Meie Elu = Our life, March 1, 1984

              • .2 NELJAPÄEVAL 1. - THURSDÄY, MÄRCH 1 „Meie Elu" ar. 9 (1774) 119841
Ü E I E ELU' OUR LIFE" — EstonisBi WGdkly
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd!, Estonian
House^958 BroadviewAve„ Toronto, Ont. Canada,M4K2M
Tel. 466-0951 •
Toimetajad: H.' Rebane ja S. Yeidenbaum. Toimetaja
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,ÜSA.
^ • j Tel (201) 262-0773.
; . ; „ M e i e Elu" väljaandjaks on Eesti ijcirjastus Kanadas,
' V Asul. A ; Weileri algatusel 1950.
• ••: ; . : • ; ' . - ( • •••^ • •
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Imajas, 958 Broadview
• Ave., Toronto, Ont.M4K2Rö Canada - Tel. 466-09,£
Tellimiste ja kuulutuste vastuyõtmine igal tööp. kl. 9 hm.™
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.L
; , : M E I E E L p " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k.S15.50. USA-sse - ' 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- 1 ai $48.00, 6, k..$26.00, 3 k.. $19.00. .
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostili^a USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaade:sse:l.:a, $58.00, 6 k. $29.00. •
Majanduselu
anada tahaasutiste
Kuulutushinnad: 1 toll ühe!veerul - esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
Üks Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni «tugisammas" jalutab
välja.
0 19 e mi
9iiiiiiiiiiii)iiiiiiiiiiuiuiiiiiii!iiiiiiiiiiiniiiiiiiiit"^ itiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiinsiiiiiiiiiiiiiiiiiiD
ÜSA tõrjeväed on sedapuhku
välja tõmbunud Lübanonist. Nad
on asunud sõjalaevadele, et purje­tada
kusagil merel, tõehäolikult
purjetada Pärsia lahe suudmesse,
et lahti hoida õliveo laevateed, mis
ähvardatud Iraaiii poolt.
USA üksused pidid tasakaalustas
ma tegelikult Liibanoni valitsust
seal kestva sissisõja vastUi Kuid
Liibanoni valitsus on lagunenud ja
suguhai^ud ähvardavad maad ja on
segunenud pärisvägedega. USA on
küll tulistanud rebellide mägipo-sitsioone
ja kaotanud oma mehi,
kuid pole saavutanud midagi. Mil­les
on õieti viga? Kas on USA rel-valiselt
nõrk või ei tööta administ­ratsioon
Washingtonis, kelle val­duses
relvajõud tegelikult on?
Mäailniia tugeväimiiik ei saa olla
relvajõult nõrk. Kuid administrat­sioon
Washingtonis on olnud alati
ettevaatlik. Enda kahjuks. Was­hington
pole suutnud Liibanoni va­litsust
veenda võistlevate rühmi-luste
ühendamise vajaduses ja ei
ole ka õiget survet Liibanonis^ aval­danud.
Liibanonis surma saanud
USA sõdurid on olnud asjatud ohv­rid.
USA poolt tulistatud lasud on
olnud tühjad lasud, kuigi ka need
on inimohvreid nõudnud.
USA on alati olnud jõukas ning
võimas. Kuid taiitejõult nõrk. Sak­samaa
vallutustes seisis USA Ber­liinis,
kuid ülemjuhataja Eisenho-wer
sai Washingtonis käsu tagasi
tõmbuda läände', kirjutuslaua taga
tehtud demarkatsiooni joonele.
Ülemjuhataja pidi käsku täitma.
Siit peale on pool Euroopat Mosk­va
valduse. I
Stalin, Roosevelt ja Churchill
tõstsid klaasi Jaltas ja loovutasid
Kremlile Balti riigid ja andsid Ida-
Euroopa maad Stalini võimu alla.
Korea sõjas olid USA üksused esi­mesed
kaitsmas Lõuna-Koread.
Kuid faktiks jääb, et Korea rahvas
on jagatud kaheks ja USA peab
ikka veel Lõuna-Koread kaitsma.
