Meie Elu = Our life, March 1, 1984

              eieElu" nr. 9 ( i m ) 1984
•;„Meie Elia" nt. 9 (17^4) 1984 1. 1
mii Hella Leival, Ene Lü-
Kpnni Lees, Ellen Otling,
Ija Robert Kruus. 3. rida;
[Täbür ja Peter Paas. (Pi|.
Foto — 0. Haamer
© ® 9
Hamiltonis
lap., 19. veebr. Hamilto-
Isas eestipäraselt deko-
Itseatud eesti käsitööde
Isatsioonide H. Eesti
ja H.E. Võitlejate Ühiii-meelitanud
hulgaliselt
10 0 rem a ge n e ra tsi 0 011
lis, et küll teised meie, eest
rväike riik, küllap suuried.
jndavad omavahel meie
ika ära..
totame lootust; Meid on
leil on relvadeks õigus ja
|t;Jle vastu ei leiuta rejva
ine. Käime kindlalt, nõua-ia
kord tuleb meile võit.''
[õne lõpus oli ausalt teeni-uvitava
ja äjakohasaette"
JED
Ite mälestamise alguses A,
Bus, et kuigi Eesti oli suhte-
Irahvas, asudes suuremate
|e rahvaste kõrval, on šee
iutanud eestlaste "hinge•
kirnu ja visaduse vastupa-
[kinnitas Ivar Rammo oma
ettekalndes, deklameeri-ided
jäljetud hauad" Eva
jverisaates,
te osa. alustas Hamiltoni
|iise esindaja, linnanõunik
3 poolt 0. Berztiss,;
pitsilt LChorvienykp, Poo-
A. Jaslowsky, üngärlas-
[Härazti ning leedu esin-liküd
tervitused luges ette
jiustaja, millised olid piis-
|audsepaltja aupeäkonsul
li • ^ : ;
[aanud H.E. Seltsi stipeh-
).00, andis üle Leo Saar
tiule* kes lõpetas siinse
jenduskooli, Burlington!
|mi ja õpib Windsori üli-larin'Randoja'le.
Stipen-
|s vastu õde. Järgnes kla-caspar
KangurMlt i,Keva-i
" : op. 32, nr. 3. Sellele
fli aplaus tõi lisapala. —
)pp'3cna oli H.E.S, esinai-
Koger'ilt, kes tänas koi-
Ktsioone kaasg aitamise
Itl peokõnelejat, õpetajat,
leadustajat ning kõiki kü-fellele
suurpäevale kaasa
üritus lõppes Eesti
E.L.
Eesti Maleklubi maleõh-pud
tegevusrohked. Eriti
pn asjaolu, et pidevalt tü^
Isavõtjaid juurde ja vanu
|tagasi., Viimasest maleõh-osa
19 maletajat, neis 10
turniiris ja teised sõprus-l-
turniiri (2x10 min.) võitis
Tja vieebruaris tuli ta koi"'
fohaie, mis qn v^ga hea
r/ee|)ruarikuu turjiiiri {2x
fcitis Jaak Järve, kes jagas
lurniiril A. Kõresaarega
jlmandat kohta. Viimasel
li A. Kõresaär neljas. Tei­le
tuli Pino Verde,kes oli
jMaleklubist eestlastel kü-
Iridest võttis osa uue ma-
Tatti; Lehesalu.
pValeõhtu leiab aset To-f;
Majas.märtsil kell 7
L)i juhatus palub eriti neid
soovivad Esto '84 male-,
[tosa võtta, tulla treenima,
hilised on teretulnud!
Aeg.
HAMBURG - Rahuliku tundega
võib raporteerida, et eesti, keele
õpetamine ei ole veel välja surnud
i.' saksa keelt rääkiva rahva hulgas.
Veel tuntakse talvesemestril 1983-
m seda distsipliini — ja nimelt
kahes ülikoolis, Münchenis ja Vii­nis.
Esimeses loeb e^sti keelt prof.
Schmidt, teises prof. Sooman.
