Meie Elu = Our life, April 30, 1987

              2 NELIAMEVÄL, 30. APESLLIL - THUISDAY, APRIL M ,,M<si@ E l u " m, 18 (1938) 1037
,,MEIB E L U " - , , 0 U R LIFE"'- EstoiiiaE:W
Published by Estonian Publishing Co< Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
L 466-0951
> °
( :
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja .Nev^
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., Nev^ Milford, N.J..USA.
' • Toi. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Aöut. A. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, C|nt. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
,,MEIE ELU"' kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esrhasjf)., kolmap. ja reedel kl. 9 h m . - 5 p . l . , teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - l . p . l .
,,MEIE ELU'' .teriimishinnad: Kanadas 1 a. ^43.00,6 k. $24.00,
3 k. S15.00. ® USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. ,$25.00, 3 k. $16.00.
® Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. |28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
: / ÜKSIKNUMBER - 75(1:
KÜULUTUSHINNAD: 1 toU ühel veeru! - esiküljel $6.50,
tekstis $5,50.
Kiri Saksamaalt
1 0
See teema on vana ja tuntid läbi
generatsioonide enne meid. Seda
võib üle kanda ka teisele teemale:
kes on targem,ka8 kana või muna?
Viimasele küsimusele on kergeni
vastata, sest ka muna peab lugupi­damisega
vaatama kanale, kes te­ma
ilmale toob. Kuid isade ja laste
vastuolu jääb ikka püsima.
Seenioride generatsiooni arvuli­se
paisumisega Kanadas (ja mujal
maailmas] paisub selle küsimuse
osatähtsus ka siin. Vählemalt nii
arvab Ontario sotsiaallfoolekande
minister John Sweeney, kes on ette
võtnud seenioride välist ilmet
„üles lihvida". Minister küsib: 1)
kaateie tahate, et seeniorid elavad
teie kogukonnas, 2) ka^ l^ie tahate,
et kogukond end tunneb mugavalt
utendega, 3) kui on n i i , siis tuleb
sellega midagijette võtta.
Minister arvab, et 01,6 miljoni
eest on küsimuses võimalik abi lei­da;
Ministri peamine aktsioon sel­les
küsimuses on S600.000 — tivii
kuulutusteks. Selles küsimuses ja
kuulutustes näidatakse seeniore
karikeerituna tegelike eluküsimus­te
ees. Ministrile tuleks siin kobe
vastata, et seenioride väline ilme ei
vaja erilist poleerimist poliitilise
bürokraatia poolt, sest vanad hoo­litsevad
oma välimuse eest ise, oma
võimaluste järgi igas ühiskonnas.
Ministri eelarvelised summad
oleksid paremini kasutatud kui
nende rahade arvel subsideeritak­se
neid seeniore, kelle elukäigu
ebaõnn on olnud, et nad ei ole suut­nud
säästa vaTi^sepäevkdeks nii­palju,
et nad saavad hakkama elu­koha
töiduse ja riietusel küsimus­tes.
Kuid see on ainult üks osa see­niore,
keda ei ole tarvis laduda
ühte patta, sest on ka neid, kes saa­vad
väga hästi endig^a hakkama.
Paistab, et minister püüab oma
kulutuste osas täita üma eelarvet ja
siit tuleb siis $1,61 miljonit provi­soorses
eelarves ja 600.000 reklaa­mikulutusi,
millest seeniorid ei saa
omale midagi, kas tarvis või mitte.
Mii siis ongi üheltpooll v)^stuolus
teeneline seenioride grupp ja uue
generatsiooni bürokraatia, kes ei
tea isegi mida ta räägilb. Siit jõua-
HBegi isade ja last^ igivana problee-
DODGE CHRYSLER LTD:
2180 LAWRENCEAVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO M1P2P8
/ I (ATBIRCHMOUNT) -
r TED (TIIT) PÕDRA
SALES & LEASING REPRESENTATIVE
CHRYSLER
DODGE.
