Meie Elu = Our life, December 24, 1981

              „Meie Elu" nr. 49 (1660) 1981
oor
:tVvi
i bu
ka
d
m
'on-kä-
100-
utel
iOOS-inni.
mari
'1UU-oos-oma
umer-
[i.Tiani-i
või
lad va­ll
1.1 atu-
It. See
mani-ikütte-
J;d üli-t
leha
; i - või, •
isi ka :
<)eluse
tihselt •
vüttele •
^ei ole '
loetus
;ks, ka-oaani-
-nergy, ;
triumi-l'ai
sete
i|is teh-
•temp- '
jia.iion)
Iidel ud.
jt Ust ei ,
MEUÄPÄEVÄL, 24. DETSEMBRI^ T H U R S D A Y , DECEMBER. 24
asm
•3
ma
mmmmmmtm
a« 1
; ., — Venelased:olid re^ln^ise:;tõttu^;teadlikud,;kuid-eesti
põgeiiiHevoplu oktoobris 1944 Soomest Rootsi, et saata koos
nendega onii^ spioone sinna, Kanadasse ja USAsse — selle oletuse
teeb Otto Kumenius^ kes avastas ka spiooni Erik.Suurvälja.
^Soomc ajakin.,,Seurä'':usutles soo- „Kogu aeg kartsime, et; venelased
"me. ohvitseri,, kes eestlaste cvakuee- saavad teada meie tegevusest ja kat-rimi.
sc pai'ast oli siinnitud minemaM kestavad selle, Rauma, kust' ülesõit
maapakku astides Rootsi ja hiljem korraldati, oU- tollal väike linn, kus
Hispaamasse. : • y
Kura.cnius mainib .ajakirjale, .et
e^ijstlased-Kanadas, USÄ-s,'; Äustraa-h^
s ning.^Rügtsis .peavad teda "peaa,e-
. gu fah\-LIska n gel aseks • p i i ä e töö pä,-
• rast) sest kui soomlane ei oleks kor-üle
viie 'tuhande isiku saabumine;
paari kolme nädala jooksul linna,
nende lastimine jne. ei jäänud tähe­lepanemata
ning .iiudisliimu ärata­mata.
Meie ei saanud ju lasta eest-lastele
hiihda üksikult majast randa
rald:niudcx:stUisle põgenemist',' olek- ja paatidesse, vaid .viisime nad veo»
sid nad praegu.kusagil NSV Liidus. • :autodes-ayaLikult sadamasse. %m
Ta ütleb: ;,Ölukorraš, kui•tahulä-^ paadid said täis esimest korda, tõu-biraäkimised
algasid N. Liiduga pi-;: sis nii kõva torm,, et kõilv ;pidid siir-sut-
nagu saladuses, oli Soomcs; um- . dama randa tagasi. Kõik laks algul
bes- 6000 eestlast,; Eestist, nende en- siiski: suuremate raskusteta välja ar°
discsi kodumaast, oli saanud üks • vatud muidugi sündmust laeval"„Ve»
osa .Nõukogude Xiidust. ; Venelased;^ nus".
olid: anclnud; mõista, ei meie •pidi-'
me .loovutama kõik „ne;nde; kodani-.
kud'' neile. Aga paljud soome äme-
VEMELÄSEB KÜSIVAD) .
Kui transporteerimine oli olnud
•tiisikud õlid. teisel arvamisel. Need / täies hoos jubapaar nädalat, oli
eesti pagulased pidi aitama Läände : iihel õhtul põnev seik, kui kaks vene
" Rootsi. iXluned jõudsid omal jõul järelvalvekomisjoni feapteriit -külas-;
Soomest lahkuda cimc. vaherahuiev ; lasid Kumeniust hotellis. Nad taht-pingu
sõlmimist ja. vene järel[Dval\-e- ' sid muidugi teada, ^ i d a need veo-komisioni
tulekut;; Aga.pärastiärele|- .autode; karavanid; tähendavad. Mida
\alvekomis)oni •saabumist' oli Soo- • .vastata? ; / ' , ; .;;••;.
mes \;e.elgi 550O;.ee
ka.;niõiiikiinimend
kilast, kelic;hulgas
eesi! .•luutl.•
0110. . K u meniusb • ü 1 esandeks • oJi
viia eestlased Roo tsi võimalikult kii»..
iTsti. ja .tähelepanematult..;..
