Meie Elu = Our life, August 17, 1978

              NELJAPÄEVAL, . 17. AUGUSTIL ^xHU^SÖÄY, AUGUST 17 JMeie Elu" nr. 33 (1488) 1978
Jõekääru suvekodu jutubeli spordi­võistlustel
reedel — 28. juulil — võt­tis
osa peaaegu kogu suvekodu noo«
rus. Võisteldi ja prooviti võimeid
mitmesugustel võistlusaladel, nagu
kergejõustikus, ujumises jja' laskmi­ses.
Kuna võistlusepäeva ilm ei ol­nud
läpatavait palav, tuul puhus
põhjast ja andis kosutavat jahedust,
olid võistlused erakordselt pinevad
ja igaüks andis oma parima.
Võistluste
järgmisteks:
poistele
40 m — 5—6 a. poisfd — 1. Erik
Jaason 7,5, 2. Märt Matsoo 8,0, 3.
Ricky Hiir 9.0. »
40 m — 7—8 a. poisid — 1. Derek
Ewen 7,5, 2. Tarmol Sulev 7,52, 3.
Heikki Sillaste 7,8.
40 m — 9—10 äi 1. Rein Lomax 7,1,
2. Mikk Altosaär 7,3, 3. Taavo Roo-neem
7,5. '
60 m —* 5—6 a. — 1. Erik Jaason
12.0, 2. Märt Matsoo 12,2, 3. Ricky
Hiir 13,1.
60 m — 7—8 a. — 1. Derek Ewen
11.1, 2. Tarmo Sulev 112, 3. Heikki
Sillaste 11,3. ; ! •
60 m — 9—10 a. — 1. Rein Lömax
10J, 2. Täavo Rooneem 11/), 3. Mikk
Altosaär 11,1.
•"'.:ÖQ;ui.--:---Ii^r-i2--ä.''Niis Nor­heim
10,9, 2. Tenno Andra 12,4.
60 m. — 13—^14 a. — I. Paul Lada
9,2, 2. Villi Lomax 9,4, 3. Sven Rei-tav
10,2. , ;
100 m 9—10 a. — 1. Rein Lömax
173. 2. Kask, Margus 18,2, 3. Mark
Olup 18,8. ^
100 m - 11—12 a. - J 1. Niis Nor­heim
16,45, 2. Robert Lada 16,6, 3.
, Thomas Palo 16,65.: '
100 m —13—14 a. — 1. Paul Lada
14,6, 2, Villi Lomax 15,0, i Reitav,
. Sven 17,4. ,
200 m - 11—12 a. — 1. Robert La­da
37,1 :; r
200 m— 13-14 a. — 1. Paul Lada
31,3, 2. Villi Lomax, 3. Sven Reitav
35.0. -Y •:;-:Y-v-.'-;-;-:
400 m —11-12 a , ^ . l . Robert La­da
1:18,9, 2. thomas Palo 1:19,0.
• 400 m ~ 7—8 a. — 1. Derek Ewen
1:33,4. . 'y-'\:'y:. \ ' ^
400 m - 13-14 a. - 1. Paul Lada
, ; 1:12,6, 2. Villi Lomax 1:15,4, 3. Sven
Reitav 1:16,5.
: 800 m - 13-14 a. —{l Paul Lada
2:59,8, 2. Eric Luiker 3:29,8. ;
Kõrgus — poisid V J
5—6 a. —- 1. Erik Jaason 82 sm, 2.
Ricky. Hiir 79 sm,' 3, Märt Matsoo
' 73 s m . ; l
: 7—8 a. — 1. Eero Voitk, 90 sm, 2.
Derek Ewen 88 sm, 3. Älaric Nurm
84 sm. • v.''
9—10 a. — 1. Rein Lomax 1.00 m,
2. Andres Nurm 95 sm, 3. Mikk Alto­saär
90 sm. y
11—12 a. — 1. iThomas iPalo 1,05
m, 2. Tenno. Andra 95 sm. 1
13-^-14 a. — 1. Sven Reitav 1,25 jnj,
2. Toomas* Kolli 1,15 m, 3. Ken Qsso
1,05 m.
Kaugus — poisid
5—6' a. — 1. Erik Jaason 2,15 m,
2, Märt Matsoo 1,97, 3. Ricky Hiir
1,94 m.
7—8 a. — Heiki Altosaar 2.46 m,
2. Derek Evven 2,44 m, 3. Nurm Ala-
' rik 2,40. .
9—10 a. - 1, Tõnu Või tk 2,89 m,
2. Rein Lomax 2,77 m, 3. Margus
; Kask 2,65 m..
