Meie Elu = Our life, November 27, 1980

              1980
: 3.00
. 8.00
. 6.50
-3.50
la 4.50
3.50
3.50
3.50
3.50
4.50
9.00
4.30
3.00
3.00
1.00
3.00
3.00
1.50-
3.50 ^
3,00 I
3.00 I
5.00
9.00
6.5Ö
lg näitui"
Vasakult:
"erts, H,
Mets.
Haamer
HTU
bst oli väi-aiaga,
loo
li suure tä-t^
rbeese-
«isuseni
urle tek-
[Kõk taht­lik
töötab.
)ttu räägi-jst,
noored,
lanasti teh-p
puu-langu
osa-oma
jõu-kunstilise
cord välja
tsdkaid ke-lalmistanud
iaale,-mis
lesma kodu-ckalike
või-
Jee^ri Valge
plaua eest.
ja oli orga-l
a aasta on
p välja tdo-
|n tänuväär-luri
viljele»
ELNÄ
iiliiiniiiiiiiiiiiiiir
ISSE
ptlDEGA
s--. 1918.
iniiiiiiitiiiiHiiiiifä
m
f
i
.v'>- % 1
m
P
t
'8
1
m
11 i
m
M
W
8 i
II
i \-
4
• % •
• t e
m
il
il
•f
1f
•1.
•Il
• U-pÄle
Ek" M». 48 (1606)
mcB
Tähelepanu äratanud uudikeosena jõudis pühade^elsele Mrjaiiiduslaua!®
Arved Viiflaidi romaan „a(iärgitud", mis viib lugeja sõjajärgsesse Soomsi,
kus toimusid eestlaste valjaandmised Moskvale. Teose usutavusele amiab
kaalu selle allikate tõepärasus, kuna neid ei tule kaugelt otsida. Qn märgi­tud
kunstnik Alfred Kari^, tema soomlannast abikaasa, Voldemar SümOffi,
Edgar Marten,, kes eiunevacl Kanadas ja Roots! elanikku Esmo Ridala.
— Venemaa osas tunnen veel isik­likult
ajakirjanik Sootsi ja graafik
Heina älgkujtisid, kelle õigeid nime­sid
ma ei saa avaldada, iitles autor
,,Meie Elule", Kui väike on vahel
maailm, seda kinnifab seik, et Kaa­rel
Soots sai hiljem käristusiaägris
tuttavaks eestlaste sõbra Solzhenif-
.sõniga!- • ' 1...-',
Teose tuumik pärineb Maire jaj Al­fred
Karult r - nende jutustusteta ei
oleks ma romaani „Märgitud'' selli­sel
kujul 'kirjutanud. Eelkõige oli
see nende perekonna tragöödia >-
poja elu oma isa elu est r~, mis sun­dis
mind kirjutama. Arved Viirlaid
ütles, et jutustuste kõrval on ta ka­sutanud
andmeid ka Soomes ilmu­nud
nlemüiä|rteofe mille auto­reiks
sõjaaegne ipeäminister Litiko-niies,
kindral Airo ja teised, kuš lei­dub
andineid Riigipolitsei tegutsemi­sest
ning järelvalvekomisjohi sekku­misest
riigi siseasjadesse. Kõige haa­ravamad
dokumentplteosed seni
avaldatuist iil dse on vast Boris Björ-kclundi
„Stalinile-menetetyt vuote-ni"
ja Unto Parvilahti-Boman'i „Be-rijan
tarhat", kuid nende- pearõhk
lasub Venemaal veedetud aastatel.
Rahvuskaaslase Herman Treiali
tragöödia põhjal kirjutas Tuuli Rei-jonen
romaani „Kinen on syy?", mi­da
tunneb eestikeelse tõlke tõttu häs­ti
ka meie lugejaskond. Soomes teh­ti
sellest kriitika poolt, kõrgeithinna-lud
teosest isegi film.
duslikult; 'Nii püudutangi teise pe­rekonna
suurt kaotust vaid pasai lau-
./sega. V ; , ^
MSTATE:DIŠTAOTS • • ;
— Raamatu viimasel
leiame, et olete ,,Rlärgitud"
nud 1956-57 ja 1979. Kuidas M d
aastaarve mõista?
-r- Kõik teosed ei valmi ühekoxü-sel
mahaistumisel, vaid vajavad mõ­nikord
aastakümnete distantsi. Ise
arvan, et olukordade sunnil pooleli
jäänud romaan võitis palju lõpeta­misega
alles 22 aastat hiljem. See tõi
mulle isegi ühe kurioošumliku mõt­te,
et kirjanik peaks kõik oma teo­sed
kirja g^ema^flc^^ ja vii-inistleip-'
1^^ saa­ma
alles 50^e aastaselt!
