Meie Elu = Our life, December 10, 1981

              1) 1981
t-- *
V.-.- •
-X
Ise kiri-ialooris
le taga
[aamer
kõigile,
^nipäeval
mdsepa-line
tänu
doks ko- :
Esimeeste
Lahesa-
:inkimise
[endadele
busile ja
|so'le, kes
tähista-
Jiiniala-lolistidele
Korheimi-
Roman
ja tema
liik täiiu
iusele ja
eesotsas,
m hääde
jt praost •
>&t Tõnis
kogudu-lopetajale,
[ese kogu-.
Andres
mile, To-ja
tema
koguduse
ipismaale,
3are güm-
|f esindajale
e Nais- ja
'i^indajale
;TOale Alo
|Rubergile,
/altile ja
käepigis-le
ja sõp-lillede
ja
ugile!.
LEPIK
eie
lukoos viibi-ämbril
kell
ires saalis.
; ainud.
JHATUS
tistreerimisi
|el Eesti Ma-legistreeridä
lis mittekäi-lindlustami-
/aijalik. ....
yolitöö enne
Ismaspäevai;
[.dets. õpp€=
bkoolis- jälle-laril
ja teisi-lks
koolipäe-
|: detsember,
te omavahe-p
keskkoolis
kiuaril:;1982.
pimuvad 30.
„Meie Elu" nr. 47 (1658) MEOAPÄEVÄL, 10. DEtSEMBEll^
rannas on • • • • «11. Soome turismi-
— Elna Kungla;
0 «B 0 . 0
Toronto Eesti Maleklübi pool
raldatud novembrikuu malemängu
õhtu meelitas köhale paarkümimend
maletajat ja pealtvaatajat.
Õhtu haripunktiks oli seitsmevoo-ruline
kiirmale turniir (2x10 min.)
mis lõppes üllatavate tagajärgedega.
Võitjaks osutus turniiri kohtunik
Lembit Joselin, kes kaotas ainult ühe
partii Ilmar Talvele. Teine ja kõhnas
koht jäi selgitamata, kuna 4 maleta­jat
saavutasid 314 punkti (Ilmar Tal­ve,
Valter Puna, J^ndms Kõresaar,
Jaak Järve) ja 2 maletajat said 3
punkti (Andres Loorits, Valdeko Pik-kand),
kellest igaüks oleks võinud
poole või ühe punktiga saavutada tei­se
VÕI kolmanda koha. Mäletamas
olid veel: E, Pajo; P. Smeelen ja K.
Söödor.
Järgmised mäleõhtud, algusega kell
7 p.l., on 10. detsembril ja 14. jaa­nuaril
Toronto Eesti Majas. Kõik on
teretulnud.
^astasNrimad pühad—Jõulud on jälk
e^oma sugulastele ja sõpradele jõulutervitusi. Meilt ootavad
soove aga ka okupatsioonivõimu vanglais, vaimuhaiglais
is^ sunnitjöölaagreis vaevlevad Eesti vangistatud vabadusvõitlejad.
A^ge unustage neid! Andke neile jõulutervituste saatmisega mo­raalset
tuge. Kasutage jõulutervitust® lähetamiseks alljärgnvaid
se.
.a keskvangla: Eesti
ÖOl, TaUinn, Kalaranna 2, Uch-rezhdenie
YuM.422/1. Kinnipeetavad
poliitvangid: Kaido Einman, Haldi
Koppel, Dimitri Minjakov, Herbert
Murd, Allan' Sepp, Boris Serdjuk ja
Aivar Temanen. :
Finnairi „SiIverline Cruise" an'nab
suurepärase võimaluse Kesk-Soome-ga
tutvimiiseks. Ringreis viib TäM
järvede ja kanalite, et näidata Soo­met
20. sajandil. Sellel reisil kasiita-sin
kolm korda lennukeid ja kolme
erinevat laeva. '
• Tamperes peatusin esiniese päeva
õhtul hotellis „Cumülus". Jällegi oli
eiiitusel kasutatud rohkem puud- kui
seda oleme harjunud nägema Kana­das.
