Meie Elu = Our life, March 31, 1983

              NELJAPÄEVAL, 31. MÄRTSIL'-THUKSDÄY,MARCH 31
ORKESTER SAI LIG
Ee8fiJRahvapiIIide|0rkester sai Ka-jiada
valitsuselt Toronto Eesti Pen­sionäride
Klubi huviringina 9797.00-
doilarilise toetuse New-Horizoni
ned" kirjutati: „ T o r o n t o s . o n viimase!
ajal edukalt esinenud Rahvapillide
Orkester — tänu Oskar Haameri aga­rale
organiseerimisele; Rahvaviise esi-
Programmi alusel/Yoetuse saamise tav orkester koosneb tosinast mängi-
, aluseks oli elustada eesti rahvapilli- jast, kelle vanus l^aarab kolme gene-de
käsutamist eriti noorema generat- ratsiooni — lastest vajna-vanemateni;
siponi jhulgas, äratada huvi rahva- Muusikariistadeks on kandled; viiulid
viiside vastu, valmistada ja restäu- jaflöödidningesinetaKserahvariietes.
• reerida vanu rahvapiÜe, muretseda Orkester on esinenud Tallinna Festiva-vastavat
noodivara |ne. ' lil, Taliharjal, Pensionäride Klubi õh-j
tutel j.m. Kuna orkestri liikmed kuulu-
Senini onm E.R. Orkester esinenud vad kolme generatsiooni, siis on see
Eesti seltsi pidudel, Killamängudel, omavahel loonud toreda perekonna.
Tallinna Festivalilja isegi Sault Ste. Muusika on ületanud generatsioonide
Marie „ETSPO-82" pidustustel. Valit- vahe ja äratanud huvi eesti Tahvavii-suse
Itoetus annab palju vabamad või- side vastu. Soovime, et härre^ Haame-malused
tegutsemisek ning juhil ei tar- ril jätkuks veel kauaks tervist ja jõudu
vitse enam nöotide,paljundamiseks või ainulaadse ettevõtte jätkamiseks." •
harjütusruumide tasu järele oma tasku Muidugi pole eesti rahvapille võima-kallale
minna. ^ lik osta poest, vaid neid tuleb ise teha,
Orkestri ingliskeelseks ametlikuks Praegune orkestri juht oleks väga tä-nimeks
on ,,Esfoniän Folkinstruments nulik igale abi eest, et leida neid isi-
Ansamble", kuid eestikeelseks nimeks kuid, kpllel on või kes mängib rahva-jääb
endiselt',,Eesti rahvapillide Or- pilli, nagu viiul, kannel,-vilepill, roo-kpster','.
- . pill, põispill või teab isikuid kes on kas
Orkestri juhatuse püüdluseks ja si- valmistanud või oleks nõus neid pille
hiks OÜl levityada rahvapillide mängu- valmistama. Veel rohkem oleks vaja
oskustel eriti noorema generatsiooni
hulgas ja ehitada silda generatsiooni-neid
kaasmaalasi, kes õpiksid neid pil­le
mänginiia. Teatada palutaks 0. Haa-de
vahel. Senini on tulemused olnud mer'ile, 53 Falaise Rd., WestHill, Qnt.
julgustavad. Toronto Eesti Täiendus- M l E 3B7. Tel. 282-8786. Õhtutunnid
gümnaasiumi ajalehes ,.Noorte Lai- enne keskööd pole veel hilised!
Ontario ujumisklubide vahelised
meistrivõistlused peeti jaanuari v i i ­masel
nädalalõpuK
Klubid^olid jagatud nelja erinevasse
gruppi. Suurima liikmeskonnaga klu-
100 m selili ^ 1.13,08 ja kaheksandaks
200 m selili - 2.40,01. /
Robert Reiman (14 a.) tuli teiseks 400
m vabalt — 4.34,4, kolmandaks 200 m
vabalt - 2.09,l! neljandaks 1500 m
bidjmoodustasid grupp A, kes võistle- vabalt —18.01,12, viiendaks 200 m lib-sid
jBrantfordis, sellele järgnev grupp
AÄEtobicokes. Igal klubil oli lubatud
võistlisteie saata 40 võistlejat ja iga
võistleja võis võistelda ainult viiel alal.
