Meie Elu = Our life, July 24, 1980

              • S ' i •.
eie Elu'Vnr. 30 * - .J pMe Elu" nr. 10 (1SQ§)
iiiiiiiiiiiiiiiuiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiij^
[ma delegaatide kaudu |
|b taas, et ta on lahu- 1
lks oji võidelda Eesti s
[idu okupatsiooni alt. 1
'iik,|.:\;;:,;:;' '
Ju V^ne imperialismi, i
|kkumise ja rahva ma- i
eit tagasi Nõukogude |
Itkeks. ' i
ineliselt ja kõigil teis- i
liitiliši vange okupee- i
vaba maailma riikide i
tonsulaaresiriduste te- =
hadusvõitlusele. =
]s on olulhie elujõuli- |
Isti keele säilitamisele E
generatsioonidevahe |
list ja arendamist. i
line on lahutamatult 1
itlaskond hindab tun- 1
islik-kultuuriliste jõu- =
lodu, kool, organisat- 1
pste kogudused. =
lisest suurem raken- =
,'use juhtimisele. =
laailmses ulatuses/ |
lielulisi perekondi. i
ihte eesti organisatsi- |
[ritud Eestis tegutse- 5
tega kahjustab Eesti 5
Itänase ohvrita. Selle-' =
Lsioonideja kogudus- §
|:aastÖö panusega. |
võitlus j õu kindlus- 1
lustamist nii geograa- |
|ldamine ja tegevuse 1
dusorganisatsiooni ja 1
lõukogu kaudu. =
hlUllllilitllltllllilllliliiUillliillllllliilH
us
se näis olevat tihedalt
oma kandidaadi ümber,
teatud erivaadetele era-ctsioonides.
[õrrektselt ja ühemeelselt
Kongressi käiiku tekkis' lõ-iludüšviga
sekeldustega
ddendi Fordi segamisega
:a/Oli ometi narr arvata,
president võiks kunagi
Idideerima kellegi juurde
Idina. Nähtavasti mõned
Iki sellist sensatsiooni ja
|i nagu väevõimuga peale
Lmeerikas on peale selle
|(Mke üksikasjadeni aväli-iöbiseda.
; ^ i i arutati hu­lgani
ja Fordi omavahelisi
fensusteni; Fordilt küsisid
Begi; mis kella ajal õhtul
it loobus!
pekitas see Reaganile väga
jomente, nagu oleks ta
Jele tahetakse bonnet kõr- •
(. iVanadei roomlastel oli
• kombeks riigi etteotsa
Jconsulit korraga; kuid
Inud kotgeparemaid tule­ja
võimata ette kujutada/
:a pre^sidendi võimu ja
saaks, jagada kahte võrd-mille
kuniibagi eesotsas
lees — rnõlematel võrdne
|uks on siiski president,
põhiseadus. Selliste lap-
[iifga võidakse välja tulla
imede maal Ameerikas!' .
see on ju vaid aigus. Te-nisteni/
õn veel tükike
3h niisugused, et sündmu-i
ette aimata tänapäeva;
lutika A keerdkäikudes.
[ilsemaksi'ajaks peetakse
simest rhaailmasõda, j a.
vabamaks — vaatamata.
kuningate valitsemisele!
|ivht või teist juhtuda üle-see
ükskõik mis maail-r
võib avaldada mõju po-fukordadele
kodus.
Id heiia tagasi pilk möö­bel,-
siis kui hakati val-residendi
valimistele ja
andidaätide ülesseadmis-aüks
vaagis võimalusi ja
; kandideerimiseks kas
^,es erakonnas. Kandidaa-
|d oma jõudusid; Küsitle-ine.
Praegune president \
siis jällegi populaarsuse
falseisus. Samal ajal näis
jaator Kennedy täht, ja
[adiski ülesse oma kandi-liüdent
Carteri vastu de-
I parteis.
rulid;. sündmused seoses
I olukorrad muutusid pea
)nka saatkonnahoone val-personaali
kinni pidami-igidena
koondas' rahva
tui Ameerika rahva esin-iha,
nii ilagu hädaolukor- ,
M hoiab kokku perelcon-fr.
