1982-05-27-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Li
„MilE ELr ^ „OUR UPS" ^ Esf^eiiäei W^eUy.
Published by Estonian Publishmg Co; Toronto Ltd., Esto-fliati
House, S>58 Broadview Ave., Toronto; Ont. Csünada.
• M4K2R6 - Td. 4664)951
iTöimetajad: H. Rebane Jii S. Veidenbaum. Toimetaja Nöw
Yorgis B. Parming, .473 Ldfemasm Dr,, New MUfõrd,.NJ.,
USA. Tel. (201) 26250771 ^
iJiilEl^ELÜ" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanato.
Asut. A^ Weileri aIgatuseH9S0. ;
,,MeieEllu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., T(ironto,Ont. M4K 2R6 Canada Tel. 4664)951.
.Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.lvi esmasp. ja neljap. kl: 9 h.-8 õ. Laup. kl. ? h.-l pj.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a. 134.00, 6'k.
.00,3k.|13.00; USA-sse — la. $37.00,6k.?20.00,3k.
.00;' Ülem^remaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Kiri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-
[postilisa ülemeremas^desse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15.,
Üksiknumber—-.65^. ,
Vastatud kiiiiniused
UKS LAANE KAPITAUSTID
MOSKVA
Kuulutushinnad: 1 töjl ühel veeml: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
Sõjajõud Lääaes—ja Idas..
FAUOANM
kujuneniid peaaegu tm»
dHlsioon&s, et vähemalt kord aastas
eesti ajalehtede juhtkirjanikud-kom'
mentaatoiidr on võtnud vaatluse alla
küsimuse, miks on jätkanud Ja ved>
gl' jätkavad vabade maade valitsnii-sed,
pangad ja ärilised sum^ttevõtt-ted
pidevat N. Liidu toetamist rsM-mesu^
te tellingute ja isegi laenude
abn. Et kas pole ndle härradele
ikka veel selgeks saanud, et selle lä*
bl ahistatakse otseselt oma surmavaenlast
ja luuakse võimalused
komnMoistUke maailmavallutuste
plaanide õmiestumiseks! Esitatakse
ka rida konkreetseid näiteid säärasest
vaenlase toetamisest, aga küsi-,
mus Ise on alati Jäänud vastamata.
Vihjatakse Juhtivate riigitegelastp
teadmatusele, naiivsusele või kogusSi
rumalusele, aga iiriingit kaugemalt»-
Miatuvat tähendusi või põhjust sel-'
ei ole leitud.
Igaüks mõiställ, et raha on prbb»
leem, kui seda ei ojle; 'Kuid raha on
ka probleem kid seda on; Eriti kui
^e on Kanada raha. dollar
on langenud käesoleval aastal neli
korda märgatavalt kuigi vahekorras
ÜSA dollariga on; see pidevalt kõikuv.
Silmapilgul in Kanada dollar
vahekorras ÜSA dollariga väärt vaid
80 centi pluss veidikene puru, mis
rahaühik^uis üldse ei eksisteeil.
Rüsikp yKanada (^ollariga on see,
®t vahetuses teiste vääringute vastu
ka eksisteeriv kurss võidakse dis*»
kohteerida. Känäda dollar polegi õieti
vpsmjpdel vahetusraha, kuna s^
da suurebas osas I maades kergdt
vastii ei tetä, Vanas usUs on USA
dollar jäinud välismaiseks vääringuks,
mida vahetatakse lokaalse raha
vastlal Kohalike noiinide kohaselt.
Eespekti puuduse tõttu välimiaa»
del Kanada döjlä^ vastu ongi Kana-
4& nxi, .«banaanivabariikide^ hulka
kuufuv, kuigi tä on rUckaii^ n^ide
hulgas. 'Kanada ei ole midagi osanud
leha oma rikkusega teistJB^^^^^^^
kõrval. Kui Kanada peaks praegu
vastu võtma mereIahhigUs|^^^
halvuštatud Ärgentünaga, dis pole
ühiegi kahtlust, et ta sel4[kaotab.
See näide on toodud aidult selleks,
et märkida Kanada
teiste maade kõrval.
Kanada laenu ihtressid,
siooh ja tööpuudus järeldusena bn
Eanada poliitikute tehtud ja hoitud,
sest Kanada ei ole kunagi ise^isva
toodanguni jõudnud. Niiüd, mil väliskapital
öii siit osaliselt tõrjutud
valitsuse haarete tõttu/ ja mül valitsus
omakorda ei oska iiende haaretega
nüda^ peale hakata, ongi ba-maanivabariik
valmis: dollar niiak-sb
80 centi Ja languse lõppu ei ole
: Veel':-näha.;
On juttu olnud Kanada dollari devalveerimisest^
kuid seda on eitatud
Ottaw^st. Praktiliselt XM Kanada
dollar juba loomulikult devalveeri-tud.
Uiied devalyeerlmišed ei aitaks
k^agi. Need suurendsiksid ahnilt
Smportkaupade Wndu, nagu masinad,
tekstiilid, toitaked jne. ja suurendaksid
omakorda inflatsiooni
Suuremad >stuorderid,riiklikudväli8-
võlad, neeä on tavaliselt khidlusta-tud
kindla kursi aluseil lepiiigu sõlmimisel
ja Kanada dollari langus tuleb
vahepealt tasuda. Kuld see> ke§
maksab on tavaline kodanik oma
palga või höiusunmiade ärvd.
On jäänud niulje, et palgasaaja
ÜSÄ^ on juba mõiida aega teadlik
vajadusest oina palgana piirata,
et omapoolselt kaasa aidata inflatsiooni
pidurdusele. USA inflatv
sioon on juba, riiitme protsendi võrra
pidurdatud. Kanada töötaja pole.
.šeda vajadust; veel oksaks võtoud.
Ta kaotab meelsanihii oma töökoha>
kiii^tab toodangut elustada õrna
paiganõudihiste alaiidamiste arvel.
Mii siis sanmiubM inflatsioon Kana^
das eesrindel võrreldes inflatsiotmi-gaUSArs
ja tuimuseks on Kanada
dollari langus. Viimane on nagu kai-
Jkalöögid lagipähe Ufndeie, kes peap
väd oma palgatsekist või säästudest
elama ja ennast olukorrale Ikohanda-
.ma.
Olukorrale kohaiidumisi on õlge
mitmeid. Esim^ks nähteks oh
paiikrotis ärid, millede tühjad aknad
vahivad tänava suunas: ostjsdd
on vähem kui tarvis. Sellest on muidugi
kahju. Kuid tööt^ ei saa siiski
veel aru. Kui ostud^t loobüncdne
on kodanikule alMus vahend.
maksis juukselõlkamlne kunagi 34
dollarit. Niiüd nõuab ' Juukselõikaja
6,5 dollarit. Västuvabend on lõigata
juukseid iga kuu assmel kahe kuu
tagant. Autopesu maksis 3,5 dollarit
praeguse 5>5 dollari as^n^.Vas-tuvahend
on autot harvemini
et selle 3;5 dollariga iMitte saada.
Automüügid on lai^enud 40%. b
see on vahend autohindade, töötasii-de
vastu ja protest neile, kes ei so4»/i
aktsepteerida, ülemääraseid iiõUd-mlsi.
Riiklikult juhitud kõiged ben-siinihihnad
on piiranud autoliikluse
ja see on ka ainus olemasolev reakt.
siooh kõrgete hindade vasfü. Tari>lja
on aSunud reageerima seal, kus see
on võimalik. Tarbija reaktsioon ei,
ulata veel Valitsuse ikulusteni, sest
sealt laotakse peale tarbetuid makse.
Need tulevad tasuda, sest teisiti
tulevad konfiskeerijad.
