Meie Elu = Our life, March 31, 1983

              „I^eie Elu" Hr. i3 tl728)\a983
NELjfAPÄEVAL, 31. MÄRTSIL - , MARCH 31 3
A
S
itovOnt.
14-6241
raamatu
Ja tuiuniaks
HWle Hännit
endine
' keskvaUtsw
i tulumakstirWident
^amised Eestis
id:
llü
Ist,
is,
lik
dä
liia
3id
^-
tlla
1.2..
lul
2V
38-
Iht-id-
Iml
Ide
liv-
JTU
Kanna8e'kaudu Soome ja anti Soome,
ametiveiimude poolt venelastele välja.
Teda siiüdistatakse loata üle piiri käi­mise
pärast. Viibib eelurimise alla Tal-liriha
keskvanglas. Võimalik karistus 3
aastat vabadusekaotust. '
Urb Tarmo ja Väärtnõu Vello arre­teeriti
Karjalas, Soome piiri lähedal.
Süüdistus, lubata katse ületada piiri.
Mõlemad ön eeluurimise all, kusagil
N. Liidu vanglas. Tarmo urbi ema ja
vend elavad Tallinnas.
Toivo Orula, Sulev Selli ja Jaros-lavZirk,
kõik VõhmaLihakombinaa(|i
teenistujad olla kasutanud õhupüssist
laskmisel märklauaks Brezhnevi pilti.
Süüdistus: kuritahtlik huligaansus. Ja-roslav
Zirkile määrati 2 aastat sunni­tööd.
Teiste karistuste kohta puuduvad
veel andmed. ,
Lähemaid andmeid kõigi karistatute
kohta võib saada VV Abistaihise kes­kuselt
Rootsis ja Kanada W Abista­mise
toimkonnalt, Toronto Eesti Ma­jas.
Kõik uued vangistatud vajavad
moraalseks ja aineliseks toetuseks nei­le
kirjade ja toetuspakkide saatmist.
kultuuriministeerium
|oma tegevust
Iri- Advisory Council on Multiculturalism
rio and Citizenship; McMichael Kunsti-ler
galerii jne. jne.
iki , Ontario provintsi üks.olulisi tulu-
)ei-V allikaid on turism, enamik eelnimeta-ki-
tud organisatsioonidest ja ettevõttetest
lud teenivad muuhulgas ka turismi ees-
,n- märke. 1982. aastal külastas Ontariot 1
8ie miljon 845 tuhat turisti. Hiina väljapa­nekuid
Ontario Science Centre'is kü-
•ee- . lastas 6 kuu jooksul üle 400 tuhande
lal- Ameerika turisti. - Arvud kõnelevad
ice elavat keelt!
les
last
itio
I.Ü.-
võt­uks
Idii-isu-lArt
}19)
rrhe
Jtal,
ises
Ides,
lario
of
is -
sõe­lade,
cušt
jišelt
3UÜ-caiu
10.
iHus
Meedia- vastuvõtul ei käsutanud mi­nister
BruceMcCaffrey talle valmis­kirjutatud
kõnet, vaid n.ü. vestles kõ­nepuldist
lihtsalt ja siiralt, rõhutades
ühiskondliku kokkukuluvuse väärtusi.
„Koospeamepüüdmahoida „elukva­liteeti",
õppima üksteiselt, jagama oma
asukoha ja selle saaduste väärtusi ja
heaolu. Patriotism ei ole mõõdetav
siinolud aja pikkusega! Ontario on elav
näide mitmekultuurilisuse realitee­dist!"
Meedia-yastuvõtul oli arvukalt etni­lise
pressi esindajaid, etniliste raadio­saadete
toimetajaid ja mitmekultuuri-
Uste televisioonisaadete korraldajaid.
Ontario Kodakondsuse ja KultuUrimi-iiisteeriumist
olid kohal peale ministri
ja ministriabi mitmed osakondade di­rektorid
ja juhtivad isiksused. Karin
Caue (Media Relations Officer, Com­munications
Branch) nime taga peitub
•..Tuudi", meie kirjanik-luuhitaja Ilme
Ivandi tütar. Tuudil on peale ministee-riumitöö
veel pühapäeviti raadiosaade
„Canadian Spectrum"4CHIN 1540)
Baltimeres
it venelastel kuus
böli-riidi
leitis
lates
kuu
tiivi-
)Bnu
^älja
feta-ko-
Ishev
Igasi,
jjrüpi'
või
Iras-jütsi
rÜne
inda-ituid
I usu-sega*
ini-aja­le
ja
Isetav
Iie on
mida
Idust,
fudis,
ilttõ-rentsi
ImuBt.
