Meie Elu = Our life, July 24, 1980

              Collection Development Brancn •
395 Wellington Str» Order sect,.^
Ottawa,» Ont, ' \ \
'E
Second Oas? Mail Registration No. 1354.
Nr. 30 (1588) 1980 NELJAPÄEVAL, 24. JUULIL— THURSDAY, JULY 24
Vaade Iaiilupeorahvale.:§tokho]mi.Hiessihalli peasaalis. Kõrvalruumis jälgis; üritust umbes tuhat.^
TV-hiigelekraanilt. ' ' ^ - ^ (Foto.— Loor) ,
™ on nagu Sigtiina vallutamine või rootsi-tshehh! maa­võistlus
jäähokis, ütles üks tuhaindeist allmaaraudteele trügiväist
kaasmaalasist Slusseni jaamas kolmveerand tundi enne Festival
Gala algust kaunil päikesepaistelisel neljapäeya õhtupoolikul 10.
juulil kui eestlased Esto 80 märgid rinnas või Esto särgid seljas
massiliselt vallutasid kõigepealt rohelised allmaa
STOKHOLM — Esto '80 kultuuriliste suurürjtuste tippudeks
kuhu kummagile oli kogunenud esinejaid ja kuulajaid-vaatajaid umbes 10.
Laulupidu peeti Stokholmi messi­hallis.
Hiigelsuur.pidusaal oli kaunis­tatud
sini-must-valgete väi^videga
ning lava ^kohai Läänemere laineid
kujutava sildiga, mille pealkiri „Si-nule
kodumaa".
Laulupidu algas fanfaaridega. 60 '
osalevat koori sisenesid rongkäigus
oma lippudega, dirigendid |esotsas.^
Laulupeo üldjuhtideks'olid -Roman ^
Toi Kanadast, Lembit Leetma, Rein
Tubin, Harri Kiisk, Eero: -Tarjus,
Toomas Tuulse: ja Harry jTruus, kes
kordamööda- juhatasid ainult eesti
heliloojate teostest koosnevat pro;
grammi, nende hulgas ka mõningad
esiettekandes. ' ;
Laulupeo avasõna ütleja, laulupeo-.
toimkonna esimees Jüri Raid, rõhu­tas,
eestlaste • laulüsidet üle.•mere.
'kodumaale ja tuletas meelde laulupi­dude
tähtsust eesti rafcva enesetead­vuse
ja vabadusihke hoidmisel.
Noorte nimel tervitas laulupidu Ja •
kohalolevaid väliskülalisi Ann jürir
soo. • \ ' . '
Jüri Raid juhatas üldköori püha­liku
avalauluga, Juhan Aaviku, hüm-nilise
teosega „Hoia Jumal Eestit",
millele asukohamaa' austuseks järg- .
nes rootsi riigihiimn. Lauljupidulised
otsustasid saata tervitustelegrammid
kolmele armastatud eesti vanima
põlvkonna inimesele — hehloojatele
Juhan Aavikule ja Tuudur Vettikule
ning poetess Marie Underile, .'kes
'kõik lähenevad saja-aas.tas(l;le; eale.
Laulupeo tervituste osas esinesid kü-lalismaade
esinejad, kellest enim
aplause sai Austraalia 2(}04iikmelise
grupiga teiselt poolt maakera saabu­nud
noor Ene Juurma,. kes tunnis^
tas,, et ta oma elus kunagi ei ole ko- .
hanüd nii palju eestlasil(,Teidpn ju
siin laulupeosaalis rohkem kui meid
kokku Austraalias", ütles noor.kõne­leja,
Tervitasid veel Kanada esinda­ja
Enn Kiilaspea ja pikemas sütita­vas
sõnavõtus. Saksamaa eestlaste
poplt Johannes-Västrik. •
. Lüülupidu jätkus Mihkel .Lüdigi
,,Koi.duga" Roman Toi dirigeerimi­sel.