Senised nurinad ja pa-
:ösutusid tähtsusetüiks
J kogu rahvast tabanud
(Järg. Ihk. 3)
MELJÄPÄEVAL, 24. JUULIL :tHURSDÄY,;IULY' 24
t
•• f
•t
:0 0 9
(Algus esikiiljdy
des, liigutavad ^.põrandal istuvad
võimlejad eAdid kergelt edasi-tagasi.
Meeleolu on piduU'kult ülev.
Järgnevalt on sõna teadustajailt,
Andres Küngilt ja Käbi Lareteilt, kes
kogu õhtu jooksul pikka kava eesti-ja
rootsi keeles tutvustasid. Andres
ja Käbi tervitasid koosolijaid kõige­pealt
eesti, soome, inglise/saksa, his­paania-
ja Küng humoristlikult isegi
vene keeles viidates sellega, et pub-liku
hulgas on okupantide vaatle­jaid).
Paraku tekitas just venekeelne
ütlus mõnede kaasmaalaste hulgas
pahameelt, kes Kiingi „tömbamisest"
aru ei saanud.
KUI KUNGLA RAHVAS . l, :
Festival Gala toimkonna nimel ter­vitas
kokkutulnuid Härry Eichhorn,
tänades esinej.aid( kes ülemaailmsel
pingerikkal koostööl ok tänast õhtut
võimaldanud. '
Ta tutvüstai ja esitles peakonsul
Ernst Jaaksonit, kes publiku hulgast
püsti tõusis, aplausi vastu võttes, ka
Robert Kreenii, Esto päevade kor­raldajat
Toroijtös 1972, Kalju Poppi,
Baltimore E. Päevade üldjuhti 1976
ja Richard NorVelli, Esto 80 ülem-juhtatajat
ning (Rpotsi. Võimlejate
Ludu esimees Bertii Sjöstrandi.
Kõneles aukülaline, haridusminis­ter
Jan-ErikWikström.
Järgnes Rootsi hiünlin ühislauluna
ja siis teadustas Käbi Laretei eesti
vanajhead kommet suurte kokkutu­lekute
puhul laulda „Kui Kungla
rahvas kuldselj aal..." mida hoog-sajit
ka tehti.
Järgnes ühendatud võimlejate
poolt esitatud Hikumiskool eesti vii­side,
• nagu „Eläs metsas Muti
' onu...", ,,Mayaatsin paadist kiikri­ga",
aga kaLõuna-Ameerika tempe­ramentse
„Samba" saatel. Niihästi
ühendatud võimlejate liikumiskooli
'keerulised harjutused kui ka nende
palli võimlemine laksid sujuvalt.
Tarmukalt esinesid rahvatantsude
ajalkapäris^pisikesed.paarid, ilusad
ja värvirõõmsad rahvariided tõstsid
meeleolu.
KALEV-ESTIENNE
• Enijie pikeniat vaheaega nägime
vaHkrühmade lindivõiml^mist, tume-siriistes
trikoodes „Kalev-Estienne"
tüdrukud kollaste paeltega ohd kui
sümboolselt lehvivad rootsi lipud.
Neid tutvustades ütles Andres Küng,
et need tütarlapsed on öipa konti-
;nendil sarrja populaarsed kui ,,Idla-tüdrukud"
siin. Järgnevalt tutvustas
Käbi Laretei sõolo-võimlejat Kathy
Tihast, 16-aastast Kanada noorimat
olümpiavõimlejat, ke^s esitas nõudli­ku
ühenaise programmi. ;
Laslevõimlemirie, kus mõni poiss-
, ki paistis tüdrukute hulgast silma,
valgetei dressides oli lõbus ja tegi
ka esinejatele endile palju lõbu, eriti
fcui -võimeldi„Pöialpoiste laulu" saa­tel
Lumivalgekese filmist.
