Meie Elu = Our life, July 24, 1980

              m
L i i i n i i n , i i j , i n , i i i I I I III ,111II HIIU " i m n
, lULY 24 ^Meie Elu'' nr. 30 (1588) 1980
oaa
• ,4 - a - •
- Publishedby^ Estonian
nian House, 958 Broadview
Go. Toronto Ltd., Esto-Äve.,
Toronto, Ont. Canadä.
Tel; 466^951
Toimetajad: M. Rebane ja S.VeidenbaunK Toimetaja New
Yorgis B. Pärming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J>,
USA. Tel. (201) 262-0773. r
,,MEIEELy" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetas ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada — Tel. 466-0951.
\--iA i^'':. -^^^^^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 pJ., esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. taup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas — } a. $27.00, 6 k. $14.50, 3 k.
19.00. USA-sše - 1 a. $29.00 6 k. S15.50,3 k. 9.50; Ülemere-maadesse:
la. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: fa. 114.50, 6 k.^^^^$^ lennu;—
USA-šse: 1^. $16.50, 6 k. $8.25 Lennu
: I a. $32.75,6 k.
: esiküljel $4.00,
Üksiknumber —.50^.
Küulutushinnad: 1 toll üh(
tis $3.75, luulutuste küljel $3.50.
iStiilillllllllliliiilllllllililllllliilililltiiiilllilltllllilllH
Mida püüdsid Moskva tsaarid saa­vutada
käimasoleva Olümpiamängu*
dega Moskvas? See küsimus on hor*
maalne ja sellele küsimusele on vä-lisajakirjaniktid
piiüdnud vastust
leidad Kuid tuhandeid miile Nõuko­gude
Liidus reisides ja paljudega
vesteldes, õiget vastust pole saadud.
Vastus tohiks olla enam-vähem
samane, kui sama küsimust esitada
Heistele maadele, ke^ on Olümpia
mänge korraldanud. Kui siia lisada
variatsioonid, mis tingitud Nõukogu­de
Liidu erilisest'ipoliitilisest, majan­duslikust
ja sotsiaalsest olukorrast,;
tohiksime saada iteatud pildi.
Kõigepealt prestüzh. Kas oli see
Saksamaa, Soome, Kanada, Mehhiko
või mõni teine ma i, olid kogu maa­ilma
silmad nendel maadel mängude
eel, ajal ja lõppeljles. Prestiizhi oli
Nõukogude Liidul kõige rohkem tar­vis,
sest venelaste rinnapaisutanüne
ion alati tulnu^ alaväärtuse komplek­sist:
mida suurem kompleks, seda
sügavam rinnahääl ja seda raskemad
sõnad. Venemaa ön alati olnud Eu­roopa
taganurk ja Siber tema taga-maa.
Venemaal on alati olnud oma ülem­klass,
enne ohvitserkond ja tsaari
: ümber kogunenud hoovkond, nüüd
ohvitserkond ja kompartei ülemkiht.
Mähvas enne ja nüüd on pidanud pis­kuga
läbi ajam^ ja püüab ka praegu
elu sees lioida.l Kas tsaaririigi püsi­des
oleks tehniline edu olnud saina
kui praegu, ei |Oska keegli oletada.
Aga ometi ön Nõukogude Liidus
rohkem kui 60^astaga midagi tehtud
ja seda võinuks nüüd näidata. Seda
lootis Kremjl näidata sadandeile tu­handeile
külastajaile ja tuhandeile
sportlastele paljudest maadest. See
olnuks prestüzh ja tohutu, tasuta
reklaam, mis oleks kandunud kõik­jale
üle maailma, pealegi poliitiliselt
ebaküpse noorsoo poolt, kes oleks
näinud ainult ilu ja joovastust. Lää­nemaade
boikoti tõttu on see rek­laam
ainult murdosa loodetust ja
sissetung Afganists^ni on viinud
prestiizhi madalselsuie.
