Meie Elu = Our life, July 23, 1987

              NELJAPÄEVAL, 2§;jü0LIL- TOUISDAY, JULY23 „M(sie m*. nr. m [tm] 1«87
99 99
Published by Sstonisin
Hou8@, 958 Broadview Ave
Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
., Toronto, Oht. Gannda, M4K:2R6.
.486-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Yorgis B.Parming, 473 LuhmannDr., NewMilford, N.J. USA
' Tel (201) 2Ö2-0773. >
„Meie Elu" väljaandjaks oii Eesti Kirjastus Kanadasr.
Asul A. Weileri ai
„ Meie Elu" toimetus ja tditus Eesti Majas. 958
Ave^i^^oronto, Ont. M4K 2R8 Canada. - tel. 486-0951.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., telsip.
ja neljap. kl. 9 hm.-8 õhtul. Juunis, Juulis ja augustis laupäeviti
suletud.
..MEIEEiu" tellimishinnad: Kanadas 1 a. 843.00,6 k: |24.00;
3 k. 115.00. © USA-sse l a . 147,00. i3k. $25.00. 3 k. 816.00.
® Ülemeremaadesse 1 a. 152.00. 6 k. 828.00. 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. 039.00,6 k. 819.50,3 k. 09.75. USA-sse
1 a, $48.00. 8 k. $24.00. 3 k. $12.00. Öhupostilisa ül©>
meremaadesse: 1 a. $93.00. õ k. $48.50, 3 k. ^23.25.
ÜKSIKNUMBER - 75$
KUULUTÜSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $8.50.
tekstis $5.50.
:Mimetam@ n@id tööturu
teks. Neid tööturu noori, kes tulnud
koolist või ülikoolist ja igal kevadel
paisutavad töötute masse, raiska­vad
riiklikke toetusi ja kujundavad
pildi, et Kanadas on nii ja nii palju
töötuid. Samal ajal tööstused ja
ettevõtted otsivad endile töölisi ja
ei suuda neid leida ja seega ka ra­kendada.
Ütleme otsekohe, et töö­kohti
on rohkem kui töövõtjaid ja
majandus kannatab mõlemast ot­sast:
1) ei ole tahtelisi töötajaid ja 2)
toodangulised tõusud jäävad teo&-
tamata,
Midagi on muutunud pentali-teedis.
Veel kakskümmend aastat
tagasi kui ostsid bensiini, nimetas
pumbamees sind „sirbiks". Nüüd
tahab pumbamees, tavaliselt mingi
koolfnoor, olla isej^sir''. Kuid nsir"
unustab sulle bensiinitangi sulge­mata
ja bensiin voolab maanteele
maha. See ei ole juhus, vaid sage­dane
nähe. Oled näiteks Banfis ja
sööd õhtut esinduslikus restoranis,
ja kuuled kui punases ooberivor-mis
tundengitkutsutekse „söriks".
Siis märkad, et „sör" unustab too­mata
su salati või kastekannu ja
pead selle järgi ootama kuni muu
toit on külm ja maitsetu.
Oleme ise üle jsakkunud oma
noorte hariduses, titüleerime
neid sorideks ja kannatame ise, kes
meie oleme need õiged sorid. Sel­les
peitubki| meie ühiskondlik de­mokraatia
viga, et hindame üle a^
vatavaid diplome ilma teenistusli­ku
oskuseta ja alahindame end kui
ostjat ja tööandjat kes on tegelikult
pelgamaksja^ Tulemuseks on, et
suvilised-tööotsijad longivad ringi
tööta ja töökohad ootavad tegijaid.
Miks kõnnivad noored ühe ukse
tagant teise taha? Põhjusi on pal­ju.
Palk ei ole diplomile vastav.
Töökoht asub sobimatus kauguses.
Tööpakkuja nägu ei meeldi. Perso­nali
hulgas puuduvad naistele näi­teks
abieluealised mehed. Puudub
õhujahutus või on see liiga tugev.
Või ei meeldi intervjueerija küsi­mused.
Või puudub lihtsalt tööko-lia
vastuvõtmiseks julgus.