. Pärast pikka vaheaega, kus üldises
sõelumises jäästaädioni pikkades
koridorides kohtas mitmeid kaas­maalasi
lähedalt ja kaugelt, algas
kava teine osa, mille alguses paelus
Leida Leesmenti i/alikrühmadele sea-
' tud .iVõitlus hea ja kurja vahel",
musta, punase ja valge vahel, mida
sümboliseeris neis värves, võimlejate
riietus.
Teine kaväosä teema oli isamaali­kult
ülendav, teemadeks „Agä üks­kord
algab aega" ja Epiloog, milles
segakoor esitas Lüdigi „Koit", Juhan-
Aaviku hümniJiku „Hoia Jumal Ees­tit"
ja Vettiku„Su Põhjamaa päike­se
kullast", mida kaasaI laulsid kõik
• esinejad, Pallivõimlejäd olid ,süm-
: boolselt riietatud niustädesse, -^alge­tesse
ja helesinistesse trikoodesse.
Leesmenti Malmö-tüdrukuid/tut­vustas
Küng kui „maailmakuu susi,
kes tegutsevad juba 25 aastat Ja on
esinenud isegi Osakas, ^ Jaapanis",
„Unelm" oli nende esituses sugestiiv-
• • ne.--
. Võimlejad valgetes pikkades rüü-
. des kitsa sini-musta^alge paelaga
seeliku allääres, :
Mõjuv oli. ka soolo-võimlemine..
Lõpupilciina paelus - mustades trikoo­des
võimlejate sõõrikujulised grupid
: väikeste lippudega käes: keskel ees-
. ti rahvusvärvid, kõrfväl Taani ja
Rootsi, ka Norra ja ^oome;. ning Is­land.
Jõuliselt/ kajas ,.Mu isamaa,
mu õnn ja rõõmi.." kõikide suust.
. Kogu Põhjala lipukeste lehvitamise­ga
lõppeski Esto-80 tõmbenumber
pikkade tormiliste laplausivöogude
saatel. (EPL) /
STOKAJÄSTUSEb SAKSA
:GEISLINGEM (,Meie Elu" kaastööliselt) Eesti
Stokholmis leidsid sageda ja heatahtliktt vastukaja saksa ajakir­janduses
ja T¥-s. Nii kirjutab nimekas päevaleht ,,Die Welt" oma
12. juuli numbris pealkirja all „Päevadokuiiient":
Esto '80
toi, Jüri R«
mas: Tunise
ep üldjuhid. Vasakult Rein Tubin, Lembit Leetmaä, Eero T
(laulupeo .toimkonna esimees), Harry Truus, orkestri dirigent Harry Sernklef ja Too-
(Foto— Trummer)
„B.ootsi pealinnas demonstreerisid
eile üle 25.000-nde eestlase Eesti va­baduse
eest. Eestlaste maailmakong­ress,
millest võttis osa selle rahva
liikmeid läänes, avaldas üleskutse,
milles öeldakse.. ."Järgneb üleskut­se
täielik tekst.
Sama leht kirjutab oma H. juuli
numbris:
„Nõukogude vägede väljaviimist
Eestist ja demokraatliku põhiseadu­se
kehtestamist nõudsid eesti eksiil-organisatsioonide
250 delegaati oma
maailmakongressil Stokholmis. Nad
apelleerisid kõigile natsioonidele jä
rahvastele, protesteerides inimõigus­te
rikkumise vastu Eestis. Eesti oku­peeriti
1940. a. Moskva poolt."
Pealkirja all .Afganistan 1940" kir­jutab
,,Die.Welt" 12.. juulil:
SIMMUST-VALGE;; .