Nendes iilikoolides moodustab
eesti keel osei soome-ugj^i osakonnast
ja täidab seega oma õigusliku koha.
Aga täitmata on jääkud see koht ka,
sest soome-ugri osakondi on Saksa­maal
ja Austrias kokku kolmteist
(13). Veel suvesemestril 1983 luges
Hamburgi ülikoolis eesti keelt prof.
Fannyde Sivers. Aga kui raha lõp­pes,
tuli muidugi kaaluda, mis välja
langeb ja nii kukkus hoop kuhu ta
kukkus. Võibolla ungarlased oleksid
tõstnud kisa, kui liende ala oleks
puudutatud. Võibolla soomlased
/° oleksid samuti hakanud proteteeri-ma,
kui nende ala oleks kärbitud.
Eesti asjaga on kergem, sealt ei tõu­se
protesti. Muidugi peab siin arves­se
võtma, et palju toetust tuleb maini­tud
osakondadele Ungarist ja Soo­mest:
nii teadlastega kui ka õpilas­tega
on. vahetusi, raamatuid saade­takse
vastastikku ja isegi finantseeri-misega
tuldakse kohati appi.
Järgmistes ülikoolides on olemas
soome-ugri osakond; Kiel, Hamburg,'
Berlin,, Münster, Bochum, Köln,
Bonn, Göttingen, Marburg, Giessen,
Freiburd, München, Viin. Mõned'
neist on väiksed: Giessenis näiteks
antakse ainult kaks ungari keele kur­sust,
Bochumis üks ungari ja kaks
soome keele kursust: Viin on kõige
suurem kafhekümnekaheksa kursu^
sega, Münchenis on {27} kaksküm-mendseitse,
Göttlngenis on kaheksa­teist
ja Hamburgis samuti kaheksa­teist.
Suurematel soome-ugri osakon­dadel
'on oma seminarides raama­tukogud
lisaks veel ülikoolide pea­raamatukogule.
Mõlemis leidub hu­vitavaid
allikaid, nagu näiteks eel­miste
"sajandite saksakeelseid välja­andeid
Eestis ja ka vabariigiaegseid.
Eesti materjali on ka balti kogudes:
„Baltische Zentrale Bibliothek" (Lü­neburg),
„Institutum Balticum" (Kö-njng
Jtein-Taunus), .Johann Gott-fried
Herder Institut" [Marburg-
Lahn).
Mõned saksa teaduslikud ajakir­jad
ja teaduslikud seeriad, mis hõl­mavad
eesti aineid on: Finnisch-Ug-rische
Mitteilungen (Hamburg),
Fenno-Ugrica (Hamburg), Veröffent-lichüngen
der Societas Uraja -Altai-ca
(Wiesbaden), Uräl — altaische
Bibliothek (Göttingen).
Kaks suuremat raamatuäri, kust
saab tellida eesti raamatuid, on
,„Kubon und Sagner" (Mühchen) ja
„Harro von Hirschheydt" (Hanno-verj.
Ülaltooduga tutvumine on tähtis
sellepärast, et see aitab tuua EKUK
tööd Vancouveris jä Simon Fraseris
teravamasse fookusesse., EKÜK on
lühikese aja jooksul jõudnud asutada
ühe kursuse. (Saksamaa soome-ugri
osakondade ajalugu oi^pikem, nagu
teiste m^aadegi, mis tulevaid edaspidi
ka uurimise alla). EKÜK saavutus on
sihikindla, pideva töö tagajärg pal­jude
inimeste kaasabil. Samuti kui
võimaliise avanemine sai tuntuks,
peab ka edaslkasyu ruumi tundma^
ning järjekindlalt edasi töötama. Aka­deemiliselt
jä kultuurselt on Eestil
maailma kaardil koht, mis meil tuleb
lihtsalt sisse võtta. Ülikooli kursused
on liikuva rahvusliku laevale üheks
ankruks — ja on kasuks mitte asinult
neile, kes ülikoolis õpivad, vaid mei­le
kõigile.