Kui kindral McArthuri armee oli
valmis Puna-Hiina pealetungi sul­gema,
kutsus president H. Truman
ta koju ja pani pensionile..Hoiduti
sojast Puna-Hiihaga.
Halvim kõigest oli Vietnami sõ­da.
USA moodsad relvad ja ammu-tamata
varustus ei suutnud peatada
Põhja-Vietnami, kaotas oma väge­dest
50.000 meest, jättis maha oma
relvastuse ja oli õnnelik, et pääses
oma laevadele. Lõuna-Vietnami
rahvas jäi punase terrori hoolde.
Kuidas need sündmused said
võimalikuks? Sellepärast, et Was­hingtonis
ei sõditud kellegagi, ei
tahetud sattuda sõtta kellegagi,
vaid teostati tõrjesõda oma rahva,
teiste rahvaste ja oma relvade ar­vel.
Kuid see maksis tohutuid ini­melusid
ja riiklikke varandusi. Sest
administratsioonis istuti kirjutus­laua
taga ja filosofeeritL .
kuid kellelgi ei tohi kahtlust olla
USA sõjalises võimsuses, kui olu-'
korrad seda nõuavad. Meenutame
ainult, kuidas USA lennuvägi pu­rustas
Saksamaa Täise maailmasõ­ja
ajal ja sundis vaikima Saksamaa
lennukid ning soömusjõud.
USA on nagu uinuv Koljat, kes on
väheohtlik teistele. Kuni lõpuks tu­levad
võitlusareenile Taavetid ja
äratavad ta ülesse. See on juhtu­nud
nüüd ka Liibanonis jaKoljat on
sunnitud taganema.
Ometi tuleb USA-1 nüüd arenda­da
oma tugevamad jõud Pärsia lahe
suudmes, kus lähtub maailma suu­rim
õlitoodang merele, et toita teis­te
maade õlijanü, nende seas ka
USA.,,
„Mahudemonsträtsioonid" Was­hingtonis
ja teistes suuremates
USA keskustes, enamasti naiste või
endi^ kodumaa võimalikuks kait­seks
registreerimisest keeldujate
poolt organiseerituna, pn sundinud
ajakirjandust avaldama täpsemaid
andmeid selle kohta, mida teeb
praegu USA kaitsevägi rahu kait­seks
üle maailma ja kuidas elab
siin-seal meie rahukaitsel olev sõ-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiii^
0 0 © ®
Kuirnõisniküd omal ajdl eesti talu­poegadele
perekonnanirjfiesid panid,
siisnil mõnigi maakeeitmõjstev saks
valis selleks mö^ne ebasüriäsa sõna.
Kartuses, et see veerg ka mõne teis­melise
kätte võib sattuda, pean loo-.
buma näidete toomisest. On ju mitu
kuud meie ärksamad rahvajuhid To­rontos
pahandanud koolmeistritega,
et need on oma kasvandikele sele-tanud,
küidas mõned üksikud, õpilas­tel
teadaolevaist arvukatest inglis­keelsetest
sõnadest seoses inimese
anatoomia, kriminoloogia ja muude
„mustade asjadega", ee^ti keples kõ­lavad.
Kui noored veel saavad teada
milliseid rumaliid nimesid nende ül­lad
esivanemad kandsid, siis haih­tub
viimanegi lootus, et neist võiks
sirguda vanade taolised puhta suu ja
kõrge moraaliga yõitlejad. Mõtte-
• mõlgutused mõisnikkude poolt pan­dud
nimedest katkestas^sekretär tea­tega,
e t keegi härra kariidaj olevat
mulle helistanud. Olles teadlik kui
tõrges on kanadaläste keel mitte-inglise
nimede hääldamisel, palusin
. teda helistaja iiimeaabest^da. Ja es­malt
jaapanipärasena kõlanud nimi
muutus eesti Karedaks. Pidasin sek­retärile
pika loengu sellest, et nimede
, väänamine tähistab kultuurilist hoo­limatust,
ning et vaatamata' Bachi ja
Beethoovdni vägistamisele,pole, mul
mõttes lasta neil minu rahvuskaas­lastest
tont-teab-mis-maalasi teha.
