1987-07-23-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Me Elu" nr. tA RANDMAA fs Ditton'is, SuiTey'8, Ipnist edelas, kuhu sõi- |. Sea] Laura kohtus ka 3ga. Võistluste korral-fnti talle :üle ka pakk, ^.Š.E. Reebock'ifinna erikingad muruvälja- ^.iseks. Ta esimeseks j^lKAcevediTšiilist, 4-6, 6-4. Teiseks T. keda võitis 6-3, 6-2. [uue jala pikkune väga M. Mroz. See võist- } üks raskemaid. M. |meseseti, Laura teise |manda. Tagajärg oli6- la M. Mroz tuli hiljem 3ledoni8 peetud võist-lenelanna E. Bruikho-lie kohale. Järgnevatel JA Junior Gras Cham- Is peeti 23-18. juunil |urrey's, oli Laura esi-jks N. Tepper Inglis-seti võitis N. Tepper, |da Laura, tagajärjega leiine võistlus A. Gera jlõppes samuti Laura 5. Kolmandal võistlu-taseks P. Parentieh jllele Laura kaotas 6- ^luste „consolation'* tal esimeseks vasta- -puna-Afrikast, keda fuid järgmisel võist- Weigelile L-Saksa^ 13-4 .Needvõistlused žd, mis peeti ilusate viimastele võistlus-f/ imbledönis, ei pää-haiguse tõttu jäi tiks võistlus pidamata, ktlusi pealtvaatajana, [es oli haiguse tõttu Itud, siis ainukese ka-ti8tlesse, all6-a. Mau-xaotas jiiba esimese-toju jõudmisel viis isa se uurimiseks, kus ta brveks tunnistati. ARALD RAIGNA V'- i ; Itja ,,0/R Paradiisi" {iuhatusliige Benno irPauline McNally [unik Tammi Ruuto-loto Asta Jostmaix KIRJANDUS • KUNST • KULTUUR ^Ü. Metsaülikusol im-im. Heino Susi, toimetaja. Toron« H Kotkajärve Metsaüli» ^ool, 1884. 227 lk m m , i--- tl* < HEINO SUSI p^^ÄliliBliiBli» J» ,6S Foto - Elmar Ilves tersoolt kutse, esineda 111. juulil ülekanadalisel luterlike kirikute konverentsil Ottawa Ülikoolis. Ettekanne pidi toimuma konverentsi kavva antud Eesti tutvustamise tä- Ihe all ja sooviti, et koor esitaks vaimulikku ja ka ilmalikkiis lieli- Lühikese ajaga õnnestuski suvevaheajal osa koori Ottawasse sõiduks munsterdada ja 11. juuli hom-snikul kell 7 hakkasid kporiliikmete-ga kaheksa eraautot veerema Torontost Ottawasse. Ontarios valitses kuumalaine ja j^ba varahommikul hõõgus ratastealuiie asfalt iga nurga / alt kuumust nagu reheahi. Kell 11 oli määratud kohtumine Ottav/a lähis- ; tel, kuhu oli vastu tellitud Ottawat tundja teejuht, kes autokolonni pidi viima kiires korras ülikooli juurde, sest esinemine pidi algama kell 1. Kohtumispaik oli jälle lõõmava päikese all ja kolmveerand tunni järele oligi teejuht kohal. Vahepääi avaldas Andres Raudsepp hirmuvärinaga, et lõbusanäoliste esinfejate kooriliikme-te jäsemel saab kongress naha kort-susnahalisi küpsenud õunte sarnaseid punanahku. Teejuht tundis küll hästi Ottav^a tänavaid ja kõiki teelü-hendamise võimalusi, aga liiklustuled ei töötanud üheksa rivissäitva auto kasuks. Nii pidid rivi lõpus olevad autod pikki öksisõite tegema ja saabusid n4). „omal jõul läbi tundmata maa" 20 minutit enne esinemise algust ülikooli juurde. Minnes suurest koridorist läbi koorile määratud riietusruumi, möödusime veeloigust põrandal, mille kohta meid vastuvõttev hr. teder märkis vaikselt: „Öhu]ahu-tuse süsteem lekkib - õhujahutus ei tööta ka." Paljud kooriliikmed olid lootnud, e^ vähemalt enne esinemist Mab natuke aega jahedas õhus sõi- EstoniaKo.or Ottawas sile ülevaate Estonia Koori püüetest eesti kooriloomingu tutvustamisel väljaspool oma keelepiirkonda. Oli ka meenutanud, et koor poolteise aasta eest eesti lauluga esindas Kanadat Bethlehemis ja Jeruusalemmas ülemaailmsel jõululaulude laulmisel. Ottawas olles ei saanudki teisiti mõelda kui et eesti laul peab Parla-mendimäele viidud saama. Nagu me kuulsime, oligi Ottawa Eesti Seltsi kaasabil võimalik Estonia Kooril Parlamendi hoone ees aru-saamatusteta„ häält tõsta", nii kõla-sidki peasissekäigu kivist kaarte all Richard Ritsingu „Kas siis selle maa keel, laulutuleš ei või tõusta taevani üle?, igavikku omale otsida" (koori mötto), Winteri„Põhjamaa" ja Aaviku „Meie kulame karmi laulu". Älatiliikuvat nädalalõpu turistide hulka näis see omapärane muusikaline üllatus vaimustavalt aplodeerimisele innustavat, ning ka hobusel istuv „mountie" tõstis oma laiaser-välise kaabu kõrgemale, et paremini kuulda. Õhtusel tagasiteel Torontosse kohtasid aga Estonia Koori liikmed miV ut liiki ilma: nende ridade kirjuta-jale oli ilmataat armuline, leebelt püüdes uinutada autorooli taga istujat magama; mõned elasid üle tõelise kartustäratava rajuilma, aga kõigele vaatamata võib koorile soovida: „ Jõudu edaspidisteks iauiumissioa^ nideks"! Susi trükki toimetatud &h koguteos ähe pagulasaasta-oete iseparasemate ettevõtete on väärtuslikuks kroonikaks, võimaldab senisest palju pB- ^mat arusaamist Kotkajärve Met- ^äälikooli tekke- ja arenguloost esimesel viieteistkümnel aas- Metsaaiikool väärib asjalikku angut eelkõige oma