Iriigid
ipak-tatt^
d.
kõik
kon-nukleaarset
allveelaeva
Kindral Nikolai Cherov, Nõuko­gude
esindajaid relvastuse kontrblli
delegatsioonis, seletas äsja Rootsi
TV reporterile Moskvas, et Nõuko­gude
valmisolekule muuta aatomi
(sõja) vabaks Põhja-Europa ala,
„võibolla" laieneks see ka Balti mers
suhtes. Ta seletas samas, et niisu­gune
laiendus nõuaks siis kuue Pu­nalaevastiku
allveelaeva ära too­mist,
millistel on nukleaärsed missi-lid.
Viimased pila nn keskmaa ula­tusega
tuHstamiseks.
Vene kindrali seletust on ameeri­ka
pressis tõlgitsetud kui propagan-dajuttu
Skandinaavia maade ja lää-ne-
EUropa suigutamiseks Nõukogu­de
..rahutahtest", millest ta nagu nii
kinni ei pea. Tähelepanu on aga ära­tanud
vene kindrali omaksvõtt aato-mirelvastusega
allveelaevade viibä-misest
Balti meres, kuna varemalt on
seletatud vastupidiselt, et neil nii­suguseid
laevu seal ei olevat. Lään@
luureandmed on juba ammugi teinud!
kindlaks puhaste nukleaarsete all­veelaevade
olemasolu seal, mjUliete
baase ka okup JBalti riikides, EöstS
osas näit, Paldiskis.
verentsi lõppaktidest kinni pidada.
Aga eriti N. Liit ja Rumeenia on neid
lõppakti otsuseid mitmekordeelt rik­kunud.
'
ESTO'84 kunsti
näitus 0'
Centeris
ESTO 84 kujutavkunsti toimkonna
sinaine Lia Holmberg teatab, et tal
on õnnestunud varuda ESTO kunsti­näituse
jaoks 0'Keefe teatri eesruu­mid.
Eesti kunstnike tööd saavad see­ga
olema nähtavad suurele hulgale
kanada publikule 0'Keefe teatri­etenduste
ajal. Esindusliku teatri­hoone
eesruumid asuvad kolmel kor­rusel
ja annavad suurepärase võima­luse
nii maalikunsti kui ka skulptuu­ri
esitamiseks. Samas on toimunud
mitmed kõrge tasemega kanada-kunstnike
näitused.
0'Keefe Centre juhtkonna soovil
on kunstinäituse kestvuseks terve
juulikuu, millisel perioodil on näi­tust
võimalik külastada 0'Keefeteat-rietenduste
ajal, ostes muidugi teat­ri
pileti. ESTO 84 ajal on aga näitus
avatud meie publikule terve päev ja
näituse külastamiseks pole vaja osta
P'Keefe teatri piletit. -
0'Ke6fe avarad ruumid annavad
suurepärased võimalused rahvusli­ku
omapäraga sisedekoratsiooniks.
Alumisel korrusel asuvates selts­kondlikes
ruumes toimuvad eesti
päevade ajal sobivad ettekanded ja
vastuvõtud.
ESTO 84 ruumide varumine toimus
Toronto linnavoliniku Tony 0'Dono-hue
kaasabil, kes on tuntud eestlaste
sõbrana ning võtab tihti osa eestlaste
üritustest.
ESTO 84k kujutavkunsti toimkond
koosseisus Lia Holmberg, Maret Ra°
sins ja Koidu Vasila on tegevuses täp­se
näituse plaani ja registreerimise
korra viimistlemisega. Toimkond
teatab, et kujutavkunsti valiknäituse
eksponaadid on skulptuur ja maa­likunsti
igas meediumis. Tööd on
müügil, kui kunstnik seda soovib.