11—12 a. — 1, Niis Norheim- 3,30
m, 2. Thomas Palo 3,20 m, 3. Tenno
Andra 2,53. v
13—14 a. - LKen Osso 3,99 m, 2.
Villi Lomax 3,60 m, 3. ..Eric Luiker
3.26 m. • ,
Kolmikhüpe —-.•poisid-.' ' '• .'
13-14 a. — 1. Toomas Kolil 7,75
2. Ken Osso-7,66 m, 3. Villi Lomax
Pesapall — poisid
• ; 5—6 a. — 1. Erik Jaason-18,25 m,
• 2. Märt Matsoo 12,65 m, 3. Risto Lei­val
11,65 m.
7—8 a. — 1. Derek Ewen 19,80 m.
2. Alaric Nurm 19,65 m, 3. Märcus
Tamm 15,90.
9—10 a. — 1. Rein Lomax 28,85 m,
2. Tõnu Voitk 26,70 m, ,3. Margus
Kask 26,50. l: 1
11—12 a. —1. Robert Lada 39,40 m,
2. Erik Nippak 30,45 m, 3l Thomas
Palo 29,85 m. 1 r
Kuul —^ poisid •
13--14 a. — 1. Paul Lada 8,12 m, 2.
Sven Reitav 6,92 m, 3. Thomas Kolli
• 6.20 m.
11—12 a. — I.Robert Lada 7,32 m,
2. Niis Norheim 6,10 m.
Ketas'•—poisid '•' \ - " .
13—14 a. - l . ; V i l l i Lomax 22,12 m,
2. Sven Reitav 20,38 m, 3. Paul Lada
18,98 m. -I
..40 m—- 5—6 a. — 1. Lembi Veski-'
mets 8,8, 2. Laura Randmaa 8,85.
7—8 a. — 1. Karina Tamm 7,8, 2.
Tania Pisa 8,0, 3. Taali Rooneem 8,8.
9-10 a. — .1. Silvi Matsoo 7,3, 2.
Urve Voitk 7,6, 3. Valia Reinsalu 7,9.
60 m — 5—6 a. 1. Laura Randmaa
j 12.4, 2. Lembi Veskimets 12,5^
( 7—8 a. — 1. Karina Tamrr|.ll,l, 2.
| Tania Pisa: 11,7, 3. Taali Rooneem
9—10 a. — 1. Silvi Matsoo 10,9, 2.
Urve Voitk 11,4, 3. Moira Kurm 11,6.
11—12 a.— 1; Monika Kask .10,7,
2. Marika Tamm 10,8, 3. Eve Teder
11.0.
13—14 a. — 1. Tracey Girolami 9,5,
2. Juta Metsale 10,1, 3. Tiina Lomax
10.4. '. . ' • ' :
100 m — 11—12 a. — 1. Lydia Van
Der Veen 17,0, 2. Eve Teder 17,8 3.
Maimu Palumäe 18,5.
13—14 a. — 1. Tracey Girolami
14,9, 2. Juta Metsala 15,0, 3. Tiina Lo­max
16,5.
200 m — 9—10 a. — L Moira Kurm
40.1, 2lValia Reinsalu 40,8.
11—12 a. — 1. Lydia Van Der Veen
39^.
13—14 a..— 1. Tracey Girolami 36,6,
2. Juta Metsala 36,9, 3. Tiina Lomax
38.5.
400 m — vaba klass '
1. Juta Metsala 1:18,8 (Jõekääru re­kord),
2. Tiina Lomax 1:27,8, 3. Lydia
Van Der Veen 1:28,5.
PetiifBluthneir, fforster.;j.t .
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
' .ÜüdissliB©*
•••|MjW|MiMliijaj^»flHI'MgMMMMM
181
Siöuse of müsic Ltd.
| 533 Queen St W., Toronto 133, On*
TeL 36M966
mm
Rahvarohke
¥äl|asõidu-teenistus
Tõlke^
Peetri koguduse vabaõhu jumala­teenistus
toimus pühapäeval, 6. au­gustil
Simcoe ääres kaunil Oro ran­nal.
Ilus ilm oli mõjunud omalt
poolt, et kokku oli tulnud rahvast
5—6/a. — 1. Laura Randmaa 2.15 s u u r e i arvul: osavõtjate arv oli vähe-m,
l^Kyllike Sillaste 1,61, 3. Lembi | mait 250.
Õpetaja Oskar Puhm oli oma jut­luse
aluseks valinud Joh. 14 peatüki.
Selle peatüki mõtetega viis ta kau­nis
looduse süles viibiva koguduse
elujulgusega seotud mõtete juurde
Ta tuletas kuulaj askonnale meelde
pühakirja sõnu, mis ütlevad, et ini
mese süda ärgu ehmugu, värd elagu
ja jatkaku oma elu viimseni usus ja
julguses.