„Stokholmis lehvib lipp, mida Eu­roopas
pole enam ammu näinud:
sini-must-valge. Eesti iseseisva Vaba­riigi
värvid, mis 1940. a;Hitler-Sta--
• lirii pakti tulemusena loovutati Kol­manda
Riigi poolt N. Liidule ja pu­naarmee
poolt okupeeriti;
' Hind, niille eestlased selle ..vabas­tamise"
eest N. Liidu poolt — kes
loomulikult ka „appi kutsuti" — pi­did
maksma, oli kohutav: kümned
tuhanded küüditati, tuhanded lasti
maha. Viimane Õigusepärane riigi­president
Konstantin " Päts kadus
nõukogude vangistusse. Kümned tu­handed
põgenesid paatidega Rootsi.
Nemad ja nende järeletulijad pole
oma kodumaad unustanud, mida
tõendavad need päevad Stokholmis.
Need Euroopa rahvad, kel on olnud
rohkem õnne kui eestlastel, ;peaksid
sellele mõtlema, et ei tarvitse minna
Aasiasse või Aafrikasse, et leida rah­vaid,
keda enesemääramisõigusest
ilma jäetakse, priti seoses olümpia­regatiga
Eestil; pealinnas TalHnnas,
peaks ka sellele mõtlema, mis toi­mub
nõukogude võimu kulisside ta-ga.";-.-//';/.
• ^.r-^--
monstr^risicJ eile vabadusmärsiga
läbi Stokholmi Eesti annekteerimise
vastu N Liidu poolt ja olümpiarega­ti
boikoteerimiseks Tallinnast. Rong­käigus
kaftti transparente nagu „Va-badust,
Eestile", „Võidelge nõukogu-de
imperiajismi vastu" ja „Ei olüm-piämängiideie
okupeeritud Eestis". '
Pealkäirjä äll,,Eestlaste protest-marss"
märgib „Augsburger Allge-meiiie":
Umbes ip.OCS) eksnl eestlast de­monstreerisid
vabadusmärsiga Stok-hoithis
Eesti annekteerimise vastu
N. Liidu pöölt Teises maailmasõjas
ja nõudsid olümpiaregati boikoteeri­mist
Tallinnas. Eksiileeslaste 3. maa­ilmakongressil/
vastuvõetud üleskut­ses
nõutakse nõukogude, vägede väl­javiimist
Eestist ja demokraatia
taastamist." / i
TV-S| edastati IL juuli õhtul pilte
eestlaste rongkäigust ja meeleaval­dusest
Stokholmis. öli näha osavõf
jaid, lippe, locisungeid ja eestlaste
asukohamaadele vihjavaid plakatei3^
Näidati ka rahyahulka ühel suurd
väljakut j a kõnemeest'puldis.
TV STES
Osa Kalev Estienne võimlejaid jäästaädioni õues enne Festival G ^ ^ algust. Ees, vasakult: Annelte
Grott, Piret Jõgeda, Karin Viinamäe, Anne Kungla, Linda Tulving, Cynthia Ridge. 2. rida:. Ivonne
Krott, Kaja Kasekamp, Patricia Herbstert, Eha Kajak, Liisa Kaunismaa, Leida Kilu, Piret Kreem,
Tiina Pajos, Silvia Btrk, Merike Toomes, Kathy Tihane ja Julia Rutter. Foto — Elna Kuiigla
. U l m i s ilmuv „Südwest-Presse" kir­jutab
12. juulil:
„Peaäegu 10.000 eksiileestlast de-teaduštaja
kui ka saksa TV-kor-respondent
Stokholmis märkisid, et
10.000 ief^stlast nõudsid Stokholmis
toimunud eestlaste 3. maailmakonve-rentsi
puhul vabadust ja enesemää-rainisõiguät
Eestile ja protesteerisid
olümpifeiregati 'korraldamise vastu
okupeeritud riigi pealinnas. Korres­pondent
märkis veel, et Stokholmis
polnud esindajaid N. Eestist, kuna
seal on praegu reisikeeld. Edasi tä­hendas
ta, et olümpiaregati algus
langeb kokki! Eesti okupeerimise 40.
aastapäevaga. Kogu saade kestis päe­vauudiste
raames umbes 3 minutit.