unikaalse tase tõttu kui äritus, mis koon-wud suviti üliõpilasi ja vei- <äi vanemaid kümneks päevaks lä- punkti, milles esimene oli 1971. aasta õrnaks eestikeelses ja -meelses kursus Kotkajärvel. Tollane juht- SSikkonnas. ^ kond jättis mulje, et ta on määranud siis õhutatava ,,eesti kolmekümne Eestlasi! ei ole olnud välismail üht- aasta plaani" mingiks Metsaülikooli 1^ teist organisatsiooni, mis nii arvu- ideoloogiliseks aluseks. Kuid osavõt-liselt nooremaid täiskasvanuid kok- jate ridades oli sellele küllaltki palju l(u toob üle mandri ja maailmagi. vastuolu, ja üksmeelt ei saavutatud Isiklike tutvuste olulisus eestluse Isesi hilisööl ühes suvilas peetud Itestvusele hajuliolekus peaks ise- nõupidamisel kutsutuile. Metsaüli-enesest mõistetav olema. Kuid kaa- koolile järgnevalt ei toimunud ka loo-lugem, et koguteoses ära toodud and- detavat poleemikat seoses nimetatud mestik loetleb üle 800 osavõtja nime, 30-aasta plaaniga, pidurdades juht-mis tänavuseks kindlasti üle tuhande konna poolt „hiilgavaks kiidetud" küünib. mõttekäigu levikut üldsuses. Metsaülikool on lisaks ainulaad- Sellest aastast jäävad eemale mitmeks foorumiks, kus välis-eesti intel- med senini tooniandvad inimesed, ligentsi liikmed süstemaatiliselt oma- ning juhatusringkond valib endale vahel kokku saavad. Lektorite loete- uued, arvatavasti oma arusaamadele lu oh imponeeriv. Metsaülikoolis on lähemal seisvad ,, usaldusmehed''. viibinud paljud meie silmapaistva- Kümnendi keskel peeti rida kinniseid mad teadlased mitmelt maalt, näiteks nõupidamisi, kaasa arvatud üks Ivar Iva8k,«{lse Lehiste, Olaf Millert, ühes New Yorgi 57. tänava hotellis. Felix Oinas, Juhan Tork, Jaan Puh- Kas selles mingi sümbolism peitus, ei vel, Gustav Ränk, Karl Aun, Ilmar tea, kuid asukoht oli üle tee kultuu- Talve, Elmar Järvesoo, Mardi Valge- ritemplist nimega „Carnegie Hall" ja mäe jt., rääkimata nooremaist tõus- „Russian Tea Room" nimelisest res-vaist tähist. Lisaks on Metsaülikooli toranist. Asjaajamisel oli igatahes kultuurilist palet rikastanud mitmed konspiratiivne maik juures ja tõsi-meie loovkultuuri tipud, näiteks seks probleemiks osutus see, et uutel Roman Toi^Avo Sõmer, Kaljo Raid, usaldusmeestel puudus konkreetne Ilmar Laaban., Osvald Timmas, Abel side USA noorsooga. Lee, Asta Willmann, Taavo Virk-tudes tänavu kolmandasse kümnendisse on Metsaülikooli uuel juhatus-ringkonnal tarvilik toime tulla küsimusega, kas nad tahavad edasi käia vana rada „Vaba Eesti"-aegsete aegunud mõttäloosungite all, omaks võtta eelneva vastasrinde arusaamad, otsida ülimsünteesi, — Või luua asjaajamisele uus, omapärane ja kaasajastatud alus. Arvustatav album-koguteos annab hea ülevaate Metsaülikooli esimesest, viieteistkümnest aastast ja sel puhul kiitust töötegijaile. Kuid puudulikuks jääb viimase viieteistkümne aasta käsitlus, kui liigume tagu^ pidi aastast 1986. Üks samm edasi, kaks sammu tagasi, vahepeal ümbe^ pöörd, ja asi liigub ikkagi edasi. Loodetavasti aitab kommentaar asjahu-vilisil paremini aru saada Metsaülikooli arenguloost ja anda arvestavale raamatule laiahaardelisema tausta. TÖNU PARMING EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu VXD* Seitse kunsti jälle suvises kalendris EESTI KUNSTIDE KESKUSE KUNSTI JA RAHVAKUNSTI NÄDALANE SUVEKOOL SEEDRIORUL haus jt. 200 LOENGU ' Pooleteisel kümnendil esitati Met- ROYAL LEPAQEI E3TATE SERVICES LTD., mOKm 2Z20 Bloor St. West, ToroeitcD, TQI. kontoris 762-825S kodus 762-6326 dätud osalejate teadmisi ja tugevdatud nende iseteadvust. Ei saa jätta mainimata, et Metsaülikooli kursusil on olnud tähtsai- Suures ülikooli võimlas oli hom-pikupoolseid konveretsist osavõtjaid olnud 700. Kuumus oli kahandanud pärastlõuna osavõtjate arvu vahest paarisaja võrra. ^ Koor marssis esinemiseks määratud kohta ettenähtud ajal ja kõlaski Boyce'i „Alleluia". Esitatud kava oli raamitud koorijuhi dr. Toi poolt rahvusvahelisest repertuaarist helitöödega ja sisu kujundatuid tõsisest ja tujuküUasemast eesti autorite kooriloomingust. Oli kooliski kahtlejaid; „Käs suudame pärast ilmataadi närt-sitavat kuuma sõitu veel trotsida olukorda?", aga tundus, et koor isegi oli üllatatudoma võimest. „Älleluia" järel tutvustas Andres Raudsepp järgnevat programmi. Esitati veel kuus laulu: Ülo Winteri,.Põhjamaa", Herman Kännu „ Kaugel* \ Elmar Raja-loo „ Las mina hakkan...", Miina Härma „Tuljak" ja Juhan Aaviku „Meie laulame karmi laulu" ning viimase palana Haydn'i„Gloria'', mille esitamisel Toi ise tegutses pianistina, juhatades samas klaveri juurest koori. Laulu lõppedes Icongress andis püsti tõustes aplausi ja koor pidi esitama lisapalana William Öonkl „Jää mi- DODGE CHRYSLER LTD. 