Meie Elu = Our life, July 11, 1985

              Elu" nr. 28
>lbeid, 1 sibul jne. Aedvil-jr
toores porgand ja ma-loün.
Nendele, kellel kõ-ilifaks
jäid,, seisid alati
)ätsi peen-ja rukkileiba,
llines tund aega, sest kui-
|kk oli soovitanud kaks
soetule tegemiseks, ar-püromaan",
et kolm-list
jätkub, kuid vihma-tu
ei jätkunud. Laagri
ettenägelikult varunud
pikema päeva.hii et aega'
langetamist päikseloo-linett
lõkkevana nskm.
li kutsel lõkketule äär-
(d loitsid kõrgele ja šä-pid
veel kõrgemale. Iga
is vähemalt ühe lõkke-löos
lauldi mitu laulu,
las Orav pidas pika vai-latsiooni
„Suurest rohe-
Ist, kes ründas!'*. Lõkke
Istas nskm. Margus Tae
linasjutte: Õitsilkäimi-särasid
tähed taevas
Il ning^äikesepilves,mis
]rippus, ristlesid välgu
lundi jutu ajal kostus
itlaseid kohinaid ning
peres Udumäe kuninga
>is tihe udu linik end
ümber ja paks kaste
märjaks. Peale une-lalvet
kuuldus vaid ka­il
mõnda aega jutujori-ikoidu;
ajal viis nskm.
loisid võimlema ja pe-mtidele
käis see toi-
|?eale lipu heiskamist
isside kallale. Korras-
Iminekuks ja tehti palli-js
toimus .metsamäng
lenijaMarkOlupijuh"
[udel tuli maastikul
nda viis, punkti, kus
latsed: tuletegemine,
[silmi osavuse proov,
staadionil ja takistus-ire
juures. Peale män-la.
Lõunasöögiks oli
lastmega, salat ja ba-
[iimaseks tegevuseks
lennutamine ja uju-tamine
toimus kell
üle auhinnad laagri
telkkonnale: Eero
Iter Türk ning metsa-
|'3algaie; Mart Kalju-f),
Tarmo Saks ja Paul
laager on skautliku
põhiliseks alussam-lud
ja juhid õpivad
Ini tundma kui aasta
tl käies, Säärasest
poisid endale elu-
Ining noor juhtkond
larkusi tuleviku tar-
J . H ,
Haabniit.
) t ö M a r g u s Tae
11''
ikulu Kana­lt
$29, pluss
nagy u-
|o E. Kuris, 2
Mida Toronto
1 • ' ' •
pamiskomitee
XASTE AJA-N
E L J A P Ä E V Ä L , i l . j U U U i . ~ T H U R S D A Y , jULY 11
Quebecist
5
ma
88
/ K u - • ^°^*>^«^¥"Se^SvsaülikooH or-ÄHistoryofthjEstomansin^^^^^^
ganisatsioonide töö ja juhtimise ana-da.