K CAR* •
EXPQ
SALES 751-7757
KODUNE 640-7893
, Leaside ;
' I , j Communlty
|. ^Vl7 Pharmacy . ,
M
422-0186 i
Fenno Pharmacy ttd.
® Meil on täielik valik koduravimeid ja pöetusvahendeid.
Võtame vastu ravimite kindlustusi. '
® Soome apteek „Suomi"Koti's"
Esmaspäevast reedeni
9.00 h. - 9.00 ö.
• Laupäeviti •
' 9:00 h. - 6.00 5.
Imd ja Egiinton
422-0186
TORONTO nSTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Torpmito,
Ontario M4K 2R6
lahenduses on jõud
mi juurde, kus vanad ei mõistsi
lapsi ja lapsed arvavad, et mõista­vad
ainult iseendid.
Meie seenioride elueas on tänaseks
palju muutunud ja mitte paremuse
poole. Meie meeldiva perioodina
Ontarios mäletame Glen Alleni pe­rioodi,
kes oli juhtivaks sideamet-nikuks
;^Ottawa valitsusele. See '
mees liikus meie hulgas, andis sõb­ralikult
tiõu, aitas kaasa kus võima­l
ik ja oil nüüd kahjuks pensionil.
Nüüd on riiklikud asutused täis uut
bürokraatiat, kellel puudub viisa­kas
iiaerätus näol, kes võtab oma
otsused määrustest lauasahtlist,,
kes kannavad moodsat riietust ja
kes arvavad, et nad täidavad onia
kohustusi, kui nad käituvad nagu
robotid. Nad arvavad, et meid kü­lastavad
seeniorid on ballast, keda
ei tarvitse arvestada. Vähemalt
paistab see nii.
Sarnast uut bürokraatiat on meie
asutused täis. Mõnigi neist on ar­vamisel,
et ta on vähemalt „partei
peasekretär". Selliste tähelepane­kute
juures jõuame seisukohale, et
sotsiaalminister ei tarvitse lihvida
seenioride välist ilmet, vaid pigemi­ni
oleks tarvis anda demokraatliku
asjaajamise lihvi uuele generat­sioonile-
bürokraatiale, kellele tu­leb
selgeks teha, et kodanik, noor
või vana, on bürokraatia leivaisa ja
bürokraatia on kodaniku teeiiistM-
. ses. . ' .
Tundub, et on tarbetu klassifit­seerida
ühiskonda noorteks ja va­nadeks,
sest mõlemal poolel on
jõukaid ja vaeseid. Need sfeeniorid,
kes ei ole just abirahsj küsimas,
ootavad käitumist bürokraatialt,
mis on bürokraatiale kohustuslik.
Need ühiskonnast, kes vajavad
ühiskonnalt toetust, peavad saama
samasuguse käitumise bürokraa­tialt
ilma lisanüanssideta, sest nad
on olukorra ohvrid.
Anname tunnustuse, et ka uus
generatsioon on võimeline andma
õiget käitumist ja meie sageli saa­me
seda. Kuid partei peasekretä­ridele
tuletame meelde, et on aeg
meelemuutuseks või tuleb otsida
omaleülesandeid, mi
on.
' GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Bonni Maakohtus lõp­pes
neil päevil poolteist aastat kest­nud
kohtuprotsess. Süüpingis igtu-sid
kaks^öndist majandusministrit,
Lätist päritolQv krahv OttoLambs-dorff
ja Hans Friderichs ningFIicki
suurkontserni mänedzher Eber-hard
von Brauchitsch. Kõiki kolme
süüdistati suures altkäemaksu
afääris, kuna Flicki kontsern tegi
oma firma tulumaksu soodustuse
saamiseks parteidele suuri anne­tusi
sadade tuhandete markade ula­tuses.