Saade korrati lühendatud ku^jul veel
hilisõhtul.
Kuna mõned leheteated on pärit
Säkša Pfesšiagehtuurist ja šuuragen-tuurilt
Ässösiated Press, võib arvata,
et teade Eesti Päevadest käis läbi
kogu saksa ajakirjanduse, välja af-yatüd
pahempoolse kallakuga publi­katsioonid.
:^ -kk-.
0 oo
(Algus lk. 2)
õnnetuse kõrval Seda olukorda
/ mõistis ka president Carter täiesti
ära kasutada.
Järgnenud kähmlustel kandidaati­de
vahel Süüdistas Kennedy täiesti
õieti president Garterit| võitlusväljalt
tagasitõmbumises. Sobis aga viima­tisele
väga hästi> et näida alaliselt rii-
':, giasjade eest valvel ning mures ole­vana,
mis oli rahvale meelt mööda.
Võime kujutleda, et enne novemb-ri-
valimisi võib juhtuda mõndagi sar-
(Algus esiküljel)
ma Karl Eduard SÕödi sõnadele kir­jutatud.
...LauI". Puhkpilliorkester
esitas Raimund Kulli rahvaviiside
popurii.ja Eduard Tamme„Kalev ja
Linda"! '
OvatMoöhid sundisid palasid .kor­dama.
iJa lõpul said 'üldjuhid- oma
traditsiöoni-lised kuhemid liiri. Kui
laulupeotoimkonna abiesimees /Mak- .
sin Lääts lõpusõna ütles, siis soovis
ta, et laulu lõpp oleks uue Jaulu algu­seks,
ja et eesti rahvas 'kord saaks/
.jälle ühes koos ja ühisel laulupeol
laulda.vabal kodumaal, .
ESTÖ-ESIMEHE//
LÕPPSÕNA./
Laulupeol tolmus ka pidustuse lo-,
pusõna ütlemine Esto-80 peatoim/
konna poolt. Peatoimkonna esimees
Richard Norvell üties muuhulgas:.
—^.Esto-80 pidupäevad on möödu­mas
ja kuna, see on viimaseid suur­üritusi
sellise . suuie rahvahulgaga,
tahaksin siin tänada kõiki Esto peo-
•komitee toimkondi ^ja juhatust, kes
on kolme ettevalrnistusaasta jooksul
ohverdanud tasuta oma vabast ajast
lõpmatul arvul tunde, päevi ja näda­laid.
Ligi tuhat inimest.on töötanud
'kaasa nendes toimkondades. Samuti
täname kõiki Esto komiteesid ei:i-maades
ja nende-esimehi/.
---Selle löö tagajärgi 0 näi-.
nud:' —- eesti rahvuslippudega .üle­ujutatud
Stokholm, Rootsi massi­meediumi
harukordne ja.: südamlik
suhtumine eestluse probleemidesse,
hea ilm, ja et mitlG unustada eri.
maade eestlaskonda, kes riii suurel
hulgal kogunesid.pidustustele — kõi­ge
selle alusel,võime ütelda Esto-8Ö
õnnestus. Änclku see kõik meile jõu­du
jätkata •võitlust eestluse säilimi­seks/
Eesti rahvas on üks ühine ter­vik
õlgu need paguluses; või kodu­maal.
Andku Ju..mal meile peatselt
iseseisvust. •.
— Esto-80 ülemaailmsed komiteed
i)solekul ükshääl-raalia;
kutsele ja
otsustasid ohia kpi
Selt, järgneda Austi
korraldada IV ÜEP 1983: aastal Aust­raalias.