Toronto: McCIfelhnd and Ste- toomiat, nagu seda tehti kolmel Tren-war
Ltd m association with the ti ülikoolis toimunud seminaril, ni-
Mu ticulturahsm Directorate, De- nietatakse ühe lausega,
parimentofSta^eandtheCanadian uues raamatus on üldiselt vähe
Government Pubhshm Xentre, nimesid. Kunstiinimestest nimeta-
SupplyandSemce8,Cknada,19B5. takse mõningaid,kes väljaspoole sil­ma
paistnud. Mitmed teised, kellede
Kanada- rahvastiku ajaloo sarjas panus eesti ühiskonnas olnud suur,
ilmus hiljuti trükist ülalmärgitud teos ei ole aga nimetatud, rääkimata
Kpada eestlastest. See on arvult 13- ühestki organisaatorist, kes asju lii-nes
raamat, mis nüüd föderaalvalit- kuma pannud; Märkmetes oleks või-suse
multikultuuri direktoraadi järel- nu kasutada ka „Eestlased Kanadas"
valvel ja toetusel lugejatebi on jõud- autorite nimesid, kellede andmetele
nud. Tähtis ei ole see mitt üksnes väited tuginevad. See on tava ^eadus-sellepärast,
et tegemist on uurimis- like tööde puhul,
tööga, vaid et see teos on mõeldud ka , Raamatus on rohkesti juttu kon-kasutamiseks
lugemismaterjalina fliktidest ja shokkidest. Esmalt väst-keskkoolides,
kolledžites ja ülikooli- saabunud immigrantide kultuuriline
desningõpetajatele.algkoolides. Va- shokk. Ei taha uskuda, et uustulnu-rem
on eestlaste lj:ohta ilmunud artik- kaid, kes varem palju maid ja rahvaid
leid kodakondsuse osakonna pooh näinud, igasugustes olukordades ela-välja
antud trükistes „The Canadian nud ja Kanadasse tulnud mitmesu-
FamilyTree." . guste töölepingute alusel rasket tööd'
Eestlaste elu Vaatleva teose plaa- tegema,"olukordadest, inimestest ja
nitsemiseleasusmuhikultuuridirek- kultuurihsest ollukorrast shokeeri-toriaat
Ottawas juba siis, kui Kanada tud oleksid olnud. Jah, olukorrad olid
Eestlaste Ajaloo Komisjoni (KEAK) uued ning majanduslikult tuli elule
kirjastusel ilmus koguteos „Eestla- jalad alla saada, et naised - lapsed
sed Kanadas" 1975.a. Ingliskeelse saaksid järgneda. Oma mesilas-vir-käsikirja
kirjutamiseks otsiti eesti- kusega on eestlased märkimisväärse
soost õpetlast, k^s kriitilise pilguga panuse annud Kanada ülesehita-meie
ühiskonda saaks vaadelda. Kui- misele pärast Teist maailmasõda.
; gi KEAK oli oma lO-aastase tegevu-, Sellejuures jäid nad kultuuriliselt
sega palju ajaloolist .materjali üle erinevaiks. Oma kultuuri viljelemine
maa kokku kogunud, ei julgenud andis neile hingelist toitu, et füüsili-multikultuuri
direktoqraadi. esinda- ses eluvõitluses tugev seista. Eestlas­te
ideoloogiliseks aluseks on alati
olnud teiste inimeste ja nende kultuu­riliste
omaduste aktsepteerimine. Nii
tegid nad seda ka kanadalaste puhul.
Kanada mosaiigis on koht kultuuri­listel
ja isiklikel erinevustel. Inimes­tel
on mitte üksnes õigus olla erine-terloos,
kesolikaüks„E,K,"kaasau- vad, vaid et just neis erinevustes
toreid.. Ajaloo kirjutamist e; saa siiski, seisnebki ühe ühiskonna ja rahva
mitte teha ratsahobuse seljas. Nii tugevus ja rikkus. Just erinevate
võttis ka muJtikultuuri direktoraadil omaduste ja kuhuuripäranditega ole­ja
Karl Aunal ingliskeelse käsikirja me rikastanud Kanadat ja ka oma
ESTO '88 Üldtoijnkonna julietias
kuulutab käesolevaga välja ESTO
'88 embleemi kavandi võistluse.
Võistluse tingimused on
1. Emblesmil peavad esmema
meie rahvusvärvid.
2. Embleemil peavad olema
nad ESTO'88 ja Melbourne.
3. Embleem peab olema sobiv nii
väikses kui ka suuremas formaa­dis.
must-valge formaat
lo Eesti Täienduskoolide rühma esinemine. Tantsiti uljalt ja
ja _Montreali noorte ühine Kevad- rõõmsameelselt „Oige ja vasemba",
pidu toimus laupäeval, 25. mail „Meremeeste valss" ja „Siiripolka".