Denookraatia oii andnud kogu oma
võimu, poliitikutele ja võtnud igasuguse
yõhnu rahv^t jäägitult. Selline
dmö^atia on korrupt^ooni aluseks,
i võimeline tena korruptiivseid
nähteid, [millistes demokraat
tiad süüdistavad mahajäänud maid.
Mida n ä i t ^ teeb Ontario valiftsus
650 miljoni dollari eest ostetud^ õSi-aktsiatega?
Need ^ aniia Onta^le
tilkagi ÕU ja nende arvel d rakenr^^^
data ühtegi Ontario õlipuurijat. MIL
leks on Ontario valitsusel tarvis 10f,5
nailjonll|st düüslehnukit koos^^^l^
durite, ^mehaanikute ja angaariga,
kui l^uliinid müüvad oma lemiu-yõünaluSi
nünistritele odavamalt?
Kui Aafrika mustad võimumehed
kulutaviid raha kadillakkideks ja
isiklikul s luksuseks, siis nimetavad
läänemaailma poliitikud seda korruptsiooniks.
Milleks nimetab Ontario
valitstis kalli düüslennidd soetamist
maksumaksja rahadega, on küsimus,
millele p^vM nad vastama
: Falklan# saarte. konflikti. telgita-gused
(Hü välja koorumas, mis annavad
hoopis teise pildi sellest mis ^
iiai 'avalikkusd®: t®^^ •,.
ÖSÄ >;Rfilvade k<^ Desai>
meeriinise asutise" intonatsiooni
järgi Venemaa oh (Ma
giga 9,6 miljardi dollari väärtuses
maailmas esikohal, kusjuures Ameerika
on müünud relvi aind^ miljardi
väärtuses, kusjuures on müüdud
relvi pesoniselt nendele riikidele,
kes on austatud Vene relvadega
varustatud naaber-riikide poolt.
Selle asutise poolt välijaantud doiku-mendis)
diü^oii Euge^^
tow süüdistab venelasi/ kelle massiliste
relvade müügi tõttu on ,ymaall-mas
avalik kord mis
omakord levitab riikidevahelist
anarhiat, hinnu ja poanikat mitmel
pool maailmas". Samuti sama asutise
]jressikonyerentsU asedirektor
Robert T. Grey tõstis šiiüdistuse Ve-
-nemaa Va^tü: ,;Kas otsese või kaudse
sõijalise agressiooni ja vastutustundetu
relvade levitamisega, yene-maa
ähvardab paljude maade julgeolekut
ja teatud regioonide stabiilr
siišt. Samuti /olejat Veneriiaa motiivid
luua ebz^kindlust teatud riikide ^
juures, kasutades seda witoluli)^^
: oma kasides\ja • siisIpiihudajkonfiä-'^
tid leekidesse." i
• .r
Ja nüüd kui tamp Davidl kokku-leppega
hävitati sõjakoUe Egiptuse
ja Iisraeli vahel ning kui president
Reagan valimiste läbiviimisega Etal-vadoris
oli alustanud vene toetusel
töötavate gerilijate mõju vähendamisega
ja foolas .kommunistlik valitsus,
kui enda rõhutatud tööliste 3iü-:
vide kaitsija, paiii poola töölised
vanglatesse ja laseb tänavatel neid
solitai1*lteedi tÖölisj oma saJapolit-;
seil läbi peksta — siis t u l iÄ
vajadus maailma tähelepanu mujale ^
juhtida Salvadorist ja hoolast Selleks
andsid Moskvale hea yõimaluse
Argentiina Juhid kindralid, arvar
tes nüüd paraja aja olevat ^gentii-na
kolonialismi laiendamiseks Falk-landi
saartele, neid inglastelt sõjalise
jõuga vallutades ja okupatsiooni
reshiimi sisse seades, mis vüs sõjalise
konfliktini Briti ja Argentiina
vahel. :'. 'iV; r^v-;
Praegu Argentiinas esile kerkinud
patriootilise entusiasmi varjlil, seo
ses Falklandi saarte vallutamistega,
'seal; kommunistid võivad kergesti
võimu valitsuselt üle võtta, se&t nad
on nüiid kõvad Briti mäterdajad. 'Nii
Aargentiinä komiiiunistliik partei on
avaldanud hukkamõj^tmist Briti agressioonile
ja Brezhnev samuti on
Moskvas asunud Argentiinat toetama.
I Võimalikj et iga lugeja on omavahelistel
kooskäimiste^ kohanud keda-.
gi, kes näib, või arvab iseennast, sedalaadi
maailma a^sjust rohkem
teadvat kui enamijagu. Ja kes siis
võibolla on seletanud, et kunagine
bolshevistlik revolutsioon Venemaal
toimus tegelikult mitme internatsionaalse
kuuluvusega pankuri toetusel,
mis oWa ka tõestatud ja dolkur
piiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiffliHitiinünnininiiiHiintniniiim
Sijiite60(),55 Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
.862-7115 i
• endine Bray's Garden Centre
i •
26 FERNDAU DR., 3ARRIE, ONT.^HWV^^
Külastage meie äri ja kasvuhoonet teel suvilas^
Tasuta nõuanne koduümbruse kaunistamiseks.
I Omanikud LIÄ ja ERIK HESS ^ TEL.
MOSKVA PAKUB ABI i
On selginud, et enne Fälklandi
s,aarte konflikti teravaks nünekut.
On venelaste suuri esindusi Argentiinas
kuninglikult vastu võetud. Venemaa
näitab end suure heategijana
Argentiinale, sest ta ostvat 80%; kogu
Argentiina viljasaagist. Edasi on
Argentima valitsus sõlminud Moskvaga
kokkuleppeid tumaenergia aladel
ja vene allveelaevad on olnud Argentiina
lähedal ookeanil ning Vene
saatkond on^pakkunud Ai^entiinale,
ikonflikti puhul Inglismaaga, sõja-
,list:a!bi:r y-'--^
; Argentüna valitsus aga vaikib
neist tehingutest ka sel juhul kui
ajaleht „E1 Dia" Montevideos kirjutas:
„Venemaa pakkus ^Argentiinale)
sõjalist abi ja tema allveelaevad
hakkavad patrulleerima Argentiina
lähistel asuvaid meresid " i
Argentiina valitsus on' saanud
Fälklandi saarte okupeerinuse toetuseks
ka abi Argentiina rahvusvahelisa
terroristide grupilt ;;Möntenero"
(vastafe Itaalia kommunistlike terroristide
g^upilie ,|Punane Brigaad")'.
Need JMoilteneix)^' terroristid on kobanud
koos teiste patriootiliste organisatsioonidega
välja tulla suurele'
paraadile. 10. aprillil aijälehed: „La
Nacian" (Buenos Aires) ja- ,Jornal
da Tarde" (Sao 'Paul(^ kirjutasid:
(„Mörit^nero" tegelased ütlesid) ,^e.
Ihad on paraadil Flaza de Mayo'1
(Buenos Äires) demonstreerimas) sõjaka
militaarse Briti toser^^
imperialistliku ^ressiooni vastu."
Selle Fälklandi korifli^^
puhumisel on Moskval oma teened
ja Selliseid maiiöövreid, kus Venel
vaja IdaEuroopa sündihustest (nagu
need praegu näiteks Poolas'. on)
tähelepanu mujale juhtida — seda
ta on ka juba varem teinud.
VENE KOU>NIALISM: ; , . ' ,; -
kevadel 1955 a.Bändungikon-verentsil
Aasia ja Aafrika rahvästö
esindajad hakkasid mindama Venemaa
kolonialismi, kus ^ eriti Tseiloni
peaminister Sir John Kotelav^^ala ütles;
et kolonialismi pahede väljatoõ-misel,
tuleb kõige pealt välja tuua
VenemaaSovjeti kokmialisni ja kui!