Brantfordi võistlustest võttis osa 16
klubi; 607 võistlejaga ja Etobicoke
võistlustest 14 klubi 538 võistlejaga.
Võistlused toimusid vanusegruppides
25 m, ujulates. Eestlased nendel võist­lustel
võitsid kogusummas 4 kuld-, 6
hõbe- ja 6 pronksmedalit. Peale selle 5
neljandat, 3 viiendat, 2 kuuendat, ühe
seitsmenda ja 3 kaheksandat kohta.
likst. — 2.29,3 ja kaheksandaks 100 m
liblikst. - 1.10,4. ;
Cindy Õunpuu (16 a.) tuli esiineseks
200 m kompleksst. teateujumise nais­konnas,
ujudes teisena rinnuli. Nais­konna
aeg — 2.04,0; Tuli teiseks 100 m
rinnuli— 1.13,6 ja 200 m rinnuH —
2,39,1.
Võistlused Etobicokes (grupp AA):
Graig Potsep (9 a.] tuli esimeseks 50
m liblikst. — 37,36, teiseks 50 m selili
--39,05 ja 200 m indiv. kompleksst. —
3.03,05, kolmandaks 50 m vabalt —
Ujumisvõistlustel arvestatakse kahek- 33,0 ja 200 m kompleksst. teateujumise
sa esikohta. Haruldaselt häid tagajärgi
nendel võistlustel saavutas 9-aastane
Graig Potsep Whitbyst, kes võitis ühe
kuld-i.kakshõbe- ja kakspronksmeda- •
lit. Kui.treener hiljem võrdles tema
aeliU.siiötä teatas Graig'i vanematele,
et nende poeg on nüüd oma vanuse­grupi
parim ujuja Kanadas.
' • '
EESTLASTE TAGAJÄRJED ,'
Eestlased Saavutasid nendel võistlus­tel:
. .', • r :
" Brantfordis (grupp A) — Kia Puhm
(10 a.) tuli teiseks 200 m kompleksst.
teateujumise,,naiskonnas, ujus teisena
rinnuli (aeg tedrtiata), tuli neljandaks
50 m selili — 40,6 ja 100 m selili —
1.25,7.
Valla Reinsalu (13 a.) tuli viiendaks
meeskonnas (aeg teadmata), neljan­daks
100 m selili - 1.28,0.
Roderik Bürki (13 a.) tuli kaheksan­daks
100 m selili - 1.14,7 (isiklik
rekord). Võistles esimest korda 13—14
a. (sai just enne võistlusi 13 a. vanaks).
Ken Ahlberg (14 a.) tuli kolmandaks
200 m indiv. kompleksst. 2.25,85 ja 100
m v a l D a l t ^ 58,37, neljandaks 200 m va­balt
- 2.07,46, viiendaks 400 m indiv.
kompleksst. —. 5.13,1 ja seitsmendaks
100 m liblikst. - l.Q7,96.
Maria Lember (17 a.) tuli esimeseks
400m vabalt - 4.33,64 ja 800 m vabalt
— 9.15,53 (isikl. rek.], kolmandaks 200
m vabalt — 2.11,54 (isikl.rek.), kuuen­daks
100 m liblikst. - 1.08,91 ja 200 m
liblikst. md 2.28,99.
HARALD RAIGNA
OVER SO.YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OIds
Müük ja rehtiiiaine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
'KOLIB UUDE ARIRUUMI • •
5 maja lääne poole, viinapoe kõrvale,
219 Danforth Ave., tel. 465-6251
AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS
40%, prillidelt 20%, 5. aprillist — 30.
