Meie Elu = Our life, December 1, 1983

              N?LJAFÄEVAL,1. DETSEMBRIL-THURSDAY, DECEMBER1 „Meie Elu" nr. 48 (17S1) 1983
KO
•3BI
Õngitsejate ja jahimeeste
sügispidu
õngitsejate ja j^ahimeeste Seltsi
iga-aastane sügispidu' 26. novembril
tõiEestiMajja ligi 150 külalist. Seltsi
esimees E. Riko avas peo tervitusega
külalistele teatades, et peo eeskava
eest hoolitseb Andres Raudsepp,
tantsumuusika eest Ramafu trio ja
einelaua eegt pr. Kirs.
Andres Raudsepp esines enda ki­tarri
saatel kuue lauluga: „Sõbrad",
„Indiaaniigatsus", „Kuid see mind ei
kurvasta" (Renä Ufer), „Biscaya la­hel",
..Delilah" (oma plaadilt — koos
rahvaga) ja lisapalana oma lemmik­laulu
„Järveneid" Jyri Kork'i sõna­dele.
Andres Raudsepp omab meeldi­valt
pehme bass-baritoni tämbri hea
häälekooliga. Tema esinemine on va­ba,
pälvides alati publiku poolehoiu
ning kestva aplausi.
Ramafu trio pakkus kindlarütmi-hst
tantsumuusikat, kuid Eesti Maja
saal ei vaja siiski nii vägevaid või-mendajaid.
. -m.
Ülevaade Eest!
saatusest kanada
Etnograafilise Ringi Rahvakunsti Õhtul olid peakorraldajateks: vasa­kult
Ene Runge, Salme Vesi, EIna Libe ja Ellen Irs. All — kootud
esemeid. Foto-^0. Haamer
Etnograafilise Ringi rahvakunsti
õhtu Eesti Maja suures saalis ree­del,
25. novembril oli üks yägahästi
korraldatud üritus. Etnograaftlise
Ringi ehergijise ja tulihingelise ju­hi,,
Ene Runge kavandusel oli õhtu
eeskavaline osa pühendatud meie
kodumaa metsale, puudele ja pui-t!
ul6. Alates männj ja lõpetades
pihlakaga, esitasid Elna Libe, Sal­me
Vesi, Ellen Irs ja Ene Runge
vaheldamisi iga puu kohta kirjel­duse,
mis andis elavapildi puu jäta
puidu osatähtsusest meie kodudes,
Nii näiteks luges Saln^e Vesi:
„Pärn; niinepuu, lõhmus — hääl lap­sel
mitu nime. Pärnaõieteed oleme
kõik joonud,kui külmetus oh kallale
kippunud; mesilasele on .jpärri oma
õierohkusega otse meeaidaks. .Kas
: keegi veel mäletab, et pärnakoore all
asuv pikkadest paenduyatest kiudu­dest
koosnev kiht oli omal ajal eest­laste
talumajapidamses tähtsaks kiu-daineks?
Sellest valmistati igasjäme-dusesnööre
ja köisi, võrke, sõelapõh-ju
ja sõela otsadki õmmeldi kokku
niinega. Sellest köeti kotte, ihatte ja
roguskeid. Qlgu see hobuse, lehma
või aiaposti sidumiseks — kõiges
kõlbas niineköis/V
,,Tamme kõrval oli pärn pühaks
. ohvripuuks vanadele eestlastele;ku-hu
külge riputati 'ohvriande paelte,
villa, vahä. ja muugi vara näol. jaarii-
• õhtul riputati püha pärnapuu okstes-se
õnnelilledega l<apnistatud sõnaja-laokstest
pärg.Vanade eest talude
ümber "kasvs suuri ja põlise^id pär­napuid;
— auväärseid asukaid. Eks
meie ju tea, et ööbikki laulis.[.. talu^
poja akna all, seal pühal pärnapuul!" '
Sõnalist osa muutis vaheldusrik-kamakB
sissepõimitud sopran Elna
Libe laul peale tammepuu kirjeldust
„Sina, väike tammekene" ning kase
kirjelduse järele „Üks kask meil "kas­vas
õues". Teda saatis Eesti Rahva­pillide
Orkestri ansambel viiulite ja
kanneldega.-Sõnalise osa lõpuks oli
E.R. Orkestrilt „Kas tunne^ maad,
mis Peipsi rannalt?" ning Eesti
Täienduskooli õpilased esitasid An-_
ne Tülli juhatusel mõne rahvatant-
,Su.' - . '.