Ameerika välisminister Bulles tuii^
välja Ida-Euroopa rahvpte vabastamisega
Vene ikkest, siis Moskval oli
kiiresti tarvis maaihna tähelepahu'
Ida-Euroopast kõrvale juhtida
Moskva tegi seda laevatäite relvade
saatmisega Egiptusesse, mille tulemusena
tekkis Egiptuse-r-Iisraeli
tulekolle ja see viis maailma tähelepanu
Vene kolooniatelt ja Ida«Eü-roopa
vabastamisest ära pikemaks
Kõiki neid andmeid kokkuvõttes
on selge, miks Ameerika valitsus
asüs liidu vahekorda Britiga ja ka
Euroopas Nato riigid toetavad Inglismaad.
Ameerika asimüsega Briti
poolele taheti anda Argentüna valitsusele
iiht „lSljojck treatmeriti", et
teda tagasi viia^mõistuselei et jõu
kasutamine rahvusvahelistes küsimustes
ei tasu. Samuti Briti, allveelaeva
poolt ühe Argentiina ristleja
põhja laskmisel oli sama eesmäric.
Kuidas ja millal lõplik lahendus
Falklz^ndi saarte konfliktis, teoiks
saab, oleneb kõik sellest, kui kiiresti
Argentiina juhid jõuavad arusaamisele
Argentiina Moskva poolt alt-tõmbamises.
Venemaa ei toeta mitte
heast tahtest Argentüna praegust
valitsust — kes muuseas esialgu tegi
lopu peale Argentiina kommunismi
hädaohule — vaid Venemaa tahab
Argentiina majandust ja poliitilist
olukorda nü raskeks ajada, et
Moskval oii võimalus Argentiinas temale
sõnakuulelikku nukuvalitsust
pukki pamia Kuuba eeskujul jä kes
annab siis Venemaa allveelaeyadele
uusi baase. \
Briti valitsus tahab oma laevastikuga,
kasutades kruvikeeramise taktikat,
esile kutsuda Argentiinas valitsuse
vahetust. Ameerika aga ei taha
Argentiinas uute meeste võimuletulekut,
sest need võivad kergesti
olla siis Moskva kommunistid. A ^
igal juhul Fälklandi saarte „tastkü-sõda"
annab hea võimaluse uute'relvade
proovimiseks ja seda tehakse
edukalt, nagu s^da Argentiina, Prant-susmaalt
ostetud ,,šmärt misšüe",
anikä raketi, kasutamine, inglise
ühe tuliuue hävitaja tüüpi sõjalaeva
rivist väljalöömine hiljpti näitas.
Selliste luit tüüpi rakettide kasutamine
meresõjas aga tegi Venemaa 35
aasta jooksul ülesehitatud ulgume-rede
suure sõjalaevastiku, ilma lennukite
kaitseta. suurtelt lennukite
€:malaevadelt, Venemaal
täielikult puuduvad, ajast ja arust
läinud vanaimiaks.
:.KAIKAS •
Kas olete ülekaalus? ^Pidage dieeti
jsoos meiega -ÄT Tooge sõber Ja saate
Idmiiaalandust.
313 A Dänforth Ave. td. 465-3444
Exsm
menteeritud. Vististi väga vähesed
V on võtnud säärast selgitust tõsiselt.
Sest kui kä oligi nii, see kõik toimus •
ju ammu tagasi... Kindlasti on vahepealseil
aastail paljugi muutunud,
tollased seisukohad jä väljavaated
ammugi ümber hinnatud ja mitmeti
teistsugüseiiks kujunenud. Ja kõige
lõpuks, igaüks ju teab, et just need
kõige suuremad kapitalistid ühelt
poolt ja kommunistid teiselt poolt
on alati üksteistele kõigel suuremad
ja leppimatumad vastased ja vihavaenlased,
teisiti ei saaksTšee ollagi!
Kas pole küllalt kiiuMucl, kuidas
Moskva alät;asa sõimab kapitaliste
ja siinset k^italistlikku korda? Selleparast
oleks üleüldse süur tobedus
kellelgi hakata väitma, et suurkapitalistide
jä kommunistide vahel
võiks olla toimunud mingisugune
pidev koostöö! — Nõndaviisi yõiks
olla meü omavahel vaieldud, igal
vaidlejal omast meelest tuline õ i ^
ja tõsi taga...
PROF. suTTONii u m i ^ . ; ; •:
Nendesamaküsimustega^jä neile
vastusega otsimisega, aga seda kõrgel
teaduslikul tasemel,, on tegelenud
pidevalt roihkem kui 15 kstatkuul-^
sa Hoover Instituudi teadlane professor
Antbny C. Sutton, kes omandanud
oma hariduse Londoni, Göt-tingeni
j a California State ülikoolides.
Tema iiürimistöö tu^ on
olnud pool tosinat põhjalikult dokumenteeritud
ja ümberlükkamatuist
faktidest koosnevat teost. Kõige tuntum
neist võiks olla >,Wall Street
and the fiolsiievücjRevolution". Nagu
raamatu tiitel juba ütleb, selles
tuuakse päevavalgele New Yorgi
pankurite, aga esmakordselt ka
suurte korporatsioonide ja tööstus-firmade
üllatavalt investeeringud
punase revolutsiooni õnnestumiseks
ja sellele järgnenud aastail
kommunistliku N. Liidu jalule
aitamiseks, võimulpüsimiseks ja hiljem
militaarseks suurvõimuks ku-jiuidamisel
Äga pmfessor Šutton on
esinenud ka hulgal loenguil ja ühelt
sääraselt mõni aeg tagasi toimunud
loengult pärinevad alljärgnevad
ülestähendused, - °'
;MÄHASmiJtUP TÕDE .
Meie elamegi juba sotsialistlikus
ühiskonnas, ütleb professor Sutton
oma loengu sissejuhatavas osas. Selle
turidemärgiks on tõe varjamine,
mis on oluline osa sotsialistlikust
iihiskonnakorrast. Eiine yabadiise
mahäsuiumist tuleb alati maha suruda
tõde. Nn võime praegu eraldada
kolme erinevat tõevormi. Esimene
neist on valitseva kliki ,,tõde",
mis koosneb ainuüksi sellest, mida
ja millises vormis võib nende arvates
rahvale teada anda; aga sealjuures
pidades silmas ka seda, et see
enam-vähem ühtuks tollega, mis
ütedud varem. Teine hästituntud
,,tõe" vorm koosneb revisionismist,
nagu seda meile pakutakse ajakirjanduse
ja muu meedia kaudu, mis
teoreetiliselt peaks küll suhtuma
kriitiliselt esimesse, aga praktikas
siiski on vaid esimese kordamine.
Alles kolmandat tõe vomü saame pidada
tõeliseks tõeks, kuna see oleks
siis tõde ise. Miks peaks olema kolmest
kõige tugevam, aga tegelikus
elus on kõige nõrgem. Sest seda, tõelist
tõde, ei taheta enam iiii kergesti
uskuda;..; pärast seda, kui need
esimesed kaks „tõe" vonm olid jõudnud
kuulajani või lugejani esimeste-na!
/.^'v':-''
Äga Ivaadelgem nüüd lähemalt,
kuidas sai M. Ludust ükS' maaihna
suurvõim.