Näitus on avatud kõikidele välis-ees-ti
kutselistele kunstnikele. Tööde va­lik
tehakse diapositiivide põhjal vas­tava
zhürii poolt talve jooksul ja
shürii otsus on lõplik. Juhul kui eesti
Ü L E S T O U S I V I I S P Ü H I !
anga
reedel Eesti Maja suurde saali panga
29. daie aastarpeakoosolekule kus esi­mees
Villem Noolandi avasõnas tule­tas
meelde häid ja halbu aegu raha-asutise
tegevuses. Märkides aruanne­tes
näidatud head tegevusaastat lisas
kunstnike osavõtt on nii elav, et see esimees annuse optimismi tulevikuks,
kaugelt ületab 0'Keefe mahtuvuse, Pärast 49 surma läbi lahkunud Ühis-korraldatakse
lisanäitus. P^^^a liikme mälestamist ja ühistegeli-
Kunstnikke palutakse lähema in- se kindlustuseltsi esindaja Tom Sextoni
formatsiooni saamiseks viibimata tervitust, andis tegevusaruande laekur
pöördudk toimkonna poole aadres- -^"^s Kütt. Olles väitnud, et panga
sil: Lia Holtnberg, 53 Winterton Dri- töötulemused on ületanud lootused, ta
ve, Islington, Ontario, Canada M9B
3G8. Toimkond saadab siis kunstni"
kule täpse näituse raämkava ja re­gistreerimiseks
vajalikud juhised.
Kirjavahetus eelmise toimkonna esi­mehe
Ants Vommiga on arvesse võe^
tud. ;
ütles gas!
Eesti Õigusteadlaste Ühingu Kana­das
peakoosolek pžeti veebruari kuus
Tartu Gpllege'i ruiimides. Koosolekut
juhatus E. Tikenberg, protokollis J.
Käis.'Mälestati' surma läbi lahkunud
liikmeid. Tegevuse- ja kassa-aruanded
ja eelarve kinnitati üksmeelselt. Liik­memaksuks
määrati $ 2.- aastas.
Tegevuskavasse võeti peale tava­liste
Jürituste, eeltöödega alustamine
ESTO 84 ajal Torontos ülemaailmse
eesti [õigusteadlaste kokkutuleku kor­raldamine,
milleks ka Rootsist on vas­tav
ettepanek saabunud.
J. Kais tegi ettepaneku ühingu poolt
andmete kogumiseks Kanadas surnud
eestlaste pärandustesI N. Liidu elan-kele
jäetud suuremate summade Mosk­va
hõimude poolt kuj^itahtlikuh kõr­gelt
maksustamise ja omastamise juh­tude
selgitamiseks.' On andmeid, et
18—20'miljonit dollarit aastas Ontarios
surnud isikute pärandustest läheb
Moskva võimude „väliskaubanduse"
tuluks.
Koosolek otsustas pöörduda käes­oleva
avaliku üleskutsega kõigi eest-
EDUKAS AASTA
Aasta tagasi, samal ajal, seisin siin ja
seletasin miks ja kuidas olime jõudnud
olukorda kus alustasime 1982. aasta $
587,315 puudujäägiga.
Samal ajal esitas hr. Kuutma eelarve
milles nägime ette oletatava kulude
ülekaalu 177,800. Kui need oletu­sed,
mille alusel tehti eelarve, oleks
täide läinud siis peaksin praegu sele­tama
!^ 765,115 puudujääki. Kuid, teile
kõigile kätte saadetud majandusaruan­ded
näitavad palju paremaid tulemusi.
Aasta tagasi. Kanada majanduslik
olukord hakkas paranema. Nõnda ni-olid
allapoole! Kõige raskem aeg eel­misel
aastal oli juuni kuus. Kanada
majanduslik olukord oli uudiseks üle
maailma, inflatsioon oli üle 10%, Ka­nada
dollari väärtus oli langemas ja
„Bank of Canada" tõstis jälle interest.
Kuid, alates juuli kuuga, langesid prot­sendid
kanadas kuni aasta lõpuni. Sel­lel
taustal saavutas Toronto Eesti Ühis­pank
järgimised tulemused võrreldes
ühipanga asju nii ajada et võimalikult
kiiresti puudujäägist lahti saada. Sel­leks
otstarbeks on juhatus otsustanud
mitte paigutada jahasid kinniselt pi­kema
aja peale kui see raha on meie
käsutuses. Selle tõttu meie ei ole pak­kunud
üle ühe aasialist lahtist laenu.
Kui liikmeskond näitab-huvi investee­rida
oma raha pikema aja peale kinnis­tesse
arvetesse, siis on meil ka võima-eelaWega:
Eelarve nägi ette väikest lik pakkuda pikema aja peale hüpo-langust
varade (ja kohustuste) üldsum- teeklaenusid. Raha mida ei ole yaja
masja tegelikult need langesid umbes $ laenudeks paigutatakse lühiajaliselt.