Konkreetsed näited on olemas, et
töövõtja noor keerab selja ja läheb
otsima kõrgemat palka ja vahepeal
Istub restoranis, kus ta tasub arve
oma krediitkaardiga, mis on nii
esinduslik ja kerge. Kuid võlaarve
üha kasvab ja Itöökoht on saamata.
Oleme teinud oma noortest sorid ja
iseendast popsid, kes kerjame
i?&oorteIt tööd, et neile palka maks­ta.
See maksab riigile ja ühiskohna-u^
helise! turul
Kuid tänapäeva noored tohiksid
kasvada tuleviku majanduslikeks
juhtideks, kui neile seda ainult
koolis õpetataks. Autor räägib
nüüd iseendast Aasta 1950. Töö­koht
35 dollarit nädalas. Kuus kuud
hiljem palk 70 dollarit nädalas.
Järgmine firma tuli ise ja pakkus
kontorijuhataja ja pearaamatupi­daja
koha. Peagi ülendati „treasur-er'i^
s - finantsala juhatajaks. Palk
kerkis vastavalt Järgmine firma
kutsus abipresidendiks. Järjekor­ras
oli presidendikoht, mis ka saa­bus.
Oli aeg täis, läksid presidendi
aktsiad müügile ja majanduslik
heaolu oli saavutatud.
See algas SS-doIlarilise nädala­palgaga,
mis oli väga madal Kuid
see andis tulemusena majandusli­ku
aluse, millega saavutati välis­reisid,
tasuti majad ja suvilad. See
ei ole miljonäri karjäär, kuid täiesti
rahuldav pretensioonideta inime­sele.
See näide on tänapäeva dip­lomeeritud
noortele, kes asjatult
kulutavad tööandja uksi ja täida­vad
oma võlakaartl
Kuid töökohad ootavad üle
Ameerika mandri „Di8nilBndis*^
on suveks tarvis 2000 töötajat huvi­tavate
turistide teenimiseks, oma­ette
huvitav maailm, kõik lõbus­tused
ja ilu. Kuid 200 kohta on ikka
täitmata... Miks?
Hyannispordis, USA-s, olen kü­lastanud
aastaid tagasi hiigelresto-rani,
kus teenisid konservatooriu­mide
õpilased. Nad laulsid oope­ritest,
mängisid kalverit, kandsid
ette toitu muusika saate! ja moo­dustasid
meeldiva õhtu turistidele.
Sel suvel restoran vajas 70 teenis­tujat
ja suutis saada ainult 13. Ta
sulges uksed teenijate puudusel
Toitainete suuräri samas piirkon­nas
leidis endale ainult 6 kassapi­dajat
40 miili kauguselt, kellele anti
tasutud ajaga bussisõit40 miili kau­guselt
Meie Toronto supermarke-tid
pakuvad suvikuudel alastan-dardiga
kassapidajaid, kes ei tunne
oma tööd ja lasevad ostjaid oodata
ülemääraselt Sarnased teenistu­jad
on ostjatele nuhtluseks ja neid
tuleb kas õpetada või vallandada.
Soovituseks noortele peab para-mapalgalist
töökohta. Teile seda ta­valiselt
ei anta. Kui teie selle siiski
saate, siis on tõenäolik, et teie ei
suuda ootusi täita ja oskamatuse
iiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiissiiiiiiiiiitiiiiiiiisn^ iiiiiniimiiiiiisiiBiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiii
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
00AN m Müük ja reiitimine
Äris 291^5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E, Scarborough, Ont. MIS 4L9
Advokaat Rämsey Clark:
ionmõistatu
NEW YORK (ME) - i - Kui gfljä
Long Islandi! korraldati K. Lionase
mälestamiseks vaimulik teenigtos
koos sellele Järgnenud aktagliicu
koosviibimisega, muutus viimeoe
oma külmlaua ja kohviga nsgu
kombekohaseks peieteks kaduDU
mälestamisel Sea! üteldi siig ka
Erilise huviga ümbritseti K. Linfla-
88 kaitseadvokaati R. Clarki, kellele
esitati ühenduses K. Linnasega küsi­musi
Muuhulgas ütles siis adv.