Ja soovitada sellele järgnev
y ÜEp leiaks aset .Põhja-Ameerika
idarannikul juba 19&5 või hiliemalt
1986::(EPL/K). : /. ' • :
nast ootamatut, mis kõik senised
kaikulatsioonid võib kummutada
ning tuua ootamatuid tagajärgi. Ku­jutlege
näiteks, et president saab
just enne valimisi ameerika pantvan­gid
Iraanis! vabaks! ,
palume talitusele anda KUMI
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
(Algus esiküljel)
valiluse jätkuval toetust eestlaste
kultuurilisele tegevusele, eriti kooli-
"dele, ja eesti organisatsioonidele./
ÜHISED.;EEŠMÄRGro..'
Hoogsa tervitussõnavõtüga esines
Eesti Vabariigi esindaja, peakonsul
E: Jaakson New .Yorgist. Ta ütles, et '
kui vabade eestlaste, esindajad oh
ülemaailmselt kokku tulnud, siis on
neil. moraalne Õigus eesti rahvuse
nimel seisukohti võtta. Meil eestläs-
4ei erimäades võivad vahest olla eri-.
nevad eneseväljendused, kuid meid
ühendavad ühised eesmärgid, . meie
rahvuslipp ja. rahvushümn. Valitsegu,
jätkuvalt koostöövaim vabas eest-iaskonnas.-
Meie iseseisvuse taasta-,
misele on legaalsed alused. Eesli Va­bariigi
esindused püsivad mitmel
. maarja nad on täitnud oma ülesan-
. deid oma parima' arusaamise järgi
Balti riikide, esindajad ön seejuures .
tihedas koostöös. Lääneriigid on ha- •
kanucl meist nüüd ..rohkem aru saa­ma.
Juhtlause all :„Vabadusl: Eesli/
le!" andku Rahvuskorigress /jõudu
meie .tööle. • •
Edasi tervitas Saksamaalt saabu­nud
Balti Landmannschaflide Liidu
esimees Rudolf' von Wistinghausen.
Ta soovis Eesti Iseseisvuse taasta-mist
nii kiirelt kui \'õima 1 ik. „Küik
bai tr sakslased on teie sõbrad. JuniaJ
õnnistagu.teid!" lõpetas ta -oma soo-.
. jasõnalise tervituse. Dr. Olof Aule tõi
Saksamaal töötava . Balti Komitee
tervituse ja EKN- esimees U..Peter-soo
andis edasi Kanadast senaatori­te
Paul Yuzyk'i, Ä.. Thompsöni ja S,
Haidasz' .ja parlamendiliikmete W.;
/Baker jä K. Robinsoni tervitused,
mis võeti vastu kriduavaldustega.:
Järgnesid .maade keskorganisatsi-
. üonide. esindajate tervitussõnavõtud
koos lühil<este ülevaadetega maade
eestlaskondade - .tegevusest, tllemaa-ijmse
Eesti Kesknõukogu tegevusest
kõneles pikemalt ^ esimees Ilmar.
Pleer. ta märkis/ et ÜEKN üheks
tähtsamaks ülesande.ks on vaba maa­ilma
eestlaste koostöö •süven.damine.
Ühtlasi märkis ta Nõukogude Liidu
dekoloniseerimise nõude aktsiooniga
ukrainlaste ja valgevenelaste ball j
rahvaste võitlüsrindesse kaasatõm­bamist.
Edasi tõid tervitusi ja esitasid üle-
Vaaleid maadelt keskorganisatsiooni­de
ja seltside esimehed: Äustraaliasl
Raivo Kalamäe/ Belgiast/PaurOlier,.
Hoi 1 andist Viima • Beii nfante-Said 1 o ,
, Inglismaalt Väino Pärtel, Kanadast
UdoPetersoo,. Saksamaalt Johannes;
Västrik, USA-st Juhan Simonson. ja
Rootsist Ahti Pae. ,
STOKHOLM (EPL) - Seoses Esto
teatriprogrammiga on „Dagens Ny-heter"
intervjueerinud kirjanik Il­mar
Külvetit selpuhul, et tema näi-;
dendi „Sild üle mere" puhul on esile
loodud erinevaid arvamisi ja protes­teeritud.