Taani^ kiriku avaras saalis rohke Vaevalt oli sellele järgnenud aplaus
kuulajaskonna osavõtul, kellele, vaibuda jõudnud, kui juba kohvilau-
Montreali mõõdupuu järgi, nii ad noorte neidude pooh kaeti,
arvuka noortegrupi „invasioon" oli Eeskava teise poole avas Ellen
ülimalt meeldivaks ja ergutavaks Silm oma referaadiga ..Õnnetused ja
elamuseks. katastroofid", milles ta vaatlep la­iava
algas lippude sissekandmi- ^^^^ ja veidi kaugemas minevikus
sega, mispeale ühiselt lauldi „Kau- ^^et leidnud vahinguid, Mis rahvus-nistage
eesti kojad..." Avasõna ütles vahelise tähelepanu osaliseks olid
Montreali: täienduskooli õpetaja, . saanud.
Heino Altosaar, kes võrdles kasvava Järgnes Tiia Pihla luuletuse „Mä-noorsQo
arengut vilja küpsemisega kestused" deklamatsioon autori
puul. Metsikult kasvavate õunapuude P^o^*' "^i^l^le järgnes teise autori, Pia
• hulgast võib harva leida ühe, mille Metsala kirjandi ettekandmine, peal-vili
on maitsev. Kuid samuti nagu kirjaga ..Selgeltnägijad",
noor viljapuu muutub pookimise ta­gajärjel
väärtusUku vilja kandjaks,
nü saab ka inimesest vaimsete väär-
I L M U N U D
iCarl Aun
JHE POUTICAL
REFUGEES
A History of Estonians
in Canada
Hind $12.95
PostitGol tellides lisandub)
raätekulu
E^ÜÜGIL
,oMEIE ELU" talituses
958 Broadvlevv Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
4. Embleemil. peab ka olema tuste viljeleja, kui tema armastavad
paljundami-
5. Kavandi suuruseks olgu umbes
12X12 sm.
6. Kavandid saata aadressil: ^3
Melville Rd. West Brunsvtrick, VIC.
3055, AUSTRAIJA Kavandile lisa­da
kinnine ümbrik milline sisaldab
"autori nime ja aadressi. Kavandid
saata hiljemal(30.9.85.
7. Kavandi valiku teeb ESTO '88
Üldtoimkonna juhatuse poolt vali­tud
kolmeliikmeline žürii.
8. Valitud kavandi koostajale on
auhinnaks AUS $100.00
Siis tuli Montreah noorte kord esi­nemiseks.
Esiteks esitas Ingrid Sirgo
Karl Stamitzi klarnetisoolo „Ro-mance',
millele järgnes Can-Can'i
ettekanne Ingrid Sirgo ja Tiina Sirgo
kiiretempolises esituses. Tants, kaa­sa
arvatud hundirattad, oli särtsakas.
Õpilaste nimerkõneles Ülle Trass ^^gu Can-Can kunagi. Ei puudunud
kokkuvõtlikuh: „Meil, eestlasil on isegi roosi heitmine publiku hulka,
kaks riiklikku püha. Vabariigi aasta- Kahjuks ei leidunud kedagi, kes roosi
päev ja Võidupüha. Viimatimainitut "^^^^t üles oleks õppinud (rääkimata
pühitseme 23. juunil, meenutamaks ^elle napsamisest juba lennult), sest
eestlaste võitu Landeswehri üle, kes 1^^*^^ maanduma sellisesse koh-meie
üksusi ründas seljatagant sa- ^^^^^s, kus ühtegi noortmeest ei
vanemad ja õpetajad talle juba vara­kult
kätte näitavad tee tõdede ja mo­raalsete
väärtuste juurde.
leidunud, kes alla 65-e oleks olnud.