Clark — kes on lähemalt tutvunenud
ka K. Linnase tervislike probleemi­dega,
samuti arstlike^olude ja tase­mega
Tallinnas jne, ei „ minule on
jäänud Karl Linnase üleviimine 22.
juunil Tallinnast Leningradi siiski
mõistatuselcs..
Keegi esitas Clarkile ka küsimuse,
et kas Nõukogude olukordi tundes on
näiteks võimalik, et Linnase surm
Leningradi vanglahaiglas võiks olla
mingi pettemäng, ta ehk hoopis elab
ja kannatab isoleerituna kusagile
mujale viiduna? R. Clark näis selles
kahtlevat. Ta seletas, et Linnas on
olnud läbieiamuste tõttu haige mees,
kelle tervis Tallinna saabumise järe­le
halvenes. Arstide seletusel Lening­radis
olla temal esimese operatsipo-niga
lõigatud umbes kaks kolmandik­ku
maost välja, samuti midagi müüd.
Siis on tal ka kbpsutippude juures (tei­sel
operatsioonil?) olnud korrigeeri­misi
ja samuti muud. Et nädala
jooksul oli toimunud kaks operat­siooni
ja Linnas oli näinud temale ja
ta tütrele nende külastamisel väga
nõrgana, siis küsinud ädv. Clark jut­lemisel
vene arstidega, et kuidas Lin­nas
suudab kõigele sellele vastu pan­na?
Sellele on vene arst ütelnud, et
Linnasel on tugev elutahe ja ta usub,
et Linnas elab selle (nõrkuse) üle, -
lisades aga siis, et kunagi siiski ei tea
millise pöörde võib olukord võtta.
R. Clarkile esitati veel üht-teist
pärimist ta reisiga läinud kuüvahetu-sel
Eestisse ja Leningradi ning koos­olijad
aplodeerisid talle pikalt ja tu­gevalt.
Sellest võis lugeda ka nagu
nende tänutunde avaldust, et nii pro­minentne
ameeriklane, pealegi USA
valitsuse endine liige kohtuministri­na
(1987-69), nõustus enda peale võt­ma
..sõjakurjategijana" rünnatud
eestlase juriidilise kaitsmise, tehes
seda ilmselt südameasjaks. Kahjuks
jäi küll see ajaliselt hiljaks ja kurdeti,
et Clarki sekkumisel juba protsesside
kõige varemas järgus võinuks ehk
midagi pöördelisemalt teisemaks ku­juneda
kui see mis traagilise lõpu tõi.
„ K A R L ON MNNAS"
K. Linnase ^astu esitatud süüdis­tused
ja ta saabumine Tallinna said
Nõukogude prijssi kaudu teada laie­matele
hulkadele. Eestis, eriti rah­vusliku
hoiakugWoort^ hülgas võt­tis
ta isik populaarse ja märtri jume.
Sellega seoses on juba mõnda aega
rahva reas liikvel olnud tabav humo­ristliku
varjundiga jutt. Nimelt on
nähtud okup. Eestis noori nn T-sä^
giga, mille rinnale trükitud või maa­litud
suurelt: KARL UNNAS. Tallinnas
on miilits ehk korrapolitseinik as­tunud
sarnasele noortegrupile vastu,
peatanud selle ja küsinud näpuga
Linnase nimele vihjates karmis too­nis,
et mida see teil tähendab? Noo*
.red ei olnud suu peale kukkunud
vaid seletanud süütu ja näljase
näoga, et — seltsimees miilits, me
oleme kuulnud, et meie vana sõber
Kärla Pärnust olevat siia linna jõud­nud.
Meie tahame teda näha^ aga
keegi ei tea kus taon. Särgil on ainult
seletav-otsiv ütlemine, et Karl (lon)
linnas... Ehk mõni siin linnas vastu­tuleja
ometi teab meile juhatada kus ta
siis on? Selle osava vastuse peale on
miilits naerumuige teinud ja kõndi­nud
noorte juurest ära.
