Meie Elu = Our life, February 2, 1984

              • THURSDAY, FEBEUARY 2 „Meie Elu" nr. 5 (1770) 19114
Pühendus kapten-
N. Valgele
(VRir/3)
temaps-ndakssü
Onnitlejäid peapiiskop Konrad Veemi kodus. Vasakult: praost Ru­dolf
Kiviranna, praost Voldemar täkkel, Silva Kiviranna, Peeter Pal­jak,
peapiiskop Konrad Veem, Artur Tarmet, Maria Veem, Elmar
ÄiiderBOsa.'. • ' : . Foto.— Karin Saarsen
STOKHOLM —Juba varakult täi­tus
Stokholmi südalinnas asuv Ja­kobi
kirik kolmekuningapäeval
eestlastest^ kes olid tulnud piduli­kule
jun^lateenistusele, millega
tähistati peapiiskop Konrad Veemi
7iD. sännipäeva.
Teenistus äigas vaimulilce rong-icäiguga
kiriku altari ette. Kõige ees
sammus noor Rootsis ordineeritud
abipraost Jaak P. Reesalu, siis õp.
Adolf Helmut Kaarme, Rootsi praost
Voldemar täkkel, assessorlvarPoell
ja praost Rudolf Kivirarina. Vasta­jalt
kiriklikule traditsioonile]ärgnes
neile ametirüüs peapiiskop K. Veem.
KÜLÄLISJUTUSTAJA
Algusliturgia järele astus kantslis­se
külalisjutlustaja Ameerikast,
praost Rifdolf Kiviranna. Ta' ütles:
„Saabunud uus aasta on meile kui
eestlastele mitmeti tähtis aasta, kuna
i a seisab Kod|i-Ke9ti9t lahkum 40. .
aasta tähe a l l Ta asetab meid kü­simuse
ettbÖ kas valime ka meie —
nii nagu Poola rahvas — Kristuse ja
tulise isamaa-armastuse tee?
Jõulude ja kolmekuningapüha kut­seks
on astuda nende jälgedesse, kes
ligi 2000 aasta jooksul on sammunud
Petlema karjjaste ja hommikumaa
tarkade jälgedes. Seda teed on eesti
rahvas murdumatult käinud 460 aas­tat,
alates Martin Lutheri usupuhas-';
tuse tulekust meie maale; Suurimad,
meiahva ajaloos on olnud teadlikud,
kui tähtis see on, et oleme tugevad ja
kindlad oma usus ja lootuses Jumala­le
ega lase end raskustest kohutada.
Selle usuga südames toimus 100
aastat tagasi eöimese sini-must-valge
lipu pühitsemine Otepää kiriklas.
See sündis ajal,, mil tsaaririigi toores
veifestamispoliitika taotles hävitada
meie eestlaseks-olemist.
Evangeeliumi Luteri-Usu Kirik oli
selleks tugevaks müüriks, mille vas­tu
purunesid venestamise rünnakud.
Meie vaenlased Kremlis ja Toom-
,peal on oodanud, et me kaoksime
võõraste rahvaste keskele. Aga meie
ei ole, ei tohi ega taha olla aganad,
mida «aatuse tuul laiali kannab."
Järgnevalt iseloomustas jutlustaja
nelja eesti peapiiskoppi, kelle tööd
;)eapiiskopK. Veem jätkab: ..Esime­seks
Eesti Kiriku peapiiskopiks valiti
K^eila koguduse hingekarjane Jacöb'
Kukk, kelle eluküünal kustus 50 aas­tat
tagasi a. 19.33. Tema tööd asus
jätkama dünaamiline ja kõrgete
vaimsete võimetega prof. dr. Hugo
Rahamägi. Sõja ja võõrvõimude ras­ke
valitsuse ajal ja pagulaspõlve al­gajastul
oli meie kirikliku elu mõju­kaks
juhiks endine Tartu Ülikooli
rektor dr| Johan Kõpp. Tema kehas­tas
endas rahvusliku ärkamisaja
suurkujude Jakob Hurda ja Villem
Reimani Vaimu ühendatult välja­paistvate
teaduslike võimetega. Nel­jandaks
Eesti Kiriku peapiiskopiks
oli Johannes Oskar Lauri, tuntud oma
usulise sügavuse ja praktiliselt kirik­likust
tööst pagulusse kaasatoodud'
rikkalikke kogemusi, mida ta tarvi­tas
juhtmõtte all „Podata, mitte väsi­da,
südametega, mille lootus vanku-matult
Jumalal Tema Poja kui Õnnis-tegija
läbi."