Kuid sadandete tuhandete väliskü­laliste
vastuvõtt ja nendega läbikäi­mine
oleks Innustanud ka N. Liidu
oma rahvjfst ja toonud neile värsket,
kuigi võimu poolt kardetud õhku
halli eluvoolu. Sadandete tuhandete
väliskülaliste asemele saabuvad ai­nult
kümned tuhaii|ded, kes kaovad.
omarahva massi, kui tina tuhka.
Värske õhu asemel vabast maail­mast,
jääb pärast Olümpiaadi neile
vald küsimus: miks? Vastus sellele
küsimusele levib peagi ja jääb vene
rahvale aastatepikkuseks anitluskü-simuseks.
•' Muidugi'. lootsid Kremli isandad
olümpiaadist ka dollaritulu. Kuigi
Olümpia ettevalmistused nõuavad
Moskvalt suuri kulutusi, kuid need
tehakse ruiiades ja välismaalased
toovad sisle väärtuslikku valuutat
dollarite näol. Kuigi Moskva kassee­ris
suurema osa dollareid juba am­mu
enne mänge, ometi jääb miljo­neid
dollareid saamata nende hulka^
de arvel, kes tulemata jäidi
Kuld vaatamata paljudele külali^
te ärajäämisele, on Moskva võimu­mehed
endiselt hirmul. Moskva Oli
täidetud patmlllvast miilitsast, nagu
kartuses, et Välismaised diversandld ,
midagi ette võtavad või kuidagi või­mu
ja korda kahjustavad. Sõjaväe­laste
hulgaline arv Olümpia rahva
pildis peab paratamatult silma hak-kma
nii omadele kui väliskülalistele.
Need on hulja, rahvusvahelise spor-dlnoorsoo
traditsiooniliselt vabad pi­dustused,
millišell Moskvas peab
püssitäägiga korda hoidma. Silt kau­gelt,
ei oska sellele nähtele ühtegi
muud seletust anda kui; et see on jta
Nõukogude Lü^
Otsides vastuseid Nõukogude
püüdlustele ja tulemustele, on püüd­luste
kõrval tulemused nigelad, kui
mitte isegi negatiivsed. Kõigepeall
polegi see Olümpiaad, kus võistle­jaiks
ainult nõukogude oma mehed
ja naised ja vähemate maade
sportlikud esindajad. Need on nõu­kogude
sportlikud mängud, millest
vaba maailm ei soovinud osa võtta...
See toobki meid tagasi Afganista­ni
invasiooni ja tapatalgute juurde.
Ikka veel ei ole selge, milleks
Moskval seda invasiooni ja
nii suure kiirusega tarvis. Et see siis­ki
teostati paraja vaheajaga Olüm­piaadi
algusest näitab, et Nõukogu­de
Liidu valitsejad on teostanud ühe
suurema polittillse ekslkälgu ja on
määrinud oma nime just enne Olüm­piaadi.
Sarnane eksisamm vUks po­liitilised
juhid demokraatlikes maa­des
pikemasse erru. Kremlis ei ka­rista
neid keegi,. kuna rahval puudub
sõnaõigus.
LUGEJA KIRJUTAB ailillliliiillllllllllllllllllllillllillltlllilllilillllillllllllll^
j;Mcte Elu" avaUah rYiedsa&ti
oma lugiejäte mÖttcavoldtisi ka
neid mis eiühtu ajalehe seisükoh-iadega.
Palume kirjutada kokku-^
võtllkult ja lisada oma nimi P
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamfita.
OlümpiB "rahures&tV'toimub k& okupeeritud pinnal rahulikult.
meva põnevamaks problee- mitmeid ringreise ja külastas kokku |
miks on võidujooks relvastuse alal.
Selle tulemuseks võib olla uus maa­ilmasõda,
kus võideldakse moodsai­mate
relvadega, relvastatud rahu,
kus mõlemad pooled on hambuni
relvastatud ja kumbki pool ei söen^
da alustada sõda, olles teadmatuses,
millega see sõda võiks lõppeda.
Lõpuks võiks aset leida ka võidu­jooksu
unustamine relvastuse alal,
'kui leitakse uued alused kestvaks
11 riiki Euroopas, Aasias. Aafrikas
ja Ameerikas. Kõikjal võtsid teda
vastu riigipead ja tohutud rahvahul­gad.