120,000. See juhtus suurel määral kõr- Kui rahaturg lubab, siis me müüme pi-geie
interest tõttu, Aasta lõpu poole ja kaajalised „Bondid", võimalikult ilma-selle
aasta alguses on varade summa'^kahjuta. Pean juhtima teie tähelepanu
tõusnud järjekindlalt. Kokku oli tulude sellele, et hoiused on kindlustatud os-dic'u
poolt 20,000 ulatuses ja mitte veel
% 60,000 nagu see oli lehtedes ja ka
meie uudistes ära toodud... Osdic saa­tis
meile kirja aasta alguses milles
esitati ministri lubadust et ettepanek
saab lähemas tulevikus tõeks, (igalju-hul,
seaduse effectiivsuse kuupäev on
Asutakse Ülemaailmse Rahvus
i
kongressi ettevalmistamisele
Eesti Rahvusfond EKN te^evus$
finantseerimiseks loomisel
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul olid arutusel
ESTO '84 ajal Ülemaailmse Eesti
Rahvuskongressi korraldamisega
ühenduses olevad küsimused. Rah­vuskongressi
ettevalmistamine tuleb
läbi viia EKN-ul vastava toimkonna
kaudu. EKN esimehe L. Leivati ette­panekul
valiti Rahvuskongressi
toimkonna esimeheks EKN abiesi­mees
H. Lupp ja kolleegiumi esime­heks
skm. Ermi Soomet. Kolleegiu­mi
liikmeiks nähti ette L. Leivat, T.
Tõsine, Maiki Andre-Lupp ja Henny
Aruja.
Ülemaailmne Eesti Rahvuskongress
toimub Torontos teisipäeval, 10. ja
kesknädalal, 11. juulil. Rahvuskong­ress
peetakse arvatavasti Royal York
hotellis, kus esialgselt ruum on juba
kinni pandud, kuid selgitatakse ka
OISE ruumi saamist, kus peeti 1972. a.
Rahvuskongress. Rahvuskongressi
toimkond saadab lähemal ajal kõikide
maade keskorganisatsioonidele ja
maade ESTO '84 komiteedele ringkir­ja
Rahvuskongressi ettevalmistavate
eeltööde alustamiseks.
Koosolekul oli lähemalt arutusel
EKN ja Eesti Sihtkapitali Kanadas
koostöös alatise Eesti Rahvusfondi
Kanadas looming, missuguse fondi int­ressid
lähevad E^KN tegevuse finant­seerimiseks.
Rahvusfond luuakse
kooskõlas Sihtkapitali põhikirjaga
Eesti Sihtkapitali Kanadas juures, kes
saab anda fondile tehtavate annetuste
kohta maksuvaba tõendi. Rahvusfoildl
tegevuse ja fondi summade kasutamise
kohta sõlmitakse EKN ja Sihtkapitali
vahel vastav vormiline kokkulepe.
Summasid käsutab EKN juhatuse
poolt moodustatud Rahvusfondi juha­tus.
Rahvusfondi statuudi ja juhendi'
kinnitamine jäeti EKN juhatuse järg­miseks
koosolekuks, kui juhatusliik-med
on projektidega lähemalt tutvüne-nud.
EKN kaugema tegevuse projektee­rimiseks
ja eesti ühiskonna analüüsiks
pakkus kaasabi ühiskondlikke projekt­sioone
kujundav firma j . Norris ja Co.
esitaaes selleks komplitseeritud kava,
millega ühenduses käis valitsuselt sel-leleks
toelise hankimine. Leiti, et see
kava, mis on majanduslikult kallihin­naline,
ei anna EKN-ule midagi juurde
ega ole tasuv, mispärast üksmeelselt
otsustati J. Norrise firma pakkumine
tagasi lükata. Kavas ettenähtud valit­suse
toetuse hankimist mõnesugusekis
projektiks, kui see on vajalik, saab
EKN teostada ilma mingi firma vahe­talituseta.
Mitu aastat kahjuga töötanud Toronto Eesti Ühispank lõpetas möödu.iud tegevusaasta enam kui
100 000 dollari kasumiga, loodab puhastulu sel aasMkahekoirdistada ja 1984. a. lõpuks katta puudujää­gi,
mis oH tõusnud ligi 600 000 dollarile.
