikooli juures, näeme
teda alalise külastajana kunsti
galeriides ja kunstiloengutel.
Kolme aasta eest rakendus. Ilma
Eesti Kunstide Keskuse ideele, aitab
kaasa kunstinäituste korraldamisele,
võttis osa E KK 1979 aasta esinda j a-
! tegaAlbertasse sõidust sealsete eestlaste
külastamiseks ja Edmontonis
korraldatud ,,Heritage päevadest".
EKK peakoosolek valis Ilma kunstikogu
korralda j aks-kuraatoriks 1979.
a. peakoosolekul.
Mäletame tema ausat iseloomu,
väga abivalmis ja aktiivset kaasaaitajat
ning ideelist võitlejat eesti
kunsti säilitamiseks. Tema algatatud
ja organiseeritud üritused olid läbimõeldud
ja väga elulised. Järgmisena
ette nähtud, oma isa Erno ^ochi
Rekordiliselt külma ilmaga (temp.
hommikul —38°C) pühapäeval,, 11.
jaan. toimunud järjekorras 12-ndal
Muskoka^ loppetil tuli teatavasti
kolm eestlast esimese, kuue hulka!
Pealegi lõpetasid nad raske võistlusa
ilma suurema külmumiseta.
Esialgsed 35 km tagajärjed: '
Eliit: 1) Robert Vellend 2 1.13 min.
•42 sek., 5) Martin Vellend 2.19.58, 6)
Allan Mägi 2.22.47,. 18) Mihkel Väsila
2.39.33. /
20 a. ja nooremad: 3) Mehis Kivi-lo
2.49.09, 9) Miehaei Sadul 3.25.36/
Raavo Lainevool .3.54.30. "
45 a. ja vanemad: Theo Vellend
3.56.49,'Rein Lainevool 4.18.34.
Mitmed eestlased lõpetasid veel 12
km mini-loppeti. Avaldame täpsed
:tagajärjed hiljem kui need on tabu-rgi
ajalehed toovad ära politsei
iseloomustuse kallaletungi ohvriks
langenud ^ 67-aastäsest eestlannast
k\ii tublist võitlejast, kes hakkas
vastu röövhtele kuni talle tulistati
rindu. :
Nägu juba eelmises lehes kirjeldasime,
tungis kolm röövlit Bronx'is
üksikuna eluneva Alice Antoni, korteri.
Ta avas- neile ukse, kuna tundis
varemalt samas majas elunenud 22-
aastast neidu, kes töötas ühe firma
juures pensionäride abistajana. Heiu
ise kadus kiiresti, aga tema kaks
kaaslas; hakkasid nõudma raha ja
puistasid korteri segi. Kui Alice Anton
neid takistas, peksis teda üks
röövel ja lõpuks tulistas.
Pauk i kuulnud naabrid kutsusid
politsei. Hiljem phistati „pensiqnä-ride
abistaja" jä kaks tema kaaslast
—- 17raastane neiu ja 26-aastane mees.
Samuti vahistati kolm tema kaaslast
ühest korterist põgenemisel. Neil oli
mitu tulirelva jä narkootilisi aineid.
Alice Anton oli veel meelemärkusel
Scui politsei köhale jõudis ja ta viidi
haiglasse. Ta on lesk. Tütar on abi-eliis
dr. Arkadius Tamme pojaga ja
poeg on arhitekt New Yorgis.
D
a
B .
a
õ
õ
õ
õ
B
5
õ
õ
D
E
õ
D
m
õ
m
m
m
n
D
Š
m
m
m
õ
5
m
õ
õ
ca
m
m
RÄTIK
I
Muskoka loppetile eelneval laupäeval
oli Robert Vellend samuti võidukas.
Ta võitis 10 km-s kolmekordset
, Muskoka loppeti võitjat Reijo Pui-rast
rohkem kui ühe minutiga: Robert
35 min. 13 sek., Puiras 36.38. Sa^'
mas tuli noorte meeste klassis Allan.
Mägi teiseks ajaga 38.19 ja Uno Li-"
mit vanemate meeste klassis- kolmandaks.
, Aastaid on Florida olnud Kanada
j'a põhja USA eestlastele talviseks
soojenduskohaks kui kodus lumi ja
tuisk teid sulgevad ja rahvast tubadesse
surub. Vanasti oli ka Mianai
Eesti Ühingu, seltsimaja loomulikuks
peopaigaks, et üle mandri kaaseest-lasi
kohata Mitte enam nüüd.