Tegelikult jäi ,,Märgitud" pooleli
Eerik Hormi lugude tõttu. Pannes
käsikirja tookord kõrvale, ei^olnud
mul äga aimu, et Hormi lugudest
saab viis köidet. Vahepealsete aasta-te
kestel on mul itoiünud veel kolm
luuletuskogu ja rida tõlkeid võõr­keeltes.."''
^
D
Energia on.vaga ¥aanusiiK;ja seaaon
kerge hoida kokku. Allpool on mõningad
Juhendid autosõitjaile energia säästmiseks.
Ärge sõitke kiiresti. Sõites 110 km
kiirusega tunnis tarvitate umbes 20%
rohkem bensiini kui sõites 90 km
kiirusega tunnis.
Sõitke sujuvalt ja kindlalt. Järsk
startimine pumpab bensiini mootorisse,
bensiin saab asjata raisatud, selle aseme
et oleks tarvitatud otstarbekohaselt.
Pidurdage aeglaselt Ja ühtlaselt. Hoiduge
seisakutest ja pidurdamisel võtke jalg
juba aegsasti gaasipedalilt.
Kui „Märgitud" loominguprotses­sis
esines algul faktilise •materjali
nappus, siis oli kirjAamise hilise­mas
järgus olukord vastupidine: tuli
teostada ranget selektsiooni, et teos
mahuks kaante vahele. Arvuka tege­laskonna
tõttu ja tegevusega, kahel
pinnal tuli 'karakterid esitada nii, et;
igaüks neist jääks lugeja teadvusse-esimesel
kohtumisel. Vältimaks pin-ce
ja kompaktsuse langust laialival-i,'
umlscga tuli teose viimistlemisel
ohverdada valmiskirjutatud .peatük­ke,
isegi tegelasi.
„ErJti kahju on mul. Endel Ru-bcrgt
^päästeaktsioonist" Rootsist
Hclsi n gisse ja ta kaelamurdvatest
>cil\iustest Soome—Vena piiril ning
I ^pi'^", ütles autor. Vahel on tegelik
vsu tõesti põnevam kui fiktsioon, sest
romaa n ei mahuta endasse alati
koinpositsiooni4asakaalu pärast kõi-
;<e elus juhtunut. Ei seiklusi ega tra-
S^öödiat. „Märgitud" puhul näiteks
limdunuks kahe lapse surm vangis-iatud
eestlaste perekondades ' üle­pakkumisena,
ebausutai^ana kirjan-
Kuna olete peaaegu kogu
proosaloomingta ulatuses käsitlenud
eesti rahva lähimineviku tragöödiat,
siis on paljud lugejad võtnud sedsr
nagu missiooni— poolelijäänud võit»
luse jätkamist sulega^ Kas oleles sel­lele
arusaamale midagi lisada?
— Öeldakse, et „rahva hääl on Ju­mala
häär'. Ma nõustun sell^a
täiesti meie rahva osas, sest meit
ühine esmärjk on Vaba Eesti. Kah­juks
olen aga minagi pidanud heitle­ma
igasuguste ^tuulikutega", milleks
on just sageli massi hääl siin Xää-nes.
Jah, ma olen püüdnud kirjan­dusliku
loomingu kaudu kõnelda
meie rahva kaitseks. ' •
Samas ma kahtlen, et tahaksin veel
kord oma loomingus kätte võtta Ve­nemaa
vangilaagrid yõi metsavenda­de
saatuse. See aine minule on arva­tavasti
lõpetatud. Romaaniga ,,Mäi'-
gitud" oU mul õieti juba 22 aastat
tagasi kavatsus asuda meie tragöö­dia
kirjutamisele väljaspool kodu­maad.
Minu arusaamisel ei ole meie
pagulaste lugu mitte vähem traagi­line
kui metsavendluse häving kõdu­ma
soodes. Võib-olla on nemad aja­loo
ees isegi ,,õnnel[kümas" oluko^
ras: nendel puudub süü, nemad käi­sid
oma lootusetu tee sangarlikult lõ­puni.