2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO IVI1P 2P8 . (ATBIRCHMOUNT) mis äsja valmis Eesti Kultuuripärandi produktsioonis. Eesti keele ilu ja kõla eest hoolitseb Lydia Vohu-Viksten, siludes kee- SALES & LEASING REPRESENTATIVE CHRYSLER DODGE • KCAR EXPO - SALES 751-7757 KODUNE 640-7893 Bmi ULLBÄRI I065.STBELESAVEW NORTH YORK ONT M2R2S9 Kodus 223-0201 AARDVARK Omanik MNBA SEPP FLORIST Avatud 7 päeva nädalas M Ülelinna kofialeviimine LTD t Siis öeldi tänu- ja tunnustussõnad esinejatele praost, Petersob Ja kongressi esindaja poolt. „See oli Estonia Koori kõige kuumem eBfnemine", mainis koorijuht hiljem, i d i l l ta vist vihjas kooriliikmete innukusele. Kuulsime, et e?ine esinemist, kui koor alles eksles Ottawa tänavatel, oli praost Petersoo andnud kongres- SOOME ETTEVÕTE valmistab teile seinakatteid/räSstaaluseid(soffir^fašc jätkudeta vihmaveereane, alumiiniumist uksi ja aknaid' e tel. 7Si-0694 Lic. 8-1767. neljaaastase ajavahemiku jät- Aja ja tegelikkuse surve alati õõ- kah Eesti Kunstide Keskus 1982. ja nestab direkteeritava üksineele või- 1983 aasta suvel alustataud nädalast maiused, seda eriti väliselt avatuse eesti kunstide suvekooli «programmi muljet soovivat jätta organisatsioo- Seedrioru meeldivas ümbruses, nis. Üle aastate muutunud olid noo^ „Seitse Kunsti" — muusika, maali-saülikoolis üle 200 asjaliku eestiaine- te meeleolud ja huvid, ühiskond meil, kunst, keraamika, eesti keele ilu ja lise loengu mitmekümne lektori' ühiskond Eestis. Ent juhid mitte,väga kõla, rahvatants, video ja elukunst - poolt. Nii mõnigi lektor on mainitud palju, vähemalt mitte oma mõtte- avab oma väravad laupäeval 8. aug. ajavahemikul esinenud korduvalt, maailmas. kuni 15. aug. ja ootab osavõtjaid igas kuid koguteoses pakutavast andmes- Teiseks murdepunktiks oli Balti- vanuses. tikust selgub, et populaarsemaiks mores peetavale ESTO-76 vahetult Erilist rõhku on sel aastal pandud akadeemilisiks lektoreiks on olnud järgnev „Pocono seminar", mis oli rahvamuusika elustamisele. Prof. Imre Lipping (14 loengut 7 kursusel), avatud vaid kutsutuile mitmelt Andres Peekna Illinois't (USA) koos Ivar Ivask (12 loengut 5 kursusel), maalt. Mainitu ettevalmistustöödes oma kandlemängijate ja viiuldajaga ^ein Taagepera (12 loengul 6 kursu- peegeldus eelnevate lahkhelide kest- annab ülevaatliku kandleseminari (Sel) ja Tõnu Parming (12 loengut 8 vus, kuid üksmeele olematusele taot- õppida soovijatele. Nendega ühine-kursusel)^ Ei ole ühtki teist üritust, leti siiski luua defineerimata „Met- vad kohapealsed kandlemängijad, mille raames nii põhjalikult ja laia- saülikooli liikumine", mis vististi pi- Oskar Haameri rahvapilli orkestri haardeliselt eesti ainestikku muinas- di olema tuumaks mingile uuseest- liikmeid ja rahvalaulikuid. Nädala minevikust nüüdisajani on käsitatud lusele välismail. Metsaülikool Aust- jooksul valmib ka kaks Wdeofilmi eriteadlaste poolt. Sellega on täien- raalias oli esile kerkinud aastal 1972, Hans Westerblomi juhtimisel, mis Metsaülikool Rootsis pidas oma esi- kirjeldavad õppeprotsessi ja mängu-mese kursuse aastal 1977. Kuigi nen- tehnikat ning tuvustavad erinevaid de juhtivad inimesed teinekord kok- kandleliike ja muid rahvapille. ku puutusid, on kolm üritust siiski Ryersoni Õppejõud Hans Wester-maks õppeaineks just eesti keel ja olnud formaalsete organisatiivsete blom õpetab vid6o-film ..lõikamist" kirjandus. Võib julgesti järeldada, et sidemeteta ja seetõttu üksteisest sõi- — kujundamistehnikat (editing) ning märgitud ajavahemikul pn Metsaüli- tümatud. Neis tingimusis oli uutmis- näitab mitmeid demonstratsioonfil-kool palju rohkem ära teinud eestlas- katse funktsionaalselt nurisünnitu- me. Huviringist osavõtjad võivad te tuleviku heaks kui ta algaastate seks. Vaatamata oma huvitavale si- kaasa tuua oma videovõtted. Ana-ägedad, igati üritust nurjata taotle- sule ei küüdinud 1976. aastast ilmu- lüüs-demonstratsioon ..Probleeme nud kriitikud. N i i siis, tänu toimetus- nud häälekandja „Aja Kiri" pealegi teatrietenduse filmimisel" toimub ka kolleegiumile, kes sõnas ja pildis on intellektuaalsele nivoole võimalda- operett ..Kalurineiu" videofilmist, jäädvustanud olulist informatsiooni maks olla seda, mida tast oodati, toimunu kohta. Koguteos pakub ka lugejale valiku ettekandeist, mis on JUHTIMINE NOOREMATE tõesti haruldaseks materjaliks. Kuid KATTE teinekordonmaterjal—eriti see, mis Pealegi läks vahepeal Kotkajärve lerütmi. vokaale a konsonante. Eesti on enam intellektuaalset kui akadee- Metsaülikooli enda juhtimine koore- keelt puuduliku t valdavad osavõt-milist laadi — aegunud. Hea näide mate, enamuses naiste kätte, kes näi- jad saavad abi kasettidelt, aga pea-sellest on Ilmar Mikiveri