[Kava jätkus klaverisoologa Ingi
Mai Loorandilt, kes mängis Juhan
Aaviku „Teelahkmel".
fedasi luges Riina Kindlam ette
Vajatakse
jad selle teose kirjutamist Isiiski mitte
„Eestlased Kanadas" tegevtoimetaja
kätte anda tema vaniise tõttu. Ka ei
olnud ,,E.K," sisuline ülesehitus Ot­tawale
meeltmööda. Käsikirja val­mistamine
läks sellepärast noorema­le
m^ehele, prof. dr. Karl Aunale Wa-trükkivümiseks
sama 10 aastat, nagu
eestikeelsel 670-leheküljelisel
KEAK esikteosel. •
Auna raamatu nummerdatud lehe­külgi
on 193, millele lisanduvad 18
eesti ühiskonda. "
Teine konflikt vanade ja noorte
vahel on ka loomulik igas olukorras,
igal maal ja igal ajal. Põlvkondade-mal
ajal kui eesti väed olid elu ja
surma peale võitluses pealetungivate
punaste armeede vastu... Mulle on
jäänud meelde meie lugupeetava
piiskopi, K. Raudsepa sõnad, kes
kolm kuud tagasi kõneles Torontos onia vaimuka lühiveste,.Kes on eest-Ü.
E.P. ESTO '88 ÜLDTOIMKOND Vabariigi Aastapäeva aktusel, kus lane?"
• vanemgaidina lipuvalves olin. Osa ^ Viimaseks ettekandeks oli tütar-
. . —— piiskopi kõnest oli pühendatud keel- laste koori esinemine Ingi Mai Loo-
.te oskusele. Rõhuv enamik meie va- randi juhatusel. Lauldi kolm ^1^^^
nemaist, kes Eestist põgenema olid i.Õrn ööbik", „Eidekene ketrab" ja
sunnitud, sattusid maadesse, mille „Kevad tulnud",
keelt nad ei osanud. Ometi õpp i sid Kõik ettekanded said sooja yastu-kõik
ära oma asukohamaa keele, tõ- võtli osaliseks,
estades 'sellega, et rohkem kui ühe
keele oskuse omandamine pole mi-dagi
võimatut. Nii siis, ütles piiskop,
Coxwen. © KaHi: 691-5113. pole ka eesti noortel mingit põhjust • edasi külalisnoorte ja nende õpetaja-eesti
keeh mitte osata... Eestlus on te head soovid montreallasile.
püsinud väljaspool Eestit juba kahe
generatsiooni vältel ja seda tänu eesti
kodule ja eesti koolidele. Eestluse
säilitamisel on määravat osa etenda­nud
gaidlus ja skautlus, mis on noor­tele
loonud eeltingimusi isetegevu­seks
ja enesearendamiseks meetodi­te
varal, mis pole alati kuivad ja
rangelt asjalikud. Laagrid ja suur­laagrid
on kohad, kus koos vanade ja
10-kuusele tüdrukule alates sep­tembrist,
3—4 päeva nädalas, kl.
8.30 homm. — 4.30 p.l. Danforth -
Rahvusliku pärandi
päev Kolmain
koguduses
Ettekannete lõpul pöördus kuula­jaskonna
poole Toronto -Täiendus­koolide
juhataja E. Marten, kes andis
Lõppsõna ütles Anne Altosaar,
mispeale ühiseh hümni lauldi.
Lippude, väljakandmisega lõppes
küll pidu, kuid publikul polnud ruttu
väljumisega, sest nii palju oli mõtteid
vahetada kallite külalistega Toron­tost,
kes oma elurõõmsa esinemisega
võitsid montreallaste südamed.
Toronto Eesti Ev. Lutheriusu Koi- uute sõpradega erimailt harrastada
mainu kogudus on üle 32 aasta pida- huviküllast meelelahutust, kasuta­nud
jumalateenistusi ja kasutanud des suhtlemisel ühist emakeeU.