Siis tulid ühendatud. Ilasteköorid
Harri Kiisa juhatusel kes laulsid Ju­han
Aaviku, Riho PätSii ja Kari Ram­mi
helindeid. Edasi olid h
.ameerika presidendi hoiatusele tä-ri^
ekpanu pööramata otsustas rah­vusvaheline
Olümpiakomitee heisata
Ameerika lipu mängude lõputsere­moonial
See tähendab, et järgmised
mängud peetakse Ameerika Ühend­riikides.
Olümpiakomitee esimees
oma teadaandes täijendab, et lipu
heiskamine on Olümpiamängude
korra alusel ja toimub Lenini staa­dionil
Moskvas, mis on antud Komi­tee
kontrolli alla. Seega ei ole see
vastuolus USA boikotile.
Kohal on ka rootsi, pressi esinda-kellele
Esto-80 on üle ootuste
valmistanud palju ületunde, hulk
kaameramehi; ja TV-2 meeskond pro­dutsent
Marianne Bergströmiga, kes .
valmistab ette 40-minutilist Esto; te-levisiooni-
saadet augusti alguseks.; .
Näeme eemalt Segakoori, mille
naislauljad kaunilt eralduvad oma;
..rahvarõivais. Samas jagab Leida
Leesment viimseid juhtnööre ja Eve-
^lyn Koop hppab väledasti edasi-ta-gasi.
Pruunis rahvariides Andres
küng peab veel nõu detailide üle
kolleegi — teadustaja Käbi Laretei-ga
imehästi sobivas tumesinises setu
rüüs suure hõbesõle ja hõbekeega
rinnaesisel.-
Kõlasid pidulikud fanfaariHelid.
. juubilari-vanaineistri Eduard Tubina
kompositsioon K. A. Hermanni laulu
motiividel „Isamaa mälestus". Eesti
marsihelide saatel defileerisid rüt-
mikindlas sammusid . publiku eest
mööda võimlejad ja rahvatantsijad,
kokku hgi tuhat eesti noort Rootsist,
Inglismaalt, Belgiast, USA-st, Kana­dast,
Austraaliast, kogu Läänemaail­mas
laialipaisatud- eesti' uus sugu­põlv
on siin ühinenud üheks kindla­käeliselt
väljatreenitüd tervikuks.;
Näeb ka mitmeid õige pisikesi lapsi,
võimlevate tütarlaste reas.
Tuulse ,',Kantaadi" ajal Kalju, Le­piku
sõnadele Kuulake; tiibade löö­ke
sinise laotuse all" segakoori ja
solisti bariton Mart Ürisoo ettekan-
(Järg; lk. J)
| l l l l l l i l i i l l l t ! i . i . l l H l l l l l l l l l l l l l l l l l i l l l l l l J l l | | | | [ | | | | | | | | | | | | | i l | | | | | | | | | | ^
XXXI aastakäik =
. ;; "HELSINGI (M. E.) - Soome ;aja-:|;
lehed annavad palju ruumi Taliin- |
na?.peetud 19. Eesti Üldlaulupeo kir- |
JeUlustele, mis toimusid okupatsioo- i
nivõlmu 40. aastapäeva pidustuste |
•raames. V: i.