kirjutis sid rohkem talitavat oma äranägemi- ..Seisund Kodu-Eesti kultuuririn- se kui ettekirjutuse kohaselt. Vahedel". Pocono seminaril aastal 1976 peal oleme jõudnud nõnda kaugele, peetud loeng oli allakirjutanu hin- et Metsaülikooli osalejate peres on nangul tähtsaim ettekanne Metsaüli- üliõpilasealisi. kes asutise sünnil lüüsib moodsa muusika sugemeid kooli ajaloos, andes ideelise tausta veel sündimata olid. Dilemmaks oli kuulaja seisukohalt, kõigile muule. Kuid 1984. aasta lõ- vahest see. et Metsaülikool loodi tüli- Seitsme Kunsti ..vanameistrid" puks, mil album-koguteos lugeja kät- dekülluslikus ajajärgus Torontos, Armas Maiste Jazz-improvistatsioo-' te jõudis, oli mõttekäik oma aktuaal- kuid nüüd ei mäleta inimesed täpselt nidega ja Ants Elken keräamikakurs-suse kaotanud. mille üle need praalimised ja vastas- sega nii tarbe-kui ka künstkeraami- Arvustataval teosel on ka mõnigi tikused mustamised õieti olid. Met- kas on jälle rõõmsalt kohal, tõsine puudujääk, eriti analüütilise saülikooli isad-emad on nüüd kesk- Kunsti juhandavad Abel Lee. Oss sissejuhatuse olematus, mistõttu lu- miselt sama palju vanemad uuest. Timmas ja Aarne Vahtra ning kunsti-gejale jääb liigselt plaani-ratsionaal- kolmanda põlve juhatusest kui nad alaseid ettekandeid koos slaididega ne mulje Metsaülikooli käekäigust, ise nooremad olid nende noorusaeg- annab külaline Rootsist — kunsti- Kas oleks taoline üritus saanud sün- se Toronto eestlaskonna tuusadest, dida käärimisteta Põhja-Ameerika Isad-emad pagesid raevuaegse pagu-übiskonnis ja eestlaskonnaski? Kui- laskonna eest, kuid hiljuti juhatusse das on põlvkondlikud nihked, ühi|B- astunud noored on põhiliselt võrsu-kondlikud muudatused, kultuu^- nud pagulaskonna peavoolus ja osa-areng Eestis ja sealne pbliitaktivis- levad isegi juhtivalt selles. tide esilekerkimine mõjutanud Met- V« « „ * « « o n o n j « , n t n * « i . o « T u i ^ t o a « i i ^«».»..«^- saülikooli arengusuundi? Tema idee- ..^n^trutr^^^^ '"'"^'^ '^^^«^^^^ lisi aluseid? Lugejale jääb. teiste kooh ..revoluts^^^^^^ .kuid et- võimaluse oma talenti rakendada di- ^"Seja J tevõttestonvahepeakasvanudv^^^^ korraparaneeesjluhiskonnamstitut- Materjalid (värvid, pongee silk) sioon Olla etablueerunud tahendab ^^^^ ^^^^ ^^^^ j^^j^^ j 3^^. teatud paratamatut kaotust vabadus- ^g^y^i valikus On ]u kõikidele reyo^^^ Paneel-ettekandeid koos diskus-nšandele suunmaks hoobiks võit. ^.^^^^ ^„ ettenähtud kaks; 1) Eesti sest see forsseenb inimese uues olu- teater siin ja kodumaal" - Lydia korras taanduma kriitikamaellia te- ^^f^^, ^^^^ Mahtra; 2) ..Kuidas gelema reaalsete murdega, mis uldi- kuulata muusikat" - Omat Daniel, selt sama laadi on kui mässueelsel ^rmas Maiste. Stella Kerson ja Pee-ajastul. Eestlaskond on, mõnele ma^ tp-TammPBra SSÄÄÄ ^^S:;^ l^^lvat pakub sel aastal 1986. aastal, peeti kahekümnes ku^ ^3,» 1^H«^ ^^^ast ja sügav-lõdvendu-susnõrgestunult. Võiksveelmainida ^ on Ä ''''^^^^filosoofilistearutlusringlni ga. Nuud on Metsaülikoolil tarvis ^^^^^^3^ (^j^ jg^^^^j^ toime tulla oma uue seisusega. tundma õppimisest koos iseloomu Rajajate maailmavaatelisist lähte- testiga (Myers Briggs süsteem). Ra-kohist on hõlpsam aru saada, kui tut- vimeetoditest tuvume läänemaail-vuda põhjalikult omaaegse ajakirja- ma, orientaalse ja enerigaraviga. ga .iVaba Eesti", kuid selle prob - Juhendavad Vello Sermat, Rita Loft-lemaatika käsitamine nõuaks oma- gard, Peeter Martin ja Jüri Tamm. korda ulatuslikku analüüsi pagulas- Registratsioon ja informatsioon: vad ära õppima ja ettekandma ka ühe eesti luuletuse. Noor komponist Omar Daniel tutvustab oma heliloomingut ning ana-teadlane Rain Rebas. Uut tehnikat kunsti vallas tutvustab noorempõlve kunstnik Piret Sarapuu nimelt värvide käsitlust siidil — tekstiilmaahnguna, sallidena, lipsudena, kleidikangana jne. Huvilised võlad tutvuda kunstniku oma loo-sõnadega, liiga lihtsustatud arusaa-niine Metsaülikooli seesmisest arengust. Amorfse olevuse juures on paljude küsimuste kinninaelutamine vahest raske, kuid Metsaülikooli puhul on see ajaloolisest seisukohast siiski äärmiselt tarvilik. Lõppude (lõpuks vähenes 1970. aatate algusest peale osavõtt Ühen-driigest. ..Oneida kursus" 1981. aastal oli Metsaülikoolile tõsisemaks segadusi tänavuse tegevuse korraldamise puhul ja koguteosest märgatavat ..kokkukuivamist" lektorite näol. Nimelt, mõnel suvel on ette-l^ annete pidajaiks rohkem asjaa^ mastajad kui teadlased. MUHUDEPUNKTI Tagasivaates näeme kahte muMe- aastate intellektuaalsest ajaloost. A&- Stella Kerspn, tel. (416) 259-9779.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 23, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-07-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870723 |