• •••:|.K-k . •;•
..Läänekaare Postipoiss"
rnö Kochi Tallinna
Vaated müügil
Inglismaal
Eesti saatkond Londonis teatab, et
on müüa eestlastele erilist huvi pak­kuv
ainulaadne kollektsioon etsin-guid.
Täielik seeria Tallinna vaateid
tehtud ungari artisti Ernö Koch'i
poolt eratellimise peale 1936. aastal.
E. Koch elas eestis ja tema atel­jee
oli Kiek jn de Köek'i tornis.-Kol­lektsioon
koosneb 24-st originaalsest
Tallinna erivaatest, on raamitud
(mustad raamid), suurus 10 1/2x7
tolli. Vesivärvidega ilustatud kollekt­sioon
on väga hästi hoitud, olnud vaid
ühe omaniku käes. kes kõrge vana­duse
tõttu soovib seda nüüd müüa,
eestlastele. Hind ön 500.00 naela
ehk kõige lähem pakkumine sellele
summale. Telefoneerida (tel. 0473-
52455) ehk kirjutada järgmisel aad­ressil:
Mr. E.C. Teodorescu 6 Leo-nards
Court, 19 St. Edmunds Rd.
Ipswich Suffolk IPl 3RS.
Hubel kaasautoriks
ainulaadsele
õpperaamatule
jaanuari lõpiis ilmus uus õpperaa­mat
kujunduse alal: ..FoGus On De-signing,
Hubel-Lnssow". Selle raa­matu
pea-autoriks on Vello Hubel,
kes on tööstuskujunduse osakonna
kaasjuhataja (Associate Chairman of'
IndustrialDesign) Ontario College of
Arfis. Raamat on esimene sellealane
süstemaatiline õpperaamat maail­mas,
koosneb 312 leheküljest ning
EVALD RAID ,
Tuletorne on neli
Lugejad loodetavasti andestavad A H V E N A M A A S A ^ B OMÄ
vääratust eelmise filateelianurga MARGID
veerul, kus juttu oli Eesti tuletorni- Selle aasta esimeseks uueks mai
dešt vene markidel. Mullu ilmunud maaks ei ote mitte mõni eksootiline
välja antud McGräw-Hill-Ryersoniviieinargises sarjas on neid nimelt paigake kuskil maailma ulgumerel,
kirjastuse poolt, kelle esindused on ' QP^i mitte kolm, nagu seal maini- väid Ahvenamaa saarestik Soome ja
suuremates maailma keskustes. Õp- t^d. Peale Kõpu, Tahkuna ja Tallin- Rootsi vahel Botnia lahes.Lääneme-peraamat
on mõeldud viimastele madala majakate asub ka 5-ko- res. Saarestikul (uj 6500 saart, neisU
gümnaasiumi klassidele ja esimeste- pikasel margil kujutatud Keri tule- üle 80 asustatud) on teatavasti oma­le
aastatele kõrgemais õppeasutus- torn Eesti vetes. Prangli saarest Soo- valitsuslik autonoomia ja oma parla-tes.
Esimene väljaanne on saanud • me lahes umbes 6 km põhja pool asuv ment. Seetõttu on sealsete elanikes
suure populaarsuse oma sisu kui ka madal kivine Keri saareke on õige sooviks juba aastaid olnud omada ka
välimuse' poolest. Leheküljel 162, tilluke — pindala on ainult 5 hektari oma postmargid. See ammune soov
peatükis,mis tegeleb värvidega, või- ehk 0,05 ruutkilomeetrit. Kuid ta täitub nüüd 1. märtsil s.a. Margid
me isegi leida meie sini-must-valge asub olulise meretee ääres ja sai see- antakse välja Soome postivalitsuse
lipu kombinatsiooni. Leheküljel 198 tõttu juba 1719. aastal endale tule- poolt presidendi 5., veebr. 82 tuntud
on ära toodud ühel trükiplaadil üks torni, mille massiivne kivist alus sa- määruse põhjal. Esimeses sarjas tu-n;^
Un:_. Il ^1 tti^- larla motallict noalooVtitiicona m i o a n i i - loVt caifco marlri i r ä ö r f i i c t o Q H 9/1 f l RO
APRILLIS BLMUBUUDBTEOSENA
TEREMI JUm^
Estonia mässust, sõjast, Berliinist, K-Z laagrist ja muus^
millega autcjr, HANS MERET, toob esile seni-avaldamata
asjaolusid ja mõnegi,,plaadi teise poole" viimase 50-ne aasta
ajaloost meie. paguluse 40-ks aastaks tulusaks ja õpetlikuks
V lugemiseks ESTO/84 puhul.