Iga Soome hotelli juurde kuulub
saun, mille kasutamine arvatud hin-r
na: s isse \'üi vaikse eritasijga. Soomla-1
sed uil' sauna s.tiili ülimalt välja
arendanud. Riietus-, pesu- lamamis-;
ja isegi leiljnaumidel olid •-suured'
a\ arad aknad kanali' poole. Kolm
koi^da läksin^ leiliruumi ja nautisin
idüllilist vaadet. . : ^
Tampere on moodne linn; Ei märka
\ahet, kas oled Torontos, Montrealis
— ainult suuräride tänav pn lühem
]a õhupuhtus palju suurem kui Ha­miltoni
alllinnas. Meeidejääv on Ro-sendahli
hotell. Isegi, soomlased üt°
i e \ ad see on Uiga moodne, liiga palju
klaasi. Tervet ehitust võib p^c^ada
Süüme arhitektuuri |silmapaistvaks
.saaVIItuseks. Professor Jaakko Laa-puili
ja arhiteki Martti Kül^konen on
iäadvustanud sellega oma nimed
Tampere ajalukku.'
, , S I L V E R L I M E C R U I S E ' ^.
Laevasõit ,,Silverline'Cruise}'' an­nab
elamuse Kesk-Šoomest. Lihtsalt
•ei oleks, uskunud, et seal on nii'pal-
. ju iärvi ja kanaleid. Mootorlaevad
,v,AuIanko", i,Tampere" ja ,/Roine" op '
kõik valged koime-tekilised mugavad
ja'sobivad ilu nautimiseks. Teenimi­ne
ja toit laevadel on e&maklassiline.
' Jõudes, Hämeeminna peatusin„Au-lankq
hotellis. Ja jällegi toit hea, miU
lest paremat ei leia Toronto Royal
Yürk'iski,' . - l;/.; . | ...
Pärast õhtusööki läksin kuulsasse
rahvüsparki jalutama. Seal on kaks
\aaletorni; Tee kõrval nägin musti­kaid;
pohli, seeni ja .suuri kõrgeid
sipelgapesi/mida pple näinud parast
Hiiumaalt lahkumist. ; '
torn on ümbritsetud puude­ga:
Suured männid ja kuused läbi­mõõduga
umbes mee|er või itohkem.
Tagasi teel seisatasiri nii tu korda, et
inielleda puude, kõrgust, mbtsalilli ja •
kuulata metsa kohinat — mis oli Si-bcliu.
scj.c inspiratsiooniks „Finlandia"
loomisel,- ::, ., / ; i.\ .; - ,.
^MOSKVÄ-TURISTID • - j' :
Hommikul söögisaalis j olid • ees :
sakslased, kes silma torkasid oma
Lileolevusega.' Eemisel õl^tul söögi-saalis:
oli laudkond, kes yaga;vaik­sel
r, vaevalt kuulvas vene keeles rää-kisid;
Neil väea vähe süüa. Kui kor-duvalt
küsisid kas ikka ei ole roh-kem
tulemas, siis ettekandjad ütle­sid,,
et nendele pole rohkem Mosk­vast
tellitud. Saavad selle;mis maks­tud.
Ettekandja teadis öelda, et kõik.
kes Moskva kandist tulevad on kõi­kidest
teistest turistidest erinevad, ja
kõik nende asjaajamine väga erinev.
Terve riiigreisi jaoks antakse igale
ainult 180 Soome marka rahas, ring­sõidud
ja hotellid on ette kinni
makstud kõige odavamate hindade
järgi. Soomes hotellitoa juurde kuu­lub
hommikusöögiks külmlaud ja
oleksite pidanud nägema, kui palju^
Moskva turistid siis sõid!;
Jah ühelpool sakslased, teisel pool
venelased — meile võõrad mõlemad.
Laevale tüli bussitäis jaapanlasi.