Minu pahameel muutus piinlikku­seks,
kui sekretär sai mahti ütelda, et
helistaja ise oli oma nime sellisena
hääldanud. Ja rohkem kui sekretäri
asjatu noomimise pärast tundsin hä­bi
'selle üle, et eestlased ennast iso
härra kintsukaapiva - orja tasemele
alandavad. KAS VÕIKS meil olla
rohkem kuhuurilist selja sirgust, et
kinni hoida kõigest,mis meile oma­ne?
Inglise keeles^on tuhandeid sõnu,
mida enamus selle keele kõnelejaid
ei oska hääldamise põhjal kirja pan­na.
Ja isegi inglispäraselt häaldatuna
ei oska võõrad eestlaste nimesid aa-bestamata
üles tähendada. S^e tead-mine
peaks olema küllaldane põhjus
oma nime auga kandmiseks.
HARRI KIVIfcO
• •
E l
MINGIT
KÖMPROMISSII
KOMMUNISTIDEGA
K. P ä t s - 1 9 1 8.
& RE A U T O OQLLiSlOM
TEEN I G A S U G U S E I D A U T O K E R E PARANDUSI
R ä ä g i t a k s e eesti keelt.
Helistage: 251-4544. K ü l a s t a g e : 37 M a g n i f l c e n t R d . , E t o b i c o ke
Kui alustada alaliste rivijõudude-ga,
siis on neid Euroopas 333.000,
Jaapan-Okinaavas .48.000, Lõuna-
Koreas 41.000, Filipiinidell8.000,
Panamas 9500, Guantanamas 2300 ja
laevadega meredel 74.500, kokku
526.300 ohvitseri ja sõdurit. Nendele
lisaks viibis manöövritel Euroopas
17.000, Kesk-Ameerikas ja laevadel
sealsetel vetel oli 5000, manöövritel
koos Egiptuse kaitsejõududega
(Bright Star) oli 5000, Sudaanis (Na-jural
Bond 83) 450, Somaalis 2.800,
Beirutis 1200, Siinais 1000,. Saudi
Araabias 600, India ookeanil 12.000,
kokku 45.000, ning eelantud kokku­võttega
hites, kogusummas 571.300 .
ohvitseri ja sõdurit.
522JpO RAHUKASTSJAT.;-:,
;,;,C)n vaevalt usutav, et kas isikliku
mõtlematuse või Moskva impeeriü-miehitajate
pettepropaganda (Venes
ega ta mõjualustes paikades ei ole
lubatud mingisuguseid „rahumarssi-misi"
ega relvastuse vähendamise
propagandat) ohvriks langenud „ra-humarssijad"
USA-s, Kanadas või
Inglismaal oleksid endalt kunagi
küsinud,milline olnuks maailma nä­gu
ja üldine olukord praegu ilma
572.000 relvastatud USA tõehse ra--
hukaitsjata ning mere- ja õhujõudu-deta
maailma ohustatud paikades,
keda nende missioonidel toetab ja
täiendab suur hulk teiste vabade rah­vaste
kaitseväelasi.
Millised on nendeägapäevane elu
ja kogemused, selle kohta saab ta­gasihoidliku
pildi näit. olukorrast
Liibanonis ja Siinai kõrvelisel pool­saarel,
kus nende ülesandeks on
kaitsta rahu. On rahu seal, Iisraeli
poolt sõjas võidetud ja Egiptusele ta­gasi
antud alal, kuidagi ohustatud?
Ikka, ja nagu kõikjal ning alati. „See
on omamoodi mäng", ütleb seersant
Alan OIson, Korduvalt on Egiptuse
sõdurid nihutanud paigast deniilita-riseeritud
tsooni piirimärke ja samuti
korduvalt on lennanud Iisraeli sõja­lennukid
üle tsoonipiiri. „Nad kat­setavad,
kui kaugele võivad minna
meie kannatuse proovimisega".