U ^ TOETAS'BCM^SHEVM^
Aastal! 1917 toimusid Venemaa
kaks revolutsiooni. Esimene neist
tsaari'
valitsuse ja asendaä selle esmakordselt
Vene ajaloos konstitutsionaalse
valitsusvormiga, mipisele aga pi antud
aega realiseerunüseks. Sest selle
valitsuse kukutasid omakorda bol-shevikud
sama aasta novembris. On
olemas kaalukaid tõendmaterjale
selle kohta, et Ameerika Ühendriigid
aastal 1917 ei toetanud mitte kons-titutsionaalset
valitsusvormi Venemaal,,
vaid selle hävitanud bolshe-vikke.
I
Märtsis il917 Lenin oli Shveitsis,.
Trotski New Yorgis, kaks peamist
operaatorit! bolshevistlikus revolutsioonis.
Lenin saabus Venemaale
Saksa kõrgema väejuhatuse kaasabil.
Keiser hoiti teadmatuses; kõrgeim
saksa ametikahdljfei, kes asjust
teadlik, oli kantsler B^thmann-Holl-weg
rikkast Frankfurdi pankurite
perekonnast. Trotski oli samahästi
kui puupaljas, aga ta sai mingil moel
10000 dollarit kullas ja Ameerika
passi ning asus nendega New Yorgis
laevale ,vKristianiafjord" Venemaale
minekuks. Hiljem laev peeti kinni
Kanada meirejõudude poolt ja Trotski
oma saatjaskonnaga eemaldati
Halifaxis Üeyalt. Trotski kuulutati
sõjavangiks. Aga otsekohe järgnes
vahelesegamine kõrgete ametikandjate
poolt Washingtonist ja Londonist.
Nü olid Kanada võimud sunnitud
Trotskit ja ta kaaslasi vabanduste
saatel uuesti laevale paigutama
— ja reis võis jätkuda, Koos
Trotškiga reisisid Venemaale muuseas
ameerika suur punane Cincoln •
§teffens, aga ka Charles Crane
,,Westmghouse" kompaniist, kes oli
ühtlasi demokraatliku partei finantskomitee
esimees ja president
Wilsoni isiklik sõber.
WALL STREETt^ MISSIppM -
1917 a. juulis üks kolonel William
Boyce Thompson^ kes oli New Yorgis
asuva Federal Reserve panga esimene
permanentne direktor, moodustas
omal algatusel Punase Risti
missiooni Venemaale. Ameerika Punane
Rist ei olnud sellest huvitatud,
ega mingiil viisil esiidatud Thomp-soni
grupis. Ka Venemaa ei olnud
selleks soovi avaldanud. Aga Thomp-.
son finantseeris ja organiseeris kõik
ise. Grupp koosnes 30-st isikust, aga
ainult 6 nendest õlid tõepoolest arstid.
Kogu ülejääk koosties ainu/t
Wair Street*i finantseerijaist ja advokaatidest.
Selle missiooni eesmark
oli puhtalt poliitüist laadi, ülesandega
abistada bolshevistUku revolutsiooni
läbiviimist Venemaal. Samal
otstarbel, Thompson ise kinkis bol-shevikele
miljon dollarit omast taskust.
Kuigi grupi liikmed olid võt-nud
endile kõrgemate sõjaväelaste
aukraadid, tegelikult olid need neü
olematud...
Samal ajal American International
Corporaton (üks Wall St. mam-mut-
fIrmadest, mida kontrollis J. F.
Morgan) interveneeris Ikõik j ai, et takistada
abi saatmist bolshevikele^
vaenlastele... Briti Välisasjade Bü^
roo (Foreign Office) arhiivides leiduvate
dokumentide kohaselt,
Thompson ja Lamont (Morgani firmast)
tegid visiidi tollasele Briti
peaministrile; Lloyd George'le. Selle
üheainsa kokkusaamise tulemuseks
oli,; et nad suutsid keerata Briti välispoliitika
seniselt' antibolshevistli-ku|
t joonelt probolshevistlikule iii-tSAARI
MÕRVAMISEST
1918. a. alul bolshevikud olid võimul
ainult ühel murdosal Venemaa
pinnast, peamiselt Moskva ja Petro-gradi
ümbruses. Nad olid yõitluses
valgete ja roheliste vastu. Ükski ajalooraamat
ei maini rohelisi, ometi
oli neid ühtekokku 700000 meest!
Need olid tegelikult originaalsed ;
bolshevikud, kes olid jõudnud ärfi-tundmisele,
et Lenin ja Trotski olid
nende revolutsiooni suurkapitalistidele
reetnud. Seepärast piid nad
oma hoiakus täispöörde teinud Ja
võitlesid nüüd; valgetega üheskoos
punaste vastu. Aga eelnimetatud
Wall Streefi missioon koos oma liitlastega
üSA-s võimaldasid punastele
seHevõrra hingamisruumi ja materiaalset
teoetust, et need olid lõpuks
suutelised okupeerima kogu
Venemaa. — Aga et tsaar oma perekonnaga
õieks olnud tollal mõrvatud,
see on alusetu väljamõeldis ja
niüüt, mida aastakiimneid meile
korratud, nagu tõestäriud oma raamatus
autor Guy Richards („The
Resque of the Romanoffs"). r— Vii'^,
mati nimetatud raamat on Isiinset6.
ridade kirjutajale seni tundmatuks
jäänud, aga nõndaviisi arvab niisiis
professor Sutton. Oletan, et ka selles
võiks tal olla õigusi
0339
,.MEIEElAJ" asutas Eesti Ohlikond
Ja selšeib eesti ühiskonna teenistu-ses.
feWV'y?p«iin>»cp<i|qi'i)iiii>i>ii'f>iiii
:
P Ä E I U " nr. 21 (1682) 1982
am
JÄÄ6^ AKTIIVSE!
Toronto Eesti KeskkooU lõpuaktusel
19. mail läbis punase nU^na
kõikidest kõnedest ja sõnavõttudest
mõte: Jääge tugevateks ja aktiivse
teks eestlasteks!: . . _ J
Aktuse vilunud teadustaja oli Pe6
ter Sõrra. Avapalvuses Desiree Med
ri tänas Kõigevägevamat, et Tems
õnnistusega on eesti noortel olnu«
võimalus õppida edukalt emakeelse:
koolis. Ühislauluna kõlas „Eest
lipp". 'Keskikooli juhataja Edga]
Marten avasõnas ütles 16. lennu lõ
petajatele: •
„Keskoolis olete omandanud tead
misi, kõige muu õppeainete kõrval
kuidas elada eesti ühiskonnas. Ka
sutageneid teadmisi eesti ühiskonni
ja eesti organisatsioonide hüvan
guks!
Meil Torontos on eesti noori, ke
, tunnevad huvi eestluse ja meie ühii
i kondliku elu vastu.
Ühine teekond keskkoolis on lõpi
le jõudnud. Mõni noormees kurva?
tab, et sümpaatne tüdruk jääb kai
gemale. Saage ka edaspidi kokku j
jätkake oma sõprussidemeid. Sellel
koolile peaks järgnema teatav inst
tutsioon, mis oleks jätkuks ees
keskkoolile, et noored saaksid vee
gi täiendada oma emakeelt."
Edgar Marten tutvustas aktuse h
nelejat Robert Kivi, kes lõpetas 197
a, Toronto Eesti Keskkooli kiitus-ga.
õpib praegu tsiviil-insenerik
Võtab aktivselt osa eesti üliiskondl
kust tööst. On rahvatantsu rühn
,;Kungla" juht.
Lydia Aruvalla juhatusel laul
koolikoor tftreda ..Kodumaa tar
med" ja R. Pätsi .JVlarupolka".