Kas saame seda väita aga endi
Möhta? küsib Arved Viirlaid vestlust
«^««« kolm aastakümmet on eesti goö ja Erv. Mlvek. EsImeM vm^
kunsti esitatud Torontos. on oi- meister, veel Pallase skulptorina W
nud teostiisrikas. Ühiselt on tallat j^tajaid, kuld edukas ka portree- Ja
radu, ühiselt kantud muresid Ja töö- inaagttkumaalis. Kahes siuuremõõt-rõõmu
nhig tulemusigl. Möödunud mellses maalis (olid) „Toronto rannik
EE£T 23^nda näituse ptihul meenu- talveFVja sama motiiv „Toronto ran»
gjjjjg 19SS-ndat, rf jiik guvef ta Usab uut oma loomli^^
pere Torontos oÜ ^^^^ pindade lihtsuses Ja avarusi,
heas kolorUdltmmetuses Ja lIlel8te^
võis näha veel paljudel järpi®- ii^us teostuses. E. MUvek, truu oma
vatel aastatel. veslvärvi menetlusele Ja motiividele
Ei olnud küll oma koomidust-orga- loojiuse Isikupärases käsitluses: Oma
nisatsioonl, kuld ühtekuulüvust^ite p|^ valMmlse Järele ei paku ta erl-
^•^ side oli olemas. Üksikute algatu- laut võrreldes Mihkelsooga, kuid
avanesid esinemisvõimalused ^^^^ on hea näha tema tõslmeelega
tõmmati teisigi kaasa. Nü võeti g^tunüses loomingusse, teostuses
Osa estaiesest, 1931. a. Montrealis ^^i^jj^ keskendatult Ja meeleolukalt,
tobnunud näitusest (MES„lCoit" aj- Vaheaegadega eshienud^T^^
gatusel) nhig Juba suurema arvuli- gg^kord uut pakkuv lIMemaali-selt
(13 estoejat 27 tööga) näitus^t Eetilised lilled Lõuna-Aafri-on
kunstniku Kanadasse asumi-
E.
rontoš 1951, mille algatajaks oli IM'
doni (Ont.) kunstlgale^ direlktor
See näitus tegi rini^TCld I^ndoiü^^^^^ ,»8lUled'^ ja „Trllllumir. nende
tawa, Montreali, Calgary, Winnipeg^ . ^^^^.^^ on meistri imestamis-
Ja yancouveri.Tüvustatud edust. ^ UM.
^^^^"^ Canadians ^ ^ ^ ^ ^ tõepärasuses Ja elavana.
(1952), hilisema nimega Colour and
Form ^ i e t y , milles eestlaste alga- Erakorraline EKKT näitustele oli
tus Ja kaasatöötamine oli tõhus. Kiu- Juba seegi, et oli võimaldatud küla-bi
sihiks M iBus^nabnuakate kunsti, llskunstnikul esitiembie. Neid on Ju
suunata kanada ühiskonda ja vaš- olnud, kuid Torontost Ja selle lähis-
• etn. gruppide Juurde. S^ÖÖ. telt nling i ^ enamalt amatööre Ja
mõte ja otsingud eesti katsetajaid. Seekordseks külalise!k0
suunas, mis teostus alles oli kauge kunstnik Austraaliast,
2956, E. Kunsti mubl,M^^ staaiJüga Vaike IJibu8,sealse^ 1 ^
guseni E. Kunstnike Koondis Toron- uingllku Akadeemia liige Ja tunnus^
tos (EKKT). Enne seda oli Toronto tatud potretist. Esitatud oli, kaks
E. $elts organiseerinud kolm eesti guurj kolmveerand-portreed õlis —
kunstnike näitust !9S4--I956. aastail. „E.^^^ Ilmar Heinsoo^'
Seega toimus eesti kunstnike koon^ ja ,3r. Richard Ahtlk"; Need kõnele-dunüne
Torontos kahes orkanisat- vad Ise endi eest —
ass •asm
Ms pole teineteise tegevust takista- (esimene pruunis, tehie heledam
Aastakümnete eestlaste teenimiseks.-.Oskuslik isõu^an.ne Ja
i* ole vald selle sõna piirav mõiste,
tupp'1 poolt, vald kompositsioon, milles \ isik te-
_.„„_-^ ^ganiseerijaks nia^ oüiaseis miljöös või taustal.
eUukutsunüst. Oma sõ- I. Heinsoole pn kahtlemata sümbool-tõi
ta elavalt esile selle pe- ne taustana Tallhm Ja Toompea de-
"oli esinejaid Hr Isok. mokraatUse E.V. parlamendi Ja va­rn
on
Funerai Direktor
esindab Ja sümboliseerib E.V. kon-aM8MM
«8B«ia». *-—-^i!nulteeti. Teisel portreel aga arhS-võib
^dalelse^ lubada põn^^^^^ vaarile vastav sümboolika, maaUga
(lõunapool Eglintoni)
HeUstada tel. 489-8811 ® 489-80®2
VBSEL rltW»'Hlfih mm
— . ^ ^ ^ ^ ^ muu- lähedal portff«eritud ötoud p
tuks. Antud Juhul isegi oM laitus r^ t^^^
Mida aastaid eemalolnuist on taas- esitasid oma nitünikohast loombi-sellega
hoiate kokku energiat... ja
Lähemaks ihfonnatsiooniks energia
säästmiseks kodus ja autos kirjutage:
Ministry of Energy, GMS JBöx 37, ÖUete
^ark, Toronto, Ontario: M7A' 2B7.
seda.