Üheteistkümnest rahvusest i,rahu-kaitsjad"
Siinail, nende hulgas kuni
1000 USA õhujõudude 82. diviisi 2.
pataljoni ohvitseri ja sõdurit asuvad
15 vaatluspunktis. ÜSA-le langev
• maa-ala on 140 miili.pikk ja 40 miili
lai kuumaastik, kus võib sõita päevi
ilma elusolendit nägemata. „Mõni-kord
tekib tunne, et asud tühjuse
tipus", märgib kolonel ja lisab, et
mitut posti saab toitlustada ainult
helikopteri abil. Olukorra muudab
eriti raskeks kUima, kuna kuumus
tõuseb siin 120 kraadini ja liivator­mid
on sagedased. Sellele liitub ala-
/line miinidele sattumise oht. Kuigi
ulatuslikud miiniväljad on okastraa­diga
piiratud ja pioneer-meeskonnad
on teinudkahutuks üle 2300 lõhkeke­ha,
on rida sõdureid saanud raskeid
vigastusi. Kõrb on täis ammuse sõja
mälestusi, mõlema poole roostes tan-kirususid
ja lõhkemata kahurimürs-ke.
Autoliikluse, mis ulatub' USA
sektoris üle 1 miljonile miilile aastas^
muudavad raskeks ja pn nõudnud 2
sõduri elu ohtlikult kitsad ja kõverad
kõrveteed. Pataljoni sõdurid on hi­gistanud
Siinail kehakaalust maha
kaugelt üle 2300 naela võiiigi 3 naela
mehe kohta.
Pisut parem on olukord 80-aakrili.
ses lõunalaagis, kas asuvad sõdurid
ei sporita patrull-teenistusi. Siin on
võimalik supelda, saada ka õlut, Ju.
geda, vaadata filme ja harrastada
poksimist või mängida tennist. Siinai
komandeeringu 6-kuisel kestusel on
sõdureil õigus veeta mõned päevad
Kairos või Iisraelis. Eelistatakse Iis­raeli
kui odavamat ja kultuuripildilt
lähedasemat. . ^
TŠEGI SHVEITSIS
Põhjusel, et 82. on USA nn. Rapid
Deployment Force'i (parasütistid)
selgroog, on neil langevarjureist kõr-verottideks
muutunüil tulnud tihti
kuulda kriitikat ja kahtlustusi, nagu
oleksid nad seal valmis mingiks akt­siooniks
Pärsia lahe piirkonnas. Sel­lelaadsed
kahtlustused muudab nae-ruväärseiks
fakt, et meeste ainsateks
relvadeks on püstolid, M-16 püssid ja
kergekuuiipildujad, millistest rün-nakrelvadena
on vähe kasu.
Kui suures hädaohus on ratiu üldi­selt
ja isegi näiliselt täiesti julgeis
paigus, seda näitab olukord Shveit-sis,
Genfis. UN-i peakorterit kaitses
seal okastraat, 900 politseinikku ruu­mides
hing Shveitsi sõjavägi ja tan­kid
väljaspool Kõik see oli seoses
UN-i konverentsiga, millal arutati
Palestiina küsimust. Kohal, peale
araablaste ja palestiinlaste,olid ka
venelased koos oma arvukate sulas-tega.
^.Ki/na see.fporurn ei uurinud Fales-tima
küsimust selle objektiivsuses,
vaid tegeles lisraeli-vastase-propa-ganda-
poleemikaga, siis USA, Kana­da
ja Iisrael osa ei võtnud. UN-ile
läks üritus maksma vähemalt 7 mil­joni
dollarit, rääkimata Shveitsi ja
teiste riikide kuludest.
' -u
Vilmasto asetate vältel on Kana­da
majanduse rahandusringkonnis
tulnud ilmsiks, et nii pangad, truot-kompaniid,
kindlustusseltsid ja
börsimaaklerid tikuvad tasapisi
üksteise traditsioonilisele tegevus­alale,
tekitades seega mitte ainult
omavaheliste huvide kollisioone
vaid segase ja ebakindla olukorra
oma klientide avalikule kaitsele.