Description
Title | 1987-07-23-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Me Elu" nr. tA RANDMAA fs Ditton'is, SuiTey'8, Ipnist edelas, kuhu sõi- |. Sea] Laura kohtus ka 3ga. Võistluste korral-fnti talle :üle ka pakk, ^.Š.E. Reebock'ifinna erikingad muruvälja- ^.iseks. Ta esimeseks j^lKAcevediTšiilist, 4-6, 6-4. Teiseks T. keda võitis 6-3, 6-2. [uue jala pikkune väga M. Mroz. See võist- } üks raskemaid. M. |meseseti, Laura teise |manda. Tagajärg oli6- la M. Mroz tuli hiljem 3ledoni8 peetud võist-lenelanna E. Bruikho-lie kohale. Järgnevatel JA Junior Gras Cham- Is peeti 23-18. juunil |urrey's, oli Laura esi-jks N. Tepper Inglis-seti võitis N. Tepper, |da Laura, tagajärjega leiine võistlus A. Gera jlõppes samuti Laura 5. Kolmandal võistlu-taseks P. Parentieh jllele Laura kaotas 6- ^luste „consolation'* tal esimeseks vasta- -puna-Afrikast, keda fuid järgmisel võist- Weigelile L-Saksa^ 13-4 .Needvõistlused žd, mis peeti ilusate viimastele võistlus-f/ imbledönis, ei pää-haiguse tõttu jäi tiks võistlus pidamata, ktlusi pealtvaatajana, [es oli haiguse tõttu Itud, siis ainukese ka-ti8tlesse, all6-a. Mau-xaotas jiiba esimese-toju jõudmisel viis isa se uurimiseks, kus ta brveks tunnistati. ARALD RAIGNA V'- i ; Itja ,,0/R Paradiisi" {iuhatusliige Benno irPauline McNally [unik Tammi Ruuto-loto Asta Jostmaix KIRJANDUS • KUNST • KULTUUR ^Ü. Metsaülikusol im-im. Heino Susi, toimetaja. Toron« H Kotkajärve Metsaüli» ^ool, 1884. 227 lk m m , i--- tl* < HEINO SUSI p^^ÄliliBliiBli» J» ,6S Foto - Elmar Ilves tersoolt kutse, esineda 111. juulil ülekanadalisel luterlike kirikute konverentsil Ottawa Ülikoolis. Ettekanne pidi toimuma konverentsi kavva antud Eesti tutvustamise tä- Ihe all ja sooviti, et koor esitaks vaimulikku ja ka ilmalikkiis lieli- Lühikese ajaga õnnestuski suvevaheajal osa koori Ottawasse sõiduks munsterdada ja 11. juuli hom-snikul kell 7 hakkasid kporiliikmete-ga kaheksa eraautot veerema Torontost Ottawasse. Ontarios valitses kuumalaine ja j^ba varahommikul hõõgus ratastealuiie asfalt iga nurga / alt kuumust nagu reheahi. Kell 11 oli määratud kohtumine Ottav/a lähis- ; tel, kuhu oli vastu tellitud Ottawat tundja teejuht, kes autokolonni pidi viima kiires korras ülikooli juurde, sest esinemine pidi algama kell 1. Kohtumispaik oli jälle lõõmava päikese all ja kolmveerand tunni järele oligi teejuht kohal. Vahepääi avaldas Andres Raudsepp hirmuvärinaga, et lõbusanäoliste esinfejate kooriliikme-te jäsemel saab kongress naha kort-susnahalisi küpsenud õunte sarnaseid punanahku. Teejuht tundis küll hästi Ottav^a tänavaid ja kõiki teelü-hendamise võimalusi, aga liiklustuled ei töötanud üheksa rivissäitva auto kasuks. Nii pidid rivi lõpus olevad autod pikki öksisõite tegema ja saabusid n4). „omal jõul läbi tundmata maa" 20 minutit enne esinemise algust ülikooli juurde. Minnes suurest koridorist läbi koorile määratud riietusruumi, möödusime veeloigust põrandal, mille kohta meid vastuvõttev hr. teder märkis vaikselt: „Öhu]ahu-tuse süsteem lekkib - õhujahutus ei tööta ka." Paljud kooriliikmed olid lootnud, e^ vähemalt enne esinemist Mab natuke aega jahedas õhus sõi- EstoniaKo.or Ottawas sile ülevaate Estonia Koori püüetest eesti kooriloomingu tutvustamisel väljaspool oma keelepiirkonda. Oli ka meenutanud, et koor poolteise aasta eest eesti lauluga esindas Kanadat Bethlehemis ja Jeruusalemmas ülemaailmsel jõululaulude laulmisel. Ottawas olles ei saanudki teisiti mõelda kui et eesti laul peab Parla-mendimäele viidud saama. Nagu me kuulsime, oligi Ottawa Eesti Seltsi kaasabil võimalik Estonia Kooril Parlamendi hoone ees aru-saamatusteta„ häält tõsta", nii kõla-sidki peasissekäigu kivist kaarte all Richard Ritsingu „Kas siis selle maa keel, laulutuleš ei või tõusta taevani üle?, igavikku omale otsida" (koori mötto), Winteri„Põhjamaa" ja Aaviku „Meie kulame karmi laulu". Älatiliikuvat nädalalõpu turistide hulka näis see omapärane muusikaline üllatus vaimustavalt aplodeerimisele innustavat, ning ka hobusel istuv „mountie" tõstis oma laiaser-välise kaabu kõrgemale, et paremini kuulda. Õhtusel tagasiteel Torontosse kohtasid aga Estonia Koori liikmed miV ut liiki ilma: nende ridade kirjuta-jale oli ilmataat armuline, leebelt püüdes uinutada autorooli taga istujat magama; mõned elasid üle tõelise kartustäratava rajuilma, aga kõigele vaatamata võib koorile soovida: „ Jõudu edaspidisteks iauiumissioa^ nideks"! Susi trükki toimetatud &h koguteos ähe pagulasaasta-oete iseparasemate ettevõtete on väärtuslikuks kroonikaks, võimaldab senisest palju pB- ^mat arusaamist Kotkajärve Met- ^äälikooli tekke- ja arenguloost esimesel