Kohus langetas otsuse veebruari
teisel ,nädalal Krahv Lambsdorff
peab maksima 180.Q00 marka rahat­rahvi,
Hans Friderichs 61.500 marka
ja Eberhard \jon Brauchitschile mää­rati
kaks aastat vangistust tingimusi ja
550.000 markk rahatrahvi. Kõik need
karistused oii märksa vähemad kui
seda nõudis prokurör. Süüdistus alt­käemaksu
vastuvõtmises või -andmi­ses
ei võetud karistuse määramisel
arvesse, küll aga tulumaksust, kõrva­lehoidmine.
Nii süüdimõistetud kui ka proku­ratuur
otsustasid edasi kaevata.
Kriitiline press võttis need otsused
teatavaks teatud määral segaste tun­netega.
Küsiti täie õigusega, kuidas
oleks karistatud antud juhtumil ja
samas süüteos üht normaaltarbijat?
Veebruari algul edastas saksa te­levisioon
satiirlise saate ;,Rudi päeva
uudised", kus fotomontaazhi ja fil­mide
lõikamisega pannakse nimekad
poliitikud olematutesse situatsiooni­desse.
Saate moderaatoriks'on hol-andlane
Rudi Carell. Nimetatud saa­tes
ta näitas Iraani diktaator Ayatol-lah
Khomeinit revolutsiooni 8-nda
aastapäeva puhul, niil naised kinki­sid
talle sületäied rinnahoidjaid ja
naiste püksikesi. Ehkki see stseen
kestis ainult 14 sekundit, saadeti juba
järgmisel päeval Teheranist välja
kaks Saksa diplomaati ja suleti saal
tegutsenud Goethe Instituut. Iraani
saadik Bonnis nõudis liiduvalKsu-selt,
et see vabandaks Teherani ees,
kuna tv-saatega on solvatud Iraani
poliitilist ja usulist juhti. Liiduvalit-suse
teadustaja Friedhelm Ost vastas
seepeale, et saadet ei koostanud Lii­du
valitsus ning Saksa Liiduvabarii­gis
on teatavasti pressivabadus. Saa­te
koostaja Carell võeti kohe politsei
kaitse alla, kuna on karta iraani usu­märatsejate
kättemaksu.
Okupeeritud Eesti
DOPINIG
Torkeks herilasepessa kujunes sak­sa
jalgpalli rahvusmeeskonna vära­vavaht
Harald Schumacheri poolt
kirjutatud raamat f,Anpfiff' (stardi-vile),
milles paljastatakse Bundes-liga
tumedaid telgitaguseid. Erilist
käsitlemist leiab keelatud ergutite
massiline kasutamine Bungedesligas,
kus rahaabned mänedzherid sellega
ruineerivad mängijate tervist. Ergu-tusvahendit
saanud mängija ei mär­ka
loomulikku väsimust, mille taga­järjeks
on kas lihasekiudude või kõõ­luse
rebenemine — kõige sagedam
vigastus, Bundesligas.
Bundesliga funktsionäärid loomu­likult
eitavad ergutite tarvitamist,
kuna Saksamaal mängides ei ole do­pingukontrolli.
Igatahes karistas
Kölni Jalgpalliklubi, kus Schumac­her
mängib, teda. mängukeeluga.
Rahvusmeeskonna treener Franz
Beckenbauer lubas avaldada oma
seisukoha kui ta on raamatu põhja­likult
lugenud. Igatahes Schumache­ri
karjäär jalgpalli väravavahina rah-vusmeeskonnas
kuulub juba nüüd
minevikku. Teda peeti suurte võime­tega
väravavahiks mitte üksi Saksa­maal,
vaid ka teisal.
AIDS-ITAUD
Löökridu ajakirjanduses kui ka
teistes teavetes teeb varem vähetun­tud
immuunsusnõrkuse haigus Aids,
mis on tabanud ka Saksamaad. Prae­guste
andmete kohaselt on siin re­gistreeritud
800 haigusjuhtu ja um­bes
100.000 nakatut. Asja on arutle­tud
arstide ringkondades kui ka Lii­dupäevas.