Ühe teise kodumaalt jutu järgi silt
noorte rinnas oli olnud „KARL ON
LINNAS" ja ametivõimudele sele­tati,
et nad märgivad parteibossi Karl
Vaino kohalolekut.
Ameerika tv-saated ei
meie
9 9 0
loome jätkab siiski programmid
saatmist
STOCKHOLM (EPL) »• Soome
kommunistliku partei kongressi
Helsingis külastas ka Eesti kom­partei
liider Karl Vaino, kes esines
kõnega, milles ta taunis soome te­levisioonisaateid.
Vaino ütles, et eestlasi segavat
USA-sarjad nagu „Dalla8'' ja tei­sed,
milliseid edastavad soome te­levisioonikanalid.
Ta toonitas, et
vägivallastseenid ja ameerika elus­tiili
ülistamine mõjuvat eestlastele
veel head raha tubade väljaüürimise­ga
spordifanaatikutele.
Tõenäoliselt tekitavad N.Liidu
ametivõimudele muret ka satelliit-saated,
tüübist Sky-Channel jt. Pal­jusid
neist saab jälgida ilma „dek(>-
oderita", eelduseks on vaid paraboo­lantenn
ja muidugi tehniline oskus
sellist ehitada. Kuid lääne orbitaal-saadete
sulgemine on kergem, sest
paraboolantenne võidakse kergemi­ni
keelustada — ja avastada.
Müüa COMDOMINIUM-KORTER eestlastele eelistatud korteri-majas
Sunrise Avenu®'l. 3 magamistuba. &i@rulda8®et hoso
konm. : ' '
Müüa Etobicoke- Põhja Edenbridge raioonis pKEKORDNE MAJA.
3 magamistuba ja väljaehitatud kelder kaminaga. 2-auto garaaž.
Park ja allmaaraudtee buss lähedal.
HoHstmSQ mm mm 9 KontorSo Sei ^4444, kodus 921 -324i
^ Ma ütlen otseselt, et need ei
lähe kokku meie ideoloogiaga ja et-need
segavad meid, ütles Vaino.
Okup. Eesti parteijuht tunnistas, et
ta nägi ise üht„Dallase" lõiku, mil­lest
talle aga olevat igaT^esti jätku­nud.
Ta nentis siiski, et) ametivõi­mud
lõunapool Soome lahte ei ka­vatse
piirata eestlaste võimalusi jäl­gida
soome televisioonisaateid. Kord
liikusid Eestis isegi kuuldused, et
saateid tahetakse kuidagi segada,
kuid seniajani pole seda tehtud. Se-gamisjaam
segaks nimelt ka saateid
soomlastele. Teine võimalus on mui­dugi
üldine vaatamiskeeld koos
juurdekuuluva kontrolliga (näit. an­tennid),
kuid ka seda peetakse ras­kesti
läbiviidavaks.
Helsingi lehed nendivad Vaino
kõne puhul, et soome turistidel on
eestlaste soome-saadete jälgimine
ammu teada. Varem nimelt võis tu­rist
Tallinna mustal turul teha head
äri näiteks odava teksaspükste paari­ga,
saades selle eest terve hunniku
rublasid. Kuid nüüd on rämpsu müü­mine
täiesti võimatu, sest eestlased
(vähemalt Eesti põhjaosas) on vaada­nud
soome reklaamisäateid ja ^nää^
mišelt teadlikud nii kvaliteedist kui
ka lääne moevooludest.
KA VENSLASED VAATAVAD
Muuseas on Eestis hästi nähtava­test
soome televisioonisaadetest
teadlikud ka kaugetes N. Liidu osa­des
elavad venelased. Kui näiteks N.
Liit boikoteeris viimast suveolüm-piaadi
Los Angeleses ega saatnud
olümpiasporti ka oma kesktelevi-sioonis,
kubises Tallinn venespordi-huvilistest.
Kõik tahtsid ükskõik mis
hinna eest jälgida sporti soome tele­visiooni
kaudu. Ja olümpiamängude
ajal polnud ^allinnas ühtki vaba ho-ite
,.MEIE ELU" asutas Eest! ühiskond
ja seisab eesti ühiskonnal teenistu-.
oes.