•fULGE VÕITLEJA .
„Stokholmi kogudus andis Eesti
Kirikule viienda praegu ametis oleva
peapiiskopi, kes astus oma ülesanne­tesse
1. jaanuaril 1972. Järgnenud 12
aastat on andnud tunnistuse, et see
valik oli õnnelik. Peapiiskopi-amet
'evangeelses kirikus on eelkõige usu­line
amet. Aga meie olukorras on see
ka julge Võitleja amet, Võitlejal tuleb
minna ja veenvält^suurtel maailma-könverentsidel
selgitada eesti rahva
ja tema Kiriku õigust ollavaba ateist*
li-komm,unistlikust orjastusest."
Jutlusele järgnevalt esitas Konsis­tooriumi
assessor õp. Ivar Poell
kantslist peapiiskopi eluloo.
Piduliku sündmuse muusikalise
osa eest kandis hooh Stokholmis ko­guduse
koor Jüri Raidi juhatusel.
•
Kohe pärast jumalateenistust toi­mus
sünnipäeva-bankett lähedalasu­va
Strand Hotelli peosaalis. USA
eestlaste nimel tervitas peapiiskoppi
praost Rudolf Kiviranna, kes andis
edasi Rahvuskomtee esimehe Juhan
Simonsoni parimad soovid ja tunnus-^
tuse juubilarile tema väärtusliku pa:
nuse eest usualal ja ka eestluse va­badusvõitluses.
Peapiiskopi sünnipäeval laupäe­val,
7. jaanuaril toimus vastuvõtt ja
koosviibimine peapiiskopi ametikor­teris
Stokholmi eeslinnas. Üle seits­mekümne
rootsi eestlase, nende hul­gas
organisatsioonide juhtivaid tege­lasi,
koguduseliikmeid ja sõpru4casu-tas
võimalust oma õnnitlustega ütel-
,da vabade eestlaste kirikliku-elu kõr­geimale
juhile,e t ta tarmukalt jä jul­gelt
jätkaks oma tööd ja võitlust.
Rootsist ja üle kogu maailma oli pea­piiskopile
saabunud rohkesti õnnit­lusi
telegrammi ja kirja teel.
Väärika sünnipäeva' tähistamise
peakorraldajaks pii Konsistooriumi
assessor Vello Mänd, kes on ka
Stokholmi Peapiiskopliku Toomko-guduse
juhatuse esimees.
Keegi meist ei suudaks pidurdada,
et kohtuda sel tähtsal elurajal,
kus vaibub iga argipäeva ruft,
kus täitub soovide ja igatsuse jutt,
et jagada nii haruharva koitnud päeva
ja tulla südames ja hinges sundind
sooviga.
Õnn Suiie ikka uJatagu käsi
ja juhtigu Sind oma majasse,
ta heJlitustest ära iial väsi,
miks oJiaks kurb, ka seda ära IdBi —
siis elurõõm Sind saadab alati.
Su sooja silmapaari päikpesäm
võib sulatada talve kevadeks.
Su musikaalse hinge vaiUine sara
võib muuta mmemüsta tneele
heledaks. ^ V
Sel eluristtee kilomeeinpostil
Sind peatades Sul ulatan ma kit­sama
reipaks, vaimuerksaks jaa,
et elu alati Sind hellitaks ja hoiaks
värskeitsiiJutafud asfaltteel.
Mu õnnesoovid armastusest soojad,
kuigi külm mu põhjamaine rüht;
tahaks olla Sulle'rõõmutooja
ning selle päeva heledamaks looja
ning ütlen ainult seda 'üht —
jää kauaks, kauaks meie sõprusringi,
me seltsis ikka kulgegu Su tee,
tingin elult väärtusliku kingi - ;
soov sügava, mis soendab kõigi hingi,
et tihti kohtume siin veel
elu kilomeetripostist möödumiseteel.
. LINDA SAARNIIT
Vaipade ja mööbli
keemiline puhastus
samuti akende pesemine. Söögi­tuba,
elutuba ja koridor $59.95.