TE. Pensionäride Klubi koosviibimisel esinesid ,,Pensionäride Tudulinna Moosekandid". Vasakult:
A! Alaveer (lõõtspill), Ä . Tuvikene (akordion, viiul). E. Merivee (kitarr), V. Piigli (kitarr), R, Lall
(ksmmd), Ä. Ale (kannel), M.NÜnvee (akordion) ja P. Lääniste (elektr. kannel). Foto —0. Haamer
O . H .
JUDUUNNA MOOSEKANDir
iÄNGISID HNSIONÄRID^
Eesti Pensionäride Klubi koosvii- registreerinud, et.varuda kohta maks-bimine
neljapäeval, 17. märtsi! Eesti tes.sisse tagatisena $1,000.-.
Majas oli nagu alani osavõturohke Klubi esimees F. Terts tänas nais-
(üle kolmesaja). koori ja ta juhti,„Moosekante", pere-
. naisi ja abilisi, kes Icoosviibimise lä-
Koosviibimine algas ühislauluga , biviimisel aidanud.
„Kungla rahvas" klubi Naiskoori esi- Klubi eelseisvad üritused on: 20.
nemisega. Koor Peter Tammearu ju- aprillil —loterii ja käsitööde müük. 19,
hatüsel laulis: ,^Õrn ööbik" — (K. mail klubi peakoosolek. 2. juunil —
Ramm), „Kevade tunne" - (K. klubi viimane koosviibimine enne su-
Türnpu), ,,Midrilinnu mäng" — (A. vevaheaega.
Vedro), „Pill oli helle". — (eesti rahva­viis
R. Pätsi seades) ja „Käokene, kul­da
lindu" - (J. Aavik). Kõik laulud
võeti kuulajaskonna poolt soojalt
vastu ja edutati tugeva aplausiga.
Pärast kohvijoomist ja kehakinni­tust
asusid lavale ,,Pensionäride Tu­dulinna
Moosekandid" üleskutsega:
„Laula täna — lau|ame kõik üheskoos,
noid ilusaid omaaögseid^laule!" Moo­sekandid
laulsid ja mängisid bravuur­selt
paarkümmend minutit vanu tant­suviise
ja tuntud populaarseid laule,
teenides kuulajaskonnalt tunnustava
aplausi. Kahju, et keelpillide mahedu- ^
se kattis löötspillidjb võimsus ja eriti
akordkandle elektrooniliselt võimen­datud
ülekaalukus.'
E. Abistamiskomitee esimees A.
Sepa tuletas meelde, et 13 aastat tagasi
asutati E. Abistamiskomitee juurde
„Eesti Pensionäride Klubi". Klubi on
tegutsenud energiliselt ja paisunud To­ronto
suurimaks organisatsiooniks. Ju­ba
27 aastat tagasi hakati tegutsema,
et (ehitada vanadekodu — see on nüüd
teostunud. Puhkekodu „Ehatare" on
nüüd viimse kohani täis ja paljud on
„Meie Ek" nr. 13 (1726) 1983
TAIMETOIT
ON TERVISUIC
Toronto Eesti Aiandusklubi kokku­tuleku
veebruari viimasel neljapäeval
avas M . Lepik, kes tegi teatavaks ka
peakoosoleku poolt valitud juhatuse
tööjaotuse: esimees M . Lepik, abiesi-mehed
E. Kuris ja J. Oinus, laekur M .
Joasaare, laekuri abid Leida Homits ja
K. Jõksi, sekretärjeannette Anton, eri­ülesanded
J. Roand ja E. Tammisto.
Esimees informeeris, et juhatuse esin­dajad
külastasid klubi esimest auliiget "