: JMGE.EESTI;ÜHISKONM!^^-'^
Tugev aplaus saalitäe publikult c
Edgar Martenile, laulukoorile ja a
tusekõneiejale Robert Kivile, jul
Karl Konze —^lõpetas T.E
Täienduskeskkooli kiituse;
(Pilt oli eksikombel Jäänud \
ja varem ilmunud lõpetajate
tomontaazhist)
sjis, kui ta kõnepulti astus. Rob
Kivi ütles-veendumusega, et pai
otsus, mida" eesti noor teeb, on ai
da eesti keskkooli, õppida en
oma keelt ja teada oma rahvast,
õige. Tulevikus on ~vaja' teada, ,]
das valmistada kõnesid, mis on
ganisatsiooni juhätuseliikme koi
tused eesti ühiskonnas j.n.e. — s
just õpite eesti keskkoolis. Jä
kindlalt edasi eesti ühiskonda, va
õrnale organisatsioonid huvide k(
selt, gaidid-skaudid, spordiala, i
vatantsu või muud. Praegu on e
valmistamine ESTO 84-le. Teie
selleks tööks on teretulnud! Kui
misel ESTO-1 lehvisid meie J
must-valged, tundsime kõik,' kui
gievalt me kuulume eestlaste pe
Jääge eestlasteks ja eeskujulil
deks liikmeteks eesti ü hi^on
süs meie rahvas ei kao! Sellöks
'ju õnne!-
Uuesti kajas Eesti
tugevast aplausist.
a suur
m
(Algus esiküljel)
1,
Kanada peaministrit nimetati
lamendis „Kanada Hitleriks",
mõtleb ainult oma võimu suure;
misele ja ignoreerib Kanada de
kraatlikku korda. •
i( North-West territooriumi sea
andlik kogu Inuvikis otsustas
rata Kanada keskvalitsuse poole
viga, et see maa-ala jaotatakse
heks iseseisvaks admüdstratiiv
üksuseks, parema majandai
mõttes.
^ Poola kalalaevadele anti luba
nada valitsuse poolt püüda kalu
nada .200 mülises merepiirkor
Vastav kokkulepe Poola valitsu
\ kirjutati alla.
' i!( Kreeka valitsus kavatseb
emale uusi relvi Kanadast. Sen
Kreekas kasutamisel ÜSA relva
varustus. Nüüd on Kreeka vaUtJ
soov end USA-st rippumatuks t<
1 : 0
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 27, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-05-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820527 |
Description
| Title | 1982-05-27-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Li
„MilE ELr ^ „OUR UPS" ^ Esf^eiiäei W^eUy.
Published by Estonian Publishmg Co; Toronto Ltd., Esto-fliati
House, S>58 Broadview Ave., Toronto; Ont. Csünada.
• M4K2R6 - Td. 4664)951
iTöimetajad: H. Rebane Jii S. Veidenbaum. Toimetaja Nöw
Yorgis B. Parming, .473 Ldfemasm Dr,, New MUfõrd,.NJ.,
USA. Tel. (201) 26250771 ^
iJiilEl^ELÜ" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanato.
Asut. A^ Weileri aIgatuseH9S0. ;
,,MeieEllu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., T(ironto,Ont. M4K 2R6 Canada Tel. 4664)951.
.Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.lvi esmasp. ja neljap. kl: 9 h.-8 õ. Laup. kl. ? h.-l pj.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a. 134.00, 6'k.
.00,3k.|13.00; USA-sse — la. $37.00,6k.?20.00,3k.
.00;' Ülem^remaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Kiri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-
[postilisa ülemeremas^desse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15.,
Üksiknumber—-.65^. ,
Vastatud kiiiiniused
UKS LAANE KAPITAUSTID
MOSKVA
Kuulutushinnad: 1 töjl ühel veeml: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
Sõjajõud Lääaes—ja Idas..
FAUOANM
kujuneniid peaaegu tm»
dHlsioon&s, et vähemalt kord aastas
eesti ajalehtede juhtkirjanikud-kom'
mentaatoiidr on võtnud vaatluse alla
küsimuse, miks on jätkanud Ja ved>
gl' jätkavad vabade maade valitsnii-sed,
pangad ja ärilised sum^ttevõtt-ted
pidevat N. Liidu toetamist rsM-mesu^
te tellingute ja isegi laenude
abn. Et kas pole ndle härradele
ikka veel selgeks saanud, et selle lä*
bl ahistatakse otseselt oma surmavaenlast
ja luuakse võimalused
komnMoistUke maailmavallutuste
plaanide õmiestumiseks! Esitatakse
ka rida konkreetseid näiteid säärasest
vaenlase toetamisest, aga küsi-,
mus Ise on alati Jäänud vastamata.
Vihjatakse Juhtivate riigitegelastp
teadmatusele, naiivsusele või kogusSi
rumalusele, aga iiriingit kaugemalt»-
Miatuvat tähendusi või põhjust sel-'
ei ole leitud.
Igaüks mõiställ, et raha on prbb»
leem, kui seda ei ojle; 'Kuid raha on
ka probleem kid seda on; Eriti kui
^e on Kanada raha. dollar
on langenud käesoleval aastal neli
korda märgatavalt kuigi vahekorras
ÜSA dollariga on; see pidevalt kõikuv.
Silmapilgul in Kanada dollar
vahekorras ÜSA dollariga väärt vaid
80 centi pluss veidikene puru, mis
rahaühik^uis üldse ei eksisteeil.
Rüsikp yKanada (^ollariga on see,
®t vahetuses teiste vääringute vastu
ka eksisteeriv kurss võidakse dis*»
kohteerida. Känäda dollar polegi õieti
vpsmjpdel vahetusraha, kuna s^
da suurebas osas I maades kergdt
vastii ei tetä, Vanas usUs on USA
dollar jäinud välismaiseks vääringuks,
mida vahetatakse lokaalse raha
vastlal Kohalike noiinide kohaselt.
Eespekti puuduse tõttu välimiaa»
del Kanada döjlä^ vastu ongi Kana-
4& nxi, .«banaanivabariikide^ hulka
kuufuv, kuigi tä on rUckaii^ n^ide
hulgas. 'Kanada ei ole midagi osanud
leha oma rikkusega teistJB^^^^^^^
kõrval. Kui Kanada peaks praegu
vastu võtma mereIahhigUs|^^^
halvuštatud Ärgentünaga, dis pole
ühiegi kahtlust, et ta sel4[kaotab.
See näide on toodud aidult selleks,
et märkida Kanada
teiste maade kõrval.
Kanada laenu ihtressid,
siooh ja tööpuudus järeldusena bn
Eanada poliitikute tehtud ja hoitud,
sest Kanada ei ole kunagi ise^isva
toodanguni jõudnud. Niiüd, mil väliskapital
öii siit osaliselt tõrjutud
valitsuse haarete tõttu/ ja mül valitsus
omakorda ei oska iiende haaretega
nüda^ peale hakata, ongi ba-maanivabariik
valmis: dollar niiak-sb
80 centi Ja languse lõppu ei ole
: Veel':-näha.;
On juttu olnud Kanada dollari devalveerimisest^
kuid seda on eitatud
Ottaw^st. Praktiliselt XM Kanada
dollar juba loomulikult devalveeri-tud.
Uiied devalyeerlmišed ei aitaks
k^agi. Need suurendsiksid ahnilt
Smportkaupade Wndu, nagu masinad,
tekstiilid, toitaked jne. ja suurendaksid
omakorda inflatsiooni
Suuremad >stuorderid,riiklikudväli8-
võlad, neeä on tavaliselt khidlusta-tud
kindla kursi aluseil lepiiigu sõlmimisel
ja Kanada dollari langus tuleb
vahepealt tasuda. Kuld see> ke§
maksab on tavaline kodanik oma
palga või höiusunmiade ärvd.