Pensionäride üürikorteritele
hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 690-4961
A. E. Aaviksaar
Inglismaal, Leicesteris elunev po­pulaarne
kirikumees, keda Inglis­maa
Eestlaste Suvepäeval Bradfor-dis
möödunud aasta juunis - seati
Shipley kirikus praost dr. J. Tauli
poolt uueks praipstiks, saab 9. veeb­ruaril
70-aastaseks, olles ametialalt
üks nooremaid meie praostide auli­ses
peres. .
Biograafilised andmed ütlevad:.
„Albert Enno Aaviksaar sündis 9.
veebr. 1914. a. Vändras. Käis koolis
Tartus. Teise maailmaiiõja tõttu pidi
katkestama õpingud Tartu Ülikoolis.
Jätkas usuteaduse õppimist pagula­sena
Göttingenis ja hiljem Minnea­polises.
Õiendas Konsistooriumi ek­samid
1960. a. kevadel, olles proo-viaastal
praost J. Tauli juures. Õn­nistati
Õpetaja ametisse Nelipühil,
1960. a. Londonis. Valiti Kesk-Inglis-maa
koguduse ja Bohoni-Prestoni
pihtkonna õpetajaks 1961. a. keva­del.
Väljaspool oma koguduse piht-konda
on juubilar tuntud nii Londo-^
nis kui Bradfordis, nii Bristolis kui
Cardiffis ja kogu Shotimaal jumala­teenistuste
pidamise kaudu.
Peale otsese kirikliku töö on juu-
Praost A o E. Aaviksaar
ÕIENDUS ,
„Meie Elu" 1984. a. kalendris lk.
49 esineb eksitus eesti gaidlikiude
organisatsioonide osas. Paluine pa­randada
järgmiselt:
Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo.
Peagaid: gdr. Hilja Kuutma, 62 K i l l -
deer Cres., Toronto, Ont. M4G 2W8.
Tel. 425-4601. -
Eesti Gaiderite ,Kogu Kanada
Koondis. Juhataja: gdr. Lisanne Va­her,
RR#2, UxbHdge, Ont. LOLIKO.
Samuti palume lisada kuulutuste
registrisse (lk. 122] advokaatide, no­tarite
osas:
. Toome, Tõnu B.A.Sc.,LL.B. lk. 112
bilaril lähedane meie rahvuslik töö.v
Bradford oli ta esimene kodu Inglis­maal,
t a oli seal lEÜ osakonna liige
j^ mitmekordne esimees. Samuti oli
ta„Eesti Kodu" asutaja liige ja jäl­legi
kauaaegne esimees. Laulis mõ­lemates
koorides ja võttis osa Suvi-päevade
korraldamisest.. Iga Brad-fordi
eestlane tunneb teda ja mõtleb
juubelipäeval temale kui tublile töö­mehele.
Nüüd ta elab oma perega
juba 23 aastat Leicesteris. Varem
võttis ta osa ka Inglismaa Eestlaste
Ühingu juhatuse ja toimkondade
tööst."
Dr. Jaak Taul kirjutab juubilari
sünnipäeval 1964. a. veebruari „Eešti
Hääles": „Eesti kirik ja rahvas on
juubilari südame asjad. Kuid on veel
midagi, millest ei saa vaikida. Juubi­lar
on perekonnainimene, kodune,
töökas ja sõbralik. Oma kaunis kodus
— 34 Pine Tree Avenue, Leicester -
tähistab ta oma elu keskset juubelit
abikaasa, kolme lapse ja paljude sõp­rade
seltsis."
Kallis koolivend! Tartu Ülikooli
usuteaduskonna endise üliõpilasena
meenuvad allakirjutanule päevad,
mil veetsime koos Tartus, Kivi täna­val,
tudengipäevi. Sinu püüdlikkus ja
andumus kirikutoole, samuti võimas
ja ilus lauluhääl.on viinud Sind meie
kirikumeeste tippridadesse pagulas-kirikus.
Sellele on lisandunud veel
„auametina" „E,esti Kiriku" toime-tuse-
kolleegiumi amet. Jumal on Su
elutööd>õnnistanud kauni abikaasa,
poja ja kahe tütre (Eha ja Eva) kujul,
kes töötavad BBC-s vastutusrikastel
kohtadel. Tartu Kommertsgümnaa­siumi
vilistlaspere, samuti kaasvõit­lejad
Eesti Üliõpilaste Seltsist suru­vad
Su juubelisünnipäeval südamli­kult
kätt - nii mõttes kui tegelikult.