J. Hiöni tema 90-da sünnipäeva puhul.
Esimees esitas viis valguspilti taime­de
tundmise võistluseks, samal ajal in­formeerides
võistlustingimuslest. Järg­miseks
klubiliseks kokkutulekuks
tlusest osavõtjail
da iga valguspil-dil
esitatud taime kohta eesti-, ladina-ja
ingliskeelne nimi. Võistluse käen­dajateks
(sponsoriteks) on E. Kuris'e '
Willow Farm Nursery, M . Lepiku Hill-side
Landscaping ja E. Tammisto
pöördub kõigi kaasmaalaste poole, Landscaping. Esimeseks auhinnaks on
kes on kunagi tegutsenud kas kodu- 2115.00. teiseks^lO.OO ja kolmandaks
märtsis tuleb vöu
klubiliikmetel esiti
Eesti Skautide
Malev Kanadas
maal, mujal Euroopas või siin Kanadas
eesti skautlikes organisatsioonides
(Noorte Kotkaste organisatsioon Ees­tis
kaasaarvatud) ja kelle kodudes lei­dub
üks^kõik milliseid esemeid nende
organisatsioonide tegevusest, teatada
sellest skautide malevale. Palume seda
teha ka surma läbi lahkunud skautjuh-tide
perekonnaliikmeil ja kõigil praegu
tegutsevail skautjuhtidel, kes oleksid
nõus loovutama nüüd või hiljem ofna
skautlikud tarbe- ja mälestusesemeä,
kirjavara, raamatud, märgid, vimplid, lesena toidu maitse muudub paremaks
auhinnad, fotod, lipud jne. malevale l ^ saadakse rohkem energiat. Keetes
või kes oleksid nõus vajaduse korral toitaineid kaua. kaotavad need vitamii-andma
nimetatud esemed ajutiseks ka- Toidule lisandid maitseained nagu
sulamiseks näitustel väljapanemiseks, f^"epit. Pipart, suhkrut jt. on tervisele-
Käesoleva üleskutse otstarve on kahjulik. Heas meeleolus armastusega
ja-Ameerikas viimaste Esinduskogude rjüüda koguda eesti skautlikku liiku- valmistatud toit maitseb hästi ja on ter-
Autorihonorar
heliloojatele
Toetudes Eesti Lauljate Liidu'Põh-
^5.00.
Järgnes ettekanne prof. Rein Kuris'-
eit teemal ,,Taimetoitlus". Referent
võrdles liha ja taimetoidu plusse ja mii­nuseid.
Ta ütles kokkuvõttes, et liha
söömine ei soodusta meie vaimset
arengut ega mõtete kontsentreerimist.
.On raskemini seeditav, Füüsilise töö
tegijad ja külmas kliimas elavad vaja­vad
teatud hulgal lihatoite. Inimene on
aga loodud taimetoitlaseks. Taimetoit-seisukohtadele,
otsustas ELLPA ju­hatus
21. veebruaril 1983. ,a. teha ette­paneku
kõigile Põhja-Ameerika eesti
muusikalistele ja muudele rahvuslike­le
organisatsioonidele, et nad nende
poolt korraldatud maksulistel üritus­tel
ettekantud eesti pagulas-autorite
heliloomingu tasuks arvestaksid iga
maksulise pääsme pealt vähemalt iO
centi autori-tasu fondi Eesti Lauljate
Liit Põhja-Ameerikas juures.
Kiriklikel kogudustel aga |2.00
alam-määrana jumalateenistustel või
muudel üritustel esitatud eesti pagü-las-
heliloojate teoste ettekandmisel.
Suuremate helindite puhul eeldab
Lauljate Liit, ürituse korraldaja suva
kohaselt, vastavat suuremat tasu­määra.
Organisatsioone ja kogudusi palu
misse kuuluv vanavara maleva arhiivi, vislik. Söömist lõpetades peame en-kus
see oleks kättesaadav tulevastele ^""^"^^ s^"^^ V^T^^m. kui söö-skaudipõlvedele.