Sada liiget oli kogunenud möödunud metatud „Prime Rate" oli langenud olema vähim kui 212,000? Ja nii palju
16.5% peale, kõrgpunktist 22.5%, aga kui on võimalik ette näha siis 1984
paljud arvasid et %% lähevad uuesti aasta lõpuks peaks ühispank olema
üles ja võibolla isegi kõrgemale kui puudujäägist lahti.
1981 aasta suvel ja sügisel. Tegelikult Meie arvestused olenevad intresides
aga muudeti „Prime Rate"'i 14 korda mille üle meil kontrolli ei ole. Sellegi
1982 aasta jooksul, kuid 11 nendest peale vaatamata on meil kohustus et
Aktus Vancouveris
Peame olema valmis
vabaduse taastamiseks
Eesti maja peakoosolekul Esimees teatas, et Arnold Karu on anne
läsTe^rrLnX-^^aTum^^^^^ tanud Eesti majale oma töötasu 1,820.-dollarit ja tema nimi kantakse ''^'f ^iia Urav ja vaiisreviaena
laste pooie i^anaaas.paiume lediQge . , «.UM * i . . . , . « J. aruande Gunnar Mitt. Eelarve, mi
kirjalikult (võimaluse korral inglise i^esu Maja Kauaraamatusse. nidil A. Karu kirjutab oma nime Raud
n^oK niin ;;lr.i'önbi' C 9R7 Rfin ocUn
keeles) juhtudest, kus Moskva võimud raamatusse. Tema taga Eesti Maja juhatuse esimees 0. Piil
on N. Liidus „elunevate" fiktiivsete
sugulaste väidetega ja võltsitud doku­mentidega
omastanud või piiüdnud
omastada Kanadas surnud, eriti üksi­kute
isikute, ilma lähemate sugulaste-ta
Kanadas, pärandusi.
Vastavad andmed palutakse saata:
Eesti Õigusteadlaste Ühing Kanadas,
Toronto Eesti Maja aadressil.
Andmeid vajatakse taotluseks, et
Ontaricf valitsus kehtestaks vastava
seaduse, inis takistaks senini kasuta­tud
Moskva võimude rööv-poliitikat.
Ühingu juhatusse valiti: esimees E.
Tikenberg, abiesimees J. Reial, laekur
K. Kangro ja kirjatoimetaja J. Käis.
Revisjoni komisjoni valiti: E. Soomet,
E.Kuuskne ja H. Teder.
ülejääk 107,932 dollarit 177,800 puu­dujäägi
asemel.
PUyOUJÄÄK VÄHENEB
See 107,932 vähendas meie üldist
puudujääki aasta lõpul 479,383 peale.
Puudujääk selle aasta lõpuks peaks 18, jaan 1983] kuid see ei ole veel täide
' . j - läinud. Rahuldustundega ütelda, et
Eesti Ühispank möödunud aastal töö­tas
märgatava ülejäägiga, mida ka kõi­ge
eelduse kohaselt käesoleva aasta
kohta võime loota. Kuna eesti ühis­kond
on näidanud usaldust oma rahaa­sutuse
vastu ka rasketel aastatel, või-,
me julgelt vaadata tulevikku."
ENAM LAENE ^
Krediidikomitee esimehe Siegfrid
Veidenbaumi aruande luges ette sekre­tär
Peeter Einola. Uusi hüpotaaklaene
on möödunud aastal antud $ 6.155,709
suuruses (aasta varem $ 3.9'86.950)
Uuendusi oli ^7.480.718 suuruses sum­mas,
(eelmisel aastal S 4.002.995) Kok­ku
oli hüpoteeklaene aruandeaasta
jooksul S 13.636.427 (eelmisel aastal $
7.989.945] Enamik laene on aastased,
ainult üksikud 3 a. Isikulaene otsus­tati
$ 1.244.210 suuruses summas (eel­misel
aastal $ 1.103.569]
Revisjonikomisjoni aruande esitas
Liia Orav ja välisrevidendi
mis
näeb ette ülejääki $ 267.600, esitas
abilaekur Eduard Kuutma. Tulusid
Foto — 0. Haamer loodab pank käesoleval aastal saada $
— • 2.504.600 ja kulusid on ette nähtud $
2.237:000.
Eesti Vabariigi 65. aastapäeva tä­histamise
aktus peeti siin 27. veeb­ruaril
Meie Kodu aulas, Vancouveri
Eesti Seltsi korraldusel. Ilus, soe ja
päiksepaiteline ilm soodustas palju­de
kaasmaalaste osavõttu; koosole-jate
arv või» olla isegi üle 300.