KALJU JÕGI, autori sõbrana; an avanud eel-tellimiste vas­tuvõtu
umbes 3Ö0-ja Ihk. kõvas köites illustreeritud raamatule,
mille hinnaks on eel-tellijale koos saatekuluga ainult $20.00.
TeMijaile varutakse nummerdatud ja autori poolt signeeritud
> köited. — Tellimised saata aadressil:
KALJU JÕGI, 55 Duggan Ave. Toronto, Ont.
• CaiPada, M4V 1Y1. Tel.: (416)-487-2094.
Arvo Mägi: Liivimaa jutud, E.
Kirj.Kooperatiijv, Lund 1983
Ega need päriselt Liivimaa jutud
d olegi, kui võtta küsimust otse aja­loosündmuste
seisukohast. Need
Dn jutud inimestest, nende tegudest
ja saatustest eri ajastute taustal:
1351, 1525, 1608, 1740, 1787, 1813,
1828,1850,1856 jne.i kuni 1978.aa8-
tani välja^kogusummas 14 lühilugu.
«Laastud, mis Karvikute kroonika
suure puu maharaiumiseiyon lan­genud",
nagu autor allakirjutajale
antud jutuajamises märkis. „No-vellid
ühise teema ümber -r pqlii-tiline
või rahvuslik motiiv eri var­jundites."
Seal on Weissensteini
kullasepatütrest Püha Miikaeli
kloostri noviits; ReinholdPommer,
Dorpati linna Tä^tiepate tsunfti usu­liselt
ärganud sell; Poola sõjaväest
"jalga lasknud Piidre; „met8aven-nast"
laaneerak Padu Laar Põhja­sõja
päevilt, moisnilce ja metsavah­tide
peavalu; opma|ini jääger Kaa-rep;
paruniproua voodisoojendaja
toapoiss Miku; kõrtsmikust «keisri
vend" Aleksander Nikulaivlts ja
Ihulk teisi, kui piirduda ainult mõ­ne
näitega tegelaste suurest gale-riisi.
Mägile om^se lopsakusega on
kujundatud nende iseloomud, int­riigid,
dialoogid j tugevused, nõr­kused,
voorused, pahed aja ja olu­de
taustal On vairemgi küsitud,
kunib pool Arvo Mägis kirjandus­liku
loojana on tugevam — linlane-intellektuaal
ja korporant või mui­gava
huumori[ga heatahtlik maa-me'e8?
See küsimus kerkib „Li5vS-'
maa jutte" lugedes jällekordseU
esile, olgu siis stiili rahvapärasuse
või peagu vesteliselt lihtsa oskuse
juures, kujutada lühikestes, rahva­pärastes
stseenides ka raskeid
probleeme. See joon on olnud Mä­gile
omane peagu ta esimesest teo­sest
(1949) alates, samuti tema stii°
li- ja kompositsiooni-eksperimen-did.
On raske teha vahet tema maa­ja
linnainimestest tegelaste vahel,
kuna neist saavad autori sule all
ühtviisi liha ja veri. Kord esinevad
ta tegelased nimeliselt, samas are­neb
Intriig ainult nimetute dialoo­gis,
eriti massistseenides, kus siit-sealt
kostvad arvamised loovad pil-diterviku.