On jäänud niulje, et palgasaaja
ÜSÄ^ on juba mõiida aega teadlik
vajadusest oina palgana piirata,
et omapoolselt kaasa aidata inflatsiooni
pidurdusele. USA inflatv
sioon on juba, riiitme protsendi võrra
pidurdatud. Kanada töötaja pole.
.šeda vajadust; veel oksaks võtoud.
Ta kaotab meelsanihii oma töökoha>
kiii^tab toodangut elustada õrna
paiganõudihiste alaiidamiste arvel.
Mii siis sanmiubM inflatsioon Kana^
das eesrindel võrreldes inflatsiotmi-gaUSArs
ja tuimuseks on Kanada
dollari langus. Viimane on nagu kai-
Jkalöögid lagipähe Ufndeie, kes peap
väd oma palgatsekist või säästudest
elama ja ennast olukorrale Ikohanda-
.ma.
Olukorrale kohaiidumisi on õlge
mitmeid. Esim^ks nähteks oh
paiikrotis ärid, millede tühjad aknad
vahivad tänava suunas: ostjsdd
on vähem kui tarvis. Sellest on muidugi
kahju. Kuid tööt^ ei saa siiski
veel aru. Kui ostud^t loobüncdne
on kodanikule alMus vahend.
maksis juukselõlkamlne kunagi 34
dollarit. Niiüd nõuab ' Juukselõikaja
6,5 dollarit. Västuvabend on lõigata
juukseid iga kuu assmel kahe kuu
tagant. Autopesu maksis 3,5 dollarit
praeguse 5>5 dollari as^n^.Vas-tuvahend
on autot harvemini
et selle 3;5 dollariga iMitte saada.
Automüügid on lai^enud 40%. b
see on vahend autohindade, töötasii-de
vastu ja protest neile, kes ei so4»/i
aktsepteerida, ülemääraseid iiõUd-mlsi.
Riiklikult juhitud kõiged ben-siinihihnad
on piiranud autoliikluse
ja see on ka ainus olemasolev reakt.
siooh kõrgete hindade vasfü. Tari>lja
on aSunud reageerima seal, kus see
on võimalik. Tarbija reaktsioon ei,
ulata veel Valitsuse ikulusteni, sest
sealt laotakse peale tarbetuid makse.
Need tulevad tasuda, sest teisiti
tulevad konfiskeerijad.
Denookraatia oii andnud kogu oma
võimu, poliitikutele ja võtnud igasuguse
yõhnu rahv^t jäägitult. Selline
dmö^atia on korrupt^ooni aluseks,
i võimeline tena korruptiivseid
nähteid, [millistes demokraat
tiad süüdistavad mahajäänud maid.
Mida n ä i t ^ teeb Ontario valiftsus
650 miljoni dollari eest ostetud^ õSi-aktsiatega?
Need ^ aniia Onta^le
tilkagi ÕU ja nende arvel d rakenr^^^
data ühtegi Ontario õlipuurijat. MIL
leks on Ontario valitsusel tarvis 10f,5
nailjonll|st düüslehnukit koos^^^l^
durite, ^mehaanikute ja angaariga,
kui l^uliinid müüvad oma lemiu-yõünaluSi
nünistritele odavamalt?
Kui Aafrika mustad võimumehed
kulutaviid raha kadillakkideks ja
isiklikul s luksuseks, siis nimetavad
läänemaailma poliitikud seda korruptsiooniks.
Milleks nimetab Ontario
valitstis kalli düüslennidd soetamist
maksumaksja rahadega, on küsimus,
millele p^vM nad vastama
: Falklan# saarte. konflikti. telgita-gused
(Hü välja koorumas, mis annavad
hoopis teise pildi sellest mis ^
iiai 'avalikkusd®: t®^^ •,.
ÖSÄ >;Rfilvade k<^ Desai>
meeriinise asutise" intonatsiooni
järgi Venemaa oh (Ma
giga 9,6 miljardi dollari väärtuses
maailmas esikohal, kusjuures Ameerika
on müünud relvi aind^ miljardi
väärtuses, kusjuures on müüdud
relvi pesoniselt nendele riikidele,
kes on austatud Vene relvadega
varustatud naaber-riikide poolt.
Selle asutise poolt välijaantud doiku-mendis)
diü^oii Euge^^
tow süüdistab venelasi/ kelle massiliste
relvade müügi tõttu on ,ymaall-mas
avalik kord mis
omakord levitab riikidevahelist
anarhiat, hinnu ja poanikat mitmel
pool maailmas". Samuti sama asutise
]jressikonyerentsU asedirektor
Robert T. Grey tõstis šiiüdistuse Ve-
-nemaa Va^tü: ,;Kas otsese või kaudse
sõijalise agressiooni ja vastutustundetu
relvade levitamisega, yene-maa
ähvardab paljude maade julgeolekut
ja teatud regioonide stabiilr
siišt. Samuti /olejat Veneriiaa motiivid
luua ebz^kindlust teatud riikide ^
juures, kasutades seda witoluli)^^
: oma kasides\ja • siisIpiihudajkonfiä-'^
tid leekidesse." i
• .r
Ja nüüd kui tamp Davidl kokku-leppega
hävitati sõjakoUe Egiptuse
ja Iisraeli vahel ning kui president
Reagan valimiste läbiviimisega Etal-vadoris
oli alustanud vene toetusel
töötavate gerilijate mõju vähendamisega
ja foolas .kommunistlik valitsus,
kui enda rõhutatud tööliste 3iü-:
vide kaitsija, paiii poola töölised
vanglatesse ja laseb tänavatel neid
solitai1*lteedi tÖölisj oma saJapolit-;
seil läbi peksta — siis t u l iÄ
vajadus maailma tähelepanu mujale ^
juhtida Salvadorist ja hoolast Selleks
andsid Moskvale hea yõimaluse
Argentiina Juhid kindralid, arvar
tes nüüd paraja aja olevat ^gentii-na
kolonialismi laiendamiseks Falk-landi
saartele, neid inglastelt sõjalise
jõuga vallutades ja okupatsiooni
reshiimi sisse seades, mis vüs sõjalise
konfliktini Briti ja Argentiina
vahel. :'. 'iV; r^v-;
Praegu Argentiinas esile kerkinud
patriootilise entusiasmi varjlil, seo
ses Falklandi saarte vallutamistega,
'seal; kommunistid võivad kergesti
võimu valitsuselt üle võtta, se&t nad
on nüiid kõvad Briti mäterdajad. 'Nii
Aargentiinä komiiiunistliik partei on
avaldanud hukkamõj^tmist Briti agressioonile
ja Brezhnev samuti on
Moskvas asunud Argentiinat toetama.
I Võimalikj et iga lugeja on omavahelistel
kooskäimiste^ kohanud keda-.
gi, kes näib, või arvab iseennast, sedalaadi
maailma a^sjust rohkem
teadvat kui enamijagu. Ja kes siis
võibolla on seletanud, et kunagine
bolshevistlik revolutsioon Venemaal
toimus tegelikult mitme internatsionaalse
kuuluvusega pankuri toetusel,
mis oWa ka tõestatud ja dolkur
piiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiffliHitiinünnininiiiHiintniniiim
Sijiite60(),55 Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
.862-7115 i
• endine Bray's Garden Centre
i •
26 FERNDAU DR., 3ARRIE, ONT.^HWV^^
Külastage meie äri ja kasvuhoonet teel suvilas^
Tasuta nõuanne koduümbruse kaunistamiseks.
I Omanikud LIÄ ja ERIK HESS ^ TEL.
MOSKVA PAKUB ABI i
On selginud, et enne Fälklandi
s,aarte konflikti teravaks nünekut.