Ühes eelmises lehenumbris võisi-melugeda,
et Kanada majanduse pa­ranemine
depressioonist.on aeglane
ja takistatud sellega, et kõik majan­dussektorid
ajavad taga oma ..suure­ma
piruka" huve jä nõnda puudub
seal ühine, kõigi sektorite koostöö, et
teenida ühiskonna kui terviku huve.
Nüüd on põhjust vaadelda veidi selle
majanduse rahaasutistes ettetulnud
vääratiisi ja katset selle parandami­seks.
Mäletavasti Föderaalvalitsuse vii­masel
tuulutamisel P.E. Trudeau pai­gutas
rahaministri toolile Roy Mac-
Laren'i eriülesandega: kujundada
kõigi Kanada rahaasutiste tegevuse­le
selged alused ja kindlad piirid, et -
ärahoida omavahelisi kollisioone ja
kindlustada klientide huvidele parim
avalik kaitse. Ajakirjanduse andme­tel
uus minister MacLaren moodus­taski
juba vastava uurimuskomisjoni
ja määras selle esimeheks kinnisva­rade
maaklerfirma A.E. Le Page pre­sidendi
Wm. Dimmai kes järgnevaL
küul pidi alustama tegevust, et ko­misjoni
aruanne jõuaks ministri laua­le
juunis.
Esialgsete kaebuste kohaseU olla
mõned pangad oma klientidele soori­tamas
ka börsimaaklerite toimin­guid.
Trustkompaniid püüavad lisa­da
oma tegevusele kaubanduslaenu-tamist,
mis pankade ala, Kindlustus­seltsid
taotlevad hoiukassa ülesan­deid
ja börsimaaklerid tungivad ka
. pankade tegevusse sellega, et paku­vad
klientidele kõrgemat protsenti
rahaturu fondide arvel ühes parema^
te võimalustega kapitalikogumiseks.
•
. Kuigi tavaliselt iga uue probleemi
või küsimuse tõstatamisel tekib vaid­lusi
— poolt ja vastu — seisukohta^.
_1
dega, kuid sageli need vaibuvad vaik­selt.
Käesoleval korral on aga komis­joni
koosseis kujundatud nii, et vars­ti
peale selle teatavakssaamist tekkis
ajakirjanduses vaigistamata kriitika,
kuna komisjoni mõjukamad liikmed
istuvad ise juhtivatel kohtadel kolli­sioone
tekitavates ettevõtteis. Seega
on vaevalt loota, et komisjoni töö­tulemused
võiks leida erapooletuse
pitseri.
Nõnda komisjoni esimees Wm.
Dimma ise on peale A. E. Le Page
ettevõtte veel direktoriks Continen­tal
pangas ja General Accident Assu-rance
kompaniis. Wood Gundy Ltd.
president Donald Bean on samalajal
direktoriks Kanada Imperial pangas.
Victoria ja Grey trustkompanii presi­dent
Wm. Sommerville on direkto­riks
Dominion General kindlustus^
seltsis ja Empire Life Insurance kom­paniis.
First City Finance Korp. pre­sident
Dan Pekarsky on direktoriks
British Columbia pangas jne.
Toronto Dominion panga presi-denf
Robert Korthals komisjoni liik­mena
on avaldanud ise kahtlust, et
kas sarnase koosseisuga komisjon
üldse suudab saavutada mingit kok­kulepet
erapooletuse liinil, kuigi kee­gi
ei eita nende isikupärast väärikust.
— Nõnda pidi jääma paratamatuks
paheks siiski see, et iga rahaasutise
esindaja komisjonis laeb relva oma
ettevõtte huvide kaitseks, Vjarjutades
seega tuntavalt avalikku (rahva) hu­ve.
Samal seisukohal on ka Montrea­li
panga president Wm. Mulholland
ja endine Ontario Security komisjoni
• esimees Henry Knowleš.