/.Helsingin Sanomat" kostab eriti 1
välja Gustav Ernesaksa ja nimetaB, |
et välismail elunevad eestlased laul- |
lavad sel nädalalõpul Stpkholmis jä , |
sea; juhatab Torontos elunev muu- |
sikamees Roman Toi. |
Soome leht kirjutab, et ligi 1
300.000 inimest kuulasid lõpulaulu |
Lasnamäe veerul püstiseistes Gustav E
^feSiL^'ŽkS*:^^'^^^r^^ Ernesaksa „Mu isamaa ön minu = ^p^^y^W'^^^^^^ arm" ja paljud pühkisid pisaraid. |
Ä « lim&V^m ^^"Ijate rongkäik oli 4 km. pikk ja |
punalippude kõrval võis iiäha plaka- |
I teid „Elagu Eesti!". |
Lauljaid oli umbes 25,000 ja pilli- |
mändjaid 3000. ; E
Eestlased vaba maailma maadelt, olles kogunenud ESTÖ-80 kui- 1
tuuripäevadele Stokholmis, on kolmandal Ülemaailmsel Eesti Rah- 1
vuskongressil vastu võtnud alljärgneva apelli kogu eesti rahva ni- i
mel: • B
Meie ühineme Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvus- E
rinde poolt okupeeritud Eestist Liitunud Rahviaste Organisatsiooni- i
le saadetud apelliga, milles nõutakse Nõukogude Ludu okupatsioo- i
nivägede väljaviimist ja demokraatliku riigikorra taastamist Eestis, E
rahvaste enesemääramise õiguse alusel. Nii vabal eestlaskonnal kui =
ka kõikidel vabadel rahvastel on kohustusi nende, vabhdusliikumis- =
;te;vastu. •• .',•;';';; -l'' ,; =
Meie avaldame tänu kõikidele riikidele, kes on keeldunud tun- i
Ilustamast Nõukogude Liidu ebaseaduslikku okupatsiooni Eestis. |
Meie pöördume koigi maailma rahvaste ja riikide poole palve- E
ga, toetada eesti rahva nõuet vabaduseks ning ühineda meie pro- E
testidega inimõiguste rikkumise vastu Eestis. 1
Meie suhtume lugupidamise ja tänutundega eesti rahvasse oku- 1
peeritud Eestis, kes semni on suutnud vastu pamia tugevale venes- 1
tamise survele ja kinnitame oma jätkuvat ühtekuuluvust rahvaga i
okupeeritud kodumaal 1
Meie palume vaba maailma abi eriti neile, kes oma tõekspida- =
miste, rahvusliku tegevuse või usu pärast on tagakiusatud voi van- =
gistatud, on kaotanud oma töökoha ja tervise või kes' vaevlevad =
Nõuk. Liidu vangilaagrites. Mõtleme siiras kaastundes kõigile kan- • E
natajate perekondadele, kelle vastu okupatsioonivõim on teinud üle- E
kohut. Meie kutsume üles kõikivabü rahvaid võitlema inimõiguste |
ja inimväärsuse eest ka Eestis. E
Meie prote$teerime selle vastu, et Nõukogude Uit oma imperia- .S
listlikes rünnakutes'teiste rahvaste vastu, ebaseaduslikult mobili- i
seerib eesti noori Punaarmeesse võitlema Afganistanis, Angoolas, =
Etioopias, Vietnamis ja mujal kus Nõukogude Liit on teostamas E
oma vallutusplaane. ^ :^ s
'Eesti rahva võitlus ei lõpe enne kui ta ise saab korraldada oma s
elu suveräänses riigis, kus on tagatud inimõigused ning valitseb |
vabadus ja demokraatia. =
Stokholmis, 9. juumim , f
: ÜLEMAAILMNE EESTI RAHVUSKONGRESS,'. ,1
Uueks Olümpiakomitee esimeheks
valiti järguliseks kaheksaks aastaks
Hispaania tööstur ja diplomaat Juan
Samaranch, kes sai enamuse esime­sel
hääletamisel kohaloleva 75 liik­mesriigi
poolt. Teiselä neli kandidaa­ti,
nende hulgas Torontost pärinev
James Worral, jäid -vähemusse.
ESTO-80 piduliku avamise eel Stokholmi Kuningateaias Rootsi va­litsuse
esindajale, end. valis- ja praegusele sotsiaalminister Karin
Söderile ja Eesti Vabariigi peakonsulile USA-s Ernst Jaaksonile
esitleti teisi kohale saabunud aukülalisi, E3TO-80 juhtivaid tegelasi
Rootsist ja teistelt maadelt Jne. Foto — Salme Parming
Egiptuse president .A. Sadat ütles;);
et- kaitseb sõjaväega oma .veevarusid
ja alustab koheselt sõjategevust iga
riigi vastu kes Nõukogude Liidu,
õhutusel püüaks piirata Egiptusel
vee saamist Niiluse jõest. Niilus va­rustab
Egiptust veega 100%.
oöjatest
programmis Mart Saar, Ka ;io Raid
— viimaselt esiettekandes rahvaluu­lele
tuginev „Tütre tänu"— Toomas
Tuulse juhatas samuti esiettekandes
iseenda Marie,Underi sõnadele kir-jutatud„
Hommikupälvet", järgnesid
vanameistrid Juhan Aavik,; Alfred
Karindi, Konstant^in; Tiirnpu, Artur
Kapp, Rudolf Tobias, Evald Aav,
Enn Võrk, Tuudur Vettik, Miina
Härma, Juhan Simm ja Eduard Tu­bin.