Ta ei kordanud igal maal üht
ja sama vaid riigimeheliku tarkuse­ga
rõhutas seda, mis antud maal võis
. olla oluliseks probleemiks. Nii rää­kis
ta Aasias usundite võrdsusest,
Aafrikas rasside vastastikusest salli­vusest,
raudrimba taga, Poolas, ini­meste
võrdsusest, vabadusest ja ühe-rahuks.
Viimases suunas töötab, õiguslusest.Kesk-Ameerikas, Mehhi- |
paavst Paul John II. Riigijuhid Eu­roopas
töötavad relvastatud rahu
suunas Ja N. Liit teeb erilisi pingu­tusi,
et mitte kaotada oma praegust
positsiooni, kui maailma sõjaliselt
kõige võimsaim riik. Moskvas ela­takse
veel praegu Stalini arusaami­se
'kohaselt, et ükski maa ei taha sõ­da
ja sõda kardavad kõik. riigid, väl­jaarvatud
N. Liit. See hoiab, N. Liidu
erilises positsioonis, kust ta võib
oma sõjalise üliyõimsusega ette dik-tateerida
teistele riikidek oma ta­het
ja ,,Moskva Rahu".
ÕIGUSLIKUS ÜHISKONNAS
POLE TARVIS
Selles arvamises on paavst Paul
Johh II, kes pärineb Poola tööli'spe-rekonnast
ja on teadlik sotsiaalse­test
probleemidest mitte üksi kom­munistlikus
Poolas vaid kä kõikjal
mujal.
Ta on veendunud, et peale töölis­konna
kõik teised, riiklik bürokraa­tia,
kaasaarvatud sõjavägi, politsei
ja kohus, tööstuse kaubanduse ja
panganduse juhtivad isikud omavad
suuremat mõju riigi poliitilisele juh-
. timisele kui tööliskond. Oma õiguse­ga
streikida tööliskond saab |aodel-da
enesele paremat töötasu Jai sood­samaid
töötingimusi aga mitte õig­lasemat
ühiskondlikku korda, mis
tagaks kestvat rahu.
Oma vaadete ja tõekspidamiste
selgitamiseks Paul John II teostas
„Meie Elus" nr. 18 ilmus Jüri Lina
kirjutus Eesti oludest, .mille alguses
on öeldud, et eeloleval suvel tähista­takse
Tartu 950^. sünnipäeva, küna
Tartu kohal asuritud linnust on esma-.
kordselt ajalooallikais mainitud
1030. aastal, ^.^miÜi^aön siis Tartu
BäitikumljV^im-lMn.
See tekUab, huvitavaid küsimusi.
Kõigepealt tuiekš^ vist vahet teha Iili­na
Ja linnuse'viahel. Vene kroonika
ütleb, et njimetat^ud ajal ehitatud kõ­nesolevale
kohale linn. Tõenäosem
on küll, et ehitati Vaid mingi linnus
ehk sõjaline^Mipunkt. Pole põhjust
oletada, et sinna' kohe tekkis mingi
mainimisväärne linriataoline asula,
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused Ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
liBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHniiniiiiiiiiiiiii^
rääkimata mingist linnakorraldus-test.
Kui nii, siis ei olnud see kind­lustus
küll mitte enam linnataoline
kui eestlaste maälinnus, kuna ka
maalinnuste ümber ja maalinnuste
seeski arvatavasti asus mitmeid ela­muid.
Niisiis poleks põhjust venelas­te
linnust ilma pikemata hakata võt­ma
linnana, seni kuni leitakse selge­maid
teateid selle kohta. •
Teiseks on väga kahtlane oletada,
et seal seisis linn, nagu me seda
mõistame, ligi kakssada aastat, ilma
et see oleks jätnud sellekohaseid jäU
gi. See kakssada aastat oli sügavaim
paganlusaeg, kus polnud linnadest
veel suuremat aimu ja esimest (Riia)
linna märgitakse ristisõdijate tugi­punktina
a. 1201. Ja Tartut kui linna
mainiti alles selle sajandi esimesil
aastakümneil.