Tihti aga jätavad inimesed oma
väga ; vaj alikud asj ad: korraldamata
ka varanduslikes ja pärandamise as
jades ning tekitavad sel viisil oma
surma puhul järelejääjaile teinelcord
suuri raskusi. On juhtumeid, kus jä
reie jäänud vara läheb sinna, kuhuka
dunu oma mõttes ja arusaamises se
da ei kunagi poleks soovinud, mõni­kord
lausa väenulistesse kätesse.
Sellega puudutas õp. O. .Puhm üs­na
olulist küsimust, mis hõlmab tes­tamendi
ja muude korralduste tege­mist
surma puhuks.
Kohalikud Oro daamid olid kat­nud
kohalviibijaile rikkaliku laua ja
abielupaar Bernhard ja Ada Jõe olid
teinud omalt poolt kõik, mis võima­lik,
väljasõidu jumalateenistuse
heaks kordaminekuks. Pastoril oli
isegi võimalik jutlustada päeva pu­huks
Leander Üksiku poolt ehitatud
kantslist.
Veskimets 1,57 m.
7—8 a. — I. Karina Tamm 2,30 m,
2. Lisa Norheim 2.08 m, 3. Taali Rbo-;
neem 1,90 m.
10 a. — 1. Silvi Matsoo 2,99, 2.
Valia Reinsalu 2,49, 3. Tiina Rand­maa
2,41.
11—12 a. — 1. Lydia Van Der Veen
2,82, 2. Maimu-Palumäe 2,72.8 m, 3.
Monika Kask 2,72.6 m.
13—14 a. — Tracey Girolami 3,31
m, 2. Juta; Metsala 3.26, L. Tiina Lo­max
3,08 m.
Kõrgushüpe' -
" 5—6 a. 1. Laura Randmaa 70 sm,
2. Kyllike Sillaste 67 sm, 3. Lembi
Veskimets 67 sm.
7—8 a..— 1, Lisa Novek 77 sm, 2.
Taali Rooneem" 75 sm, 3.' Lisa Nor­heim
72 sm.;
11—12 ä. — 1. Monika Kask 80 sm
13—14 a. — 1. Juta Metsala 1,15, 2.
Tracey Girolami 1,10, 3. Tiina Lomax
1,05 m. .
ea Estam
KIRI LÖS ANGtLISiS"
Aasta' esimene pool Los Angeleses hedy'le). Konsulaarkorpuse vastuvõ
„Meie Elu" nr.
Kiri Saks
Eesti Tõlkefond võtab vastu piira
matul arvul hoolduseta jäänud, või
ülearuseid eestikeelseid raamatuid jä
ajakirju. '
Raamatute vastuvõtt Eesti Kesk­arhiivi
ruumes, Eesti Maja, 958
Broadview Avenue, Toronto, Ontario
M4K 2R6 igal neljapäeval kell 3—9
p.l.
Transpordi vajadusel palume he­listada:
Jüri Ramjalg, 231-2181.
Eesti Tõlkefondi juhatus
Perekonna
i vise .
5—6 a. — 1. Laura Randmaa, 7,85,
m, 2. Lembi Veskimets 6,50 m. :'.
. 7—8 a. — 1. Lisa Norheim 14,80 m,
.2. Karina Tamm 10.30, 3. Kai Rannik
10.10 m.
>• 9—10 a. — LRutt Küng 20.50 m, 2.
Valia Reinsalu 19.40 m, 3.. Silvi .Mat­soo
14.00 m.
11—12 a. — 1. Lydia Van Der Veen
24. m, 2. Eve Teder 22.50 m, 3. Mari­ka
Tamm 19.20. /
13—14 ä. — 1. Tracey Girolami
34.50, 2. Tiina Pärnsalu 26.85,;3., Tii­na
Lomax 25,05 m. •
Kuul:
13—14 a. — 1. Tracey Girolami 7.42
m, 2. Tiina Pärnsalu 5,56 m, .3. Juta
Metsala 5,25 mi.