viieteistkümnel aas- Metsaaiikool väärib asjalikku angut eelkõige oma unikaalse tase tõttu kui äritus, mis koon-wud suviti üliõpilasi ja vei- <äi vanemaid kümneks päevaks lä- punkti, milles esimene oli 1971. aasta õrnaks eestikeelses ja -meelses kursus Kotkajärvel. Tollane juht- SSikkonnas. ^ kond jättis mulje, et ta on määranud siis õhutatava ,,eesti kolmekümne Eestlasi! ei ole olnud välismail üht- aasta plaani" mingiks Metsaülikooli 1^ teist organisatsiooni, mis nii arvu- ideoloogiliseks aluseks. Kuid osavõt-liselt nooremaid täiskasvanuid kok- jate ridades oli sellele küllaltki palju l(u toob üle mandri ja maailmagi. vastuolu, ja üksmeelt ei saavutatud Isiklike tutvuste olulisus eestluse Isesi hilisööl ühes suvilas peetud Itestvusele hajuliolekus peaks ise- nõupidamisel kutsutuile. Metsaüli-enesest mõistetav olema. Kuid kaa- koolile järgnevalt ei toimunud ka loo-lugem, et koguteoses ära toodud and- detavat poleemikat seoses nimetatud mestik loetleb üle 800 osavõtja nime, 30-aasta plaaniga, pidurdades juht-mis tänavuseks kindlasti üle tuhande konna poolt „hiilgavaks kiidetud" küünib. mõttekäigu levikut üldsuses. Metsaülikool on lisaks ainulaad- Sellest aastast jäävad eemale mitmeks foorumiks, kus välis-eesti intel- med senini tooniandvad inimesed, ligentsi liikmed süstemaatiliselt oma- ning juhatusringkond valib endale vahel kokku saavad. Lektorite loete- uued, arvatavasti oma arusaamadele lu oh imponeeriv. Metsaülikoolis on lähemal seisvad ,, usaldusmehed''. viibinud paljud meie silmapaistva- Kümnendi keskel peeti rida kinniseid mad teadlased mitmelt maalt, näiteks nõupidamisi, kaasa arvatud üks Ivar Iva8k,«{lse Lehiste, Olaf Millert, ühes New Yorgi 57. tänava hotellis. Felix Oinas, Juhan Tork, Jaan Puh- Kas selles mingi sümbolism peitus, ei vel, Gustav Ränk, Karl Aun, Ilmar tea, kuid asukoht oli üle tee kultuu- Talve, Elmar Järvesoo, Mardi Valge- ritemplist nimega „Carnegie Hall" ja mäe jt., rääkimata nooremaist tõus- „Russian Tea Room" nimelisest res-vaist tähist. Lisaks on Metsaülikooli toranist. Asjaajamisel oli igatahes kultuurilist palet rikastanud mitmed konspiratiivne maik juures ja tõsi-meie loovkultuuri tipud, näiteks seks probleemiks osutus see, et uutel Roman Toi^Avo Sõmer, Kaljo Raid, usaldusmeestel puudus konkreetne Ilmar Laaban., Osvald Timmas, Abel side USA noorsooga. Lee, Asta Willmann, Taavo Virk-tudes tänavu kolmandasse kümnendisse on Metsaülikooli uuel juhatus-ringkonnal tarvilik toime tulla küsimusega, kas nad tahavad edasi käia vana rada „Vaba Eesti"-aegsete aegunud mõttäloosungite all, omaks võtta eelneva vastasrinde arusaamad, otsida ülimsünteesi, — Või luua asjaajamisele uus, omapärane ja kaasajastatud alus. Arvustatav album-koguteos annab hea ülevaate Metsaülikooli esimesest, viieteistkümnest aastast ja sel puhul kiitust töötegijaile. Kuid puudulikuks jääb viimase viieteistkümne aasta käsitlus, kui liigume tagu^ pidi aastast 1986. Üks samm edasi, kaks sammu tagasi, vahepeal ümbe^ pöörd, ja asi liigub ikkagi edasi. Loodetavasti aitab kommentaar asjahu-vilisil paremini aru saada Metsaülikooli arenguloost ja anda arvestavale raamatule laiahaardelisema tausta. TÖNU PARMING EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu VXD* Seitse kunsti jälle suvises kalendris EESTI KUNSTIDE KESKUSE KUNSTI JA RAHVAKUNSTI NÄDALANE SUVEKOOL SEEDRIORUL haus jt. 200 LOENGU ' Pooleteisel kümnendil esitati Met- ROYAL LEPAQEI E3TATE SERVICES LTD., mOKm 2Z20 Bloor St. West, ToroeitcD, TQI. kontoris 762-825S kodus 762-6326 dätud osalejate teadmisi ja tugevdatud nende iseteadvust. Ei saa jätta mainimata, et Metsaülikooli kursusil on olnud tähtsai- Suures ülikooli võimlas oli hom-pikupoolseid konveretsist osavõtjaid olnud 700. Kuumus oli kahandanud pärastlõuna osavõtjate arvu vahest paarisaja võrra. ^ Koor marssis esinemiseks määratud kohta ettenähtud ajal ja kõlaski Boyce'i „Alleluia". Esitatud kava oli raamitud koorijuhi dr. Toi poolt rahvusvahelisest repertuaarist helitöödega ja sisu kujundatuid tõsisest ja tujuküUasemast eesti autorite kooriloomingust. Oli kooliski kahtlejaid; „Käs suudame pärast ilmataadi närt-sitavat kuuma sõitu veel trotsida olukorda?", aga tundus, et koor isegi oli üllatatudoma võimest. „Älleluia" järel tutvustas Andres Raudsepp järgnevat programmi. Esitati veel kuus laulu: Ülo Winteri,.Põhjamaa", Herman Kännu „ Kaugel* \ Elmar Raja-loo „ Las mina hakkan...", Miina Härma „Tuljak" ja Juhan Aaviku „Meie laulame karmi laulu" ning viimase palana Haydn'i„Gloria'', mille esitamisel Toi ise tegutses pianistina, juhatades samas klaveri juurest koori. Laulu lõppedes Icongress andis püsti tõustes aplausi ja koor pidi esitama lisapalana