Eriti tähelepahuvõitva d olidkäsi-tööde
väljapanekud nii siintehtudkä-sitöödest
kui ka kodumaalt käasa-toodutesti
nagu hiljuti surnud Liisa
Lömp'i suurrätt.mis kootud koduste
värvidega värvitud lõngadest juba
tublisti -üle saja aasta tagasi. Vanad
tekid ja,vana puust kann Viljandi­maalt.
•
Paguluses, valminud käsitöödest
oli rohkearvuliselt tikandustöid,
õmblustöid, rahvarõivais nukkusid
(Vanda isotanim), kudumistöid (su­kad
ja kindad), eestimustrilised ja
moodsad puutööd (0^ Rannamäe ja
Elita Vahtra], Jaan Oäd'i maalide see-ria:,,
Kihnlased maal ja merel" jne.
Väljapanekute hulgas olid ka klei­did,
mis tulevad demonstreerimisele
Esto '84 Maakondliku Päeva koos­viibimisel
toimuval rahvarõiva mo­tiividega
rõivaste moenäitusel.
Muidugi oli koosviibijätel võima­lus
võita väärtuslikke võite loteriil,
mille" korraldus lasus Linda Raud-
I jalgM õlgadel. Kohvilaua ja kohvi-kõrvase
eest hoolitsesid M. Valge, H.
Härm ja A. Raun.,
ica
SUUR VALIK LIHÄSAADÜSI JA JUUSTE. TORDID PIDU-LIKKUDEKS'SÜNDtoSTEKS/
8().ISTMELINE
Kanada ülemaalise raadiosaate-jaama
GKO sarjas „Kohta oma.
naabrit {„Meet Your Neighbor")
esitati veerandtunniline intervjuu
Valve Avdre'ga, kes andis kuulaja­tele
ülevaate Eesti saatusest. Interv­juu
esitati samal laupäeval kaks
korda.
Ühenduses Ontario Mitmekul-tuuri
ja Kodakondsuse Nõuandva
Kogu (Ontario Advisory Council on
Multiculturalism and Gitizenship)
10. aastapäevaga,delegeeris Nõu­kogu
mitmeid oma meedia-komitee
liikmeid tutvustama oma rahvus-gruppe
ja kulfuurilisi saavutusi.
„Kohta oma naabrit" saate ideis
algataja ja teostaja on Phil Stone,
kes on tuntud aktivist ja kõneleja
inimõiguste küsimustes. Hästi-in-formeerituna
Eesti poliitilistest
kannatustest, juhatas ta intervjuu
sisse teadlike küsimustega, andes
sealjuures küsitletavale täieliku
väljendusvabaduse.
Valve Andreoli intervjuuks ette
valmistatud. Seetõttu oli tal võima­lik,
kontsertreeritult esitada and­meid
Eesti asukoha ning rassilise ja
keelelise kuuluvuse üle, andes sa-,
maaegselt ülevaate Eesti kauge­mast
minevikust, kuid erilist tähe­lepanu
omistades eesti rahva kan­natustele
jä poliitilisele ikestusele
Nõukogude Liidu vägivaldse anas-tuse
ja järgnevate okupatsioonide
tagajärjel. .
¥alve Andre mainis ka eesti rah­vusgrupi
mitmesuguseid välja­paistvaid
saavutusi ja kõrget kul­tuurilist
taset Kanadas.
„Meid ei saa keegi sundida vai­kima.
Meie vabadusvõitlus jätkub
meie kodumaa vabastamiseks ja
perekondade ühendamiseks. Meie
rahvuslipp peab taas lehvima va­bas
Eestis!" lõpetas kõneleja.
„EHATARE'^ LOTERII
„Ehatare" loterii korjanduslehed
saadeti välja juba paar kuud tagasi ja
laupäeval, 26. novembril käis kibe te­gevus
juba homjnikutundidest ala­tes,
et kella kaheks valmis olla loterii
avamiseks. ,,Ehatare" juhtkond ja
E.A. Komitee jühatusliikmed andsid
oma kogu tööjõu ettevalmistustöö­deks
lisaks vabatahtlikele abilistele
väljaspoolt.^Külastajaid oli rqhkesti
ja peagi oli läbi müüdud kuuevärvi-line
loterii, mille iga värv saja pile-tiline
hinnaga 50 centi. Neile lisaks
oli nn. „Õnneratas", millest sai dolla­ri
eest kolm loosipiletit ja tihtigi olid
kõik võidud. Käsitööde müügilauas
olid müügil ehatarelaste pooh val­mistatud
käsitööesemed ja selle kõr-
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi juhatusliikmeid sügispeol. Vasakult •
abilaekur H. Kask, abisekiretär L. Laanemets, abivarahoidja A. Lukk ja }. Metsaots.
laekur Ed. Saar,
Foto-S. Preem
moodus saata
kinke Eestisse!
elllge omäkinkepakidSears'i kaudu
kõige lihtsam viis!!!
o a d
Külastage kõige lähemat Sears kataloogi- vöi
müügi äri ja küsige "Qüelle's Fall/Winter
CatalogueT.