Laskerajal saavutas E. Rüberg
oma ..kadettidega" märkimisväär
seid * tulemusi. Karin Rüütelmann
..kihutas" märklauda ,kümme: lasku
käelt, saavutades 100-st lasust 100
punkti, nendest 6 südames. Erik
Nippak ei jäänud palju taha, saavu
tas ka sajast sada, kuid tsentrumit
oli vähem „vigastatud". Kolman­daks
osutus jälle „õrnema poole"
esindaja keskmistest; tüdrukutest,
Maimo Palomäe, kes saavutas 100-st
võimalikust 99 punkti. C.I.L, normi
toelt laskmises täitsid Eric Luker ja
T. Mandra.
Kalevipoja tundmises ja eestikee-ie.
alal on saavutatud märgatavaid,
isegi häid' tulemusi. Selleks-on tõhu­salt
; kaasa aidanud Toronto Eesti
Abistamiskomitee kes on edukatele
õpilastele auhindu välja pannud.
s
Professor Olaf Millert Minneso­tast
esineb Tartu Instituudis: loengu­ga
kolmapäeval, 30. augustil kell 7.30
õhtul teemal „Karid eksiilperekond-likus"
elus". Arutusele tulevad küsi­mused
nagu väärtuste kriis, põlv­kondade
vahelised konfliktid, koha-nemiseraskused
mitmerahvuslikus
ühiskonnas, uimastusained j.t näh­ted
käesolevas: ajajärgus.
• Dr. Millert on üks meie keskmise
põlve psühholooge kes vanema koo­lipoisina
lahkus Eestist. Ta õppis
kolm aastat Erlangenis, Saksamaal
psühholoogiat, filosoofiat ja ajalugu,
lõpetas ülikooli Ühendriikides. 1950
a., magistreerus järgmisel aastal
Edasi töötas Minnesota ülikoolis, sai
stipendiumi ja õppeülesande Har-vardi
Ülikooli kus d.oktoreerus sot
siaälpsühholoogias, isiksuse leooria
erialal.- Selle järele siirdus tagasi
Minneapolis'se kus on praeguseni St
Ojafs College'is professoriks. Vahe
peal, 1965/66 oli dr. Millert Tampe
res, Soomes, Fulbright'i külalispro-
•jumäläfeenisliui
Pühapäeval, 13. augustil kl. 3 pU.
toimus Jõekääru lastekodu peahoo­ne
ees kasvavate põlispuude all va­baõhu
jumalateenistus. Jutlustas
õpetaja mag. A. Taul. Pensionäride
klubi laulukoor laulis Ö. Haameri ju­hatusel
algusel „Ojakene" ja põhja­maa
väljadel" ning teenistuse lõpul
„Kuldne Õhtupäike" jä „Paive"; Ilu­sa
ilma tõttu oli jumalateenistusele
kogunenud sadakond lastevanemat
ja jõekäärulast.
on läinud lennates, tegevus- ja töö­rohkelt.
Ikka leidub veel eestimeel­seid
tegutsejaid, et korrastada Eesti
Maja, veeretada eesti viise või tant­sida
eesti tantse. Isegi oma lastega
eesti keelt kõnelevad noored vane­mad
pole veel päriselt ,jkäibelt kadu­nud",
näib, et just väikelastega
perekondades valitseb tihti tõeline
eestluse vaim. J?: see on suursaavu­tus,
sest pole kerge vältida võõrkee­le
sissemurdu, kuitahes südamelähe­dane
emakeel ka poleks, kui kaasaja
üha enam spetsialiseeruval ajastul ei
teki lihtsalt enam küllalt kiiresti ees
tikeelseid vasteid ümbritsevatele
võõrkeelsetele elukutselistele ja aka­deemilistele
mõistetele ega ka iga­päevastele
kõnekäändudele ning po­pulaarsetele
väljendustele.
Ka muidu ringi vaadeldes ning üldi­seid
globaalseid arengusuundi jälgf-des
tekib ka inglitelinna eestlaspere
keskel vahetevahel seina äärde suru­tud
abitu malendi tunne. Siis aga
tõuseb jällegi teadvusse just eestlas­te
ürgse vitaalsuse tajumine ja tead­mine,
et eesti rahvas on korduvalt
• ausa lootusetuist olukordadest väl­ja
tulnud ja küllap/teeb seda jälle­gi,
sest eestlased on juba kord, isesu­gust,
elutahtelist tõugu ja erilise si-sejõuga,
mida eriti suure huviga on
oma uurimustes toonitanud kadunud
dr. Oskar Loorits.