Kokkuvõttes võiks mainida, et ini­mesed
on jäänud muutumatuks oma
loomupoolest päris lõputa generat­sioonideks.
Egas, vanad roomlased
õhust noppinud meile pärandatud
tõe- ja tarkusteri, vaid need ori kõik
generatsioonide elukogemuste ja tä-helpanekute
tulemus.,Nii leiame seal
nende väljendi ka käesolevataolišele
probleemile sõnadega — circulus vi-tiosus
— tõestamine või korrastami­ne
korrastatavaga... Teiste sõnade­ga,
et kui keegi kavatseb korrastada
mingisugust teiste tööd ja tegevust,
siis kõigepealt tuleb tal teha ennast
sobivaks antud ülesande täitmiseks!
A.M. /
LUGEJA KIRJUTAB
Meie Elu" avaldab m^d^ojstx
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokkur
võtlikult ja lisada oma nimi jo
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Küsimus Jüri Lina
Kui Jüri Lina kirjutab ..Meie Elü's"
nr. 6 1984 „Ent isegi kristlikus kiri- •
kus ja euroopa kultuurides puudub .
vaimsus peaaegu täiesti" ja „Ent pa­raku
ei leidu üldiselt Euroopa ühis-kodlikus
elus vaimsuse traditsioo­ne.
.." — Kas siis Jüri Lina tahab viia
meid tagasi euroopalike traditsiooni­de
vastupidisesse indiaanlaste loo-duslähedusse,
millest ta on nii väga
vaimustatud; \— või suruda see
„vaimsusetu" kristlik kirik ühes Eu­roopa
kultuuriga Moskva-Siberi
/vaimsuse tasandile, et täituks tema
prohvetlik ennustus, kus,,... tulevik
hõljub kõikide poliitiliste ja sotsiaal­sete
taotluste KAOSE kohal"?
PAULROHUNURM
Tähelepanu kriminaal"
*
seaduse eelnõule!
Meie ühinguid juhtivad naised ja
niehed teevad tasuta väga vajalikku
tööd ja kõik eestlased võlgnevad nei­le
selle eest tänu. Kiiduväärt on need­ki,
kes sõnavõttudes ja kirjasõnas
mbtteid avaldavad, mis meie tege­vust
ja rahyulikku elu võiksid muuta
täiuslikumaks ja tõhusamaks. Suu­rem
arv ideid annab ühingu juhtidele
rohkem võimalusi paremate mõtete
avastamiseks, mida võiks ja mida
peaks rakendama.
Selle-ajalehe Veergudel on Harri
jCivilo toonud suure,arvu selgeid ja
väga tähtsaid ettepanekuid, millised
loodetavasti on äratanud meie vas­tavate
asjaosaliste, ametmeeste ja
valitud esindajate tähelepanu.
Siinjuures tahaks tõstada küsi­muse,
mis pole uus, kuid näib praegu
väga tähtsana. Kahjuks pole mul siin
täielikke andmeid, seega minu mõte
ELLARRA
E R VIC E S
1989 Daafofth Ave. TorontoOitt
K!4C 117
hüpoteeklaenud
raamatiipidainine
ja tulumaks
BSelle Rannili
' endine j
Tel. 694-6241 lulumakturevidenl
aän Tõnissoni kõne
Meis suure riigimehe ja mitme­kordse
riigivanema Jaan Tõnissoni
kõne Eesti noortele. Teise maail­masõja
puhkemise järele. Selles
kõnes toob J. Tõnisson esile mõt-teid^
kuidas võiks kulgeda Eesti tu­levik
sellel raskel ajastul. Kõne on
helipläadistatud (V. Avarleidi ko­gust)
ja käib järgmiselt:
„Aulikud tulevikukuulajad. ,
Ohtuderikkal silmapilgul ütlen tei­le
neid sõnu. Kogu Euroopa rahvas­tevahelises
õhkkonnas hõljub suuri
võimalusi üldiseks kokkupõrkeks.