Kuna see haigus on sur­mav
ning pole praegu veel ravitav,
pole selle kohta saadud midagi konk­reetset
ette võtta. Baieri maavalitsus
on nõudnud haigete sundregistreeri-mist,
mille vastu on arstid kui ka
Liiduvalitsus. Liidu tervishoiuminis­ter
Rita Süssmuth soovitab meestel
kasutada igal juhul preservatiive.
Peamiseks vastuabinõuks peetakse
praegu elanikkonna massilist infor­meerimist,
kuidas haigust vältida.
Baieri maavalitsus on radikaalsem.
Seal tehakse Aids-test igale, kes soo­vib
astuda riigiteenistusse, samuti
vangidele jaasüülõigust taotlevatele
välismaalastele. Kolm Münchenis
töötanud" lõbunaist said töökeelu,
aga nad reisisid Põhja-Saksamaale
ning nakatavad seal oma kundesid
edasi nagu nad seda tegid Münche­nis.
Igatahes paneb see taud, mida
võrreldakse keskaegse katkuga, tea­tud
sordiini siin maad võtnud seksi-huilustusele.
' -kk
• \
KINKBGE LASTELE PANGAARVED!
ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE­POOLNE
KINK
Istformatsiooniks helistage)
465-4659
Pank avatud eamasp.-reodo 10:00-3:
Teisip. ja neljap. Shtuti 5:30-8:00
qskva spiponid
Frantsusniaal
00 0
ii Eestit külastanud Manc­hester
Guardiani Moskva korres­pondent
on tulnud veendele, nagu
paljud enne teda, et kõige väiksem
N. Liidu riikidest on suhteliselt kul­tuursem
ja jõukam teistest
Venemaa olukorda analüüsivas ar­tiklis
ütleb ta,, et ka domineerivale
vene rahvale on see üldiselt tuntud
tõde ning selle illustreerimiseks toob _
Tallinnas venelaselt kuuldud ank-doodi.
Nagu paljud sealsed anekdoo­did,
on sellegi aluseks Ühendriikide '
ja N. Liidu vahekorrad.
Kohtumisel Islandil ja kamina ää-'
res vesteldes tähendab Reagan:
„USA-s on iga kolme inimese kohta
auto." Mõni asi," vastab Gorbats-hov,
„meil on Eestis ka üks auto
kolme inimese kohta."
,,USA-s on igal kolmandal pere­konnal
teine kodu maal." ütleb Rea­gan.
,,Mõni asis" õigustab Gorbat-'
shov, ,,meil Leedus on ka igal kol­mandal
perekonnale oma maakodu."
,,USA-s on sajast kodanikust viis
miljonärid;'' jätkab Reagan. ,,Mõni
asi/' vastab Gorbatshov, „meil on
Gruusias samuti sajast viis miljonä­rid."
Kuidas nii?" küsib Reagan, „ma
räägin ju kogu Ühendriikidest. Sina
aga räägid Eestist, Leedust ja Gruu­siast.
Aga kuidas on siis venelaste­ga?"
„ K u i d a s sa julged?!" pahandab
Gorbatshov ,,kas ma küsisin su
käest, kuidas mustad Ameerikas ela­vad?"
Ajakirjanik väidab, et kuigi seeon
anekdoot, vastab see siiski olukorra­le.
Nõuk. Liit ori üsna omapärane
impeerium: koloniseeritud läähe-poolseis
Balti riikides ja Kaukaasia-taguses
Gruusias ning Arnieenias on
elatustase palju kõrgem kui impe­rialistlikus
Venes endas. Sinna ei
kuulu muidugi Moskva ega Lening­rad,
mis on nagu saared Venemaal,
mis on viieteistkümnest N.L. vaba­riigist
pindalalt ja rahvaarvult kõige
suurem.