Juba järgmisel aastal "^^^t alates. Aeglane söömine on ter-on
kavandatud kaks sk&utlikku näi- ^^s^^k. üleliigne söömine aga kahjulik,
tust: üks maailmalaagris Kotkajärvel P^^J^d tänapäeva toitained sisaldavad
ja teine Torontos ühenduses Üle- ^aig^ste. taimekaitse jt. keemilisi ai-maailmsete
Eesti Päevadega. "^^d. mis on sageli tervisele kahjuli-
Kõigis eeltoodud küsimustes palume kud. Ei ole soovitav tarvitada valget
astuda ühendusse maleva arhivaariga: suhkmt, valget j ^
skm. Boris Küll. 1485^Williarhsport
Kia Puhm ujus
rekordi
*' takse saata autori-honorariks ettenäh-
,i-4ud raha ja ürituse kavaleht Lauljate laupäeval, 5. märtsil Scarborough Col-
' Liidule koheselt peale üritust, aga hil- lege ruumes, võttis osa 23 mees- ja 9
jemalt 20. jaanuariks eelnenud aasta naismängijat. Turniir oli mõeldud To-eest.
ronto ja ümbruskonna eestlaste tutvu-
Kavalehed on vajalikud ettekantud nemisvõistlusteks ja osavõtjate män-helindite
autori-tasu arvestamiseks.
Eelmainitud autori-tasu jaoks on
kemikaale sisaldavaid lisandeid. Pu­has
mesi ja vahtrasiirup on palju tervis­likumad
kui suhkur. Peaksime sööma
palju värskeid looduslikke taimetoite
ja võimalikult vähe kasutama liha ja ka
^mürke sisaldavaid toitaineid.
Järgnes arutlus esitatud ettekande
kohta. M . Lepik tänas kõiki, kes õhtu
korraldamisele olid kaasa aidanuderiti
aga perenaist kohvilaua eest. Perenais­teks
oli Jeannette Anton, Linda Joa-
Eestlaste squash-turniirist. mis peeti saare. Leida Homits ja Õie Kuris.
^Dr., Apt. 211, Mississauga, Ont. L4X
1T6, telefon 6253078.
Eesti Skautide Malev Kanadas
;QUÄSHI.TURNIIR
EKs
mises.
Tallinna Linna II Tütar­laste
Gümnaasiumi
endiste õpilaste koosviibimine toi­mub
pühapäeval, 10. aprillil kL 3 p.
114 Edgewood Ave. Registreerida tel.
469-1368 või 445-9678.
Saagirohka
H A R A L D R A I G NA
Etobicoke Ujumisklubi korraldas
oma võistlusujujatele katsevõistlused,
kus 10 ja nooremate tütarlaste vanuse­grupis
4x50 m komplekšstiili teateuju­mises
võttis osa ka Kia Puhm ja saa­vutas
25 m ujulas uue Ontario rekordi
ajaga 2.25,7; Endine rekord 2.29.2 oli
Hamilton Wentworth Club'i nimel.
Komplekšstiili ujumine koosneb nel­jast
erinevast ujumisstiilist. Uue rekor­di
saavutamisel ujus esimesena Kia
Puhm selili ajaga 37,8, teisena Alison
Higson ajaga 38,3,- kolmandana Lisa
Jansen ajaga 36,6 ja viimasena Christy
Cassidy vabastiilis ajaga 33,3.
Kuus aastat tagasi, kui Cindy Õun­puu
oli ailen 10-ne aastane, oli see
rekord samuti Etobicoke klubi nimel.
Selle saavutamisel Cindy Õunpuu ujus Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts
rinnuli, mis on tema eriala. Kas see uus korraldas laupäeval, 5. märtsil oma
rekord on ka ühtlasi Kanada rekor- järjekordseja hooaja viimase talvise
diks on veel selgumata, sest Torontos .kalapüügi võistluse Simcoe järve
ilmuv ..Swim Magazine" ei ole sellest jääaukudest,
veel leatanud. Seekordne võistlus toimus seltsi-ja
,. , • 1 1 1. , perekonnaliikmete vahel. Vaatamata
.Etobicoke^Ujumiskiubil oli eelmisel üusale ilmaennustusele, mis lubas'sa-aastal
sekeldusi oma treeneriga mis du ja äikest ning sombasele hommikule
lõppes tema lahkumisega. Möödunud j^eHa 8.30 e.l. Virginia Beach'i järve
sügisel õnnestus klubil palgata uueks ,3,vasse kogunemiskohta saa-treenenks
PauJ Bergen kes 0^^^ bunud 20 õngespordi-huvilist.