Saagu Su jõululäkitüse sõnad Eesti
Hääles" (16. dets,-83) juhtnööriks
mimkonnale: ..Moodsa arstiteaduse
looja, Louis Pasteur, ütles jukusta-valt
onia elu lõpp-jaama teekonnal:
„Maailma tulevik ei kuulu mitte val-lutajaile,
vaid maailma Päästjale!"
^ Loodame, et selle kuulsa teadlase
sõnad on prohvetlikud ja täituvad."
Per aspera ad astra.
Skm, Helmut
Jaagüste
INMEMORIAM
Kolmapäeval, 11. jaanuaril sai tu­leõnnetusel
surma Toronto skautlu­ses
ja sportlaskonnas hästi tuntud
skm. Helmut Jaaguste. Ta sündis 10.
juulil, 1924. a. Pärnus, kus noore poi^
sina oli tegev Pärnu skautide organi­satsioonis.
1936. a. võttis osa Eesti
viimasest skautide suurlaagrist Para-lepas.
Nooruses tundis juba huvi ker­gejõustiku
ja üldse spordi vatu.
Lemmikalaks oli rlal 1500 meetri
jooks. 1943. a. viis elutee noore Hel­muti
sõjaväkke, kus pärast raskeid
võitlusaastaid lõppes sõdalase tee
Belgias vangilaagris. Vangilaagris
tekkis peagi eesti skautüksus, milles­se
kuulus ka Helmut Jaaguste. Pärast
vabanemist" asus tervist parandama
Saksamaal sanatooriumis. Oli järg-'
nevalt Oldenburgi D.P. laagris, kust
viis tee edasi USA sõjaväe juurde
teenistusse. Saksamaal olles oli te­gev
eesti skautüksustes.
1955. a. saabus lahkunu Kanadas­se,
kus peagi tegutses Montrealis
skautide „Kalev'i" lipkonnas va-nemskautide
„M08gavellede" peres.
1957. aastal asus Torontosse, kus
liitus siinsete skautide ja sportlaste­ga.
Ta kuulus Toronto skautide „Ka-levi"
iipkonda, olles viisteist aastat
mitmesugustel juhi kohtadel alates
vanemskautide pnaperemehe töö­ülesannetest
kuni lipkohna abijuhi-ni,
võttes elavah osa vanaskautide
„Leegionäride" pere tegevusest, ol­les
aastaid Eesti Skautide Malev Ka­nadas
spordijuhiks,tegutsedes suur­laagrite
ja maailmalaagrite juhtkon­dades,
olles paljude laagriväravate
kavandaja jne. Kui tekkis idee ehita­da
Kotkajärvele Kalevite kodu, oli
Helmut üks selle propageerijaid, ka­vandaja,
ehituse plaanide tegija ja
tegelik töödejuhataja. Ta ehitas „Ka-levi"
lipkonna kodu Kotkajärvele
suure armastuse jä hoolega, nii nagu
ehitas oma maja Torontos. Lisaks lõ­petas
1974. a. skaudijuhtide Metsa-märgi
kursuse.
Samalajal oli Toronto Spordiselts
,,Kalevis" ürituste organiseerija,
seltsi Võrkpalli- ja Suusaklubides
treener ja ka noorte kergejõustiku
virgutaja. Helmut Jaaguste oli üks
neid, kes pühendas lugematuid tunde
eesti spordile — õpetades, juhtides
võistlusi korraldades jne. Oli üks
Udoras Jõekääru suvekodu alale nor-maalmõõtudega
staadioni plaanide
tegija ja ka üks selle ehitajaist, seal­se
korvpalli platsi korrastaja jne. Te­gutses
1980. a. Vabaduse Olümpiaadi
eesti osa üldkorraldajana. Helmut oli
aastaid tegev North American Baltic
Sports Associätioni juhatuses eest­laste
esindajana ja ühingu murdmaa­suusatamise
korraldaja. Omas Mus-koka
Loppeti murdmaa suusatamise
kuldmärgi. Märgi saaja peab üheksa
aasta jooksul, ühtegi aastat vahele
jätmata, murdmaa suusatamisest
'osavõtmä. Helmut Jaaguste teeneid
hindas Spordiselts „Kalev" kuldmär-giga,
samuti, valis Võrkpalliklubi
Tema oma auliikmeks.