Üsna tihti lipsab ta draa­mavormile,
käesolevas kogus näi-teksw
kahel juhul — Vilemehes
(1941) ja Kalevipoeg jä Saarepiigas
(1970), viimane seega juba pagu-lasajastus,
tähelepanuga ..mood­sa"
noore üliõpilase arusaamal
rahvusküsimustest ja rahvaluulest.
Siingi kohtame autori stiilierine-vust:
ühes on antud 5-liikmeline te­gelaskond
nimeliselt ja kirjeldatud
ka elutuba, teises kohtame ainult
nelja tegelast
Käesolevas teoses on autor pea­gu
täielikult loobunud looduskir-jeldustest,
nagu see on märgatav ka
Raimond Koiga „ValIavanema pä­randustombus".
Mõlemad autorid
naivad arvestavat loodusliku mil­jöö
ülearusust lugeja, eriti noore­ma
lugeja muutunud ümbruskon­nas,
saavutades sellega intriigi kii-if@
ma arengu ja teose sisu suurema
Üleskutse Eesti
pianistidele
ülemaailmsete Eesti Päevade
muusikatoimkond ja Eesti Kunstide
Keskus kuulutavad välja eesti klave­rikontserdi
võistluse.
Osavõtjaiks.võivad olla eesti kla-verikunstnikud
või kõrgema kursu­se
muusikaüliõpilased ülemaailm­ses
ulatuses. Vanusepiiri ei ole.
Võistluskontserdiks on Arthu;
Lemba Klaverikontsert G-dur (G Ma­jor)
Op. 2,1 või III osa.
Auhind võitjale on $500 ja esine­mine'teise
klaveri saatel eesti heli­loomingu
kontserdil Esto'84 pidus­tuste
raames.
Klaveripartituuri on võimalik saa­da
Eesti Kunstide Keskuselt hinna­ga
$15 + saatekulud. Registratsioon
ja lühike elulookirjedus palume saa­ta
hiljemalt 1. maiks 1984 aadressil:
Eesti Kunstide Kesküs/Estonian
Arts Centre, 958 Bröadview Ave.,
Toronto, Ontario, Canada M4K 2R6.
Informatsioon tel. (416) 259-9779 või
222-6359.
Üleskutse
Eoormuusikutele
Esto *84muusikavõistlustest või­vad
osa võtta eesti noored üle­maailmses
ulatuses, kõikidel instru­mentidel
ja laulus. Klassid jagune­vad:
1. Talentide klass. Palade valik
on vaba. 2. Eesti heliloomingu klass.
3. Rahvamuusika ja pop.
Võistlejad grupeeritakse vanuse
järgi. Väljapaistvaid talente hinna­takse
stipendiumitega.
Lisainformatsiooni, noote, regist-reerimislehti
saab Eesti Kunstide
Keskuse kaudu aadressil: Margit Viia,
398 Empress Ave. Willowdale, Onta­rio
M2N 3V7. Tel. (416) 222-6359.
: ..MEIEELU'^
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,,MEIEELU".
tiheduse. Arvo Mägi puhul möönab
ta teatavasti ise pantslaste Maupas-sanfi,
Balzaci jt. stiilitehnika, eri­ti
aga lühilause ja teisalt mõnede
soome autorite, eriti Kivi, Sillan-pää
ja Lehtose mõjusid. Ta on hoo­las
maailmakirjanduse jälgija;
Kahtlemata on teinud Arvo Mägi
looming aastate jooksul läbi mit­meid
muudatusi ka autori rõhuase­tuste
osas, näit. realistliku käsitlu­se
vormides. See näitab ta arengut
mitmepinnalisuse suunas kunstis*
nagu ta seda juba aastaid tagasi
vajalikuks pidas. ,
„Liivimaa juttude" tegelaskond
on arvukas, laiahaardeline ja rik­kalik
ajas ning oludes, intriigiaren-dus
argipäevselt selge ja kiire, lau­se
lühike ja keel igaühele naudita­valt
lihtne." On raske leida sobi­vamat
emakeelset teost vabade
tundide kunstiliseks naudinguks.