Mille muuga kui sellise eestlasliku
ürg-elujõu äratundmisega "on seleta
tav ka aktiivsete kaasmaalaste tege
vus võõrsil, kes ei lange nii; lihtsalt
lõksu slooganitele, nagu ei saaks pa-guluseestlased
eestluse jaoks küllalt
ära teha. Kuigi eesti rahva saatuse
ja tuleviku kujunemine seisab ees­kätt
kodumaal asuvate kannatavate
kaasmaalaste kätes, — kui Nõukogu­de
Liidu genotsiidipoliitika neid lii
ga ruttu maakaardilt hoopiski ole
ma tuks ei pühi, - - o n siiski ka võõr­sil
asuvatel eestastel tohutult; tähtis
roll.täita, sellele kodumaal toimuva
le ülimalt tungivale tragöödiale täie
pühendusega välismaailma tähelepa
nu juhtides ja selliselt hädaohusta
tud rahvastele väsimatult vabadus
ning enesemääramise õigust nõudes
Seda on ka Los Angeleses jõudumöö
da taptletud, teades, et väliseestla
sed on ju tehtud „samast puust" kui
nende kannatavad kaasmaalased ko
dumaal, nad on siin niiöelda eestluse
fessorina, Strassburgis^ uurimistööl pikendused.: Meie oleme ju tõesti
jne. Ta. on avaldanud ligi tosin tea
duslikki tööd.
E. A.
ioemepoisid pidasi
eesti rahva pärisosa jätkuks, eestlu­se
võsudeks sama puu küljest, selle
elumahlu ka omapoolse elujõuga
veel käärimas hoides.
Mis puutub linnulennulisse / vaat­luses
Los Angelese eestlaste tegevu­sele
sel aastal, siis nimetagem muu
hulgas jaanuaris toimunud Los An­gelese
Eesti Naisklubi üldkoosole­kut,
kus esinaiseks valiti juba 3-ndat
I korda noor, tragi Aita Soövere; Kom
Möödunud laupäeval toimus De-vil's
Elbow suusakuurordi maa-alal
Soomepoiste Klubi tavakohane suvi-
^ ^ ^ ^ ^ U * ^ ^ " ^ - W ^ ^ t vajab:M koosolekule
endist relvavendä olid koos, tõstes järgnenud ning palju huvi tekitanud
koos abikaasadega osavõtjate arvu
40-e lähedale. Kaunis suvepäev või­maldas
kõigi kavas olnud ürituste
läbiviimise.
kunstinäitus auhindadega. Kujutava
kunsti alal anti esimene auhind Tiiu
Pessale, teine Pauline Leps-Es tärnile
ja tünnustusauhind Raul Paabole.
Aastaid on suvepäeva kavas o l n u d | R a k e n d u s k u n s ü s sai raamatukujun
Molsoni folkloori võistlustel tuli
esimeseks ukrainlaste tantsugrüpp
Etobicokelst, saades auhinnaks
$1000;— ja karika. Teiseks tüli poo­la
tantsu-ja laulugrupp Torontost ja
kolmandaks juutide „Ami Hai Is-raeli"
tantsugrüpp Ottawast. Võist­les
17 gruppi — nende hulgas ka Ees­ti
Rahvatantsijate Rühm „Kungla".
Toronto Eesti Seifsi
ygis
Toronto Eesti Selts korraldab sü-gispeö
30. septembril Toronto Eesti
Majas. See on Toronto Eesti Seltsi
uue tegevusaasta avapidu ning T.E.-
S. loodab kaasmaalaste hulgalisele
osavõtule. Eeskavaliseš • osas esine­vad
Noorte Aasta puhul ainult meie
noorem põlvkond. Tantsuks mängib
Ä. Ältosare orkester. ' .
Piletid on eelmüügil alates sep
tembri algusest Toronto Eesti Majas
esmasp., teisip,; ja neljapäeva õhtuti
ning laupäeva hommikupoolikul ku
ni kella 1-ni peale lõunat. Pileteid
saab tellida ka telefonil 757-7763.
¥ancouyeris
Vancouver elas pidustuste tähe
all, mille lõviosa täitsid kohalikud
seeniorid.
;* Näitused 26. ja 27. juulil hõlmasid
kunsti ja .käsitöid ja eriruumis; lei­dis,
veel aset lillede. näUus. Kõik toi­musid
ülelinnalise Sea Pestiyali osa­na.
Samuti kuulusid seenioride kor
raldusse gruppide esinemised; uju­mise
demostratšioonid, kõndimine,
tantsuõhtu jne. Näitused olid" vaid
osa sellest ülelinnalisest ja nädala­pikkusest
„Sea Festival — Capten
Cook'i" pidustustest.
Näituste korraldamiseks rajati ju­ba
peale jõule New Horizon'i algatu­sel
ülelinnaline 15-liikmeline organi­seeriv
komitee. Sellest võtsid komi­tee
liikmeina osa lillenäituse •korral­dajatena
M. Neumann ja M. Puu­sepp,
kes kõik korraldustöö tegid ja
16 lilleäri'leidsid, kes oma lilled näi­tusele
kohale tõid.