Texas eUTikooh ujujate peatreener, seltsi esimees H. Riko tervitas saa-nmg
keda^hirjnatakse omal alalüheks ^unuid ja tegi teatavaks võistluse tin-parimaks
Pohja-Ameerikas.
Mag. Taimo Pallandi on Assoc.pro-gutaseme
selgitamiseks. Eestlaste esi- fessor Toronto Ülikooli kehalise kas-võistlused
squash'is on kavandatud 7. vatuse osakonnas ning ühtlasi ka Scar-loodud
erifond ELLPA raaniatupida- maile, mis samuti peetakse Scarbo- borough CoHege's.asuva Toronto Üli-rough.
College'is: kooli õpilastele,spordialasid harrasta-
Peetud turniiril olid meesmängijad. vate keskuse juhatajaks ja Jaan Laa-vastavalt
mängutasemele, jagatud koi- niste, kes on ülikooli lõpetanud peda-me
erigruppi, kus võistlejad kohati näi- googika ja kehalise kasvatuse alal, on
tasid väga kõrgetasemelist mangu.
Eelseisvatel esivõistlustel mehed jaga­takse
nelja ja
Kuna peetuc
mistamiseks
naised kahte erinevasse
gruppi, kes siis võistlevad omavahel.
võistlused olid etteyal-esivõistlustele,
siis taga- squashimängu
järgesid ei tehtud teatavaks, samuti Ameerikas,
polnud väljabandud ka auhindasid.
Võistluste korraldajateks olid mag.
Taimo Pallandi ja Jaan Lääniste. 1
tema abiks. Squashimängu harrasta­mine
algas Kanadas ca 15 a. tagasi,
peamiselt ülikoolides, ning on levine-nud
väga kiiresti, kusjuures momendil
Torontot peetakse üheks suurimaks
tsentrumiks Põhja-
H A R A L D R A I G NA
Öngitsemisvõlstlusžst osavõtjaid.Vasakult 4^ H. Suuraa (lohutusauh.), 6-e§ E. Harilald (ränd-auh.),
viimane vasajcult 3eltsi esimees H.Riko. Ees põlvitavad: E. Kraias (edauk), Ä. Koppel (2.
V.), 3-as seltsi abijesSmees P. JSunsIttoees
gimused. Võistluskoha olid Royal
BeaGh'is elavad seltsi liikmed väljava-linud
ja sõideti seekord veel autodega
kuna kohapealsed õngesportlased
teadsid jää olukorda ja õiget sõidurada.
Seekordne võistluspäev oma lõuna--
ida tuulega oli soodne kalapüügiks mis
tõttu saak kujunes ka rikkalikuks, ol­gugi,
et saagiks saadi ainult haugi olid
need kõik ilusad purikad.
Enne lõunat klaaris taevas ja ilm
muutus soojaks päikesepaisteliseks,
mis muutis kalapüügi lõbusaks ja talvi­seks
päivitamiseks millepärast ka püü-,
giaega tunnivõrra pikendati.
Peale võistlust kogunesid võistlejad
Röyal Beach'is elava seltsi varahoidja
F. Aadli õuele kus toimus kalade kaa­lumine
ja auhindade välja andmine
järgmiselt: 1. Ed. Harilaid 3 kg 530 gr
havi,.-omas seltsi poolt, väljapandud,
ränd- ja individuaalauhinna, järgmised
kohtadele tulnud said kõik seltsi poolt
välja pandud individuaalauhinnad
järgmiselt: 2. A . Koppel 3 kg 239 gr
havi, 3. K.Talpak 3 kg 120 gr havi, 4. F.