KURITEGEVUS
Edasi selgitab ajakirjanik Nõuk.-
maal valitsevat sotsiaalset olukorda.
Omapäraseks nähtuseks nõuk. ühis­konnas
on, et kuritegevus on kõige
suurem keskmise suurusega linna­des,
mitte suurlinnades, nagu see esi­neb
teistes maades. Sellel on ka oma
seletus. Moskvas ja Leningradis on
näiteks kõige' arvukam politseivägi
ja teiste linnade rahvaarvuga võrrel­des
suhteliselt kõige rohkem teatreid,
kinosid ja teisi meelelahutuskohtu
Kuid ka väikeste riikide pealinnad on
: samuti hulga paremas olukorras, ku­na
nende rahvuslik uhkus nõuab sa­muti
oma ooperimaju, balletitruppe
ja teatreid.
Sotsiaalne pinge on aga kõige suu-,
rem Uurali tööstuspiirkondades, kus
kuritegevus on kõrge ja vandalism
levinud, korteriolud kehvad ja mee-jeolu
üldiselt troostitu. Peamiseks
meelelahutuseks ja kultuuriliseks
harrastuseks on televisioon. Selle
kõrval areneb aga omamoodi kunsti­line
isetegevus mis avaldub ka muu­sikaliste
gruppide tekkimises, kelleh
pärinevad mitmed nõuk. vastased
laulud fraasidega nagu" .. .tapa
kõik kõmmud ja komsomolid...",
mis on lindistatud ja mida levitatakse.
Nagu tööstustes ja terasevabrikuis
vananenud sisseseaded on roosteta-mas,
nii ilmneb ka sealses ühiskon­nas
moraalse laostumise märke.
KOKKUKUULUVUSTUNNE
Venelased põhjendavad teistes
vabariikides valitsevat jõukust mit­mesuguste
teguritega. Öeldakse, et
Balti rahvad on sajandeid olnud osa
Euroopast ja neil on kaubanduslikke
ja tööstuslikke kogemusi ning tradit-
FARIIS (ME) - Vaatamata nen­de
ebaõnnele viimastel aastatel
Prantsusmaal, jätkavad N. Liidu
KGB ja GRU agendid siin agarat
tegevust. Nende tegevusest on
kuulda avalikkuses juhul kui mõ­ned
nende vähemosavamad käsila­sed
siinsele julgeoleku- või vastu­luureteenistusele
näppu Jäävad,
nagu mõni nädal tagasi.
Aga alles nüüd sai avalikkus tea­da,
et juba 1985. aastal septembri­kuul
saadeti Prantsusmaalt ebasoo­vitava
isikuna välja Marseille N. Lii­du
konsulaadi viitsekonsul Leonid
Sergeiev, kelle ametlikuks ülesan­deks
siin pidi olema kultuurisideme­te
eest hoolitsemine. Prantsuse vas­tuluure
sai teada, et see kultuuri­tegelane
oli väga huvitatud prantsu­se
EXOCET rakettidest. EXOCET on
taktiline kaugelaske-rakett sõjaliste
objektide vastu merel. Prantsuse fir­ma
Ašrospatial hakkas teda laiemalt
turustama 1982. aastal. See rakett,
mida võib välja tulistada kas lennu­kilt,
helikopterilt või allveelaevalt,
kaalub (olenevalt mudelist) 652 kuni
850 kg ja kannab 165 kg raskust
lõhkelaengut. Raketti tõukab kahe-korraline
puudrimootor, mis teda"
viib Mach 0,93 kiirusel 42 kuni 70
km kaugusel asuvale sihile. Isesei­sev
radar kiridlustab 9 1 ^ täpsust.