Oleks väga huvitav, kui ajaloola­sed,
või kes on seda küsimust lähe'
mait uurinud, küsimuse kohta sõna
võtaksid.-
glvenskaõagbladet toob ära
kirja Esto puhul pealkirjaga„Folket
somhite dog". Selles räägitakse £s*
tö pidustustest ja Rootsi-Eestl aja^
töölistest suhetest. Artikkel jätkub:
„Kui40 aasta eest katastroof tabas
Balti riike Hitleri Saksamaa ja Sta­lini
Venemaa autu pakti läbi, põge­nes
suurem osa eestlasi, kes oli sun­nitud
oma maalt lahkuma, Rootsi,
Pole vist kerge leida õnnestunu­mat
näidet ühe sisšerändäjate-grupi
integreerumisest oma uue kodumaa­ga
kui eestlaste puhul Rootsis; Kul^
tuUri, majanduselu, teaduse ja admi­nistratsiooni
alal on meie uued kaas­kodanikud
andnud väärtuslikke li-sandeid.
Nagu moderaatide juht Gös-ta
Böhman tabavalt on öelnud: hea
maa muutus paremaks tänu eesti
sisserändajate ja nende järeltulijate
kaastööle.
See edukas kohanemine on suurelt
osalt.mõjutatud sellest, et eestlased
Ön sihikindlalt kinni hoidnud oma
keelest ja kultuurilisest identsusest,
kuigi see tundub paradoksaalne, Aga
kogemused näitavad, et minoriteet
endateostamiseks suures ühiskonnas
enne kõike peab omama oma kind­la
aluse ja sisemise kokkuhoidmise
baasiks.
Samal ajal on vaidlematu, et meie
eesti kaaskodanikkude olemasolu
siin meie keskel meenutab pidevalt
inimlikku ja ajaloolist katastroofi,.
mida ei tohi unustada.
Väike edukas riik meie ligiduses,
seotud meiega ajalooliste traditsioo­nidega,
kaotas üleöö oma rahvusliku
iseseisvuse kõige küünilisema võimu-poliitika
tulemusena.
Kui me rootslased rõõmuga tervi­tame
neid külalisi, kes on tulnud
siia, et demoiistreerida oma kultuu
rilisi saavutusi, peame kurbusega Ja
rahutusega mõtleiria selle
tagapõhjale.
Tere tulemast!"
kos ta rõhutas inimese kohustüstun-de,
distsipliini ja töökuse tähtsust
ühiskondlikus elus Ja Brasiilias ta
luges hädävajallsteks mitmeid sotsi­aalseid
reforme, et üldist olukorda
parandada. Ta soovitas töölistele ise­gi
ühiselt streikida Ja nõuda refor-
•me.
Mitme riigi valitsused ei olnud ra­hul
paavsti seisukohtadega, kuid res­pektist
tema isiku vastu, ei tehtud
temale takistusi kõnelemiseks rah­vale,
isegi mitte kommunistlikus
Poolas. On avaldatud arvamist,, et
paavsti poolt rahvahulkadele peetud
kõned õiguslikust ühiskonnast (just
society) avaldasid kuulajaskonnale
sellist mõju et paljudes riikides sot­siaalsed
reformid muutuvad parata­matuks,
kaasaarvatud kommunistli­kud
riigid. Paavsti poolt soovitatud
õigusliku ühiskonna juurde välja­jõudmine
võtab siiski, ettenägema- ,
tult palju aega.
ühes punktis paavst jäi peatuma
poolel teel. Kõneledes Brasiilias ta
rõhutas, et rikkad peaks armastama
ning abistama vaeseid ja jättis ütle­mata,
et vaesed peaks hindama ka
rikaste panust ühiskondlikus elus:
Nemad on ettevõtlikumad kui teised.
Nemad on peamised töökohtade mu­retsejad
nendele, kes enestele ise te­gevust
ei leia. Ka õiguslikus ühiskon­nas
rikkad jäävad rikkaiks ja vaesed
vaeseiks, sest inimesed oma võimete
ja oskuste poolest ei ole mitte võrd­sed,
juba sündimisel kaasaantud vai­muannete
poolest.