Tubinalt esitati esiettekandes te-
; STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) --III Ülemaailmsete
Eesti Päevade ajal toimus Rootsi pealinnas 9. juulil III Ülemaa­ilmne
Eesti Rahvuskongress pea kõikide eestlaste asukohamaade
esindajate osavõtul. Puudusid ainult esindajad mõnelt väiksemalt
ja kaugemalt asukohamaalt. Kokku võttis Rahvuskongressist osa
250 organisatsioonide esindajat, Arvukamalt oli esindajaid Root­sist,
kus keskesinduste osas peale Rootsi' Elestlaste Esinduse
(REE) võtsid kongressist osa ka Eesti Komitee esinduskogu liik­med.
Rahvuskongress toirrius Stokholmi Kultuurihoohes, kus oM
ka eesti kunsti ülevaatenäitus.
RahvuskonRressi .sisuliseks ette-valmistamiseks
peeti 8. juulil tööko-misjonide
koüsolekud, kus viimistle­ti
Rahvuskongressil vastuvõtmiseks
ettenähtud resolutsioonid.
Rahvuskongress, algas palvusega
peapiiskop K. Veemilt. Ta märkjs
Rahvuskongressi ajaloolist;: tähtsust
Eesli' iseseisvuse, ettevalmistamisel
1917. a. ja palus; Kõigevägevama, õn­nistust
.vabade eestlaste esinduste
ülemaailmsele ko'kkutulekule.
. Kongressi ; avasõna ;üt]es Rootsi
Eestlaste Esinduse esimees; Jaan Vii­val
ja. koosoleku rakendamise kor­raldas
Rahvuskongressi; toimkonna,
esimees. Riigivolikogu liige M. Jüris.
Eelkokkuleppe põhjal kinnitati Rah­vuskongressi
.juhatus. Juhatajaks
kinnitati ÜEKN esimees Ilmar Pleer,
; asejuhatajaiks Raivo Kalamäe Aust­raaliast,
Juhan Simonson USÄ-st,
Udo Petersoo Kanadast, Rudolf Sch-müul
;ja Aksel; Mark Rootsist. Pea­sekretäriks
kinnitati Ahti Pae Root­sist,
sekretärideks, H. Nurk, M. Kii­ver
ja.A. Alep Rootsitt, Erna Mihkei-son
Austraaliast, E; Salurand Kana­dast;
ja Linda Imelik Inglismaalt: | ^
/Tervituste all Rootsi sisserännunii-nister
Karin Ändersson; esines pike­ma
tervitussõnavõtuga. Ta • kirjeldas
Rootsi :liberaalset sisserännupoliiti-
• kat ja eestlaste suurt panust Rootsi
. ühiskonnas. Ühtlasi lubas ta Rootsi
(Järg. lk. 3)
ärg lk. 3)
T.E.R.R. Kungla marsib sisse tulvil jäästaadionile. Tagaplaanil
ootel. Kungla rahvatantsijad, vasakult: Piret Komi, Robert Ki
Kann, Ester Kapp, Martimyahtra^Maret Kapp, Mark Teose,' Almi
Martin'Pede ja teised.- . • ; . - : / • •;
Estienne võimlejad istuvad
vi, Christina Greenbaum, Mark
es, Martin Toomes, Tiina Toop,
Foto — Elna Kungla
9 0 &
Edwards Gardenis, Civic Garden Centre'is,i Leslie ja Law
rence E. A\'atLid kuni ^29. augustini iga päev kl. 9.30—4 p.
ja pühapäeviti.kl. 1—4 p.l.; : • '