PRONKSMEDAL
SIIRI PAULILE
Hiljuti Winnipegis peetud Kanada
1985.a. rütmilise võimlem'ise valik­võistlustel
võitis Siiri Paul eliitklassi
igai maai ja igai ajai. t-oi^^^^^^ viljelemiseks trinity Laagrites ja muudel kokkutulekuil, nronksmedali lintidega võimlemise
vahelised ermevused tulenevad eri- Lutheriusu kirikut. Nüüd soovisid • Pronksmeaaii imtiaega võimlemise.
lehekülge pilte, ja 8 lk. sissejuhatust nevatest^aren^^^^ klal. Siiri on Montreah Questo (Que-jm.
Teksti on 140 lk., selgitavaid huvidest ja miljöö^st. Et paljud noored däkrimeTmr^ah™^^^ '^r' -v' ^^ll^^ ^^^^^ ^"^^ ^^"^"^
märkmeid ja viiteid peatükkide lõpus oma emakeele ja eestluse huvi olid S a S e S e Ä l l ^ t ^ i m a ^ ^ rahvuslikku da kaheksaliikmelisse rahvusnais-
2f lk., n i i ^ raamatu lõjkis tabeleid kaotanud, viib paljude suurte põhjus- neil ka meie rahvast jä maad lähe-bibliograafia
ja indeks 28 lk. Kaanel te juurde. Shokiks võiksime nimeta-vaimujasellestrõõmu
tunda... Kõigil konda, mis hiljuti osales rahvusvahe-on
Montreali eestlaste pih aastast da, et paljude suurte eestlaste lastest
1933. Teose sisu onjaötatud kolme ei saanud siiski mitte samamõttelisi
ossa: I Immigreerumine jakohanemi- järeltulijaid ja et' segaabielud üha
ne, II Organisatsioonid ja aktiviteet suurenevad. Ka kodumaaga suhtle­ja
III Minevik ja tulevik. Toimetaja mine pole noorte-vanade ^^^^^
sissejuhatuse on kirjutanud Jean Kodumaaga tihedamat suhtlemist duse õp. 0. Gnadenteich. Ühise viisi-malt
tundma Õppida.
Päev algas kahe koguduse ühise
jumalateenistusega — ingliskeelses
osas Trinity koguduse õpetaja R.
Gole ja eesti osas Kolmainu kpgu-
Burnett ja Howard Palnjier. ^
Esimene raaWatu osa annab fakti-derikka
taga^i^õhja Eestist kui maast
ja rahvast, keelest, ajaloost ja kultuu­rist,
eriti 20-dal sajandil. Sellele järg­neb
Kanadasse immigreerumise lu-
. alustasid just vanad, kellede emöt- ga lauldi eesti ja inglise keeles, ka oli
sionaalsuse juured'viisid neid esmalt eesti keeles laulupalve, pühakirjade
just oma vanemaid ja teisi sugulasi lugemine, jutlus ja kirikupalve. Mõ-külastama.
See laienes noortele, kes temast kogudusest oli arvukah osa-nägid
Eestis oma vaimse kultuuri võtjaid jumalateenistusel,täites kiri-algällikat.
Sellise kommunikatsiooni
gu. Kirjeldatakse esimesi eestlaste realiteediks on samuti see. et s u h t l e - ' P ä r a s t jumalateenistuse koguneti
asundusi Albertas pärast sajandiva- ^^^^ ei saa N. Eestis olla vaba. ja et kiriku saali. Seal torkas kõige pealt
Ijetust; eestlasi, kes siia asusid Eesti juristid siin põhjendavad kodumaal silma lava tagaseinale asetatud lõn-
Vabariigi ajal, ja lõpuks põgenikke käimist N. Liidu võimu tunnustami- gadest käsitööna valmistatud suur
pärast Teist maailmasõda. Hulk le- sena.
hekülgi pühendatakse eestlaste ko- Autor näeb, et eesti kultuur Kana-hanemisele
Kanada ühiskonnas. das saab püsida kui kontakt intelle-
.Teises, organisatsioonide ja tege- duaalidega Eestis kestab. Miks just
Eesti kaart maakondade ja Hnnade-ga.