Aadli 2 kg 680 gr havi, 5. H. Suurna 1
kg 910 gr havi omades seltsi esimehe
poolt väljapandud lohutus auhinna.
Kuuendale kohale platseerus J. A n i
kahe haugiga kogukaal 2 kg. Külalis­tele
väljapandud auhinna võitis.E.
Kruus 4 kg 30 gr havi.
J.S-gi
Squashi-turniirist osavõtjad. Esimene rida, vasakult — J . Lee J .
Reitav, P. Toome, Ä. Edur. Teine rida - J. Arro, R. Ilves, V . Vasto^
pä, R. Lee, T. Vanaselja, M. Rand. Kolmas rida — M. R. Rand, T.
Trei, T. Toome, A . Kõresaar, T. Heinar, J. Lääniste. Puuduvad: i
Liik, R. Lüüs, V. Kaasik, M. Pede, A, Aus, T. Võsu. A. Kiilaspea.
All — esimene rida, vasakult — M . Ilves, E. Einar, H. Lee, M . Liik.
Teine rida — R. Heinar, §. Pallandi, L. Valter, H. Isberg. Puudub —
Foto - H. Raigna
»,Meie Elu" nr. 13 (1726) 1983
Tihedamat koostööd
Balti Vetera
juhtimine le
Balti Veteranide Liit Kanadas pidas
oma korralise aastakoosoleku To-roinjos
leedulaste ülestõusmise kiri­kuJpuumes
laupöeval, 19. märtsil. Ko­hal
oli arvukalt, eesti, läti ja leedu
võitlejate ühingute liikmeid koos lip^
pudega, Montrealist, Torontost, Ha-miltonist
ja St. Catharinesist. Koos­olekut
juhatas lahkuv liidu esimees
A. Jurs ja protokollis E. Lindaja.
Koosolek algas J^ümue võitlejate ,
ühingu lipu sisseloomiliega ja Kanada
hümni laulmisega. Sissejuhulavales
sõnades A. Jurs mainis N . Liidu tu­gevat
sõjalist võimsust, mis varjutab
t ä n a p ä e v a poliitilist taevast jn sunnib
rahuarmastavaid rahvaid suurendama
oma sõjalisi jõude. Elame väga oht­l
i k u l ajal. Ta tutvustas ka koosolekust
osavõtjatele külaliskõnclejal, briguadi-kindralit
dr. George Helli, kes on York
Ülikooli asepresident.
Dr. Bell oma ülevaatlikus kõnes Ka­nada
armee arenemise kohta piiras! 11
maailmasõda märkis, et armee oma
suuruselt ei ole kunagi vastanud maa
kaitsevajadustele. Kanada on tundnud
end kaitstuna oma mua stnitoegiliso
asendi tõttu. Seda julgeolekut on pide­valt
ü l e h i n n a n u d liberaalide valitsus ja
v ä h e n d a n u d sõjalisi Jõude, kuni see on '
kujunenud niivõrd väheseks, et vaevalt
suudab täita rahvusvaheliste kokkule­petega
võetud kohustusi. Sõjaväe
koosseisu ei ole moderniseerilud vas­tavalt
t ä n a p ä e v a vajadustele ega täien­datud
moodsate relvadega. Riigikait'
se, eriti territoriaalvete kaitsmine on
muutunud küsitavaks.
Peatudes N A T O sõjaliste jõudude
juures, ta m ä r k i s , et N A T O sõjalised
jõud ei ole mitte kujundatud ,.esimese
löögi" andmiseks. Ka neid jõude oiv
pidevalt vähendatud, kuni U S A pre­sident
Carteri valitsusaja lõpuni. Va­lituna
presidendiks Ronald Reagan esi­tas
nõude, et U S A ja tema liitlaste sõ­jalised
jõud ei peaks olenia nõrgemad
N . Liidu omadest. Ta suurendas tun­duvalt-
sõjaväe eelarvel ja alustas rel­vastust
moderniseerima. Sellele rel­vastumise
kavale töötab, energilisel! ,
vastu N . Liit oma tohutu propaganda ja
demonstratsioonide korraldamisega
ülemaailm.ses ulatuses. Selle juures N ,
liit ei ole n õ u s t u n u d ühegi mõistliku
relvastuse v ä h e n d a m i s e ettepanekuga.