Refereeritakse lühidalt näi­dendi
tegevusi.
Ilmar Külvet ütleb, et:tema .näi­dendi
peasihiks on õhutada eestlaste
ühtehoidmist.. Külvet puudutab ka
oma näidendit „Suletud aken", mida
pole tahetud esitada Kanadas. Ta
väidab, et näidendi vastu töötavad
endised ultrakonservatiivsed .sõjame­hed
ja pohtseinikud, kel on mõju To­rontos.
Järgnes vaheaeg, mille järele toi­musid
Rahvuskongressi ettekanded.
Ettekanded esitati neljal põhiteemal..
Noortetöö alal kõneles teemal
,:Noortealaseid tööülesandeid" mag.
Tiiu Salasoo Austraaliast,/ . teemal
„Kodumaa ja meie" refereeris Agu
Kriisa Rootsist, ,,Valis- ja Vabadus­võitlusest"
kõneles Juhan Šimonson
USA-st ja „Eesti rahvuskultuuri vil­jelemist"
Avo Kittask- Kanadast-
Igale ettekandele läbirääkimised,
• kus lähemalt käsitati või täiendati
ettekandeis esitatud küsimusi;
Ettekandeile järgnes resolutsiooni­de
.vastuvõtmine.. Kõigepealt võeti
vastu Rahvuskongressi deklaratiivne
üldresolutsioon. Selle resolutsiooni
juures soovis: Arvo Horm välja jätta
"kaks viimast punkti (XIII ja XIV),
niis kõnelesid eestlaskonna geograa­filise
ja. poliitilise killunemise välti-
' misest ja eestlaskonna tahle avalda­misest
maade esinduskogude ja üle-iTiaailmses.
ulatuses Ülemaailmse
Lesti Kesknõukogu -kaudu. A., .Hormi
eilepanek sai ainult ;kümrnekond.
.iiaält poolt ja.kogu resolutsioon võe-i'
muutmatult ühel häälel vastu.
^Resolutsioonid on avaldatud eraldi).
Peale üldresolutsiooni võeti ühel
häälel vastu rida resolutsioone ühen­duses
.esitatud ellekandeiga. Lõpuks
võeti vastu manifest vahadusnõude
/demonstratsiooni (rongkäigu) lõpuL
vastuvõtmiseks.
Rahvuskongressi lõppsõna ütles
kongressi toimkonna esimees Mihkel
Jüris, mille järele üksmeelne Rah-
'"^uskongress lõppes hümni laulmise-
.'Ra.: . • V /; • /': /.
ö>Nelikiimmendiiks kallaletungi Ka­nada
välisesindajatele viimase 18
kuu jooksul teeb muret valitsusele/
Samal ajal on toimunud 19 sissemur-du
ja 20 pommiähvardust Kanada
välisesinduste vastu. Välisministee­rium
kulutab miljoneid dollareid
ülemeremäades asuvate esinduste
kaitsevahendite uuendamiseks ja
kuulikindlate autode 'ostmiseks.
Keskmiselt on üks juhus päevas.
VTälisministeerium ei loe kõiki kal­laletunge
välisesindajatele isoliitill-seks
ja ütleb, et enamik rieist on
röövkallaletungid. Samuti ei nimeta­ta
millistes riikides on see toimunud.
® Relvade kandmise keelu tõttu Ka­nadas,
ei olnud USA Vabariiklaste
partei presidendi kandidaadi R. Rea­gani
ihukaitsemeeskonda võimalik
paigutada Detroidist üle jõe asuvas­se
Chathami linna hotellidesse. Sa­muti
ei saadud registreerida Kanada
hotellidesse relvastatud osariigi po­litseid,
kes olid kohale toodud kon­verentsist
osavõtvate kuberneride
kaitseks. Konverentsist osa võtvate
delegaatide arv oli umbes 20.000.