On venelaste suuri esindusi Argentiinas
kuninglikult vastu võetud. Venemaa
näitab end suure heategijana
Argentiinale, sest ta ostvat 80%; kogu
Argentiina viljasaagist. Edasi on
Argentima valitsus sõlminud Moskvaga
kokkuleppeid tumaenergia aladel
ja vene allveelaevad on olnud Argentiina
lähedal ookeanil ning Vene
saatkond on^pakkunud Ai^entiinale,
ikonflikti puhul Inglismaaga, sõja-
,list:a!bi:r y-'--^
; Argentüna valitsus aga vaikib
neist tehingutest ka sel juhul kui
ajaleht „E1 Dia" Montevideos kirjutas:
„Venemaa pakkus ^Argentiinale)
sõjalist abi ja tema allveelaevad
hakkavad patrulleerima Argentiina
lähistel asuvaid meresid " i
Argentiina valitsus on' saanud
Fälklandi saarte okupeerinuse toetuseks
ka abi Argentiina rahvusvahelisa
terroristide grupilt ;;Möntenero"
(vastafe Itaalia kommunistlike terroristide
g^upilie ,|Punane Brigaad")'.
Need JMoilteneix)^' terroristid on kobanud
koos teiste patriootiliste organisatsioonidega
välja tulla suurele'
paraadile. 10. aprillil aijälehed: „La
Nacian" (Buenos Aires) ja- ,Jornal
da Tarde" (Sao 'Paul(^ kirjutasid:
(„Mörit^nero" tegelased ütlesid) ,^e.
Ihad on paraadil Flaza de Mayo'1
(Buenos Äires) demonstreerimas) sõjaka
militaarse Briti toser^^
imperialistliku ^ressiooni vastu."
Selle Fälklandi korifli^^
puhumisel on Moskval oma teened
ja Selliseid maiiöövreid, kus Venel
vaja IdaEuroopa sündihustest (nagu
need praegu näiteks Poolas'. on)
tähelepanu mujale juhtida — seda
ta on ka juba varem teinud.
VENE KOU>NIALISM: ; , . ' ,; -
kevadel 1955 a.Bändungikon-verentsil
Aasia ja Aafrika rahvästö
esindajad hakkasid mindama Venemaa
kolonialismi, kus ^ eriti Tseiloni
peaminister Sir John Kotelav^^ala ütles;
et kolonialismi pahede väljatoõ-misel,
tuleb kõige pealt välja tuua
VenemaaSovjeti kokmialisni ja kui!
Ameerika välisminister Bulles tuii^
välja Ida-Euroopa rahvpte vabastamisega
Vene ikkest, siis Moskval oli
kiiresti tarvis maaihna tähelepahu'
Ida-Euroopast kõrvale juhtida
Moskva tegi seda laevatäite relvade
saatmisega Egiptusesse, mille tulemusena
tekkis Egiptuse-r-Iisraeli
tulekolle ja see viis maailma tähelepanu
Vene kolooniatelt ja Ida«Eü-roopa
vabastamisest ära pikemaks
Kõiki neid andmeid kokkuvõttes
on selge, miks Ameerika valitsus
asüs liidu vahekorda Britiga ja ka
Euroopas Nato riigid toetavad Inglismaad.
Ameerika asimüsega Briti
poolele taheti anda Argentüna valitsusele
iiht „lSljojck treatmeriti", et
teda tagasi viia^mõistuselei et jõu
kasutamine rahvusvahelistes küsimustes
ei tasu. Samuti Briti, allveelaeva
poolt ühe Argentiina ristleja
põhja laskmisel oli sama eesmäric.
Kuidas ja millal lõplik lahendus
Falklz^ndi saarte konfliktis, teoiks
saab, oleneb kõik sellest, kui kiiresti
Argentiina juhid jõuavad arusaamisele
Argentiina Moskva poolt alt-tõmbamises.
Venemaa ei toeta mitte
heast tahtest Argentüna praegust
valitsust — kes muuseas esialgu tegi
lopu peale Argentiina kommunismi
hädaohule — vaid Venemaa tahab
Argentiina majandust ja poliitilist
olukorda nü raskeks ajada, et
Moskval oii võimalus Argentiinas temale
sõnakuulelikku nukuvalitsust
pukki pamia Kuuba eeskujul jä kes
annab siis Venemaa allveelaeyadele
uusi baase. \
Briti valitsus tahab oma laevastikuga,
kasutades kruvikeeramise taktikat,
esile kutsuda Argentiinas valitsuse
vahetust. Ameerika aga ei taha
Argentiinas uute meeste võimuletulekut,
sest need võivad kergesti
olla siis Moskva kommunistid. A ^
igal juhul Fälklandi saarte „tastkü-sõda"
annab hea võimaluse uute'relvade
proovimiseks ja seda tehakse
edukalt, nagu s^da Argentiina, Prant-susmaalt
ostetud ,,šmärt misšüe",
anikä raketi, kasutamine, inglise
ühe tuliuue hävitaja tüüpi sõjalaeva
rivist väljalöömine hiljpti näitas.
Selliste luit tüüpi rakettide kasutamine
meresõjas aga tegi Venemaa 35
aasta jooksul ülesehitatud ulgume-rede
suure sõjalaevastiku, ilma lennukite
kaitseta. suurtelt lennukite
€:malaevadelt, Venemaal
täielikult puuduvad, ajast ja arust
läinud vanaimiaks.
:.KAIKAS •
Kas olete ülekaalus? ^Pidage dieeti
jsoos meiega -ÄT Tooge sõber Ja saate
Idmiiaalandust.
313 A Dänforth Ave. td. 465-3444
Exsm
menteeritud. Vististi väga vähesed
V on võtnud säärast selgitust tõsiselt.
Sest kui kä oligi nii, see kõik toimus •
ju ammu tagasi... Kindlasti on vahepealseil
aastail paljugi muutunud,
tollased seisukohad jä väljavaated
ammugi ümber hinnatud ja mitmeti
teistsugüseiiks kujunenud. Ja kõige
lõpuks, igaüks ju teab, et just need
kõige suuremad kapitalistid ühelt
poolt ja kommunistid teiselt poolt
on alati üksteistele kõigel suuremad
ja leppimatumad vastased ja vihavaenlased,
teisiti ei saaksTšee ollagi!
Kas pole küllalt kiiuMucl, kuidas
Moskva alät;asa sõimab kapitaliste
ja siinset k^italistlikku korda? Selleparast
oleks üleüldse süur tobedus
kellelgi hakata väitma, et suurkapitalistide
jä kommunistide vahel
võiks olla toimunud mingisugune
pidev koostöö! — Nõndaviisi yõiks
olla meü omavahel vaieldud, igal
vaidlejal omast meelest tuline õ i ^
ja tõsi taga...
PROF. suTTONii u m i ^ . ; ; •:
Nendesamaküsimustega^jä neile
vastusega otsimisega, aga seda kõrgel
teaduslikul tasemel,, on tegelenud
pidevalt roihkem kui 15 kstatkuul-^
sa Hoover Instituudi teadlane professor
Antbny C. Sutton, kes omandanud
oma hariduse Londoni, Göt-tingeni
j a California State ülikoolides.
Tema iiürimistöö tu^ on
olnud pool tosinat põhjalikult dokumenteeritud
ja ümberlükkamatuist
faktidest koosnevat teost. Kõige tuntum
neist võiks olla >,Wall Street
and the fiolsiievücjRevolution". Nagu
raamatu tiitel juba ütleb, selles
tuuakse päevavalgele New Yorgi
pankurite, aga esmakordselt ka
suurte korporatsioonide ja tööstus-firmade
üllatavalt investeeringud
punase revolutsiooni õnnestumiseks
ja sellele järgnenud aastail
kommunistliku N. Liidu jalule
aitamiseks, võimulpüsimiseks ja hiljem
militaarseks suurvõimuks ku-jiuidamisel
Äga pmfessor Šutton on
esinenud ka hulgal loenguil ja ühelt
sääraselt mõni aeg tagasi toimunud
loengult pärinevad alljärgnevad
ülestähendused, - °'
;MÄHASmiJtUP TÕDE .