JOHANNES KAUP
põhiline eesti rahva motiiv.
Eestlane, austa oma
rahvusvärve!
Nii kõlab Eesti Gaidide ja Eesti
Skautide Kanada Malevate poolt väl­jaantud
voldiku pealkiri.. Voldikuga
tahetakse juhtida meie ühiskontia tä­helepanu
Eesti lipu sajaaastasele
uubelile ja noorte maailmalaagrile
uEesti Lipp". Maailmalaager toimub
teatavasti Kotkajärvel 30. juunist
kuni 8. juulini, seega vahetult enne
ESTO •84pidustusiTorontos.
Voldik on nägusas värvitrükis
maailmalaagri märgiga esiküljel.
Annab lühikese Eesti lipu ajaloo,
Eesti lipu kasutamise korra {ka koos
Kanada lipuga) ja teate, kust saab
osta Eesti lippe.
Voldikuid jagatakse Kanadas va­bariigi
aastapäevade puhul korralda­tud
aktustel ja skautlikele noortele
maailmalaagris „Eesti Lipp".
Saarlaste raamcif
Soov j^vustada saarlaste elu,
tegevust ja saavutusi vabas maail-
J mas, on saanud tõeks.
Raamatu sisu, aine käsitlus, ka­tab
laialdaselt meie töö ja tegevus­alad.
ArtiJdid on huvitavad ja ker­gelt
loetavad. Raamat „Saare rah­vas
vabas maaihnas" ilmub, kõvas
köites, väga meeldiva välimusega.
See,on ka kauniks kmke-esemeks.
j^aamat ihnub mais 1984. a. Raa­matut
trükitakse piuratud arvul ja
kordustrükki ei tule.
Esialgsete arvestuste kohaselt oli
raaimatu hinnaks eeltellimisel
$20.00 Kanada "^rahas. Kanada va­litsuselt
saadud toetuse tõttu New-
Horizons programmi alusel on raa­matu
hind tunduvalt alanenud.
Uueks eeltellünise hinnaks on
$14.00 Kanada, dollarit raamatult.
Posti teel tellijaile tuleb lisaks
posti saatekulu.' Senistele ettetelli^
jatele makstaks^ vahe tagasi raa­matu
kättesaamisel.
Rutake, kui soovite omandada
seda kaunist inälestusteost. Telli­misi
võtavad vastu raamatutoim-konna
liikmed. L. Kolk
leda metallist pealeehitusegameenu- leb seitse marki väärtustes 0.20,0.50,
tab eemalt vaadates karahvini. Torni 1.10,1.40, 2.00, 3.00 ja ]0M marka,
kõrgus on 30,8 m ja tuli asub 31,4 m
kõrgusel merepinnast, paistes kuni KANADA S E L A A S T AL
16,3 meremiili kaugusele. TAGASIHOIDLIK
1902. aastal avastati saarel kaevu Viimasel kolmel-neljal aastal on
puurimisel põlevat gaasi. Aastail Kanada poštivalitsus iga kord suu-
1906-12 kasutati seda nii tuletorni rendanud oma margiproduktsioohi
valgustamiseks kui ka ruumide küt- nii arvuliselt kui ka rahaliselt. Aastö
miseks, kuni ühe tugeva maa-aluse 1984 seevastu näitab filatelistide rõõ-tõuke
tagajärjel gaasivool äkki kat- muks vastupidist tendentsi. Selle
kes. Keri on tuntud ka oma rootsi- aasta kava näeb ette 13 uut väljaan-keelse
nime Kokskär all. net kokku 32 margiga, mille väärtus
veidi alla 12 dollari. Eelmisel aastal
KAS T U N N E T E NEID MAID? oli see summa enam kui kahekordne.