<ö Frantsusemaal asuvas Teise Maa­ilmasõjas
langenute kalmistul on
maetud üle 2800 kanadlase, kes lan­gesid
juulis ja augustis 1944 ä. Huli­gaanid
on purustanud nüüd 22 lan­genu
mälestuseks püstitatud mäles­tusmärgid
ja värvinud langenutele
püstitatud ausambale »,Peata juutide
sissetung". Need 22 langenud olid
juudi päritoluga/
® ÜSA kõrgemad ametnikud on pa­hased,
et nende palk on tuhduvalt
madalam kui on seda samal kohal
teenival Kanada ametnikul. /Võrdlu­seks
võib tuua väHsministri abi pal­ka:
Kanadas on see |85:000, kuna
ameerika ametivennal ainult $60.000
aastas. Ameeriklaste põhjendus kõr­gema
palga saamiseks on, et nende
ülesanded ja vastutus- on tunduvalt
suuremad" ja'neil tuleb teha otsu­seid
globaalses ulatuses, mida ka-nadlastel
kunagi ette ei tule.
® Itaalias said pulmatordi küünalde
süütamisel kergemaid pöletishaavu
kaks kelnerit ja kaks pulmalist. Pul-matort
plahvatas küünalde süütami­sel.
Kondiiter arvab, et ta tarvitas
tordi valmistamisel liiga palju alko-
. holi.,
<n) Vene teadeteagehtuur ,,TasS" süü­distab
ameerika CIAd. ja NATO riike
noorte salaagentide ettevalmistami­ses
ja väljaõppes. Tassi teatel toi­mub
agentide ettevalmistamihe Ing­lismaal
•lasuvates ukraina poliitiliste
põgenike laste suvekodudes, kus õpe­tatakse
ja varustatakse selleks vär­vatud
üliõpilasi olümpia vastase kir­jandusega
ja saadetakse siis Nõuko­gude
Liitu turistidena.
® Ameerika t)hendriikide lõuna ossiv
riikides esineva enneolematu kuuma­laine
tõttu, kus temperatuur on ju­ba
viilttarie feolm nädalat üle 100
kraadi F. järgi, ön surmasaanute arv
tõusnud löOÖ lähedale,
ö Islami vähsministrid 40-st riigist
otsustasid oma «konverentsil pales-tiiiilaste
nõudel leida võimalusi riiki­de
karistamiseks, kelle Iisraelis asu-vaö
saatkonnad on paigutatud Je­ruusalemma,
Ainukese Euroopa rii­gina
kuulub sinna Holland:
EešMos$&i^tiikkU$ vene reisilen­nuk
liiS rekiJÄ^ft. kõik said surma.
Suuruselt on see teine teadaolev len-nüõnnetüs
Nõukogude Liidus viimas-te
aastate jooksul. 1972 aastal huk­kus
lennuk 1?6 reisijaga, olles teel
l^arilsist Moskvasse*
lelix Allik suri
mis
Torontost Ülemaailmsetele Eesti
Päevadele šõhnsitd õigusteadlane Fe-lix
Allik suri 18. juulil Stokholmis
ajurabandusse. Tä haigestus püha­päeval,
13. Juulil ja viidi haiglasse,
kus süriÜ järgnes reedel. Kadunu
abikaasa sõitis pärast haigusteate
saantist Rootsi r
Felix Alp oti kodumaal advokaat
ja töötas Torontos ühes advokaadi-firmas.
Hästi tuntud ta oli muusiku-m,
olles paljude aastate kestel Vana
Andrese koguduse organistiks. Leina­ma
jäid abikaasa, tütar, sugulasi,
sõpru ja Korp! Sakala pere.
Kirstupanek toimub Toronto Va­na
Andrese kirikus esmaspäeval, 28.
Juulil ja matus 29. juulil.
yr^epQ kogemustega
rätsep õmbleb
peestele Jo noistele
- ^ K O S T Ü Ü M I D
--MANTUD
kvaliteet materjalid
7 Rivenriew Gardens (Bipor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
M 416/769.9535
Rudi H. Schneider