Nad OÜl väga sõbralikud, tagasihoid>=
likud ja alati naeratasid. Nende riie­tus
oH nagu Pariisist ostetud, mood­ne,
ilus ja maitsekas. Sain kohe jaa-panlastega
tuttavaks kes rääkisid
head inglise ja saksakeelt! Jaapan­lastele
Soome meeldis ülimalt ja lu­basid
tagasi tulla, et seda ainulaadset
maad ja rahvast rohkem tundma õp­pida.
Tundsin, et nad rääkisid siiralt,
kui ütlesid, et tulid 'Soome, et seda.
rahvast näha, nelja miljonit, kes TaL
vesõjas läbi peksid 200 miljonit ve­nelast.
Turku on moodne suurlinn •— värav
Läände.
Suures vihmasajus jõudsin vesi-bussile,
et külastada Naantali, müle
ajalugu läheb tagasi 1443. aastani.
Laevasõidul möödusin paljudest ilu­satest
• elamutest, sadam igal maja
ees, ilusad suured paadid ankrus. Ma
ei usu, et kusagir suuremat paatide
Värviküllasüst näeb. Kui küsisin
kaptenilt, kes siin elavad, ta vastas,
et poliitikud ja ärimehed. Naantali
on huvitav väikelinn, mis on taasta­tud
nagu Soome oli vanasti. Seal on
ka soome presidendi suvekodu.
Palju aastaid tagasi Kalev Estienne
pere liikmena õppisin Torontos
tundma Koho reisibüroo juhatajat —
omanikku Kaj Long'i, kes oli sõbra­lik
ja abivalmis. Helsingis viibides
reserveerisin paar tundi, et vana tut­tavat
külastada. Kaj 'Long on)ab rei­sibüroo
Mannerheimintiel ja tegeleb
Yälisturistidegä, ,;Long Tours" ring­sõite
Soomes peetakse paremateks.
ma suimitöölaager: Eesti NSV,
'200 001 Tallinn, Tisleri 31 a,Uchrezh-denie
YuM.422/5. Kinnipeetavad po­liitvangid:
Kermo Alle, Jaanis Surva
ja Viijo Vilba.
Mordva sunnitöölaager 385/3—§:
USSR, 431200 Mordovskaya ASSR,
Tengushevsky raion, Posyolok Ba-rashevp;
Uchrezhdenie ZhKh-385/
3—5. Kinnipeetavad pohitvangid:
Karl Anderson ja Alfred Kirotosk.
Fermi sunnitöölaager 389/35: USSR,
618^10 Permskaya oblast, Ghiisovskoy
raiön, StantsiyaVsesvyatskaya, Uch­rezhdenie
VS-389/35. Kinnipeetavad
poliitvangid: Veljo Kalep, Harald Ki^
vilo. Valter Kukk, Kaarel Kõrboja,
Rudolf Nüüd ja Olav Turu..
S"ermi sunnitöölaager 389/36: USSR,
618263 Permskaya Oblast, Ghüsovs-.
kqy raion, Posyalak Kuchino, Uchrez­hdenie
VS-389/36. Kinnipeetavad po-
»id: Linra, Matuson (Matus),
Niitsoo, Mart Niklus ja Vetra,
sunnitöölaager 389/37: USSR,
618801 Permskaya oblast, Ghusovs-koy
raion, Stantsiya Polovinka, Uch­rezhdenie
VS-389/37. Kinnipeetav po­liitvang:
Tnt Madisson.
Jämejala vaimuhaigla: Eesti NSV,
202 900 Viljandi rajoon, Pärsti küla­nõukogu.
Jäme j ala Vabariiklik Psüh=
honeurolopgia Haigla. Kinnipeetav
poliitvang: õpetaja Vello Salum.
Eeslme poliitvangide aadress Mosk­vas:
USSR, Moscow, Uchrezhdenie
p/ya 5110/1, poliitvangi perekonna ja
eesnimi. Seda aadressi võib kasutada
kõigi poliitvangide osas, eriti aga
järgmiste puhul, kelle asukohad on
teadmata: Imre Arakas, Ülo Ird, Jo­hannes
Jaakob,Järvo, Jaan Kalju,
Karl Kivilo, Johann Löwen, Leonhard
Must, Eino Nurmšaar, Artur Johan­nes
Pupart, livo Waldman, Valdur ja
Karl Vares.