Samas ka käsitööde ja nahkese­mete
näitus. Aino Almer oli selleks
puhuks maalinud Tartu Kivisilla,
kokkutulekuil mõtleme ka kodueest
lasile. Me loodame, et ka neile üks­kord
vabadus tuleb. Oleme rõõmsad,
et eestlus ka väljaspool kodumaad
püsinud on. Tegutsegem selleks, et
see ka edasi püsiks!", lõpetas Ülle
Trass oma nooruslikult kirka, sisuka
sõnavõtu.
Kõnele järgnes Rita Leesi klaveri-soolo
— Mozarti ..Kevadeigatsus".
Järgmisena deklameeris Marja-
Leena Roos oma luuletuse ..Vang"..
(..Vangi" ja muid ettekantud kirjan­dusliku
omaloomingu palasid, mille
käsikirjad saadaval olid. vaadelgem
lähemalt meie lehes teisal).
Eeskava esimese poole lõpp-numbriks
oli Keskkooli rahvatantsu
Ustel võistlustel Moskvas, Riias ja
Budapestis. Winnipegis tuli Siiri kõi­ki
alasid (hüppenöör. rõngas, pallid,
nuiadj lindid) kokku võttes seitsmen­dale
kohale tagajärjega 44,0 punkti,
jäädes maha kuuenda koha võitjast
ainult 0,05 punkti võrra.,kuid ta loo­dab
olla edukam eelseisvail Kanada
esivõistlustel Sudbury's.''
..Ta peab jätkama harjutamist ja
võibolla mõnevõrra uuendama oma
koreograafiat", ütleb jrfanada rah-vusnaiskonna
treener. Hiilja Paul.
Siiri on Marianopolis Qollege'i vii­mase
semestri õpilane jalkuulub Ka­nada
naiskonda 1982.a. saadik. Ta
treenib 20 kuni 30 tundi nädalas.
-ts
USA iseseisvuspäeva
tähistamine Ottawas
Ameerika iseseisvuse aastapäeva
tähistamine toimus 4. juulil suursaa­dik
Paul Robinsoni esinduslikus
ametiresidentsis Ottawa Rockcliffe
Park'is.
Kauni ilma tõttu toimus vastuvõtt
residentsi ümbritsevas pargitaolises
aias, kus külalisi tervitas suursaadik
Robinson oriia abikaasa'ja tütrega.
Kuna suursaadik lahkub Kanadast
sel sügisel, siis oli seekordne vastu­võtt
eriti piduHk ja osavõturohke.
Külaliste hulgas viibis arvukalt teiste
riikide välisesinduste juhte, Kanada
valitsuse liikmeid, eesotsas peami­nister
Brian Mulroney'ga, ja rahva­esinduse
liikmeid.
Eestlastest viibisid suursaatkonna
kutsel vastuvõtul aupeakonsul Ilmar
Heinsoo koos abikaa'sa Margotiga ja
EKN Ottawa abiesimees Walter
Pent.
Jutlemisel peaministriga meenutas
aupeakonsul kohtumist Esto '04 va-badusmarsi
tseremoonial, kus tolle­aegne
konservtiivide partei juht kõ­neles
Toronto raekojaväljakut täit­nud
rahvahulgale.
,,Mäletan seda väga hästi,.seal pidi
olema väjhemalt 12.000 osavõtjat,"
vastas peaminister ja lisas naerata­des:
Tollal öeldi ~ minul ei olevat
mingit väljavaadet valimiste võitmi­seks..."
Prominentsetest Kanada valitsuse
liikmetest paistsid silma finanlsmi-nister
Michel Wilson ja mitmekul-tuuriminister
Jack Murta.