Minister of
Energy
r i t s e p Smbleb
petsteit j@ n e i s f i lt
eesti
teadlaste nimestik
— MANTUD
kvaliteet materjalid
©LD MILL TAILORI
Eivervlew Gardens (BloorJane
Stn.) Toronto, Ont. MOS
Rudi H. Schneidei*
Üllatav oli siiski neli skulptuuri -»
Helmi Hermanilt väike „Istuv kuju"
(valatud kivi) Ja alabaster , j A i l i k ".
Ants Vommilt kipsis ,4'ydia Koidula
büst" Jä „Prof. Paul Saagpaku port­ree".
Vihnane oli hea teostuselt. Siin­kohal
pälvib Mitust ka A. Vommi
noormehe „Toni Maiorano portree'',
õlis, üks parimaid kunstnikult.
Parim esinejate hulgas on Benlta
Vomm. Suureformaadilises figuraal­ses
,JEva" (õli) on kunstnik suus^
sanmiu edasi astunud mõne aasis
eest omaks võetud stiilist Ja värvist,
Ta on Joones, tocmiddt Ja kompodt-jsioonllt
liikuvam, valgus i^ansfarik-kam,
kuna teine töö samas stiUis
„Komposltsioon" kannab veel endist
pitsatit. „Talv aias" on tabav Ja S9Xr
tavalt ..meeleolu ..edasiandev. ..Vana­meister
Eric Pehap on oma maalilis-vMrvl-
valguse komposItskKmidelt
asunud puht geom^triliste Jt. vo^
mide Juures oma värvikooskõla Ja
vMrvi-valguse kooskõla lahendaina.
Soovhne vaid õnnelikku c^u! Muide*
H. Herman vesivärvis lilleõiega. Jaan
Miljan oma usullsteemaga Ja abst­raktses
maaUmisviisis, värvide rõhiS'
famisega. Kai Käärid on olnud v^»
parem. Tema suureformaadllhüe
,,TalUnna vaade" on nagu kõikuval
phinal Jä ei kajasta seda vana, paer
alusel seisvat hansalinna. Mai Järve
on amatöörina tõusuteekonna tippu
Jõudnud. Edasi vajaks aga kindla­mat
Juhthnist Ja koolL
luubelh^tuse päästsid tagasttu!-
nud kunstnikud Ja kiyallne. Tahak­s
in lõpuks siiski täit tunnustust väl­jendada
EKKT üldnäituste korrald^
viljelemise eesi
Paar aastat tagasi võttis Eesti Tea­duslik
Instituut oma töökavva väl­jaspool
kodumaad töötavate eesti
päritoluga teadlaste nimestiku/mat­rikli
(esialgne tiitel) koostamise.
Kavatsetav teos haaraks kõiki ees­ti
teadlasi, niihästi ülikoolide ja teis­te
kõrgemate õppeasutuste õppejõu­de
kuika teisi äktiivsdd uurijaid väl­jaspool
kodumaad, samuti neid, kes
on juba surma läbi lahkunud. Oleme
saatnud välja ankeetlehe kõikidele,
kelle nimed ja aadressid olid teada.
Siiski on põhjust arvata, et kõik ei
ole veel saanud vastata. Kes aga veel
ei ole saanud ankeetlehte, palume as­tuda
^ meiega kontakti, et võiksime
neile saata änkeetlehe. Saame arves­se
võtta ainult neid, kelle ankeet-vastused
saabuvad hiljemalt käesole­va
aasta jooksul Kuna ankeetlehte­de
esialgsest väljasaatmisest on möö­dunud
juba paar aastat, siis palume
neid, kes j i ^ a on vast|inud, saata
meile lisaandmeid, kui vahepeal on
toimunud olulisemaid muudatusi
kraadides, töökohas ja positsioonis,
samuti kui vahepeal on avaldatud
trükis mõni tähtsam töö või olnud
muudatus aadressis.
Kavatsus on seda teatmeteost väi»
ja knda võimaluse piirides 1981. aas­ta
jooksul.
Palume kõiki teaduse alal tegut­sevaid
pöörduda Eesti Teadusliku
Instituudi poole: tnstitutum Littera-nim
Estonicum, Box 7608, 8-103 94
Stockholm, Sweden.
EESTn^EADÜSLIK INSTITUUT
%mf ¥Mk koUiiits«k§
JeKRULL
JA
WILCOX UKE SAUNA
PEREKONNA SAUM
Sunset Beach Rd., P.O. Box
Oak Ridge, Ontario LOG in
lofean KruUi JuhtimlseL
s