On Soovitav, et jõulutervitus äse-takse
suletud ümbrikusse, mis pos-titakse
tähitult ja vastuvõtutõendi-ga
vapustatult. Tagastatud vastuvõtu-tõend
kinnitab, et jõulutervitus on
kohale jõudnud.
Eesti Vangistatud Vabadusvõitle­jate
Abistamiskeslcus> Box 34018, S-
26 Stockholm, Sverige. Postzliii-lAr
Rahvusvaheline Olümpia Komi­tee
(ROK) andis 1988 a. suvised män­gud
'Seoifrile, Lõuna-Korea ja talvi­sed
mängud Calgary'le. Seoul võitis
Nagoya, Jaapani 52:27 häälega ja Cal­gary
võitis Palun'i, Rootsi 48:31 hää­lega.
Nõukogude Liit hääletas võitja­te
vastu. Seoul ^ kavatseb kulutada
$360 miljonit ja Calgary ?415 miljo­nit.
'jlV Esmakordselt ROK kutsus 30 at-
.leeti osavõtma kongressist nüs pee­ti
septembri lõpul Baden-Baden'is,
Lääne-Saksamaal. Inglane Coe, kuld-medalimees
1500 m Moskvas, oli at­leetide
esindajaks ja tema nõudis,
et „drug'e" tarvilävad atleetid ee­maldatakse
spordist eluks ajaks, sa­muti
ka treene,rid ja asjaosalised arso
tid. Samuti soovitati et komitee liik­med
peaksid olema aktiivsed sportla­sed
või hiljuti spordi lõpetanud.
i( Ameerika Masterite esivõlstlusel
augustis Kalifomias sooritati kaks
maailmarekordit: Jim Burnett, 41 a.
jooksis 400 m 49,36 sek. ja Judy Fox,
40 a., vns 5000 m rekordi alla 16.57,4.
Ernie Billceps, 44 a., sai esimeseks
Masteriks kes jooksis 1500 m alla 4
minuti— 3,59,8!
••erk
„MEIE ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
KORTERID
' ' . ' S f l l i lU
tellimisi.
Üürile anda alates 10. jaanuarist 1982
teisel korrusel
2 TUBA, KÖÖK
ja vannituba. Eesti Maja lähedal.
Tel. 4224141
misieYiku-Soomet.
Visavuori saarel on võimalus tund­ma
õppida osa Soome kultuuriaja­loost.
Külastus Emil Wikstromi
muuseumi on elamus. Tema skulp­tuurides
näeb Soomet ja soomlasi
nende argipäevas, mis on selle rahva
ja maa teinud ainulaadseks.
Lennuk DC 9 viis mind Turku, et
tutvuda ühe Soome vanema linnaga,
mille ajalugu ulatab tagasi 752 aastat.
Turku või eesti keeles Turu oli Soo-rfie
pealinnaks kuni 1'818. Bussisõit
läbi linna rullis lahti soome pika
ajaloo. Turku linnakiriku ehitamise­ga
alustati 1286. a. 12 suurt sammast
sissekäigul toodi Eestist. Tänapäeva
Helsingi—Štokholmi vahel .peetak­se
mugavamaks laevaliiniks i,Silja
Line". 'Sõitsin lipulaeva „Finlandia'-
gaVV • .
Stökhojmis peatusin kaks päeva
hotell „Odenis"..Olin tuttav selle ko­haga
EStO-80 ajast ja mind võeü .
vastu küj vana sõpra. Võõrastemaja
ei ole vfljast silmapaistev, kuid te­ma
mugavused ja odav hind on meel­dejäävad.
Soovitan kõrgil kaasmaa­lastel
seal peatuda, kelledel pole su­gulasi
või sõpru Stokhoimis ootamas.