Sarnasel juhul ei ole mitte üksi suur­riigid
vaid ka väikesed Balti riigid
haaratud üldisest katastroofist; eriti
ühes nendega aga ka Eesti.
Kuidas kujuneb ligemas tulevikus
meie välispoliitika Eesti rahvusriik­likul
huvide kaitsel, ei tea mina mitte
kindlasti ette ütelda, sest et ma ee­mal
seisan valitsuse tegevusest.
Ometi olen veendunud, et me|e rahva
demokraatlikult mõtleva rõhuva
enamuse soovija tahte kohaselt meie
välispoliitiline suund kujuneb nii, et
põhjeneb vaid kahtlustusel.
Nimelt — ma kahtlustan, et praegu
kõne alla tulev Kanada uus krimi­naalseaduse
eelnõu sisaldab osafmil-lest
räägitakse tasa, kui üldse] sõja­süüdlaste
karistamisest ja nende küü­ditamisest.
Kui sellekohane sektor
kriminaalseaduse pakendis on, siis
on just nüüd aeg seda seaduse kava
kõigest jõust püüda mõjustada nii, et
selle seadusega meie endistele vaba­dusvõitlejatele
valusat ülekohut ei
tehta!
Kuigi hiljem võib-olla ikkagi kaota­jaks
peame jääma, kuna seisime üli­võimsate
jõudude vastu, — siis on
ometi südametunnistusel täpselt sel­levõrra
kergemj kui palju energiat
võitlemisel kulutati,
H. R I G A '
alal hoitaks meile Briti Ilmariigi süm­paatiad
ja vajalik huvi. Sarnasel pu­hul
võime meie tihedas ühenduses
Soome vennasrahvaga ja teiste BaUi
riikidega, ning eriti põhjamaadega
kindlustada oma seisukorda Suur-
Britannia Ilmariigi [a tema liitlaste
heasoovliku toetuse teel nõnda, et
meie üldisest katastroofist õnneli­kult
üle saame. Seesugusel korral
võib Eesti rahvas omariikluse tähe
all kasvada kultuuriliseit.tugevneda
majanduslikult ja üldise heaolu tee­del
vastu minna paremale tulevikule,
millele on olnud suunatud minevikus
paljude inimpõlvede soovid ja igat­sused.
Siis ei ole meil mitte karta, et
nieie võistluses teiste rahvastega alla
jääme, kui meie saame oma sisemist
jõudu väljakujundada oma ülesanne­te
teostamise vajadust mööda, kui
meie suudame ennajst maksma panna
oma sisemist võimist mööda kõigis
oludes,mis meid ootavad tulevikus.
K^as meil korda läheb ühel või tei­sel
teel vallutada kõiki raskusi ja
säilitada oma julgeiolekut — see on
praeguse silmapilgu ülimaks huviks
ja meie rahva rõhuva enamuse kaa­lutluste
tulipunktiks. Olen kindel,et
kui meie rahvas ennast ühemeolseU
oma riigi julgeoleku ja sõltumatuse
kaitsemisele pühendab, siis meil see
korda läheb ja meie rahvuslik tulevik
on kindlustatud."
MÕTTESÄHVATUSI
Pärast emantsipatsiooni ei või us­kuda
isegi naiste ebatäpsust.
•
Naised elavad kauem kui mehed.
Põhjust teab ainult J ü h i a l . ..
Kogunud NIHITS
„Meie Elu" nr. 9 (1774) 1984
0=»
Üheskoos...
(Algus esiküljel]
Meie teame, et meil on hea alus
olemas organisatsioonide näol. Pea­me
aga koheselt revideerima oma
senist tegevust, ajakohastama oma
võitlusvahendeid ja üles ehitama'
oma edaspidise töö nooreea generat­siooni
peale.