USALDUSLIK OLUKORD TULEKS
TAÄSnrADA RIIKIDE VAHEL
; Praegune sõjapsühhoös ja võidu­jooks
relvastuse alal, N, Liidu sõja-poliitiline
agressiivsus ja; Afganista­ni
okupeerimine N. Liidu väeosade
poolt suuresti mõjustanud sõja puh­kemise
võimalust. NATO ja Varssavi
pakti riikide vahel. Selles sõjas Eu­roopa
kujuneks peamiseks tandriks
ja Euroopa rahvad kannaksid suuri­maid
ohvreid. Selle vältimiseks Lää-ne-
Euroopa juhtidest Inglise peami­nister
Margaret Thatcher, Läane-
Saksa kantsler Helmut Schmidr ja
Prantsuse president Välery Giscard
d'Estaing on tegelenud tõsiselt küsi­musega
kuidas vältida võimalikku
sõda Ja taastada usalduslik vahekord
riikide vahel. Nad kõik võtsid omaks
USA välispoliitilise hoiaku Ja Ingli­se
peaminister Margaret Thatcher
läks otsekohe edasi Inglise sõjaliste
jõudude suurendamise suunas ning
nõustus USA strateegiliste relvade
baaside väljaehitamisega Euroopas.
Prantsuse president Ja Lääne-Sak-sä
kantsler otsustasid kasutada ot­sest
läbirääkimist N. Liidu võimu­kandja
Brezhneviga ning veenda te­da,
et sõ j apsühhoosi vähendamiseks
ning usaldusliku vahekorra taastami­seks
suurvõimude vahel, N . ' Liidyi
tuleks välja tuua oma väeosad Afga­nistanist,
saavutada kokkulepe USA­ga;
strateegiliste relvade piiramise
aial ja vähendada strateegiliste rel­vade
arvu, mis otseselt on suunatud
Lääne-Eüroopa vastu. Mõlemad nen­dest
riigimeestest tulid , Moskvast
tühjalt tagasi, kaasas ainult Brezh-nevi
lubadus alustada USA-ga uusi
iäbirääkimisi kdi USA ratifitseerib
enne SALT II kokkuleppe. N. Liidu
sõjaliste jõudude väljatoomist Afga­nistanist
Brezhnev ei võtnud kuulda
I Vaba maailma eestlaskond, esindatud oma delegaatide kaudu
ülemaailmsel Eesti Rahvuskongressil, kinnitab taas, et ta on lahu­tamatu
osa eesti rahvast. I , -
. II Eestlaste rahvuspoMtiliseks ülesandeks on võidelda Eesti
maa Ja rahva vabastamiseks Nõukogude Liidu okupatsiooni alt.
Eestlaste ülim eesmärk on suveräänne Eesti riik. 't
III ii^lleks meie võitleme kommunistliku Vene imperialismi,
eesti rahva füüsilise hävitamise, Inimõiguste rikkumise ja rahva ma­jandusliku
väljakurnamise vastu.
IV Vaba eestlaskond tõrjub kategooriliselt tagasi Nõukogude
Lüdu katsed lugeda eestlasi nõukogude kodanikeks. '
y Vaba eestlaskond toetab moraalselt, aineliselt Ja kõigil teis­tel
võimalikel teedel vabadusvõitlejaid ja poliitilisi vange okupee­ritud
Eestis ja Nõukogude Liidus. I
VI Eesti Vabariigi jätkuv tunnustamke vaba maailma riikide
poolt ja Eesti Vabariigi diplomaatiliste ning konsulaaresinduste te­gutsemine
õn oluliseks aluseks eesli rahva vabadusvõitlusele. .
^ VII Vabadusvõitluse edukaks jätkumlsek| on oluline elujõuli­ne
eestlaskond. Kasvav rõhk tuleb asetada eesti keele säilitamisele
ja õpetamisele; eriti noorte juures, süvendada generatsioonidevahe
llst koostööd ning eesti rahvuskultuuri säilitamist ja arendamist.