Meie elamegi juba sotsialistlikus
ühiskonnas, ütleb professor Sutton
oma loengu sissejuhatavas osas. Selle
turidemärgiks on tõe varjamine,
mis on oluline osa sotsialistlikust
iihiskonnakorrast. Eiine yabadiise
mahäsuiumist tuleb alati maha suruda
tõde. Nn võime praegu eraldada
kolme erinevat tõevormi. Esimene
neist on valitseva kliki ,,tõde",
mis koosneb ainuüksi sellest, mida
ja millises vormis võib nende arvates
rahvale teada anda; aga sealjuures
pidades silmas ka seda, et see
enam-vähem ühtuks tollega, mis
ütedud varem. Teine hästituntud
,,tõe" vorm koosneb revisionismist,
nagu seda meile pakutakse ajakirjanduse
ja muu meedia kaudu, mis
teoreetiliselt peaks küll suhtuma
kriitiliselt esimesse, aga praktikas
siiski on vaid esimese kordamine.
Alles kolmandat tõe vomü saame pidada
tõeliseks tõeks, kuna see oleks
siis tõde ise. Miks peaks olema kolmest
kõige tugevam, aga tegelikus
elus on kõige nõrgem. Sest seda, tõelist
tõde, ei taheta enam iiii kergesti
uskuda;..; pärast seda, kui need
esimesed kaks „tõe" vonm olid jõudnud
kuulajani või lugejani esimeste-na!
/.^'v':-''
Äga Ivaadelgem nüüd lähemalt,
kuidas sai M. Ludust ükS' maaihna
suurvõim.
U ^ TOETAS'BCM^SHEVM^
Aastal! 1917 toimusid Venemaa
kaks revolutsiooni. Esimene neist
tsaari'
valitsuse ja asendaä selle esmakordselt
Vene ajaloos konstitutsionaalse
valitsusvormiga, mipisele aga pi antud
aega realiseerunüseks. Sest selle
valitsuse kukutasid omakorda bol-shevikud
sama aasta novembris. On
olemas kaalukaid tõendmaterjale
selle kohta, et Ameerika Ühendriigid
aastal 1917 ei toetanud mitte kons-titutsionaalset
valitsusvormi Venemaal,,
vaid selle hävitanud bolshe-vikke.
I
Märtsis il917 Lenin oli Shveitsis,.
Trotski New Yorgis, kaks peamist
operaatorit! bolshevistlikus revolutsioonis.
Lenin saabus Venemaale
Saksa kõrgema väejuhatuse kaasabil.
Keiser hoiti teadmatuses; kõrgeim
saksa ametikahdljfei, kes asjust
teadlik, oli kantsler B^thmann-Holl-weg
rikkast Frankfurdi pankurite
perekonnast. Trotski oli samahästi
kui puupaljas, aga ta sai mingil moel
10000 dollarit kullas ja Ameerika
passi ning asus nendega New Yorgis
laevale ,vKristianiafjord" Venemaale
minekuks. Hiljem laev peeti kinni
Kanada meirejõudude poolt ja Trotski
oma saatjaskonnaga eemaldati
Halifaxis Üeyalt. Trotski kuulutati
sõjavangiks. Aga otsekohe järgnes
vahelesegamine kõrgete ametikandjate
poolt Washingtonist ja Londonist.
Nü olid Kanada võimud sunnitud
Trotskit ja ta kaaslasi vabanduste
saatel uuesti laevale paigutama
— ja reis võis jätkuda, Koos
Trotškiga reisisid Venemaale muuseas
ameerika suur punane Cincoln •
§teffens, aga ka Charles Crane
,,Westmghouse" kompaniist, kes oli
ühtlasi demokraatliku partei finantskomitee
esimees ja president
Wilsoni isiklik sõber.
WALL STREETt^ MISSIppM -
1917 a. juulis üks kolonel William
Boyce Thompson^ kes oli New Yorgis
asuva Federal Reserve panga esimene
permanentne direktor, moodustas
omal algatusel Punase Risti
missiooni Venemaale. Ameerika Punane
Rist ei olnud sellest huvitatud,
ega mingiil viisil esiidatud Thomp-soni
grupis. Ka Venemaa ei olnud
selleks soovi avaldanud. Aga Thomp-.
son finantseeris ja organiseeris kõik
ise. Grupp koosnes 30-st isikust, aga
ainult 6 nendest õlid tõepoolest arstid.
Kogu ülejääk koosties ainu/t
Wair Street*i finantseerijaist ja advokaatidest.
Selle missiooni eesmark
oli puhtalt poliitüist laadi, ülesandega
abistada bolshevistUku revolutsiooni
läbiviimist Venemaal. Samal
otstarbel, Thompson ise kinkis bol-shevikele
miljon dollarit omast taskust.
Kuigi grupi liikmed olid võt-nud
endile kõrgemate sõjaväelaste
aukraadid, tegelikult olid need neü
olematud...
Samal ajal American International
Corporaton (üks Wall St. mam-mut-
fIrmadest, mida kontrollis J. F.
Morgan) interveneeris Ikõik j ai, et takistada
abi saatmist bolshevikele^
vaenlastele... Briti Välisasjade Bü^
roo (Foreign Office) arhiivides leiduvate
dokumentide kohaselt,
Thompson ja Lamont (Morgani firmast)
tegid visiidi tollasele Briti
peaministrile; Lloyd George'le. Selle
üheainsa kokkusaamise tulemuseks
oli,; et nad suutsid keerata Briti välispoliitika
seniselt' antibolshevistli-ku|
t joonelt probolshevistlikule iii-tSAARI
MÕRVAMISEST
1918. a. alul bolshevikud olid võimul
ainult ühel murdosal Venemaa
pinnast, peamiselt Moskva ja Petro-gradi
ümbruses. Nad olid yõitluses
valgete ja roheliste vastu. Ükski ajalooraamat
ei maini rohelisi, ometi
oli neid ühtekokku 700000 meest!
Need olid tegelikult originaalsed ;
bolshevikud, kes olid jõudnud ärfi-tundmisele,
et Lenin ja Trotski olid
nende revolutsiooni suurkapitalistidele
reetnud. Seepärast piid nad
oma hoiakus täispöörde teinud Ja
võitlesid nüüd; valgetega üheskoos
punaste vastu. Aga eelnimetatud
Wall Streefi missioon koos oma liitlastega
üSA-s võimaldasid punastele
seHevõrra hingamisruumi ja materiaalset
teoetust, et need olid lõpuks
suutelised okupeerima kogu
Venemaa. — Aga et tsaar oma perekonnaga
õieks olnud tollal mõrvatud,
see on alusetu väljamõeldis ja
niüüt, mida aastakiimneid meile
korratud, nagu tõestäriud oma raamatus
autor Guy Richards („The
Resque of the Romanoffs"). r— Vii'^,
mati nimetatud raamat on Isiinset6.
ridade kirjutajale seni tundmatuks
jäänud, aga nõndaviisi arvab niisiis
professor Sutton. Oletan, et ka selles
võiks tal olla õigusi
0339
,.MEIEElAJ" asutas Eesti Ohlikond
Ja selšeib eesti ühiskonna teenistu-ses.
feWV'y?p«iin>»cp |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-05-27-02