Linnas ringi kõndides külastasin
ESTO-80 ajast tuttavaks saanuid •
kaasmaalase Oja fotoärit kesklinnas.
Härra Oja on üks nendest eestlas-test,
kes kunagi ei häbene rääkida
emakeelt ja kaasmaalastele on kau­bad
äris soodsamate hindadega.
Mul avanes võimalus kohtuda ka
ESTO-80 juhtkonnaga, Nende arva­mine
oli, et Torontos on liiga kaua
venitatud ettevalmistustega. Soovi-'
tati, et õiged mehed saaksid õigetele,
kohtadele. Rootsi eestlaskond tahab
tulla EST0.84-le. Stokhölmi' pidus­tuste
üldjuht Richard Norvell hoo­vis,
et BSTO-84 kujuneks sama võün-saks
kui oli ESTO-80'Nii siis Toron-to
mehed — keerage varrukad üles
ja asuge tööle, näidake mida oskate
ja mida jaksate.
Peatus vanade heade sõprade Huus-mannide
perekonnas oli. nagu koju­minek
jõuluajal: Sõit skäärides ris-tipoja
Jani 24-jalalises paadis 455-.
hobusejõulise mootori poolt lükatud
on igavesti meeldejääv. Stokholm on.
tõesti Põhjamaade Veneetsia.
Kui tädipoeg Heldur Kingsepp
mind järjekordselt lennuväljale sõi­dutas
Helsingisse tagasi pöördumi­seks,
siis tundsin, et lähen tagasi-ko-ju.
Olen armunud Soomesse, millest
on saanud mulle teine kodumaa. Len­nuki
aknast välja vaadates/kordasin
Soome hümni sõnu ,;0i maamme,
Suomi, synnyinmaa!"
EEIiC Konsistooriumi väljaanne.
198L Arved H. Rossman. Stok
toimis, 132 lehekülge.
^^J^lalnimetatud raamat saablis äsja
trükist ja saadeti Konsistooriumi
poolt kõigile kogudustele tutvumi­seks,
õpetajad ja koguduste juhatu­sed-
vajavad hädasti, sellist seaduste,
seadluste, kohustuslike määruste ja
eeskirjade kogu, et juhtida kogudus­te
elu ühtlaselt ja häireteta. See raa­mat
on ideaalselt Selge^lt ja otstarbe­kalt
koostatud. Tuleb õnnitleda meie
kirikut, kelle igal kogudusel erineva°
tes maades on nüüd võimalik oma
elu ja tööd korraldada ühtlaselt teis­tega.
Meil on olnud senini põhimää­rused
aluseks ja juhtnööriks. Aga
pisiasjades tõusis alati küsunuSi. Se-nmi
suurte kogemustega õpetajad
kodumaalt said anda praktilisi näpu­näiteid,
kuid neid mehi jääb aina vä­hemaks.
Väljaspool kodumaad oma
hariduse ja kogemused kogunud
pastorid aga vajavad tungivalt sel­list
keskset kodumaal kehtinud eesti
kiriku korraldust.
Selle kauiii välimuse ja hea sisuga
trükise autor on Arved H. Rossman.
Sündinijd Pärnumaal Vändra köstri
pojaria; I Lõpetanud juristina Tartu
Ülikooli;ja töötanud kaua aastaid ko­dumaal
(Eesti Ev. Luth. Kiriku Kon­sistooriumi
peasekretärina. Jatkas
samas positsioonis, paguluses kiriku
jiiriidilise asjatundjana oma tööd
kuni vanaduspuhkusele siirdumise­ni.
Teose saatesõna on kirjutanud pea­piiskop
K. Veem teadusliku ülevaa­tena
meie 'kiriku õigusliku seisundi
kujunemisest ajaloo käigus. 17.trüki
leheküljel annab K. Veem huvitava
ja reljeefse-ülevaate '„Rahva Kiriku"
mõiste arengust. Idee on tekkinud
saksa filosoofi Fr. 'Schleiermacher'i
mõtte maailmast, kuid kaugemale ei
jõutud. Kirik oli igalpool maaisan-date
ja riikide juhtimise all.