Tulemuseks on mõlema sõjalise suur­võimu
tohutu relvastumine, ennenäh­tamatus
ulatuses.
Tulles allaheidetd rahvaste ja nonde
vabadusvõitlejate organisatsioonide
juurde, dr. Bell soovitas noile aren-
Saarlaste Ühingu
peakoosolek
Saarlaste Ühing Torontos korraline
peakoosolek 13. märlsilk Eesti Mnja
klubiruumis algas kvoorumi puudumi­sel
pooletunnilise hilinemisega.
• Koosoleku avas ühingu esimees Är-ni
Käärid. Juhatajaks valili Robert.
Kreem'j,a protokollijaks Pilvi Niit.
Aruande esitamisel mainis esimees,
et peale juhatuse koosolekute, miili-'!
seid on jpeetud.7, On läbi viidud kolm
suuremat üritust: 1. Eesti Maja tulu­õhtu,
koos maakondlikkude organisat­sioonidega.
2. Tradilsiooniline kiiiinla-p
ä e v a p i d u rohkearvulise ja lujuküihuse
osavõtjatega. 3. Suve) augustikuul
Ühingu Suvepäev, esmakordselt koos
Võrulaste Koondisega, 0.savotjaid oli
rohkesti, vaatamata vihmasele Ilmale,
Üritused koostatud võrulaste poolt,
viidi läbi sujuvalt, Kassa aruanne näi­tas
ülejääki. Aruanded kinnitati; koos
revisjonikomisjoni aruandega.
1984. a. tegevuskava ja eelarve kin­nitati
juhatu.se poolt esitatud kujul.
Suvepäev peetakse 20, augustil jOe
käärul koos Võrulaste Koondise jn
Mulkide Seltsiga. Ühingu küünlapäe­va
pidu toimub 4. veebruaril 19Ö4 Kesti
Majas. •
Saarlaste raamatu kohta andis üle­vaate
korraldava toimkonna nimel
Lembit Kolk.
Kavatsetava raamatu eeltööd on
arenenud väga sujuvalt. Suhtumine
raamatu väljaandmiseks on olnud väga
positiivne. Üleskutsed ajalehtedes,
kontaktid kirjateel ja isiklikult on and­nud
häid tulemusi. Osa kaastöid on ju­ba
saabunud. Lubadusi kaastöödeks
on kõikidelt mandritelt, haarates laial­daselt
töö ja tegevuse alad. Raamat on
mõeldud 300 lehekülge.olenedes artik­lite
arvust ja nende pikkusest. Igalcar-tiklile
kaasub pilt.
Raamatu eelmüügi hinnaks on 20 ka­nada
dollarit . Eelmüügi lõppemisel
raamatu hinnaks 25 dollarit.
Tellimisi võtavad vastu Torontos
Saarlaste Ühingu juhatuse liikmed,
mujal organiseerivad toimkonnad või
isikud.
Ülebaate tekitas elavaid sõnavõtte.
Toodi esile uusi ideid raamatu nime,
sisu ja tiraazhi osas.
Vanuse läbi välja langenud liikmed
A i n o Kapp ja Lembit Riis valiti tagasi.
Uue liikmena valiti jdhatusse Hilda
Härm. 1
Pärast kahetunriilist asjal kku arut­lust
koosoleku juhataja Rob ;rt Kreem
lõpetas koosoleku tänusõnac ega koo.s-olijaile
kui ka juhatusele tJhtud t öö
eest.
L X