•<]X»(kS»<><SBHMIZI><)<I2M<a>0<nmKB»0<E»<m^
Igasugused elektritööd, parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
Tel. 762-919®
Lic. El 044
268 Jahe Street, Toronto, Ont. M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu või müijgi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
© Tasuta
hindamine
® Hüpoteek-laenude
korraldamine^
Esindaja
LI VIA HOLMÖERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
Iie m(fi)e^t
!f you don't know furs / . know your furrier
191 EgIintonAvenue. East. 488-1701.
oAe
Our entire inventory Is
greatly reduced for
our Annuöl August
Fur Sale. You con
sQvehundreds
of dollars if you shop
now.
Don'tdelay-now is
the best flmeto buy!
Mon -Thurs. 9:30a.m.-6:00p,m
Tliursday9'30a.m:-7;00p,m
Saturday 9:30a m.-5:00p.m.
VISA
TORONTO EESTI ÜHISPANK
*
Broadview Ave., Törpntö,
Ontario M4K2R6
ühenduses on jõud
KiNKIGE LASTELE PANGAARVED!
ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE
POOLNE KINK
Onformatsiooniks. helistag®
465-4659
avatud osmasp.-reod® 10:00-3:00
Teieip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Nõukogude prokurör:
Karl Linnas ei häbenenud
oma minevikku
STOCKHOLM (EPL) - Lening­radi
vangla haiglas surnud Karl
Linnase kättesaamine maapaost
Ühendriikidest tõi okupeeritud
Eesti massiteabevahendeis ühelt
poolt kaasa võidurõõmu, teiselt
poolt aga püüti teeselda „õiguslik-kusf
S et jätta välismaailmale pare­mat
muljet Nõukogude kohtutest,
millistel on raske lahti saada arvu­kate
lavastusprotsesside halvast
mainest
Kampaania raames lasti tal kirju­tada
aiteuandmispalve, kuid samas
süüdistati teda, et ta süüd ei võta
omaks ja nõuab asja uut arutamist.
Prokurör ja justiitsminister külasta­sid
teda ja seletasid okupatsiooni-ajalehtedes,
et ta olevat nende vastu
esinenud „kõrgilt ja kahetsemata tal­le
omistatud süüd".
Üldse jäeti mulje, et vang Tallinna
keskaegses Patarei vanglas on kõrk
ja isemeelne, isegi siis, kui teda „ aus­tavad"
võimukandjad isiklike külas­tustega,
nagu siseminister Marko Ti-bar
seda tegi.
. „N.oorte Hääl" avaldas läbi kahe
numbri Linnasele pühendatud kirju­tise
..Timukas", ilmselt et ette val­mistada
,, nõukogude õiglast karis­tust"
— USA poolt välja antud vangi
hukkamist 1962. aasta surmaotsuse
kohaselt, mil nõukogude kohtud, na­gu
nüüd glasnosti ajal seletatakse,
kaugeltki veel ei teostanud õigust,
vaid rohkem partei poliitikat.
Artiklis rõhutatati, et uus kohtupi­damine
ainult siis võib tulla, kui
ilmneb ..uusi kaaluvaid asjaolusid".
Neid aga senini oolevat leitud. Ja
prokurör Kimmelile, kes koos sise­ministri
Tibariga Linnast vanglas üle
vaatamas käisid, ei olevat vang näi­danud
mingit kahetsust.
Artikli järgi on prokurör konsta­teerinud,
et „ta näeb hea välja ning
on terve, on klammerdunud elu külge
ja käitub küllaltki kõrgilt".
Ta olevat kõrgetele külalistele
keeldunud, vastamast küsimusele,
kas ta nüüd tagant järele oma tegu­sid
kahetseb ja selle asemel ütelnud:
„ Vabas maailmas suhtutakse, ini­mestesse
teisiti, neile on kindlusta­tud
juriidiline kaitse.*'
Okupatsiooni esindajad olievat aja­lehe
järgi replikeerinud: „Aga mille­ga
siis seletada fakti, et vabas maail­ma^
ei leidunud paika teie jaoks?"