Torontos jätkas oma • hariduse
täiendamist Ryersoni Polytechnical
Institutes ja omalajal kuulus Korp!
Väinla liikmeskonda. Skm. Helmut
Jaaguste suur energia skautluses ja
spordis oli imetlusväärne. Sageli pidi
ta lisa võtma öö tundidest, et t^ita
lubatud kohustusi. Kölm aastat ta­gasi
tegi läbi operatsiooni, mille ta­gajärjel
liikumisvõime oli osaliselt
takistatud. Kõndides kepi toetusel
Helmut jltkas eluteed võideldes ras­kuste
ja ebamugavustega. Ta töötas
edasi joonestajana Toronto transiit-süsteemis
(TTC). Möödunud suvel
tegi koos abikaasaga automatka To­rontost
Albertasse skautide XV'
Maailmajamboreele, kus mõlemad
töötasid laagris. Maailmajamboreel
oli lahkunu viimaseks tööks meie
esindusükšuse all-laagri värava kau­nistus—
nahale tehtud Toronto mo­tiividel
kunstipärane joonistus koos
all-laagrist osavõtjate nimedega.
Hoolimata halvast tervisest oli Hel­mut
abiks meie noortele sportlastele
ja skautidele. 1959.a. edutati skm.
Helmut Jaaguste nooremskautmast-riks
ja 1974. a. skautmastriks. Skaut­luses
hinnati Tema feeneid Põhja­täht
III ja II annetamisega. Kä omas
vanaskautide „Leegionäride" kuld­märgi.
Skm. Helmut Jaaguste manalasse
varisemisega kaotas meie skautlik
noorus ja sportlaskond ühe ideelise,
talentide rikka, innuka töömehe, mit­mete
ürituste eestvedaja ja eestluse
eest võitleja. Eesti mehena oli lahku­nule
selge, et nii kaua kui püsib eesti
keel võõrsil, püsib ka eestlus. Tema
kõikumata kindlaks sooviks oli kan­da
siin võõrsil edasi eesti keelt ja
meelt põlvest põlve, kuni kord va­baneb
kodumaa.
Skm. Helmut Jaagusted jäid lei­nama
abikaasa Evi, poeg Olev abi­kaasaga
ja pojapoeg. Kalev, kasu­poeg
Martin alDikaasaga ja kasupoeg
Mikk, arvukas skautlikenoorte ja
meie sportlaste pere sugulased sõb­rad
ja tuttavad lähedal ning kaugel.
Sa asusid manala teele skaudivor-mis
ja Su kätele asetatud eesti rah-vuslindiga
köidetud Kotkajärvel kuu-oiiiiiaiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiisiiGiiiiiaiisiiBiiiiiiiiinaiiaiiaiioiiBiiiiiiiiDii^^^^
Pedesfri Jaan
s
n
5
õ
5
5
a
S
5
o
5
0 ® (D Maha liiter
elagu gallon!
Kui lõpmata ilus võis olla elu, tuleb kaugusi arvestada maa-,
kui maailm oli veel lame kui laud või meremiilides; või mis teha
ja taevakehad vaatleja pea kohal suure uputuse puhul paadiga
hiigelkuplit mööda rändasid! mööda linnatänavaid sõites. Nii
Leidus ettevõtlikke mehi, kes mõnigi võhik kratsib oma ku-oma
rändudel oliä sattunud sin- . kalt, miks üks unts vorsti on
na, kus maailm lõppes ja oma sil- kergem kui üks unts kulda ja
maga näinud seda tühjust, mis ometi üks nael vorsti on raskem
vastu aegutas teispool maailma kui nael kulda,
piirjoont. Briti mõõdusüsteemi vaimu-
Kuid see lameda maailma idüll kuses ja müstilisuses on nii palju
ei saanud püsida igavesti. Ker- kütkestavat ja veetlevat, et selle
kisid esile tumedad jõud, kellele hülgamine oleks samaväärne
võõras on ilu. Nad tulid ja kä- pühaduse teotamisega. Kindla-gardasid
maailma kokku üheks meelsemad meie hulgast ongi
kerakujuliseks käntsakaks, keri- oma kõrvad sulgenud meet-sid
sellele peale oma meridiaani- rimõõdustiku apostlite peibu-nöörid
ja tõmbasid neist risti üle tustele, nagu Odüsseus se-.