William Öonkl „Jää mi- DODGE CHRYSLER LTD. 2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO IVI1P 2P8 . (ATBIRCHMOUNT) mis äsja valmis Eesti Kultuuripärandi produktsioonis. Eesti keele ilu ja kõla eest hoolitseb Lydia Vohu-Viksten, siludes kee- SALES & LEASING REPRESENTATIVE CHRYSLER DODGE • KCAR EXPO - SALES 751-7757 KODUNE 640-7893 Bmi ULLBÄRI I065.STBELESAVEW NORTH YORK ONT M2R2S9 Kodus 223-0201 AARDVARK Omanik MNBA SEPP FLORIST Avatud 7 päeva nädalas M Ülelinna kofialeviimine LTD t Siis öeldi tänu- ja tunnustussõnad esinejatele praost, Petersob Ja kongressi esindaja poolt. „See oli Estonia Koori kõige kuumem eBfnemine", mainis koorijuht hiljem, i d i l l ta vist vihjas kooriliikmete innukusele. Kuulsime, et e?ine esinemist, kui koor alles eksles Ottawa tänavatel, oli praost Petersoo andnud kongres- SOOME ETTEVÕTE valmistab teile seinakatteid/räSstaaluseid(soffir^fašc jätkudeta vihmaveereane, alumiiniumist uksi ja aknaid' e tel. 7Si-0694 Lic. 8-1767. neljaaastase ajavahemiku jät- Aja ja tegelikkuse surve alati õõ- kah Eesti Kunstide Keskus 1982. ja nestab direkteeritava üksineele või- 1983 aasta suvel alustataud nädalast maiused, seda eriti väliselt avatuse eesti kunstide suvekooli «programmi muljet soovivat jätta organisatsioo- Seedrioru meeldivas ümbruses, nis. Üle aastate muutunud olid noo^ „Seitse Kunsti" — muusika, maali-saülikoolis üle 200 asjaliku eestiaine- te meeleolud ja huvid, ühiskond meil, kunst, keraamika, eesti keele ilu ja lise loengu mitmekümne lektori' ühiskond Eestis. Ent juhid mitte,väga kõla, rahvatants, video ja elukunst - poolt. Nii mõnigi lektor on mainitud palju, vähemalt mitte oma mõtte- avab oma väravad laupäeval 8. aug. ajavahemikul esinenud korduvalt, maailmas. kuni 15. aug. ja ootab osavõtjaid igas kuid koguteoses pakutavast andmes- Teiseks murdepunktiks oli Balti- vanuses. tikust selgub, et populaarsemaiks mores peetavale ESTO-76 vahetult Erilist rõhku on sel aastal pandud akadeemilisiks lektoreiks on olnud järgnev „Pocono seminar", mis oli rahvamuusika elustamisele. Prof. Imre Lipping (14 loengut 7 kursusel), avatud vaid kutsutuile mitmelt Andres Peekna Illinois't (USA) koos Ivar Ivask (12 loengut 5 kursusel), maalt. Mainitu ettevalmistustöödes oma kandlemängijate ja viiuldajaga ^ein Taagepera (12 loengul 6 kursu- peegeldus eelnevate lahkhelide kest- annab ülevaatliku kandleseminari (Sel) ja Tõnu Parming (12 loengut 8 vus, kuid üksmeele olematusele taot- õppida soovijatele. Nendega ühine-kursusel)^ Ei ole ühtki teist üritust, leti siiski luua defineerimata „Met- vad kohapealsed kandlemängijad, mille raames nii põhjalikult ja laia- saülikooli liikumine", mis vististi pi- Oskar Haameri rahvapilli orkestri haardeliselt eesti ainestikku muinas- di olema tuumaks mingile uuseest- liikmeid ja rahvalaulikuid. Nädala minevikust nüüdisajani on käsitatud lusele välismail. Metsaülikool Aust- jooksul valmib ka kaks Wdeofilmi eriteadlaste poolt. Sellega on täien- raalias oli esile kerkinud aastal 1972, Hans Westerblomi juhtimisel, mis Metsaülikool Rootsis pidas oma esi- kirjeldavad õppeprotsessi ja mängu-mese kursuse aastal 1977. Kuigi nen- tehnikat ning tuvustavad erinevaid de juhtivad inimesed teinekord kok- kandleliike ja muid rahvapille. ku puutusid, on kolm üritust siiski Ryersoni Õppejõud Hans Wester-maks õppeaineks just eesti keel ja olnud formaalsete organisatiivsete blom õpetab vid6o-film ..lõikamist" kirjandus. Võib julgesti järeldada, et sidemeteta ja seetõttu üksteisest sõi- — kujundamistehnikat (editing) ning märgitud ajavahemikul pn Metsaüli- tümatud. Neis tingimusis oli uutmis- näitab mitmeid demonstratsioonfil-kool palju rohkem ära teinud eestlas- katse funktsionaalselt nurisünnitu- me. Huviringist osavõtjad võivad te tuleviku heaks kui ta algaastate seks. Vaatamata oma huvitavale si- kaasa tuua oma videovõtted. Ana-ägedad, igati üritust nurjata taotle- sule ei küüdinud 1976. aastast ilmu- lüüs-demonstratsioon ..Probleeme nud kriitikud. N i i siis, tänu toimetus- nud häälekandja „Aja Kiri" pealegi teatrietenduse filmimisel" toimub ka kolleegiumile, kes sõnas ja pildis on intellektuaalsele nivoole võimalda- operett ..Kalurineiu" videofilmist, jäädvustanud olulist informatsiooni maks olla seda, mida tast oodati, toimunu kohta. Koguteos pakub ka lugejale valiku ettekandeist, mis on JUHTIMINE NOOREMATE tõesti haruldaseks materjaliks. Kuid KATTE teinekordonmaterjal—eriti see, mis Pealegi läks vahepeal Kotkajärve lerütmi. vokaale a konsonante. Eesti on enam intellektuaalset kui akadee- Metsaülikooli enda juhtimine koore- keelt puuduliku t valdavad osavõt-milist laadi — aegunud. Hea näide mate, enamuses naiste kätte, kes