Praegu on TV-s väga populaarsed Suurem osa uutest markidest on
igasugused küsimustevõistlused. Ei .32-cendised, kõige kallimana tuleb
tea, kui palju vastuste leidjaid võib uus ühedollariline mark,
olla küsimusele nagu — Mis või kes Esimesena ilmub müügile 15.
on Ciskei, Niuafo ja Transkei? Vas- märtsil LoodeterJ-itooriumi pealinna
tus on: need on uued marke väljaand- Yellowknife'i 50. ..sünnipäeva" ta­vad
maad. Neile saab lisada veel histav erimärk.
Bophuthatswana, Palau, Tuvalu ja
Zil Elwagne Sesel - kõik juurde tui- UUS K A T A L O O G - K Ä S I R A A M A T.
nud viimase pooltõsine aasta jooksul HILINEB
ja nende värskemad margiväljaan- Eelmine kord oli juttu eesti Kla­ded
võime leida Scotti kataloogi aja- teelia suurteosest, uuest kataloog-kirja
..Stamp Monthly" veebruari- käsiraamatust, mida koostasid ja toi-kuu
numbris. Kõik nad on pisikesed metäsid Rootsis elavad spetsialistid,
täpid Maa kaardil — kuskil Vaikses tuntud filatelistid Elmar Ojaste ja
või India ookeanis või Aafrika Heldur Alver. Möödunud aasta lõpus
dzhunglis. Kõige väiksem võib olla saabus Rootsist kurb teade H. Alveri
Niuafo'ou saareke Vaikses ookea- surmast südameataki tagajärjel. Te-nis,
mille pindala ön 19 ruutmiili ja ma lahkumine on suureks kaotuseks
elanike arv 650! On ju veel vähema ning jätab tühemiku meie niigi väi-elanike
arvuga margimaid nagu Ant- kesesse spetsialistide ringi,
arktika terrüoorium ja ka väiksema Alveri kohale asus kolmasi eks-pindlaga,
kuid kombineeritult on viät pert-spetsialist, Stokholmis elav
raske leida veel vähemat. . , Vambola Hurt. Kuigi ka tema omab
Kuid kõik need uued maad on ko- suuri teadmisi eesti filateelias, ei saa
gujate seas populaarsed. Näiteks Pa- teise töö ülevõtmine toimuda silnla-lau
saareke Vaikses ookeanis tuli pilkselt, vaid väike viivitus on para-oma
esimese margisarjaga turule tamatu. Teose ilmumine hilineb see-märtsis
1983. a. ja see müüdi läbi tõttu mjtme kuu võrra. Oli oodata
kähe päevaga! Ning hankimine on raamatu trükist tulekut sel suvel,
kogujatele tehtud ka väga. hõlpsaks, nüüd saavad filatelistid selle loode-
Paljudel maadel on agentuurid kas tavasti oma jõululauale.
Nev^ Yorgis või Washingtonis, kelle-de
kaudu uute markide tellimine on
väga lihtne.
Neile, kes peale ^esti ja Kanada
koguvad ka midagi muud ja tahavad
olla kursis maailma märgituru uudis­tega,
võib soovitada ülalnimetatud
ajakirja „Stamp Monthly". See toob
igas kuus kõik margiuudised detail­sete
andmetega koos igakülgse inf or-tikleid.
Tellida saab aadressil 3 East
57 th St. New York 10022.
Laste ja noorte raamatud
H. Michelson SKAUTLIKUL TEEL . . . . . .
H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL
H. Michelson KODUMAALT VÕÕRSILE (b)
H, Michelson EESTI RADADEL (b) . . ; . 9.00
H. Michelson EESTI RADADEL (k) . . . . .
Luur & Arumäe USUÕPETUS KODULE JA KOOLIDELE ..
JEESUSE KRISTUSE ELU sõnas ja pildis ..
A. Rajamaa AABITS
T. Künnapas MEIE MAA
A. Vaks ÜHEKSA KAJAKAT . . ..
0. Luts KEVADE I
NOORTE LAULIK (Välja antud Esimese Eesti Üldlaulupeo'
sajandal juubeliaastal) . . . . . . . . — . . . . . . . . . . . . ..