Käsitööde näitusest võtsid osa üle­linnaliselt
30 gruppi. Selle korralda­jaks
olid Älex Kalbüs jä Augüst-
Raudsik" Näitus toimus West End'i
uues Gommunity Gentre's ja leidis
palju külastajaid:. Sellel näitusel esi­nes,
eestlaste grupp pr. Tutti ja pr.
KrugT korraldusel. Eestlaste välja­panek
käsitööde osas oli üks näituse
paremaid. Oma Mküllakaevandüse'
väljapaneku ja proovidega esines hr
Ärula.
Näitus demonstreeris jälle, et meie
vanemate kaasmaalaste organisatsi­oonid
on energilised ja elujõulised
Tänu juhtivatele kaasmaalas tele.
Nende tegevus ja kaasabi ön ulatu­nud
väljaspoole oma rahva ettevõt
misi ja nende energiline kaasabi cn
meie rahvusgrupile Vancouveris üle
linnaliselt häid sõpru muretsenud.
püstolilaskmine, teiseks. kombineeri­tud
võistlus granaädiheite, jooksmi­se
ja laskmisega. Püstolilaskmise .or­ganiseerijaks
oli lahkelt kohale tul­nud
laskurmeister Arvi Tinits, kes
ka oinalt poolt pani parimai-le lasku-reile
välja 3 auhinda. Abi ja auhinda­de-
eest avaldas klubi esimees. B.
Bockfeldt talle klubi ja osavõtjate
nimel rohket tänu. '
•püstolilaskmises oli parimaks B.
Lõbu 44 .silmaga (1 südamik), kes sai
klubi, rändauhinna. Teiseks tuli E.
Rämmeld 44 silmaga, kolmandaks V.
Siimon 41 silmaga. Kaks viimast said
A. Tinitsa poolt väljapandud auhin­nad.
Püstolilaskmisest võttis osa ka
nõned naised, kellest Vaike Kivi
saavutas 30 silma ja auhinna, -v...
Kombineeritud võistlusel tuli esi­kohale
M. Reigam 134 punktiga, saa­des
Oma Pressi poolt välja pandud
ändkarika. Teiseks jäi H. Oja 131 p.,
kolmandaks'' H. Kivi 129, neljandaks
Vihma 126,3,. viiendaks^T. Vetlend
124. ja' kuuendaks P. Rabisson 121,6
punkti.:: ;
pärast võistlusi ootas mehi kuum
saun, naispere oli katnud laua ja ühi­selt
söödi hapukapsasuppi. Söögi jä­rel
anti võitjaile kätte auhinnad ja
klubi esimees B. Bockfeldt; avaldas
tänu Martin ja Virve Reigamitele
lahke vastuvõtu eest. Kuna M. Rei-gamil
oli laupäeva naabruses ka sün­nipäev,
siis tähistati seda õnnitlus-lauluga.
Selle; järel kestis ühine mee­leoluline
koosviibimine ühislaulude-
CTä, kuhu vahele Meeri "Lahesalu dek­lameeris
luulet, kuni hilise õhtuni.
duse eest auhinna Kadi Karist Tint,
ajakirjade „Architectural Dig^st" ja
„Bon Appetit" Promotion Graphics
osakonna direktor, Robert Snyderü
teose „ This is Henry; Heiiry Miller
from Brooklyn" kujundamise eest.
Auhindu said veel Härda Kuiski tä­helepanuäratav
makramee- ja niplis-pitsi
omalooming, Aino Kabe jõulK
tust. võtsid osa kakskümmend 19 •
maa konsulaatide esindajat, nende
hulgas ka Los Angelese konsulaar­korpuse
vanem, Kanada peakonsul
Donald H. Gilchrist, samuti noor Ka­nada
abikonsul Philippe Cinq-Mars
oma eestlannast abikaasa Margitiga.
Elevandiluu Rannikut esindas multi­miljonär,
parun Herbert H. Hische-moeller
van Kamphuyzen, kes oli
omal ajal Tallinna sökolaadivabriku
KAWE üheks kaasomanikuks'. Kohal
viibisid ka Los Angelese linna- ja
maakohnavalitsuse, Kalifornia sea­dusandliku
kogu ja USA valitsusasu­tuste
esindajad. Üheks eriliseks kü­laliseks
oli kolonel Jim Holland, kes
oli II Maailmasõja päevil IJSA sõja­väkke
kuulunud balti eriüksuse ko­mandöriks
ja kellele teine balti ük­suse
juht, üks eestlasest kolonel,
omal ajal üle andis balti riikide rah­vusvärvidega
medali, millist kolonel
Holland ka kõneall oleva 24. veebr,
vastuvõtul uhkusega kandis, Sünd­musest
võttis osa üle .150 isiku, neist
väliskülalisi umbes pool. — Järgmi­sel
päeval, 25. veebr, toimus Eesti
Majas erakordselt mõjuv aktus tul­vil
täis saalile. Aktusekõne pidas
Lääneranniku tuntud noorema põlve
poliitikategelane Arne Kalm. Suure
csapanuse aastapäeva tähistamisele
andsid noored, pimedas saalis üksi-.