Laiameelse ja sõbraliku elumehe­na
soetas viitsekonsul tutvuse ühe
Touloni sõjasadamas teeniva mere­väe
allohvitseriga. Kasutades ära
viimase viinaarmastust ja lahkheli­sid
ülemustega, meelitas Sergeiev
naiivselt allohvitserilt välja ülisala­jasi
dokumente kuulsa raketi kohta.
Senini hoidis prantsuse vastuluure
seda piinlikku asja tavalise kombe
kohaselt saladuses, et mitte pahan­dada
kõrgeid nõukogude külalisi, kes
paar päeva peale viitse-konsuli väl­jasaatmist
Pariisi tulid. Asi tuli välja
ühe politseikomissari ettevaatamatu
lobisemise läbi, kuid üksikasju sel­lest
loost pole veel praegugi teada.
Samuti on teadmata millist karistust
sai reeturist allohvitser.
„ARIANE" SALADUSED
. K. s. 16. märtsil avastati Rouen'is
(Normandias) järjekordne suurem sa­lakuulamise
skandaal idamaade ka­suks.
See algas 5 inseneri ja tehniku
vangistamisega julgeolekupolitsei
poolt. Kõigil neil kahtlusealuseil oli
võimalust nende töökoha tõttu tut­vuda
-prantsuse kosmoseraketi
„Ariane" saladustega, iseäranis
mootorite osas.
Asi tuli vastuluure kõrvu lihtsa
armukadeduse pärast kahe paarike­se
vahel. Asja tegi eriti huvitavaks ja
suurendas kahtlusi asjaolu, ^t kahe
kahtlustatud inseneri abikaasad olid
ida päritoluga. Rouen'is asuva Riik­liku
Statistika ja Ökonoomiliste
Uurimiste Instituudi (INSEE) juhata­ja
abikaasaks ön Ludmilla Varõ^in©,
31-aastane venelanna. Sama kõrge
ametniku assistendina tegutses inse­neri
väljaõppega Antonella Manole,
41 • aastane rumeenlanna, kah abi­elus
ühel kõrgel kohal teeniva prants­lasest
inseneriga! Kõigil kahtlusalu-seil
oli võimalus nende töö ja ameti
tõttu, peale rakettide tehnika, ka lä­heneda
riigikaitset ja üldist ökonoo­miat
käsitlevaile allikaile.
Tavalise töö kõrval olid Antonella
Manola ja IINISEE juhataja avalikes
sidemeis Rumeeniaga. Antonella oli
Rumeenia — Normandia sõprusselt-si
eestvedajaks „kultuursete" (jälle!)
sidemete loomisel prantsuse N ^ ^ •
mandia provintsi ja Rumeenia vahel,
seda muidugi Rumeenia saatkonna
vahtalitusel Pariisis. Mõlema idast
pärit naise prantslastest abikaasad
on väga tihti raudeesriide taga käi­nud
kas siis turistina või töö üles­annetel.
Ühe inseneri isa oli vanasti
ühe prantsuse linna kommunistist
linnapea. Praegu uurivad prantsuse
vastuluure ametnikud kelle heako
see spioonide selts tõeliselt töötas.
Kas Nõukogude Liidu, Rumeenia või
nende mõlemi kasuks?
V E N E DIPLOMAADID SEGATUD
1945. aastast saadik on Prantsus­maal
avalikult teada 76 salakuulami­se
juhtu milledesse on otseselt sega­tud
vene diplomaadid. Asjatundjad
peavad Prantsusmaad riigiks kus on
kõige rohkem igasuguseid spioone
tööl ja kus kõik tähtsamad ametasu-tused
on nõukogude agentide poolt
infiltreeritud. Prantsuse kommunist­lik
partei ja tema sateliit, kommunist­lik
ametiühing CGT^ei ole selles asja­olus
kindlasti mitte süütud.