näi- jad saavad abi kasettidelt, aga pea-sellest on Ilmar Mikiveri kirjutis sid rohkem talitavat oma äranägemi- ..Seisund Kodu-Eesti kultuuririn- se kui ettekirjutuse kohaselt. Vahedel". Pocono seminaril aastal 1976 peal oleme jõudnud nõnda kaugele, peetud loeng oli allakirjutanu hin- et Metsaülikooli osalejate peres on nangul tähtsaim ettekanne Metsaüli- üliõpilasealisi. kes asutise sünnil lüüsib moodsa muusika sugemeid kooli ajaloos, andes ideelise tausta veel sündimata olid. Dilemmaks oli kuulaja seisukohalt, kõigile muule. Kuid 1984. aasta lõ- vahest see. et Metsaülikool loodi tüli- Seitsme Kunsti ..vanameistrid" puks, mil album-koguteos lugeja kät- dekülluslikus ajajärgus Torontos, Armas Maiste Jazz-improvistatsioo-' te jõudis, oli mõttekäik oma aktuaal- kuid nüüd ei mäleta inimesed täpselt nidega ja Ants Elken keräamikakurs-suse kaotanud. mille üle need praalimised ja vastas- sega nii tarbe-kui ka künstkeraami- Arvustataval teosel on ka mõnigi tikused mustamised õieti olid. Met- kas on jälle rõõmsalt kohal, tõsine puudujääk, eriti analüütilise saülikooli isad-emad on nüüd kesk- Kunsti juhandavad Abel Lee. Oss sissejuhatuse olematus, mistõttu lu- miselt sama palju vanemad uuest. Timmas ja Aarne Vahtra ning kunsti-gejale jääb liigselt plaani-ratsionaal- kolmanda põlve juhatusest kui nad alaseid ettekandeid koos slaididega ne mulje Metsaülikooli käekäigust, ise nooremad olid nende noorusaeg- annab külaline Rootsist — kunsti- Kas oleks taoline üritus saanud sün- se Toronto eestlaskonna tuusadest, dida käärimisteta Põhja-Ameerika Isad-emad pagesid raevuaegse pagu-übiskonnis ja eestlaskonnaski? Kui- laskonna eest, kuid hiljuti juhatusse das on põlvkondlikud nihked, ühi|B- astunud noored on põhiliselt võrsu-kondlikud muudatused, kultuu^- nud pagulaskonna peavoolus ja osa-areng Eestis ja sealne pbliitaktivis- levad isegi juhtivalt selles. tide esilekerkimine mõjutanud Met- V« « „ * « « o n o n j « , n t n * « i . o « T u i ^ t o a « i i ^«».»..«^- saülikooli arengusuundi? Tema idee- ..^n^trutr^^^^ '"'"^'^ '^^^«^^^^ lisi aluseid? Lugejale jääb. teiste kooh ..revoluts^^^^^^ .kuid et- võimaluse oma talenti rakendada di- ^"Seja J tevõttestonvahepeakasvanudv^^^^ korraparaneeesjluhiskonnamstitut- Materjalid (värvid, pongee silk) sioon Olla etablueerunud tahendab ^^^^ ^^^^ ^^^^ j^^j^^ j 3^^. teatud paratamatut kaotust vabadus- ^g^y^i valikus On ]u kõikidele reyo^^^ Paneel-ettekandeid koos diskus-nšandele suunmaks hoobiks võit. ^.^^^^ ^„ ettenähtud kaks; 1) Eesti sest see forsseenb inimese uues olu- teater siin ja kodumaal" - Lydia korras taanduma kriitikamaellia te- ^^f^^, ^^^^ Mahtra; 2) ..Kuidas gelema reaalsete murdega, mis uldi- kuulata muusikat" - Omat Daniel, selt sama laadi on kui mässueelsel ^rmas Maiste. Stella Kerson ja Pee-ajastul. Eestlaskond on, mõnele ma^ tp-TammPBra SSÄÄÄ ^^S:;^ l^^lvat pakub sel aastal 1986. aastal, peeti kahekümnes ku^ ^3,» 1^H«^ ^^^ast ja sügav-lõdvendu-susnõrgestunult. Võiksveelmainida ^ on Ä ''''^^^^filosoofilistearutlusringlni ga. Nuud on Metsaülikoolil tarvis ^^^^^^3^ (^j^ jg^^^^j^ toime tulla oma uue seisusega. tundma õppimisest koos iseloomu Rajajate maailmavaatelisist lähte- testiga (Myers Briggs süsteem). Ra-kohist on hõlpsam aru saada, kui tut- vimeetoditest tuvume läänemaail-vuda põhjalikult omaaegse ajakirja- ma, orientaalse ja enerigaraviga. ga .iVaba Eesti", kuid selle prob - Juhendavad Vello Sermat, Rita Loft-lemaatika käsitamine nõuaks oma- gard, Peeter Martin ja Jüri Tamm. korda ulatuslikku analüüsi pagulas- Registratsioon ja informatsioon: vad ära õppima ja ettekandma ka ühe eesti luuletuse. Noor komponist Omar Daniel tutvustab oma heliloomingut ning ana-teadlane Rain Rebas. Uut tehnikat kunsti vallas tutvustab noorempõlve kunstnik Piret Sarapuu nimelt värvide käsitlust siidil — tekstiilmaahnguna, sallidena, lipsudena, kleidikangana jne. Huvilised võlad tutvuda kunstniku oma loo-sõnadega, liiga lihtsustatud arusaa-niine Metsaülikooli seesmisest arengust. Amorfse olevuse juures on paljude küsimuste kinninaelutamine vahest raske, kuid Metsaülikooli puhul on see ajaloolisest seisukohast siiski äärmiselt tarvilik. Lõppude (lõpuks vähenes 1970. aatate algusest peale osavõtt Ühen-driigest. ..Oneida kursus" 1981. aastal oli Metsaülikoolile tõsisemaks segadusi tänavuse tegevuse korraldamise puhul ja koguteosest märgatavat ..kokkukuivamist" lektorite näol. Nimelt, mõnel suvel on ette-l^ annete pidajaiks rohkem asjaa^ mastajad kui teadlased. MUHUDEPUNKTI Tagasivaates näeme kahte muMe- aastate intellektuaalsest ajaloost. A&- Stella Kerspn, tel. (416) 259-9779. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-23-05