tüniiivitsad, mida nad ise'päral- da targasti tegi koduteel Troo-leelideks
nimetasid. Jah. nii sai jast, sireenide saare kohal. Kas ei
kaunist lamedast maailmast peaks sellised suurkujud, nagu
maakera, nagu seda tänapäeval Jack Halpert ja Raymond Chris-tuntakse.
tiänsen, kes kuulsaks said oma
See kõik sai toime tulla ainult julguse tõttu, pumbata bensiini
selle tõttu, et tolleaegsed riigiva- briti gallonites tagakiusamise
litsused ega rahvas õigel ajal va- kiuste, kuulutatama rahvus-hele
ei astunud. Põletati tulerii- sangariteks ja muudetama nen­del
küll mõnedsajad ketserid ja de garaazh pühamuks? Koh-pisteti
pokri väleõptetuse levi- tunik William Ross, kes oma tar-tajaid,
kuid kõike seda tehti liigat ga otsusega taastas nende mees-hilja
ja liigse härdameelsusega. i te isikuvabaduse, tõestas, et ühte
Palju aastaid on möödunud kohtuotsust oU võimalik teha ka
sellest — muutunud on riigid ja ilma, et asjaolusid teaduslikult
rahvad. Rõõmustav on näha, et analüüsida tarvitseks. Ja kõik
sellega ühenduses on ometi õpi- õiglusthindavad kanadlased -
tud midagi ka mineviku eksitus-- eriti need, kes oskavad ära elada
test. Nüüdisaja publik on juba riigimakse maksmata võivad
hoopis valvsam. See ilmnes, kui hõisata juubeldades, et valitsust
föderaalvalitsus otsustas meie kohustati maksma riigikassast
rahvale nii armsaks saanud ja ai- kaebealustele valurahaks $42.
nuõige briti kaalu- ja mõõdu- 000, kuigi see summa „Globe &
süsteemi asemele kehtima pan- MaWT teatel olevat olnud kaks
na meetrimõõdustiku valeõpe- korda suurem tegelikest protses-tuse.
Kohe leidus ärksaid isamaa sikuludest. Protsess on päästnud
poegi ja tütreid, kes oma au kaa- valla paljude nende keelepaelad,
lule pannes endiseU julgesid kes senini hambad risti ülekohut
müüa bensiini galloni-kaupa ja kannatasid. Vürtspoodnikud
trimbata õlut pantilistest kannu- kaebavad kooris, kuidas nõud-dest.
Briti impeerium on küll kok- mine toitainete järele drastiliselt
ku kuivanud, nagu eelmise aasta vähenenud olevat meetrimõõ-saagist
maha ununenud krimp- dustiku kehtestamisest saadik,
sus kaalikas juurvilja salve nur- Ilmselt tarbija pigemini nälgib,
gas, kuid impeeriumi tungal pole kui et osta toitu grammides ja
lakanud immitsemast, vaid soen- Uitrites. Või läheb tagasi natu-dab
endiseh oma laste südameid, raalmajandusele, nagu tuhanded
Ja samuti kui seda hellitavat soo- aastad tagasi, elatudes jahlsaa-just
on võimalik mõõta üksnes gist ja metsikult kasvavast tai-briti
soojusühikutes (BTU — Bri- mestikust. Valitsus oleks pida-tish
thermal unit), nii tuleb ka nud nägema ette sellist hädaoh-kõike
käegakatsutavat, mis ühte tu. Tuleviku nimel peaks valit-lojaalset
Kanada kodanikku sus mitte ainult tühistama oma
ümbritseb, mõõta inchides, meetrimõõdustiku kehtestamise
kavad, vaid kuulutama ka kogu
selle süsteemi seadusevastaseks.
See teeks lõpu ka juba aastaid ja
aastaid kestnud meetrimõõdus-tes,
kilderkinites, hogsheadides tiku kasutamise 'praksisele ülj-jpe.
koolide, teaduslikkude uurimis-i
Kui palju romantikat kätkeb asutiste, eriti aga tööstuste pooh.
briti mõõdusüsteemis! Ja nende Kui välismaad on huvitatud Ka-mõõtühikute
omavahelises sõl­tuvuses
tuleb ilmsiks muistsete
meisternõidade ja maagikute
müstiline lumm, mis sunnib igat
mõõtude ja kaaludega tegelejat
ära tundma, kui väike ja tähtsu­setu
ta on nende kõrval, kes
mõõtmise kunsti kunagi hallis
minevikus on välja nuputanud.