kuid küünlaid süüdates]•(... ,,kui tu- '
me veel kauaks. ka sinu maa") või
Kadi Karist Tinti koostatud luulepõi- '
mikus „Tõsta lipp" täies suuruses
poolt tosinat eesti lippu rahva kes­kelt
saalis üles tõstes, mõni lipuhoid-ja
ise veel põlvepikkune ja toolil
seismas, et üldse välja paista. Lipud
õmbles, muide'.kiiruga ei keegi muu,
kui L A Eesti Seltsi esinaine Ulme
Muld. Muidugi austati ka Vabadus­sõja
vabatahtlikke, Aleksander Jür­genit,;
Otto Jürgensit, Karl Kuili,
Eduard Taela/ ning i Karl Tanncrit.
Pärast aktust toimunud koosviibimi­sel
koondus tähelepanu alles õieti '
noortele, kui vastasutatud noorte
rahvatantsutrupp ! ..,,Maaväristaiad"
Tiina Repnau juhtimisel asus „Rak-si
Jaaguga", /.Sepaga" jne. tõenda­ma
oma maailma muuta võivaid jõu- _
potentsiaale... Järgnesid ka noorte
ning vanade ühislaulud ja -tantsud,
kõiki ühiseks pereks liitval Eesti Va-bariiai
aastapäeva pühitsemisel.
, : '•::*.''.!."v.v:y;...: • .
Märtsikuu oli külaliste kuu: Kana­dast
toodi ooperi- ja operetiaariaid
noorte kontsert- ja ooperilauljate
Anne Niitme Relyea ja ta abikaasa
Gary poolt, isegi abielupaari 9-a. tü­tar
aitas klaverisaatega ühele oma
isa laulule kaasa. Kontsert toimus
Eetla Ein Soracco ja ta pianistist-matemaätikust
abikaasa Lioneli ko­dus.
Märtsikuul tõi samuti külakosti"
Eesti Rahvusteater Kanadas, esita­des
Riina Reiniku lavastusel Arvo
Mägi „Kihluse" ja saades sooja vas­tuvõtu
osaliseks, vaatamata just siis
ajakirjanduses kajastunud ekslikele
ja segadust tekitanud teadetele siin­sete
kohalike teatriolude kohta, mis
just valel ajal arusaamatusi tekita­sid.
Kanada Eesti Rahvusteatri kü­laskäik
Los Ängelesse toimus pere­kond
Piirisilla tõhusal, vahendusel ja
kaasabil.' Märtsikuus saabus Los Än­gelesse
ka. eesti naisliikumise teene­kas
juht, õigusteadlane,.autor, jä aja­kirja
„T.riinu" , peatoimetaja Vera .
Pbskä-Grünthal Rootsist, peatudes
siilnse naisliikumise juhi Irene Sood­la
juures. Los Angelese' Eesti Nais­klubi
poolt aprilli algul tema auks •
ne-julge keraamika, samuti .fotod korraldatud kohvilauas kõnekles,
Ants Lepsilt, ja Edgar Igarikult.
Veebruarikuu suursündmuseks; oli
muidugi Eesti Vabariigi 60-nda aas­tapäeva
tähistamine, 'mis algas 24.
veebr, hommikür traditsioonilise ees­ti
lipu heiskamise tseremooniaga
raekojaesisel väljakul ja linnavalit­suse
vastava 'proklamatsiooni esita­misega.
Samal õhtul toimus ajalooli­se
Ambassador hotelli ruumides
Eesti .Vabariigi konsulaadi ja Los
Angelese Eesti Seltsi ühisel korral­dusel
vastuvõtt Lps Angelese konsu-laarkörpusele
(„Ambassadoris" oo­tas
1962. a. presidendi-kandidaat
Richard Nixon valimistulemusi ja
samas hotellis toimus ka mõni aasta
hiljem surmav atentaat Robert Ken-kirjeldas
V...Poska-Grünthal olukordi,
ja elu Rootsis ning kutsus siinset
naisperet üles, 1980. a. ÜEP raames
toimuvast .naiskonfiressist osa võt­ma.