VIII Rahvuskultuurilise loomingu viljelemine on lahutamatult
seotud eesti rahva vabadusvõitlusega. Vaba eestlaskond hindab tun­nustavalt
okupeeritud Eestis tegutsevate rahvuslik-kultuuriliste jõu­dude
taotlusi vabaks loominguks.
XI Eestluse püsimise aluseks ori eiestl kodu, kool, organisat­sioonid,
skautlik liikumine ja kõigi üsutüiinlstuste kogudused.
oluline on nooremate g<eneratsloonlde senisest suurem raken­damine
organisatsioonide ning koguduste tegevuse juhtimisele.
Tuleb toetadk noorte organiseerumist ülemaailmses ulatuses.
Kaasa eesti ellu Ituleb tõmmata ka segaabielulisi perekondi.
X Iga vabaj eestlane kuulugu vähemalt ühte eesti organlsatšl-õom,
samuti ka eesti kogudusse.
XI Koostöö või seile taotlemine okupeeritud Eestis tegutse­vate
Nõukogude okupatslopnivõimu esindajatega kahjustab Eesti
vabastamise võitlust.
XIX Homne Eesti ei tõuse ilma eestlaste tänase ohvrita. Selle''
pärast on iga eestlase kohuseks eesti organisatsioonide ja kogudus­te
töö toetamine jõukohase majandusliku ja kaastöö panusega.
XIII Rahvusliku ühtsuse säilitamiseks ja võitlusjõu kindlus­tamiseks
tuleb kõigiti Vältida eestlaskonna killustamist nii geograa­filiselt
kui ka poliitiliselt.
XIV Vaba maailma eestlaste tah^e avaldamine ja tegevuse
koordineerimine toimub igal asumismaal esindusorganlsatsioonl ja
ülemaailmses ulatuses Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu kaudu.
miiiiiiiiiiiiiiiiniitiiiiiiiinliiiitiiiiiiiiiiitiiiiiiiiisiiieiisiiiHiii^
ühendriikide vabariik-laste
erakonna kongress kulges loo­tusrikkas
ja kõigiti kontsentreeritud
meeleolus. Selleks näis olevat ka
põhjust. Ämetis-öleva ipresidendl
prestiizh rahva hulgas näib olevat
langenud ja küsitlused rahva hulgas
andsid ülekaaluka poolehoiu vaba­riiklaste
presldendi-kandidaadile. Ka
E I . - ; ; v •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTiÖEGA
K. Päts - 1918.
fCSSXX
k l NATO liikmesriike suurendama
oma sõjalisi Jõude, toetama USA vä­lispoliitikat,
et ühiselt vastu seista
N. Liidu sõjalisele survele. Selles
kommünikees peegeldub NATO liik­mesriikide
üksmeelne otsus, et an*
tud olukorras bn ainus tee rahu säi­litamiseks.
Nendele on vajaline sõja­line
Jõud, mis paneb Moskva tõsiselt
mõtlema, enne kui ta uüe suursõja
vallandab. Relvastatud rahu on kal­lis,
kuid siiski odavam kui sõda.
voimu ja
ah te võrd-
MIKS N. LIIT
RELVASTUMIST ,
Kui USA vabariiklaste partei valis
neljapäeval, 17. juulil oma presiden­dikandidaadiks
Ronald Reagani Ja
abiks George Bushi, siis N. Liidu va­litsuse
reaksioon sellele oli äärmiselt
terav ja USA elanikkonda hirmutav.
N. Liidu teadetebüroo „Tass" dekla­reeris,
et N. Liit ei luba üSA-1 min­gil
juhul muuta praegust strateegi­liste
relvade suhet ida ja lääne vahel
ja kinnitas; et N. Liidul on küllalda­selt
majanduslikke ja materjaalseid
resursse oma sõjalise jõu suurenda­miseks
ja jääb alati tugevamaks USA
sõja-lisest jõust. Miks ta seda kar­dab,
sest USA ei kasutanud oma sõ­jalist
võiinsust, kui See oli kaugelt
suurem N. Liidu omast.