Meelelahutuslikus osas esinesid
RCMP ratsürid ja sõjaväe vahitee-nistuse
esindusüksus marsi-drilliga.
Balti rahvaste vabadustaotlusi toe­tava
hoiaku eest on Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas otsustanud vääris­tada
suursaadik Paul Robinsoni Ka­nada
Eestlaste Kuldteenetemärgiga
ja kirjanik Arved Viirlaid kinkis te­male
ühe koopia oma teosest „Ris-tideta
Hauad", mis on teatavasti täie­likult
läbimüüdud.
vuse osas on juttu organisatsioonide intellektuaalidega. Miks mitte ka Tartu ülikooli peahoone esikülje ja
võrgust, peamistest organisatsiooni­dest,
ala- ja allorganisatsiooonidest.
Kirjeldamist leiavad kultuurialad,
sport, kirik, suuremad ühiskondli­kud
projektid jne. t
Kolmas raamatu osa on pühenda­tud
ühiskondlikule analiiüsile, kul-teiste
veresugulastega? Kas võiksime
öelda, et ka eestlus okupeeritud ko­dumaal
saab elujõudu kaaseestlas-telt
vabaduses kultüuriliseh ja polii­tiliselt,
kuid mitmel pinnal ja erine­vate
vahendite ja kanalite kaudu.
Karl Aun on meile annud palju
tuurivahenduse ja genefetsioonide andmeid meie rahvusliku olukorra
konfliktide vaatlemisele liing kauge- mõistmiseks. See on tänuväärne töö.
maleulatuvate järeldust^ tegemisele Küsimuste vaatlemiseks on aga mit-eestlaste
rahvusliku tuleviku suhtes meid teaduslikke ja inimlikke vaate-
Xanadäs. l. , punkte. Selleks on erinevaid viise;
On raske arvustada, sellist laiäula- ruumi on eriuurimusteks. Kui autor
tusHku sisuga raamatut. Selleks meie rahvusliku elu analüüsimiseks
peaks teadma põhjalikult eestlaste ergutust on arinud, viib see kõikide
elu igas aspektis. Lai allikate loetelu meie jõudude paremale vastastikuse-näitab,
et autor on palju tööd teinud le arusaamisele jä ka kanadalased
olukordade mõistmiseks,! Koguteos õpivad meid paremini tundma. Kuid
..Eestlased Kanadas" ja ELK suulise kas multikultuuri direktoraat saaks
ajaloo projekt on selleks palju kaasa välja anda ka vigadeparanduse? Ost-aidanud.
Kahjuks on õig^ paljud and- kem raamatut, et oma silmaga näha,
med jäänud siiski yananenuks ja ko­hati
ka ekslikeks, mis puudutavad
organisatsioonide tööd. Need puu-
- dused oleks siiski olnud välditavad
andmete suurema kontroHiga.
Suurem kriitika on, et poliitiliste
mis sees!
ROBERT KREEM
Qiiiiwiiiitiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiitiiiniiiniinnninssi
Eesti Sihtkapital Kanadas
Narva kindlused. Ka oli üks kogudu-'
se liige toonud oma kodukiriku,
Varbla maaU, et ühe näitena tutvus­tada
meie kodumaa kiriku stiili. Näi­tuse
ülesseadmise oli asjalikult ja
meeldivah viinud läbi Naima Aer.
Eesti rahvusliku pärandi sõnaline
ja lauluUne osa oli mitmekesine ja
paljupakkuv. Anne Agur pidas üle­vaatliku,
kõne meie niaast ja rah­vast:
Seejärel kõneles ristiusu ja usu­puhastuse
tulekust meie maale õp.