. Juba aprillikuu alguses olid i pJ logi
üllatustega platsis noored, sedapuh­ku
noorte laulugrupi ,,Laanetu LI led"
elluastumisega. „Läänetuuled" on
Los Angelese Eesti Segakoori allor-.
ganisätsiooniks ja sai oma tulerist­sed
juba maikuus,1 esinedes segakoo­ri
kevadkontserdile järgnenud selts­kondlikul
koosviibimisel. Koori ke­vadise
kontsertpeö kohta järgneb'
lühike ülevaade käesoleva kirjutise
teises- osas/ v ;; • .
(Järgneb) 1
Kanada ja USA eestlaste reisiürituste koordineerimiseks vajame
kanada eesti keskustesse . •/•••;':
^ • ' ^ • . V - ' : ' ^ ^ ' ^ - ^ KAASTÖÖLISI •
Vanus ei õle tähtis, kuid oluline on huvi reisimise vastu,, tihe kon­takt
eesti organisatsioonidega ning tahe ja võimalus pühendada
kaastööks mõned.tunnid nädalas. Tasuks komisjon ja soodustatud
reisitingimused. ' ;
Kirjutada aadressil: Valfried Siirak, ESTÖTOUR ASSOCIATES,
430 East 58th Street, New York, N.Y. 10022
I
Saarlaste Ühingu suvine välja­sõit
toimub-26. augustil Udora su­vekodusse.
Kõik teretulemast!
Juhatus
JOHN ii SOOSAAR, CA
Äccountant v
Süite 600, 55 University-Äve,, Toronto, Ontario, M5J 2H7
SUI
GEISLINpj
likkusele teeb
tast kahaneb sd
; Olenevalt . sij
berasLijad idab(
töölised Lõunal
saksa rahvastil
ga pärastsõjä-t
kolm aastat hi
Fischeri' „Welt|
61.480.000, nendl
välismaalast,
nevus Samas tel
vad statistikudJ
duvabariigis ve|
ku, nendest 4
Välismaalastesl
kõrge, eriti tüi
Perekonnaseisul
alati suhtelisel!
nimesid sündic
tel tuleb vastaA
metele 2,2 last
Surmajuhtumil
nde- võrra kõd
Väga kõrge pn|
te surevuse ai
tuurriikidega.
. samaal igast
174 imikueas.
Soomes 92 ja
Saksamaal on;|
dalam.
.Poliitikud ,t(
uurijad juurdll
nemise põhjusi
metataksc lapi
ventiivvahendel
õigest elukvaül
dab hirm tule^
liitilisest cbakl
tusest ja kas]
Edasi mängib tl
vav teadlikku.i
Paljud naised
misega katkest!
kutses. Noortei
valatud anliaui
. ba maast-macUl
huvi piirata on
ohvreid perek<
mängib suurt il
tega perekondi
kortereid/ Sui
. järjesti uusi.
kuid harva mäl
gi poolt•' makslq
davõrd madal,
vaarvu kasvu,
dustab rahvale
mis võib teha
ku sotsiaalhooli
enam kaugel a|
kohta tuleb kai
Hitleri ajal ehi
ne lääncvall võell
tat pärast ehitan
nud mahalõhkun
se alla. Landesl
land Bonnis võ|
läänevalli lõigu
'•• mälestusmärkide
tunnustas säilita]
aegselt lehti lel
veel säilunud sel
nevall oma 22.00|
km pikkuse tanl
omal ajal 8 mil
ja 1,2 miljonit il
töödel olid \cgc\
Võrreldes ehitul
olid kulud .tookd
. lääncvall'läk.s mai
jonit riigimarkal
üheperekõnna cl|
i selt 200.000 mark;
Nagu mujal m
Saksamaal kri mi il
ja viimastel aaski]
Vangimajja
oodata järjekorJl
senti karistuste
vad uusi kuri logid
hi aluse küsille-mis
kindlaks, et küsitl|
mas iile 2 miljoni
olid kahjutasunot
lud, perekonna ül
• li ka abielu lahu tlil
Vangimajast vall
vahialune» riigilt
rahaks". Paljud et|
võtmast tööle koi
tuid. Kui endine vi
koha, panevad või
kinni. Jäägist piis
miks. Ehkki vahi a|
gimajades töötamj
ainult tubakaraha
võetud kaalumisel!
mes kasutatavad e
haselt vangimajade
eest tasu• ühel alu|
tega. See aitavat kc
resotsialiseerimiseli
va küsimusega tel
abinõu tõkestab k
su, on lopmulikulj
ole juhtunud lügei
langusest Rootsis j|
Nagu teatab • hl
teadete-magasin
. Saksa valitsus lõch
ekspordi ! tingimuj
tööstustes valmista
[' Leopard-tankid, ai