Põhjused, miks N, Liit yajab sõja­lise
võimsuse ülekaalu lääne suhtes,
on emotsionaalsed, psühholoogilised
ja patriootilised. Vene impeerium on
olnud ja on veel praegu üks tundma­tu
maa. Temast räägitakse, kuid te­ma
suurust ning võimsust ei võeta
nii tõsiselt kui seda Moskva sooviks.
Valitsus Moskvas*on teinud tohutuid
pingutusi, et teha N. Liit sõjaliselt
maailma võimsamaks riigiks. Ta soo­vis
ning sai enesele käesoleva aasta
Ja lubas suurendada N. Liidu, sõja^, olümpiamängude korraldamise õigu-list
võimsust, kui USA püüab kuju­neda
võimsamaks sõjaliseks jõuks
maailmas.
erakond ise näis olevat tihedalt
koondunud' oma kandidaadi ümber,
vaatamata teatud erivaade&ele era­konna
fraktsioonides.
Kõigiti korrektselt ja ühemeelseU
arenevasse kongressi käiku tekkis lõ­puks
siiksi iludusviga sekeldüstega
endise presidendi Fordi segamisega
asjade käiku,.Oli ometi narr arvata,
-et endine president võiks kunagi
minna kandideerima kellegi Juurde
abipresidendina. Nähtavasti mõned
lootsid siiski sellist, sensatsiooni ja
teda hakati .nagu väevõimuga peale
pressima. Ameerikas on peale selle
kombeks kõike üksikasjadeni avali­kult
edasi lobiseda. Nii arutati, hil­jem
ka Reagani Ja Fordi omavahelisi
kõnelusi peensusteni. Fordilt küsisid
usutlejad-isegi, mis kella ajal õhtul
ta lõpulikult loobus!
Muidugi tekitas see Reaganile väga
piinlikke momente, nagu oleks ta
poisike, kellele tahetakse bonnet kõr­vale
panna. Vanadel roomlastel oli
küll kord kombeks riigi etteotsa
seada kolm konsulit korraga, kuid
ega see andnud kõigeparemaid tule­musi.
On iiga võimata ette kujutada,
et Ameerika presidendi
ülesandeid saaks jagada k;
sesse ossa, mille, kumbagi eesotsas
seisab ise mees -—mõlematel võrdne
võim, aga üks on siiski president,
nagu nõuab põhiseadus. Selliste lap­selike
asja'dega võidakse välja tulla
ikkagi kõigi imede maal Ameerikas!
Kuid kõik see on ju vaid algus. Te­gelike
'valimisteni on veel tükike
aega. Ajad on niisugused, et sündmu­si
on raske ette aimata tänapäeva
maailmapoliitika keerdkäikudes.
Kõige stabiilsemaks ajaks peetakse
aega enne Esimest maailmasõda, ja
isegi kõige vabamaks — vaatamata
'keisrite Ja kuningate valitsemisele!
Nüüd võib üht või teist juhtuda üle­öö.
Ja olgu see ükskõik mis maail­majaos,
see võib avaldada mõju po­liitilistele
olukordadele kodus.
• Piisab vaid heita tagasi pilk möö­dunud
sügisel, siis kui hakati val­mistuma
presidendi valimistele ja
vastavate kandidaatide ülesseadmis-tele..
Siis igaüks vaagis võimalusi ja
väljavaateid kandideerimiseks kas
ühes või teises erakonnas. Kandidaa­did
võrdlesid oma jõudusid. Küsitle­ti
rahvast jne. Praegune president
Carter oli siis jällegi populaarsuse
poolest madalseisus. Samal ajal näis
tõusvat senaator Kennedy täht, ja
nõnda ta seadiski ülesse oma kandi­datuuri
president Carteri vastu de­mokraatide
parteis. . ] ,
Aga siis tulid sündmused seoses
se.,Nende niängudeayatsere^^^^^ Trääniga ja olukorrad muutusid
VALMISTU SÕJAKS . \
Selle, vanade roomlaste põhimõtte
võtsid omaks Lääne-Saksa ^kantsler
ja Prantsuse president, kui nad pä­rast
tulemusteta läbirääkimist Mosk­vas
koostasid ühise kommunikee
Bonnis. Selles nad kutsusid üles kõi-oli
kujundatud selliseks, et demon­streerida
N. Liidu mitmekülgset pa­let
ning tohutut suurust. Moskva brt
lohutult solvunud, et suurriigid lää­nes
olümpiamänge boikoteerivad ja
tõenäoliselt on vastu, et olümpia­mängude
lõpul austatakse USA-d, kui
järgmiste olümpiamängude asuko­hamaad
Ja jätab väga teravaks suur­riikide
vahekorra pikemaks ajaks..