Aktuse kava oli hästi koostatud ja
teadustajana esin.es Teas Tanner.
Aktus algas Eesti ja Kanada lippude
sissetoomisega rahvariides noorte
t, millele järgnes Kanada hümn.
Avasõna ütles möödnud aasta Van­couveri
Eesti Seltsi esimees Enno
Lepnurmv Ta tervitas aktusele tul­nuid
ja oma lühikeses sõnavõtus an­dis
ülevaate Vancouveri eestlaskon­na
saavutustest rahvuslikus töös ja
•ms:"- •
Palvuse pidas õpetaja Thomas Va­ga,
mille lõpü& mälestati Eesti vaba­dusvõitlustes
langenuid „Puhake pa­remad
pojad" helide saatel, Vancou­veri
Ühendatus Koguduse orkestri
poolt. Järgnevalt bariton Herbert
Kirves esitas kaks soololaulu: A.
Thompson'! „Esimene kannel" ja J.
Tairi „Rändaja õhtulaul". Klaveril
saatis Thomas Kirves. Tunneterikka
päevakohase luuletusega esines
Vancouveris külas olev Hilja Viir­laid.
AKTUSEKÕNE
Aktuse peakõnelejaks oli Vancou-vensse
eesti-ainelisi loenguid esita­ma
tulnud professor dr. Karl Aun.
Päris pikas kuid huvitavas kõnes kõ­neleja
selgitas Eesti Vabariigi süridi
vaadelduna ajaloo taustal ja eestlas­te
saatust võõrvõimude ajastul. Suu­reks
õnneks eestlastele oli, et neid|ei
anastanud idast tulevad jõud, väid
läänest; nii jäi maa läänekultuuri
haldusesse, isegi selles, et meie tä­hestik
on ladina ja mitte Kyrillose
alfabeet. Ja tõsi pole ka see, et olime
orjad 700 aastat — vaid ainult umbes
100 — kuna ükski rahvas ei oleks peale
700 aastat kestnud orjust võimelised
olnud nii kiireks kultuuriliseks aren­guks
nagu aset leidis Eesti Ärkamis­ajal.
Kui kogu maailmas 20. sajandi
algul oli suur kirjaoskamatute prot­sent,
siis eestlaste hulgas vaevalt võis
kirjaoskamatut inimest leida. Kuna
eestlased olid kultuuriliselt küpsed,
siis 1918. a, avanenud võimaluste
juures oli Eesli vabariigi saavutamine
ekris loomulik protsess. Eestlased olid
selleks valmis. Keegi ei või teada millal
avaneb uus võimalus isesisvuse taas-'
taotluseks, kuid meie peame sellek
alati valmis olema.
EESKAVA
Aktusekõnele järgnes V. Eesti Ühen­datud
Koguduse orkestri poolt mängi­tud
M. Lüdigi „Koit". Vancouveri Ees-tl
Seltsi Täienduskooli vanemad õpila­sed
esitasid grupldeklamalsloonlna B,
Kangro „Ma näen sind..." ja laulu
"Eesti lipp". Viiulisoolona esitas Ilmar
Weemes J. Raffi "Cavatina". klaveril
saatis Ulö Valdma. Elsa Jaäko luges
katkendi "Kalevipojast" - Teekond
maailma otsa. Järgnes klaverisoolo J.
Brahms'i F-mbirsdnatä - allegro mäes-toso,
mängitud Ulo Valdma poolt. Van-couveriastel
oli huvi kuulda V. Eesti
Seltsi uuesti ellukutsutud segakoori,
kes esitas koorijuht Thomas Kirvese
juhatusel A. Vedro „Midrihnnu män-g"
u". Järgnevalt laulsid ühendatud
koorid K.A. Hermann'i „l8amaa mä­lestus"
Dr. E. Ruusi juhtimisel ja G.
Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm",
Thomas iCirvese juhatusel.
Aktuse lõppsõna ütles Vancouveri
Eesti Seltsi uus esimees R. Rannale,
meenutades sobiva huumoriga seda,
mis 9-aastasele koolipoisile muljetena
meelde jäi 1938.a. Eesti Vabariigi aas­tapäeva
paraadist ja aktusest Tallinna
Vabadusväljakul. Kui ainult meie
noortele saaks osakestki seda vaimus­tust
edai anda! Ta esitas ühtlasi
küsimuse, missugused muljed jäävad
meie noortele sellest aktusest siin
Vancouveris.