Viimastest muudest spionaaži lu­gudest
võiks veel märkida:
— 1977. a.: Tööstur Fabiewi van­gistamist,
kes 1964. aastast peale an­dis
vene GRU-le andmeid prantsuse
lahingrakettide üle ~ sai 20 aastat
vangistust;
— 1979. a.: Ida-Saksamaalt pärit
Rolf Dobberlin'i paljastamine, kes
töödates Riiklikus Uurimise Keskuses,
(CNRS), andis DDR-ile andmeid
prantsuse aatomi- ja laaseritehnikast
— vabastati tingimustega 1983.a.;
— 1983. a.: Insener Robert Juge
vahistamine tööstusliku spionaaŽi
pärast N. Liidu kasuks — 5 aastat
vangistust tingimustega;
— 1986.a.: Endise sideallohvitseri
Bernard Sourisseau vangistamine,
kes N. Liidu jaoks jälgis sõjalaevade
liikumist prantsuse sõjasadamas
Brestis (sellest oli juba juttu M.E. nr.
12 - 20.3.88.) Selle vangistuse taga­järjel
saadeti maalt välja 4 vene dip­lomaati
ja Bresti linnavalitsus kaatis
Bresti ja Tallinna vahelise sõprus­lepingu.
Tallinnast olevat Bresti tul­nud
liiga palju huvitatuid turiste!
Iga UUS ..MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
sioone, kuid mis neid enam efektiiv­seks
teeb on nende kokkukuuluvus­tunne.
Gruusia ja Armeenia jõukuse
tagavad aga parema kliima tõttu rik­kalikumad
saagid ja seal valitsev äri­vaim.
Lisaks on positiivseks teguriks
ka moslemi usu mõjul perekondade
ja sugulaste vaheline solidaarsus.
Gorbatshov süüdistab N.L. majan­duslikus
mahajäämises eelkäijaid ja
on asunud majanduslikku olukorda
parandama. Probleemiks on, et vene­lased
ei ole veel tema plaanidest aru
saanud ega näidanud mingit entu­siasmi
rekonstruktsiooni programmi
vastu, mis nõuaks lisa pingutusi.
Võib lisada, et ääremaade rahvaste
püüdlikkus, töökus ja taibukus võib
kujuneda nendele needuseks, kui
neisse riikidesse hakatakse asutama
tööstusi ja töökateks tooma venelasi
lootuses, et nad pärisrahavalt omaks
võtaks uue töömoraali. ^
• ' • L.K-S
VAATLEJA PARIISIS
.Liidus kõik
salajane
Sovjetimaal, kus nüüd puhuvat
vabamad tuuled, oh tõusnud üles
(„Pravda" veergudel) üks seletus,
miks punane revolutsioon on hapuks
läinud.
Ollakse ninieU aru saamas, et üks
põhjustest on üleliigne saladuskate,
mis varjab tõde rahva eest — ja ka
võimumeeste endi eest.
Sovjetimaal on kõik statistika sa­lajane.
Pole isegi telefoniraamatuid
ega linna jtänavate kaarte. Rahva­loenduse
statistika on kui sõjasala-dus.
Tõde ühiskonna olukorrast on
maha surutud. Keegi ei tea, kui palju
suitsu tekitavad Leningradi tööstu­sed
ja kui hästi töötavad aatomijõu-jaamad.
Kõmu järgi on väikelaste
surevus Sovjetimaal kõrge ja suure­neb
järjest. Seni kui äga kõmu ei ole
statistiline fakt, on võimumeestel
lihtne asjast üle vaadata.
See ei käi aga mitte ainult valit­suse
kohta. Kui elu faktid on peide­tud,
tekib üldine ühiskondlik üks­kõiksus.
..Meie Elu" nr. is (19:
Toi
ka Ain Allas'ele, Tõni
Sulev Kaunismaa'le. E|
veel kaht isikut väljasi
Elmar Pint8on'i ja Jakoj
on alati valmis appi tult
Maja neid vajab.