Gnadenteich. Kui ristiusk algul toodi
mõõgaga, siis usupuhastus tuli vai°
mumõõgaga — evangeeliumiga —
rõõmsa sõnumiga Jumala armastu--
sest. Usupuhastus jõudis Eestisse ko­he
Saksamaal alanud usupuhastuse
esimestel aastatel Lutheri usu jutlus­tajate
läbi. Kirikutest sunniti kate»
liiklased lahkuma; Tartus olid saks°
lased ja eestlased ühisrindes käsitsi
võitlemas katoliiklaste vastu, Maa
elanikkond enamuses on jäänud lu-terlasteks
tänapäevani.
Järgnevas osas laulis ansambel,
kelle juhatajaks on Vaiki Melts. Saa-
1 Innismore Cres., Scarboro
TELE
Ssiadaval vael kaks moodsat, mugavat õhujahuitusega
korterit, viiendas ja taisel korrusel.
Ehitus on kuue-korruseline, 20 korteriga.
K Õ I K E E S T L A S ED
HOUSE laupäeval 13. juulil kella 11 -3-ni p.L ja ij
õhtul kella 7-9-ni, kokkuleppel. Helistage 444-6405 ehk
444-2897. i
I f5
Sarr^S^^ tis klaveril G. Utah Nad laulsid neli
enam näha rohkemate EKN-u aktsi- g „ ^ , ^^^^^^ ^^^ele ja
oonide^loeteluga. Eesti Papvade Ees- deistele eesti oi^aiüsatsiooiüdek
tile vabadusenõudluse rongkäikude ^ ^
ja väUsmaailmale suunatud apellide Eesti Sihtkapital Kanadas
nimetamisega. Eesti Vabariigi kon- Isaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-
Bulaadi küsimus on raamatus sur- miseks. — Eesti Maja, 958 Broad
nuks yaigitud. Samaaegselt on mär­gata
autori kallakut liigselt Met-laulu
ja neile avaldati teenitult kii­tust.
Kahe koguduse perenaise poolt
valmistatud külmlaud oli rikkaliku
valikuga.
Lõpupalve ütles õp. R. Cole, kuna
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2BJ6 õnnistamissõnad eesti keeles õp. 0.
Gnadenteich.
Kolmainu koguduse lauluansambeL Vasakult — Gerda Klaar,
Ludmilla Jaaniimägi, Hilda Siulov, Vaiki Melts, Leida Ingel ja Leida
Foto — L. Rossbaum
Eric Püss kaitses
esiküti tiitiit
T.E.Õ.J.K. korraldusel toimus 1
juunil laskevõistlus haavlipüssist.
Esikohale tuli Eric Püss, kaitstes
seega seltsi 25. aasta juubeli ränd-karikat
1985. aastal. Teisele kohale
tuli H. Kuusik ja kolmandaks H.
Sõrmus. August ja Aide Nüüdi mä-lestusrändauhinda
1985. aastal
kaitses L Sambla.
järgmise klubi üritusena korral»
datakse teine kalapüügivõistlus sel
aastal Simcoe järve Royal Beachi
vetel laupäeval, 20. juulil. Võistlus
toimub seltsi 25. a. juubeli ränd­karikale
ja juhatuse poolt välja­pandud
auhindadele. Kogunemine
kell 7.00 hommikul Park Motelli
restorani parkimisplatsil. Võistlu­se
algus kell 8.00 hommikul. Paadid
palutakse vette lasta Virginia
Beach'ist võj Provincial pargist.
Paate on võimalik rentida piiratud
arvul Pefferlaw silla juures asuva
restorani omanikult. Lähemat in­formatsiooni
võistluse korra kohta
antakse kogunemiskohal.
JUHATUS
T E A D A A N N E
ÖP. TÕNIS NÕMMIK SEEDRIORU
SUVEKODU JUHATAJA
Seedrioru laste-suvekodu juhatajaks
on käesoleval aastal õp, T. Nõmmik.
Laste suvekodu kestvuse ajal. 6.-29.
juulil on võimalik õp. Nõmmikut kät­te
saada Seedrioru telefonil (519)
846-9261.