G. McBride TALES FROM ESTONIA (muinasjutud)...
Raamatu hindadele lisandub postiteel saates saatekulu.
Müügil „MEIE ILU" talituses
958 Bröadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R(S
Toronto Eestij Sega­koori
pop-kontsert
Pühapäeval, 11. märtsil annab T.E.
Segakoor kevadise pop-kontserdi,
milline toimub West-jToronto Secon-matsiooniga
väljaandvate maade dary Schoori auditooriumis, 330
kohta. Lisaks sellele lugemiseks hulk Lansdowne Ave. (Dundase.ligiduses)
püsiva väärtusega illustreeritud ar- algusega kell 3.00 p.l.
Kavalises osas esineb seekordsel
kontserdil sopran Anna Tamm-Re-lea,
kes kaasmaalastele üldiseU vähe
on esinenud. Olles abielus mitte-eest-lasega,
on ta tegevuspõld olnud pea­miselt
mujal.
Solisti esituses kuuleme eesti auto­ritena
A. Läte, A. Kapp'i ja M. Lü-dig'u
helitöid; rahvusvahelisest Üte- '
ratuürist on esitatud S. jones, M.
Wilson ja F. Lehär.
Klaverisaade on Charles Kipper'! •
käes.
Koor esineb kahes koosseisus:
naiskoorina ja segakoorina. Autorite
nimistus'esinevad; K. Türnpu, M.
Härma, M. Saar, R. Päts, C. Kreek, J.
Aavik, A. Vedro, E. Võrk, A. Pruul,
M. Pruul, S. Purre. Mõned lauludest
on esitamisel esmakordsetena To­rontos.
Koor on õieti juba asunud eelole­va
E. Päevade laulupeo ettevalmis­tustele.
Kevadperioodi lõpetab koor
traditsioonilise lõbusa-laupäeva õh­tuga,
miUine sel aastal'toimub 14.
aprillil.
Sellele järgnevad Torcmtajcooride
ühendproovid laulupäevaks. Muidu­gi
on sel puhul Toronto kooride ju­hid
peamised töö*kandjad. Vanade
3.25
4.00
10.00
11.00
5.00
5.00
3.50
4.50
9.00
6.00
4.ob
6.95
Arvo Mäg
Juttudekogu peallciri viitab asjaolule, et juttude j 1^°°^'^^
tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähen- 1i«ar,r^""°H nlH,„kHMn r.AaAaoo^ A
duses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab'
sündmusi 14. sajandil, viimane peagu tänapäeval.
,;LIIVIMAA
lisanduvad üldjuhtide ridadesse A.
Balstadt ja Ch. Kipper.
Hind $16.
Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isa-maaline-
liivimaaline motiiv. Linna värava taha
I jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell,
väejooksik Poola sõjaväest, "metsavend" pärast
Põhja sõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud
sakste' toapoiss, Liivimaale pagenud "dekabrist",
terava keelega kõrtsilaulik, salapärane "keisri
vend", ärkamisaegne pasunapuhuja, murelik linna-noorik,
jalutu matemaatik sõjajalus, noor pagulas-tudeng...
— kõik satuvad mingil viisil vastamisi
rahvuslik-poliitilise probleemiga.
Müügil ;,MEIE ELU" talituses
M8 BRÖADVIEW AVE.,
~nm III I
TORONTO, ONT. M4K 2R6
Toronto E. Segakoori juht võib
vaadata tagasi 35-aastasele koorite-gevusele,
milline algas Saksamaal
Geislingeni Eesti Meeslaulu Seltsi
juures. Viimane 10 aastat sellest T.E.
Segakoori juhina ja 27 aastat„Esto-nia"
orkestri juhina.
Ka sel kontserdil teeb kaasa väike
orkester koori saateks kontserdi lõ­puosas,
kus auväärne hetk kuulub
meie rahvusvärvidele; on ju möödu­nud
100 aastat meie rahvuslipu pü­hitsemisest
Otepää kirikus.