^ A. No ,
pea
üleöö. Ameerika saatkonnahoone val­lutamine
ja personaali kinni pidami­ne
pantvangidena koondas rahva
presidendi kui Ameerika rahva esin­daja
selja taha, nii nagu hädaolukor­ras
perekond hoiab kokku perekon­napea
ümber. Senised nurinad ja pa­handused
osutusid tähtsusetuiks
suure ja nagu. kogu rahvast tabanud
(Järg. Ihk. 3)
„Meie Elu" hr.
(Ali
des, liigutaval
võimlejad endi
Meeleolu on pii
Järgnevalt o|
Andres Küngilt
kogu õhtu jool
ja rootsi keele
ja Käbi tervitj
pealt eesti, sooj
paania- ja Kür
vene keeles vii
liku hulgas oi
jäid). Paraku tj
ütlus mõnede
pahameelt, kes]
aru ei saanud.
KUI kuNGLA
Festival Galal
vitas kokkutull
tänades esinej;
pingerikkal ko(
võimaldanud.
Ta; tutvustasl
Ernst Jaaksonil
•püsti tõusis, ai
Robert Kreemi
raldajat Toron|
Baltimore E.
ja Richard. Nc
juhtatajat nii
Liidu esimees
Kõneles aul
ter Jan-Erik W|
Järgnes Rool
ja siis teadust]
vana head kot
lekute puhul
rahvas kuldsel
salt ka tehti.
• J ä r g n e s üi
poolt esitatud
side, nagu
onu.. ,;Ma
ga", aga ka Lc
ramentse ,.Sai
ühendatud võil
'keerulised hari
pallivõimlemini
Tarmukalt ei
ajal ka päris p
Ja värvirõõmsij
meeleolu.
KALEV-ESTIEJ
Enne pikei
valikrühmade
sinistes trikool
tüdrukud kolli
sümboolselt h
Neid tutvustad!
et need tütarll
nendil sama.
tüdrukud" siii
. Käbi Laretei .1
Tihast, 16-aastl
' olümpiavõimle|
ku ühenaise pi
Lastevõimler
ki paistis tüdi
valgetes dressi]
ka esinejatele
kui võimcldi ,
tel Lumivalgekl
Pärast pikka]
sõelumises ji
koridorides k(
maalasi lähedi
kava teine osal
Leida LeesmenI
tud „Võitlus
musta, punase]
sümboliseeris
riietus.
Teine kavaoi
kult ülendav,
kord algab ae j
segakoor esitai
Aaviku hümnill
tit" ja Vettikuf
se kullast", mil
esinejad. Pallf
boolselt riietati
tesse ja helesii
Leesmenti
' vustas Küng
kes tegutsevadj
esinenud isegf
„Unelm" oli nej
nc. •
Võimlejad v|
des kitsa sin
seeliku alläärej
Mõjuv oli
Lõpupildina p<
des võimlejatel
väikeste lippu(
tr rahvusvärv]
Rootsi, ka Noi
land. Jõuliselt|
mu õnn ja rõc
" Kogu Põhjala
ga lõppeski
pikkade tormi
saatel. (EPL)
; ' ' " • "1'
• — r -fe-—
Lootu
( A l l
õnnetuse .. kõi
mõistis ka' pr|
ära kasutada.
Järgnenud k|
de.vahel süüc
õieti presidenti
. tagasitõmbumil
sele väga hästij
giasjade eest
vana, mis oli r|
Võime kujutj
rl-valimisi võib|
nast ootama tl
-kalkulatsiooni(
ning tuua 001{
jutlege näitek|
just enne valii
gid Iraanist va