Lõpuks juhatuse sekj
tavaks, et 1986.a. märtf
dunud aasta peakoosc
kiri, milles küsiti, kas a)
nõus oma aktsiad ani
Majale selleks, et siis
Eesti Majale mitle-kas|
ganisatsiooni staatust,
saabus 256 vastust, nel
vad, seega ainult napill
10% väljasaadetud kirj
A/S Eesti Maja mcj
dest nähtub, et Eesti Mi
sularaha 261.846 dollaij
tegevusaasta ülejääk 0
rit, alalised üürnikud 11
59.700 dollarit, ruumid
sisse umbes 70.300 d
tulud umbes 15.000 d(
intress üle 18.000 dolh
kogutulu oli $163.494,1
Kulude tulp näitab pJ
üle, 31.000 dollari, ad
niks umbes 104.000 dd
Nii tegevus- kui l|
aruannete kohta, sõna
need kinnitati koosole|
luhäälleta.
TEGEVUSKAVA JA E|
Tegevuskava kohti|
mees, et see kujuneb et
tatel väga Intensiivsek]
kogu eesti ühiskonna
kui meie rahvusliku le
ku kindlustamine on p|
eesti ühiskonna tähtsj
deks. Olgu meie juhti
Maja ajakohaseks jal
vaks! Eesti Maja juha
leks teie kui rahvusleal
kaasabi. Selle lõpplil
ülema meie ühiskonni
huldav, esinduslik ja
ülendav Eesti Maja, ij
kõik võime olla uhkeq
Edasi nimetas ta iJ
töid ja rehiontü, mis
läbi viia järgneval t
Osa neist olenevad aj
võimalikest ümberoh
dest. Läbirääkimised U
navalitsusega on pid|
plaanid ja kulude/lul
sioonid oa tehtud üht
se hoone ehitamiseks \|
ja suure saali asomolo
Esimees teatas veol, I
erilise komisjoni loom
kasutavate organisatfj
dajaist ja eriala inimc]
teeksid kindlaks eesti
lised vajadused.
Sehskondliku tegevj
raldataköe ,,Sügissini(
aasta vastuvõtu ball.
Eelarve kohta selgit
see on võrdlemisi sai
aasta omaga, millele
protsendiline tõus inlll
Trükitud eelarve lell
koosolekul. Sellest H\
väike protsendiline tõi]
ühtlane. Ruumide üürj
takse ligi 2%-list
muude tulude puhul iij
list kaotust, palkade tq
7%, administratsiooni
on arvestatud üle 42^
lõusl2,5%, misjätabSl
dujäägi järgmisel aast|
Majapidamiskulud(
tõusu põhjustavad pei
did ja ümberehitusec
kulub kohviku ajakoH
Eelarve kohta nim|
.sõna ei võetud ja ko(
tegevuskava ja eelarv|
VALIMISED
Esimees selgitas p|
nähtud valimiskorra.
esimees valitakse eral
tusliikme jaoks tuleb|
kandidaati. Kõik neo<
salajased, st hääletaja
tatud paberi peal. Sel|
üks daam küsimuse
siis hääletus olla sa)a|
nimi ilutseb paberitül
tas esimees, et see on]
kuid põhikiri nõuab
Nikolai Valge küsif
valitakse esimees ja ju|
vastas, et ühe aasta
Valge, jätkates oma
tas et põhikirja kohas(
ja valimised peavad
esimese kolme kuu jo|
praegune juhatus on
tegutsenud ja see kool
duspärane. Esimees v|
le:„Läheme päevaki
Esimehe kandidaa(
ainult Osvald Piil, ke|
2124 häält.
Abiesimehe kandi
ainsana üles Alfred
mistel sai 2231 häält.
Juhatuse. kandidaa|
misel Aili Silm luges
poolt soovitatud 10 nii
koosolek viimased 2 n|
on toodud juhatuse
ülesseatud järjekorras
tulemustega.
Vaige Niitenberg