Linnas keeldunud küsimustele
vastamast ja prokurör nendib kurja-ennustavalt:
„Vestlus Linnasega
veenis mind, et nagu ta oli, on ta ka
jäänud inimeseks, kes ei ole oma
kuritegusid kahetsenud ega häbene
oma minevikku."
KÜTTEDJa
TORUTÖÖD
ROUND KULUK
275-1280
GARQENIA
5165 Yonge St.
Willowdale,
Ont. M2N 5P5
Tel. (416) 733-4515
FLOWERS 1 GIFTS 733-4516
ÜLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — viärsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
Kinkeesemed — keraamika, puunikerdused, nahatööd,
kuld- ja suures valikijs merevaigust ehted.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
^vatud^Ji^^ 9.00-6.00 p.l., laupäeval 9.00-5.00 p.l.
„Meie Elu'' nr.sd
Mid
USA ajakiri „]
(märts/apr. 1987)
muse BJalehQ „Pi
leiab, et Gorbats
»us" ei kehti N. 1
kas.
„Pravda" on ti
ajaleht ja part
,(.,Pr4vda" tähen
„truth".)
Ajakiri tegi ülevi
dast nov. kuni d(
avastas et igas ni
artiklit, mis kirjell
selle &ja vältel olial
kohta, mis olid
leheküljel. Kogu,,]
sltles 7% USA-d.
..Pravda" lugeji
keskmise ameerikj
kui üks artikkel pä]
kodumaiseid uudisi
limisi mainiti käki
sellega kaasnev I,i
negatiivsed kuulul
jälle Ameerika d(
külge". Rida artikj
sotsiaalseid probh
vust ja mõned arti|
vat võetud kõmi
Enquirer". Üks nc^l
suurusest prussaki
teine jutt kirjeldai
jäid", kes vabasta]
vanduse elanikke.
„Pravda" peam|
USA käitumine rai
nai. 44% USA juj
relvastuse reguleei
Reykjaviki konverc
palju hiljem, siis ki
janduses ei olnud
USA strateegilisi re
jutus. Heidetakse e|
kontrolli lootused
tagoni militaristliki
alla". Washingtoni
rolli ettepaneku(
propaganda" või ,.1
loogika".
Huvitaval koi
„ Pravda" Iraani-Ul
ja Nicaragua „con|
palju kui võiks ai
USA ajakirjandus),!
ainelistest juttudesi
jatakse aga sellega
poliitikute „moraaJ
ja „uu8-globalismi
Maja keldris".
1
ma
võrri
Aastal, mil Pai
tiire kindlusevanl
eesti maarahva kirj
ma kõrge kui prai
pa esinatsioonil.
Eestis oli valgusl
rahvakoolidel jub|
tane ajalugu seljal
1528. a. muudeti
juures töötava lae
kooliks, kus õppis
linnaelanike lapsi,
pis näiteks Harjui
konnast Vaskjala
Hans Kuhn. Rahvüf
sel keskajal ei eksis
kirik olid internatsic
oli esimene eesti so|
Jüri pastori ametis
Talurahva luj
hakkas Rootsi riigi
tegelema 17. sajand
„MEIE ELU" asutöJ
ja seisab eesti üh|
ses.
Allan Red^
eestlaste
East Yorki Otta>
mendiliige, endine
pea Allan Redwayl
paremaid eestlasle]
jäid Ta aitas kaast
perekonna väljasei
tud Eestist, võttes
dust välisministeer(
des seal Kalepite
nõudmiseks Mosk^
Ta on järjekindlalt
was korraldatud BJ
Parlamendlllikmt
ga on Torontos si(
nud East Yorkis eh
sele kaasa aitav Ale
on ühenduses konj
Yorki valimisringkc
ja aidanud kaasa
Hiljuti oli East Y(
Allan Redway tulu(
test võttis osa Alex|
liskõnelejaks oli õl
Barbara McDouga]
eramajandusse üle^
aimuste korraldaja)