Üksikute väikeste gruppidena te-gutsedes
on vahel raske julgust hoida
ja kaob perspektiiv üldise olukorra
tajumiseks. Üheskoos on kergem olla
eestlane, üheskoos on põnevam ja
huvitavam olla eestlane. Meil on tar­vis
vahetevahel tulla kokku „patarel.
sid laadima", et saada uut jõudu ja
kindlust oma tögutsemisel. Selleks
on meile tähtsad suurüritused nagu
Esto '84. See on oluline osa võitluses
olemasolu eest, võitluses meie rah­vusliku
enesemääramisõiguse eest,
ütles kõneleja.
KUTSE ESTO»LE 1
Lõpetades ta märkis, milles eelseis­vad
pidustused erinevad yaremol-nuist.
Ta ütles, et Esto '84 siiurüritu-sed
toimuvad Toronto tuntumates
kohtades. VüIispropagandaliseH ta­hame
oma pidustuse nii nähtavaks
teha, et tõesti kõik Torontos teavad,
mis on Esto ja kes on eestlased. Meie
motoks on - sõprus, kultuurinron-dus,
vabadus. Esto on suur kohtumi­ne,
Esto on elamus! Kutsume kõik
oma sõbrad tervest maailmast sellest
elamusest osa võtma. Paneme kõik
oma oskused ja jõu välja selleks suu­reks
eestlaste vabadusdemonstrat-siooniks!
TERVITUSED
Aktusekõne lõppedes mängis
Omar Daniel klaveril F; Liszfi
„Poeetilised ja usulised harmooniad
nr. 4", saades kauakestvate kiidu­avalduse
osaliseks. Tervitajatest sui
esimesena sõna provintsiparlamen- j
diliigc Juri Shymko, kes luges ette
Ontario peaministri William Dawise
tervituse jn omaltpoolt lisas kriitilisi 1
sõnu neile, kes propageerivad Kann-|
da muutmist tuumarelvade vabaksj
ajal, mil vene relvastus ja surve suu-l
reneb. Ta ütles, et moie ei tunne sello I
vastu huvi enne, kui Moskva on kuulu­tanud
Eesti nukleaarrolvudo vabaks 1
piirkonnaks. Peame nõudma Kanada 1
valituselt Ikestatud Rehvastcr Päeval
nagu see on USA-s, )a balti keeltel
võtmist CBC rahvusvahelistesse saü-|
detesse. 1
Hoogsa tervituskõne pidus parla-|
mendiliige Tony Ruprocht, kelle tee-l
neks on Eesti lipu heiskamine iga lj
aastai-Toronto Raekoja lipuvardas-l
se. Ta julgustas jätkuma võitlust VÜ-|
baduse eest ja ütles, et ajalookaigusl
on sageli suured muudatused, mia
annavad lootust. Läti Liidu osimeea
T. Kronbergs, kes Vabariigi aastul
päeva aktuste kõnepuldist on tervitnl
jana pidanud hoogsaid politllllsi kõ]
nesid, rõhutas seekord eestluste jj
lätlaste ühirinnet oma kodümaudj
vabaduse eest võitlemisel. Ta ütlesl
efmeid eraldab vaid keel, kuld meil
sihid on ühised. Tele slnl-must-valgl
lehvigu selles võitluses melo llpj
kõrval. Leedulaste poolt tervitul
nende ühiskonna abipresident. Kirj J
likest tervitustest loeti eslmsena etti
oposltsioonijuhi Brian Mufroney pj
kem tervitusklrl, siis mltmökultuurj
lisu.se ministri David Cöllenette'!
Ontario oposltsioonijuhi Davld P(|
tersõn'l minister Robert Elgie j |
Samuti tervitasid Eesti Seltsid Thuii
der Bay'st, Hamiltonist, Sudbury'sl
Sault Ste. Maria'st. 1
järgnes kontsertosa. Toronto EesI
Meeskoori ja „Eslonia" orkestJ
pooh esitati M. Härma ..Sõdalast!
marss" Uno Kooki juhatusel. Kool
laulis H. Kandi „Kaugel" ja R. Tel
„Mu laul". Kaastegevad olid bass /l
Raudsepp solistmo, L. Avesson oreli
ja 0. Daniel klaveril. i
Toronto Ülikooli aulasse oli Ed
1*3