"Quelle" on Euroopa kõige respekteeritumaid
kataloogi kauplusi. Valige välja oma kingid
T.OOO-leheküljeHsest kataloogist, kup leiate muu
hulgas kõige hilisemaid moode riietuses,
lasteriietust, vaipu, kardinaid, heliaparaateja
palju, palju veel!!!
Kui olete oma kingid väljavalinud, kasutage
oma "Šeärs Account'!" või makske sularahas.
Ülejäänu jääb Sears hooleks! Sears garanteerib
ja teeb kindlaks, et teie kingipakid jõuavad
Eestisse%6 nädalat peale tellimiste
Hoidke kokku aega.. .ja eriti ka.. .raha! On
võimalik kasutada Sears aastaringi kingipakkide
tellimiseks ja saatmiseks! Minge kõige lähemasse
Sears Catalogue and Retail ärisse ja tellige
pühadeks nüüd!!!
ihiellfi
INTERNATIONAL
.koht kus teie rahaväärtus tõuseb! v
PLACE
5463 Yonge St. Willpwdale * Finchi lähedal
Telefon 222-7575
J Õ U L U D ON LÄHEDAL! K M I lÄhele tegema jõuluoste, siis külastage esimeseks meid.
Meil on kvaliteetsed kaubad. MADE IN FINLAND Klaaskäubad, ehted, küünlajalad,
laudlinad, servietid, heliplaadid, jõüludekoratsioonid, mänguasjad jm.
IGASUGUSEID DELIKATESSE JA PAGARI SAADUSI. Rõõmsaid jõulupühi ja head
Tellimised jõulusingile, -vorstile ja muule anda varakult. uut aastat meie klientidele!
Avatud alates 1. dets. iga päev 9-8, laup. 9-5, jöululaup. 8-2.
Alma Materi Päw
Montrealis
Montreali eesti akadeemiliste
organisatsioonide korraldusel toi­mub
pühapäeval, 4. det. algusega
kl. 6 õ. Jaani kiriku saalis tradit­siooniline
Alma Materi Päeva ak­tus.
Avasõna, milles meenutatakse
Gustav Suitsu 100 »a. sünnipäeva,
ütleb dr. Alfred Kurlents. Aktuse­kõne
peab prof. dr. Martin Pühvel,
vai käsitööde näitus huvitavate väi- : Deklameeritakse Gustav Suitsu
japanekutega.Kohvilauaeesthoolit-. luulet,
ses Susanne Koiga.
GARDINER EXPRESS
aEAR
HOLIDAY
Telef lora's new Crys-tal
Caddy Bouquet.
Fresh greens, holly
and f lowers in an
elegant sculpted-in-
France crystal
caddy. Great for ice,
candvor
jEhatare" loteriil esinesid rohkearvuliste käsitöödega ehatarelased
0. Talvik ja M.Veskoja. Foto— 0. Haamer
snacks. Mer-riest
of all, a
guick call to our shop sends
it anywhere in the country.
Send the Crystal Caddy BouqueH
for Christmas. Sunday, Dec. 25.
EÄRBENM
FLOWWS & GIFTS
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Td. (416) 466-1951
Tekflon »»rcguatcd lervice reuk of Telenon Inc. 466-1502
o
Töteflom
O Icknon Inc t<nj
„Meie Elu" nr. 48 (1761) 1983
KIRJAN
Hugo Tre
Kooli areng j;
I'.',;
' ' f
Rahvaütelusel ci käi haigused kive-kividest
ja kändudest, vaid suurtest isi
juhtinud ajalootaustalt eriti väljapaii
kaasaja tasemele, jn sellise kiirusega
isiksuseks -- kõige tema isikliku oma
hallist maamehest kõigiti tsiviliseeritl
Academitf Treffneriana on
omanud praktiliselt võttes võibolla
enamgi tähtsust eesti kultuurielu
arengus, kui omaaegne Academia
Gustaviana, mille tähendus oli enum
sümboolne ning kaudne. Academia
Treffneriana on agu olnud alglätteks
haridusele suurele osale meie kultuu-riisiksustele
ja avaliku elu tegelas­tele,
kelle õlul kandus Eestile vaba­dus
ning iseseisvus.