Kui mõni ninatark julgeb väita,
et, näiteks, üks miil on ikka ja
alati miil, siis ta ainult paljastab
oma võhiklikkust, sest kuiva-maa
miil on 5280 jalga pikk,
kuna meremiil on tervelt 6000
jalga, (Seda muidugi ainult iga-päevses
pruugis, sest meremiili
täpne pikkus on tervelt 6080 jal­ga).
Kes ennast ei taha kompro­miteerida
rumalate küsimustega
see jätku parem küsimata, kas
snowmobilega merejääl sõites
perchides, fathomites ja furlon-gides,
kaaluda dramides, graini-des,
stone'ides, scrupletes, ja
kallata gillides, peckides, firkini-nada
kvaliteetseist tööstussaa-dusist,
siis peavad nad leppima
meie vaibas heas britimõõdusti-kus
valmistatud toodetega. Kui
nad sellega aga rahul pole, siis
meie lihtselt ei müü neile. Ja kui
meid selle tõttu maailmaturult
ka välja surutaks, siis on Kanada
rahvas pigem valmis nälgima,
kui et oma lojaalsust Impeeriu­mile
murda.
Jäägemi lootma, et Halper,
Christiansen ja nende mõtte­kaaslased
oma võiduloorbereile
puhkama ei jää, vaid võitlusrin-het
isikuvabaduse ja vanade hea­de
traditsioonide taastamise eest
veel laiendavad. Siis pole enam
kaugel ka päev, millal ka maailm
jälle lamedaks kuulutatakse ja ta
jälle, nagu vanasti, saab univer­sumi
vaieldamatuks keskuseks.
a
5
§
ü
s
ü
n
S
• B
5
S
a
ä
c
n
s
n
a
s
3
5
Š
g
S
s
5
n
§
5
n
c
ioiioiiiiioiioiioiiBiioiiaiiBiiDtiiiiaiiDifDiiaiioijoiiafiaiiiiffiiigiiiiifi(iiitiirioiiiiiaiiiiiiiiiiiioiiaifei(iiiaiiiiii(iiiiiii^
nuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinii @
KUHU MINNA?
© Laup., 1 veebr. Hamiltoni Helle-tajate
kontsert-tuluõhtu YWGA
ruumes, 75 MacNab St. S. Hamil­ton,
algusega kK 2 p.
Etortdrid UUGS EESTI K0RTER8-
MAJAS nüüd
MÜÜGIL
C^Glistago: G. E. Laikve, arhitekt
444-2897
444-6405
se oksad olid sul saatjaks viimasel
teekonnal. Sa jäid truuks Eesti Isa­maale
ja põhimõttele — kord skaut,
alati skaut! Puhka rahus.hea eestlane
ja tubli töömees.
-EINO KURIS, skm.
Pühap., 5. veebr. Narva '44 la­hingute
mälestuBõhtu Eesti Majas
algusega kl. 3 p.
^ Neijap., 9. veebruaril Majandus-klubi
loengud tulumaksust ja pä­randitest
Eesti Majas algusega kl.
7.30 õ.
9 Reedel, 10. veebr.,,Kalevi mür­gel"
Tartu GoUegelo algusega kl
7.30 d.
® Pühap., 12. veebr. Johan Laido­neri
100. a. sünnipäeva tähistamin®
Eesti Majas algusega kl. 3 p.
0 Esmasp., is. veebr. Finnair'! soo­me
ja eesti filmiõhtu Macedonlan
Häiris, 76 Overlea Blvd. algusega
kl. 6.30 õ.
9 Laup., 18. veebr. Meeskoori Ees­ti
Vabariigi aastapäeva tähistami­se
koosviibimine Eesti Majas algu­sega
kl. 7 õ.J
® pühap., 26. veebr. Eesti Vabarii­gi
66. aastapäeva tähistamise kont-sert-
aktus Toronto Ülikooli aulas
algusega kl. 3 p.
& Laup., 10. märtsil T.E.R.R. Kung-la
esituses „Kaval Ants ja Vanapa­gan"
Minkleri auditooriumis, 1750
Finch Ave. E., algusega kl. 7 õ.
(luiyiuiiiiniiiiiHiiüiiinuiuiiiiuiuiuuuniuiKjRiniiuiiin;!