Tsaaririigi lagunemisel jääb meie
kirik riiklikust tolerantsist ilma kuid
ajutine valitsus ei korralda edasi.
Vülem Reiman, hilis-ärkamisaja
vaimline juht, hakkab ajalehes nõud­ma
rahvakiriku idee rakendamist
meie kodumaal. Ärksate pastorite ja
mõnede koguduste esindaj ate poolt
tehakse eeltööd ja I Kirikukongress
saab teoks 1917 Tartuis, kus teostub­ki
rahvakiriku algatus. Kogudused
organiseerivad endid alt ülesse
praostkondadeks ja kirikuks oma va­litud
ametikandjate ja juhtidega. Tu^
leb mainida, : et rahvakiriku algus
tehti Eestis, teised maad järgnevad
hiljem.
Autor oma eessõnas rõhutab, et ta
tahab eesti kiriku tervikliku struk­tuuri
säilitamiseks kaasaaidata ja ta
on seda väga hästi teinud, .
'Raamat ise jagtmeb kolme ossa.
I osa sisaldab konstitueerivaid ak­te.
Siin antakse seadused ja määru­sed
peapiiskopi ringkirjadest kuidas
kogudused ohia elu korraldavad
erinevates asukoha maades. Kuidas
kogudused suhtuvad nende kiriku­tesse
ja kuidas meie kuulume üle-ilmlistesse
organisatsioonidesse. Põ­himõtted
on selged. EELK Eksiilis
töötab lahus kodumaal asuvast ikes-tatud
kirikust. Ta jätkab Eesti Rah­vakiriku
traditsiooni vabas maaU-mas.
Ta on tänulik vennaskirikutele
• igal maal nende abi ja majandusliku
toetuse eest. Kuid ta teab, et see ön
ajutine; Meie siht on olla iseseisev
TÖÖPAKKUMISED
Vajame
KORREKTORIT
osalise tööjõuga.
,3^EIE ELU" — Tel. 466-0951
ja kanda ise oma kulud, et jääda ise­seisvaks.
II osa on Kiriku Põhimäärused
seadluste ja lisadega. Näiteks õp. abi­liste
seadlus, Usuteaduse Instituudi
põhikiri kandidaatide eksamineeri­mise
kord, kiriku välisameti ülesan­ded
ja kiriku kirjastuse ning fondide
raamseadused. Need lisad annavad
külmadele normidele sisu ja soojuse.
Eriti hinnatavad on õpetaja valimise
kord ja kujdristi annetamise statuut.
III osa toob ära lisad 'ehtivatele
seaduse normidele ja ka alused. Näi­teks
Eesti Vabarügi ,;Kirikute ja
Usuühingute Seaduse" teksti 1934
aastast, mis tagas riigi autoriteediga
kirikule enesekorralduse õiguse. Eda­si
veel organistide kutseeksamite
kord ja kirikuhoonete kasutamise ju­his
ja muud.
See on suurepärane teatmeteos ja
juhtnöör tegutsemiseks. Soovitan
soojalt igale koguduse ametikandjale
ja juhtidele seda omale muretseda.
Autorile olgu äga meie kõikide tun­nustus
ja tänu.
PIISKOP KARL RAUDSEPP
„MEIEELU
ITMESUGUSEID SOBIVAID
(ka jõulu motiivide!)
EESTI VÄRVIDES KÜÜNLAI©
HÕBE JA KULD EHTEID
KERAAMIKA VAASE
MAALE (raamitult Ja raanümatai
PUUST kiNKEESEMkiD
SAUNASEEPE M TARBEID .
RApUkTUIB
Jne. I
Helsingi Ja.Stokholmi vahel ü
suurim
pidav „S!lja Liee" iws lipulaev ,,FSElaiidSa''-^o^^ (EESTI
. Oni M4K tm
MAIAS, II KORRAL)
. 466-0951