Floridas on nüüd kolm eestlaste
asundust — .põhja-läänekaldaL, Miamis
ja umbes 30 km põhja pool Fort
Lauderdale'is. Miami—Fort Lauder-dale'i
eestlastele ei oleks tõenäoliselt
vaja lühikese vahemaa tõttu kahte,
seltsi. Uue seltsi asutamise Fort Lau-derdale'i
põhjustas kuuldavasti Miami
seltsimaja asukoht. TV andis jõuluajal
ülevaate sellest ümbrusest,
kusjuures mainiti ka, et 1980. aastal
mõrvati seal. 25 inimest. Ka eestlastele
on seal kallale tuldud. Sellepärast
ei teadnud eestlased nüüd ka
kuhu uut aastat vastu võtma minna
CD
S
w
5
ä
a
n
õ
m
a
ä :
• 2
õ
• õ
a
õ
5
•
õ
• 5
õ
. ' õ -
õ
D
a
n
•
õ
õ
5
a
õ
^ õ
D
Õ
Õ
Õ
õ
õ
õ
• 5
£
Balti spordijuhtide koosolekul To^
rontos 13. jaan. 10-e isiku osavõtul
arutati tähtsaid küsimusi ja tehti ot-susi
Balti spordi tuleviku suhtes.
Meenub kavas olnud „Tallinna"
kondomiiniumi projekt aastaid viis
tapasi. Otsiti süstemaatiliselt valmis
või pooleliolevat ehitust eestl?3ste
maja jaoks. Kui sobivat ei leitud,
tehti plaanid 87 körterilise kondomiiniumi
ehitamiseks Pompano Beachi,
Maja oleks ehitanud maad omav
Ameerika ehituskompami tingimu-
Arutati ka eelmist võrkpaliivõistlust et vähemalt pooled korterid olek-
29. nov. Scarboro'Collegels ESS „Ka- sid müüdud ja väikene sissemaks
levi" korraldusel, kus lätlased võitsid ^^^^^^ eestlaste enese valduses oleva
meeste klassis, eestlased jäid napilt: ^ ^ ^ ' ^ " ^ ' ^ ^ ^ ^ i " " ^ " ^ ^ pangaär-teiseks,
leedulased võitsid meeste, v^^e. See raha oleks edasi antud ehi-poiste
ja naiste klassides, tulles siia kajale alles siis kui maja sissekolimi-
Chic^gost. Eesti poisid jäid kolman- ^^^^^^^"^^s- ^^^^ korteriostjäte ni-daks,
naised kolmandaks ning tüd- "^^kiri aga kahanes kui sissemak-rukud
neljandaks. Kuldmedalid said, s^^st ^ehti juttu. „Tallinnä" unelm pu-
I-sele kõhkle tulijad. Korraldajaiks
^
m
m
m
m
a
5
m
m
m
m
m
õ
õ
D
n
m
S
§
m
m
5
m
w
m
w
m
w
m
Cd
no
õ
a
õ
a
EÜ
õ
õ <
a
õ .
Töölt koju jõudes leidis Tar--
mo esiku laualt kirja:
Armas Tarmo!
Meü.Shirleyga tuli mõte minna
linna äridesse. Ma loodan
küll peagi tagasi olla, aga kirjutan
siiski juhuks, kui Sa ometi
enne mind koju jõudma peaksid
ja oma väikest näisukest eest l
ei. leia. . ,
Sind suudeldes Epp
Tarmo vahetas kingad toasus-side
vastu, pani oma jkuue varna,
korjas põrandalt k6kku tänase
postiv ja langetas enese elutoa,
sohva pehmusesse.
Posti sorimise lõpetanud, ajalehe
suured pealkirjad, lugenud
ja^ olles parajasti külmutuskapi '
avatud ukse ees nõu pidamas,
mülega oma nälga kustutada,
tormas sisse Epp rõõmsast erutusest
lõkendades ja hakkas õhi- ^
nai aru andma oma linnaretkest
Ta kirjeldas üksikasjadeni, mida
Shirley endale kõik kokku oH
ostnud ja lõpetas oma räaporti:
„Ja kõik, mis mina ostsin, on.
see", ja tõmbas oma käekotist
välja sinise shifoonrätiku ise
täiest südamest naerdes, nagu
oleks ta mingi hirmus naljaka
karutükiga hakkama saanud.
Epp oli õnnelik shoppija. Oli
ta ostnpd.palju,. rõõmusteles ta
oma jahisaagi üle, kui vähe, siis
raha säästmise pärast.
' „Arvä, kui palju ma selle eest
maksin", liputas ta rätikut Tarmo
silmade ees.
„Kümme dollarit", ropsas see
huupi.
, See tegi Epule veel rohkem
nalja ja kui hinna mõistatamine
ülesse- ja allapidi ükskord õnnelikult
lõppes, teadis Tarmogi, et
irätik, mille esialgne 'hind oli olnud
$4.99, oli erakordsel likvidee-rimis-
väljamüügil pärast mitmekordset
hinnaalandust maksnud
ainult 69 senti.
„See oli.ainuke nii odav ja täpselt
seda värvi, mida ma juba
kaiia olen otsinud", kinnitas Epp
ja demonstreeris rätiku kasutamise
võimalusi/küll peas, küll
kaelas, käerandmel, rinnataskus
ja vöö vahel. Järgmisel hommikul
pärast Tarmo tööle saatmist
hakkas Epp õhinal neid. rakendamise
võim,alusi ära proovima.