Aktus lõppes Eesti hüinniga.
Toronto 0 0 9
(Algus esiküljel)
TORONTO EESTI
Bros^dvlew Ave., Toronto, Ontario M4K 2M
465^50,4654659
Ühenduses on jõud
KINNISVARA lAENUD
ISIKULAENUD 4.00%
„BIEIE EW" talitus võtab
vastu ajakiri
VALIMISED
KevadpüS^adeks ostke möi© ®ndi valmöstatud shokölaad®
. «• • .
munad, tibud, jänkud jm.
EUROOPAPÄRASED TORDID ~ KÖPSISED
M A I U S T U S E D - KVALITEET TOOTED
C a k e & hop Inc.
BLOOR ST. WEST, TORONTO, ONT, M6S 1P5 - TELEFON 769-9881
Juhatusest vanuse järgi välja lange­nud
Villem Noolandi ja Eduard Kuut­ma
valiti tagasi. Samuti valiti tagasi
kreedidikomiteesse Hugo Urm ja Kaius
Meipoom. Revisjonikomisjonist lah­kunud
Ed. Riisna asemele valiti Too­mas
Vanaselja ja välisrevidendiks
Gunnar Mitt.
ÜKS SÕNAVÕTJA
Kõik kinnitati. Koosolekul oli ai­nult
üks sõnavõtja K. Ollino küsis, kas
paranenud majandusiku olukorra juu­res
saaks liikmetele maksta enam int-Öressi
hoiustelt. Vastus ei andnud lootusi.
Lõpsõna ainult tund aega kestnud koo-soelekule
ütles esimees Villem Noo­landi
tänades, Ühispanga liimeid; vali­tud
organite liikmeid ja ametkonda
tõhusa töö eest. Pärast koosolekut pa­kuti
kohvi.
tellimisi.
..MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
Tänuavaldus
Eesti Kunstide Keskuse Kunstiko­gule
on hiljuti annetatud järgmisi töid
kolmelt kunstnikult:
Voldemar Kalpus 3 akvarelli, anne­tanud
kunstniku lesk pr. Kalpus-Ran-nik.
'
Ants Vomm annetanud 33 tööd õlis,
palstellis, segatehnikas ja söes.
Mai Järve kaks abstrakti, akrülaadis.
E.K.K. Kunstikogu nimel avaldame
südamlikku tänu nende annetuste eest.
MAI JÄRVE, hooldaja
DEBBie KEHKLA, abihooldaja
TIINA HÖÖVEL, sekretär
Kinnisel hääletusel valiti A/S Eesti
Maja Juhatuse esimeheks 0. Piil 1788
häälega ja abiesimeheks A. Sepa 1542
häälega. Teisi kandidaate üles ei sea­tud.
Juhatuseliikmetes valiti: A. Vahte-tud.
Juhatuseliikmetes valiti: A. Vaht­ra
(1867 h.), T. Toome (1493 h.), A. Silm
(1488 h.), J. Riand (1460 h:), A. Veedla
(1297 h.j, K. Leemets (1244 h.) ja K. Ots
(971 h.).
Juhatuseliikme kandidaatideks jäid:
J. Järvalt (782 h.), A. Reiman (740 h.j, E.
Kuuskno (480 h.), M. Pihl (352 h.) ja E.
Vähi (272 h.)
Revisjoni komisjoni valiti tagasi en-.
dised M. pedel, H. Kuris ja J. Terts).
Välisrevidendiks eniselt T. Kõhelik.
Arhitekt Guido Laikve andis lähema
selgituse Eesti Maja ümberehitamise
kavadest. On kaalutud kahte moodust:
Praeguse maja ümberehitamine kõrge-hituseks
(10 korrust) ja 2. Uue maja
ehitamine praegusele parkimisplatsile
(10 korruseline). Esimese variandi juu­res
poleks võimalik ehitustööde vältel
maja tarvitada, kuid teise mooduse
juures oleks see võimalik. G. Laikve
loodab, et järgimise kuue kuu jooksul
peaks selguma milline võimalus pakub
paremusi.
0. Piil tänas endiseid juhtauseliik-meid
tehtud töö eest ja samuti kooso­lekust
osavõtjaid. Koosolek lõppes k l
2.45 p.l.