Academia Treffneriana looja ja
kandja, Hugo Treffneri, rahvuslikku
tähendust ja mõju eesti kultuurilise
iseseisvuse võitluses iseloomustub
parimini episood tema elust, kui ta
usuteadlasena kandideeris Paistu ki­rikuõpetaja
kohale. Sakslased aga
asusid vastuaktsioonile. Leiti, teine
kandidaat Bergmann, ka eestTrfne,
kes valitigi. Seda „eksitusl" taipasid
sakslased varsti. Kiriku patroon on
valimiselt tagasi tulles lugonud Riiu
saksa lehte ja leidnud, et Treffner on
saanud loa kooli asutamiseks. Siis on
ta sõnanud: ,,Nüüd tegime küll hal­vasti.
Treffnerile tuleb nüüd 100 Tj^ef 1-
nerit järele!" Ta eksis — neid järg­lasi
tuli mitte 100, vaid tuhandeid!
Et eesti kultuur ja selle avaldused
pole enam kaugeltki lapsekingades,
seda tõendavad rohked sajanumbri-lised
tähtpäevad,mida oleme võinud
neil aegadel tähistada meie kultuuri­elu
rindel, ja tähistame eesti rahvus-
Hku sümboli, sini-must-valge lipu sa­jandat
juubelit. Sellele võime sama­väärsena
kõrvale seada Hugo Treff­neri
kooli ehk Academia Treffneria­na
100-aasta juubeli 7. detsembril sol
aastal.
TREFFNERI KOOL
Treffneri kool, alias Acudemlu
Treffneriana, alias — Treffooniu, oli
tegevuses kui eratunniandjate kogu
juba enne ametliku kooliloa saamist
paar aastat Tartus, Tähtvere tänavas,
venna Kornelius Treffneri majns.
Ametlik tegevus algas 1804. a. algul
„Linda" seltsi ruumides. Raekoja tä­navas,
kuna seal oli raskusi üüriga,
siis „ühel ilusal päeval haaranud õpi­lased
pingid õlale ja kool olnudki
uues korteris — Myliuse majas.
Kroonuaia tän. nr. 21". Aga sügi.sei
1884 oli majanduslik olukord niipal­ju
paranenud, et võidi asuda Hobuse
tän. nr. 2 ostetud majja. Kuna seal
krunt seda võimaldas, tehti koolima­jale
hiljem aastate jooksul rida juur-deehitusi.
Kuulutades ajakirjanduses oma
kooli asutamist^kirjutab ta selle asu­tamise
põhjusena:,,Klassika gümna-siumide
kasu, mis uniwersiteedlle
ettevalmistavad, on iga ühele isegi
tuttaw. Kahju aga, et suurel jaul noo­rest
sugust weel mitte ~ oma wu-nemate
kurbduseks — w,õimalik ei
ole sarnase kooliõpetuse osaliseks
saada. Sest pea iga meie maa güm­naasiumi
alumistes klassides jääwad,
palju õppijaid juba ruumi puuduse ja-wanaduse
pärast vastu wõtmata.
Seesama lugu on ka real- ja kreis­koolides.
Minu kolmeklassilise kooli asuta­miseks
on mind koolide suur puudus,
kõiksugused takistused, mis meie
rahwa lastele sarnaste koolidesse
sisseastumist wõimatumaks teewad,
ja südamelik soow juhtinud, ilma iga
wahepidamata, kodumaa laste wai*-
mu ja hinge haridust seal jõudumöö­da
edendada kus see senini mitte
weel tarwilikul mõõdul sündinud."
Kuulutuses teatatakse ka kooli
vastuvõtmise kord, lisandiga, et koo­liraha
on alamas klassis 30, keskmi­ses,
35 ja ülemas klassis 40 rubla
poole aasta eest. ,,Need kaswandi-kud,
kes koolis ka ülespidamist soo*
wiwad; maksawad poole aasta kohta
kooli, söögi ja korteri raha kokku 110
rubla". Vabariigiaegne kooli ditektor
Konstantin Treffner märgib: „H.
Treffneri gümnaasiumi asutamine
langes õnnelikult väga soodsale aja­le.
Nimelt oli rahvas ärkamisajaga
kaasa elades virgunud kauakestnud
tardumusest ning vaimlisest unest.
Tolleaegne ajakirjandus, samuti Ees­ti
Kirjameeste Selts ja kohapealsed
lu
oli
01
kil
l'i
ml
ml
\)i
ki\
kii
dl
d(
nq
oli
iil
mi
ml
H
kl
tn
(V
id
sij
ü(i
P«'
mi
kl
m
va
^ I
kd
sil
oei
II
lul
,sil
lu