Aga, oh häda! Vastupidi tema
lootustele ei Sobinud uue rätiku
värv siiski selle bluusi omaga,
mijle juurde ta oli kaelarätikut
otsinud.
K a h j u , N i i ilus rätik.
Epul ei jäänudki muud üle,
kui ühel ilusal päeval linnatee-kond
ette võtta ja omale bluus
osta, mis 'rätikuga harmoneeris.
See ost õnnestus tal oivaliselt.
Kahjuks pidi ta aga. oma meelehärmiks
kogema, et ükski ta
seelikutest uue bluusiga ei sobinud.
-
Kahju... Nii ilus bluus».
Aga Epul oli õnne. Võttis vaeva,
mis võttis, kuid tal läks korda
ühest väiksest ärist leida seelik,
mis oli nagu loodud tema
(bluusi juurde.
See õnnelik valik äratas temas
|uue idee: „Üks sobiv jakk selle
seeliku juurde ja mul oleks üks
suurepärane kpstüüm!"
. Kuid täi polnud mõtet oma
garderoobist seda otsima hakatagi,
sest ta teadis juba ette, et
ükski tema jakk poleks selle
kombinatsiooni juurde sobinud.
„Kui ma juba mitu nädalat
olen vaeva näinud, et mul midagi
selga panna olöks, millega ma
tõesti j?ahul olen, siis olek^ lausa
rumalnüüd poolele teele jääda",
mõlgutas Epp.
Ja jaki leidmine läks üle ootuste
hõlpsalt. Pealegi sattus ta
odavale väljamüügile, kuigi ^see
aset leidis linna kõige luksuslikumas
äris.
õigustatud utosetundega demonstreeris
ta oma uut kostüümi
Tarmole, kelle pulsi kiirenemist
põhjustas rohkem see, mida
ta nägi, kui mõte Chargexile.
• v;Peaksime kuhiigi minema selle
uue kostüümiga", arvas Epp. .
0$tetigi piletid sümfooniakontserdile.
Kontserdini oli veel küll kümmekond
päeva aega, kuid Epp ei
tahtnud jätta midagi juhuse hooleks.
Ta riietus jälle oma uude
kostüiimi koos kõigi manustega,
kuid —• oh hädal Oma ahastuseks
avastas ta, et ükski ta kübaratest
ei sobinud sellega.
Kahju .. . N i i ilus kostüüm,.
, õnneks oli veel aega kontserdini
ja Epp jõudis omale muretseda
kübara, kindad ja käekoti,
rnis kõik nii omavahel, kui ka
kostüümiga võrratult harmonee-risid.
Täis sügavat rahuldustunnet
hõljus Epp oma unistuste
pilvedel.
Päev enne kontserti helistas
aga Epp Tarmole töö juurde, et
ahastava hääli puistata välja kohutava
mure, mis teda juba mitu
päeva oli piinanud: „Armsam,
meie ei saa kahjuks koos kontserdile
minna." "
:„Miks siis?"
„Ma, olen juba mitu päeva vaevelnud
selle pärast ja nüüd olen
ma lõpuks selgusele jpudnud, et
see ei saa teisiti olla."
„Aga miks, ometi?"
„Ma olen juba kokkii leppinud
Heinoga. Tema tuleb sinu ase-niel."
„Ma ei mõista." '
,,Sa tead, kuidas ma sind kõigest
südamest armastan", katkestas
Epp Tarmo lause, „ja ma
oleksin nii väga.. .väga tahtnud
minna sinuga koos, kuid..."
„Miks me siis ei lähe?" sai Tarmo
rahutuks.
„Meie ei saa, armas, kõige parema
tahtmise juures ei saa.
Ükski sinu ülikondadest ei sobi
minu kostüümiga."
Kahju... . N i i ilus noorik!
' 5
5
I
a
a
n
5
õ
D
n
a
õ
D
Õ
Õ
5
' «
a
a
5
õ
õ
õ
5
D
Õ
Õ
U
õ
õ
I
m
S
2
m
m
5
õ
õ
õ
ä
' 13
n
õ
m
m
> m
a
D
n
5
ä
õ
a
õ
Dl
D
Õ
M
a
ä
a
ä
a
a
a
ä
õ
olid R. Remmel, V. Novek, T. Ilves-
— _ _ jj.^t.^ ^ „„KKaalieevviissrt" .. /
mteämleas tluassnteä itjuas es, uglouoladsatbeg aE KvKää^r ikkoalot s, järgmseks suuremate ürituseks on
läbi vna. Sinu eeskuju aidaku meid
jätkata kõike, mis jäi
runes.
Kinnisvarade hinnad Floridas on
nüüd mitmekordistunud. Kapital
Saksamaalt, "^Kanadast ja teistest
maadest on ajanud hinhad kõrgeks
ning ka Ameerika oma rikastest pole
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-22-08