.ERIÜLESANNE:.••'.:'.:•:•; :/....;^
: Septembris 1.944 leitnant ÖU9 Ku-menius;
oh; liaiglas' liigvasimuse t^t-in.
Se.ilest hoolimata-ta.kutsuti' ko­lonel
Walldeni juurde peastaapi, kus
kumenuis. kohtus' ka endise -.Eesti
;,Pakkusin neile nii raMikult 'kui
ma oskasin; toolid ja võtsin pudeli
vodk^ ja konjakit", jutustab Kume-nius.
^Pudelitega tegeledes leidsin
'lakki omapärase seletuse. Ütlesin, nei­le,
et meie kogiime siia Rauma laag-»
risse kõik eesti j a soome natsid. Nad
registreeritakse ja nimekiri antakse
järelevalvekomisjonile. — Saate
kindlasti aru,; et võtab aega, enne
kui kõik on ülekuulatud ja nende mi­nevik
pahupidi pööratud. Uskumatu
küll, venelased ^neelasid selle sele­tuse
alla''. Istusime veel umbes tun­ni
võrra: klaase kokku lüües ja lah°
kudes ütlesime üksteisele südamli­kul
t j umalaga. Hommikui selgitasin,
et nad tõesti olid lahkunud Raumalt
kontrolhmata:mü-seletust.''.
ERIK SUURVALI
.saac aiga. ..Flelsmgis Alcksandc.i'
\Varma'i^a. ja Eestil välisministeeriu­mi
• proiükõllaülema kapten Elmar
Kirotarjga; •Külaskäigust. socxinlarie
üticb: ,,Kä.su,. põhjuseks oh jJlge ka-f.
va, - et ;\ ila. 5200. meest, n,äist;- ja .last
Rootsi./.Ülesandesse kuulus; veel,;cj
ma-takistiiksin-mingi, kavala nõuiza
Suomc ametivõimude a.sjassc -se
nnsc.. Sel. ajal olukõrc
'gane... Anti; vastuolulisi määruseid,,
• .põletati'pabereid ja .lehti kes. teab J Koos: eesti pagulastega siirdus Ku-
•miüaõMa pidin siis üksmda. selle ü r i . menius ka'ise. Rootsi maapakku,^kus
> tuse oma• vastutusele võtma, egamia- • temast; sai Rootsi julg^olekuteenis-.
laanud: u-saldada ühtegi ameiiIsikut, tuse agent, hiljem ka Saksa ja; Jaa-
; .PidiWiüolitsema.ka selle eest, et ve- ; pani; julgeolekuteenistuste ;kaastöö-
.; ne järelv'alvek.(;nV;sjoni ei^ kahtlus-. . line; Kogu aeg ta aga;töötas roots-
' taks.^ Wallden; andis mulle' .siiski Avaste poolt antud juhtnöörid järgi.
. 'ametlikuAolituse, samuti kirja, mib'; ^^48. a. Kumenius asus ümber His-
Ics soome sõjaväe ja politsei ameti- -P^aniasse. Enne Hispaaniasse sõit-
: isikuid paluti anda mulle vajaduse ; m ' S t ta aga kohtus. veeLlcord Erik
korral abi ja jälgida mu juhthcJÖre. Suurväljaga jä nad hakkasid läinud
Mõistsin küli; kolie,' et määruste; jär- , aegu;meenutama klaase; tõstes.
õ . : g i ; ; s e e : sunnib: mind '.paratamatult; /.^^^^L^g^g;.^^^ _
.-.inaapakku.. Ma .ohvitserina ci taht-.
'. nud.;üle.Naridest; keelduda. Pealegj
. minu- südametimnisius kõneles eesti-;
.-.pagulaste poolt.; Mul oli selge, mi.s
riiois oli se-
7.-oktoobril oli operatsioon läbi jä
kõik läinud hästi. Ka Helsingi saa­dik
Warma kiitis tehtud tööd ja an­dis-
soome leitnandile kirjaliku'tõen­di,
mis vk:Õlab järgmisel: .; ; ';
,;SeIIe pärast, et leitnant Otto
Kumenius .on. oma julgeolekuga
riskeerides abistanud:ajal 24. sept.
, — 2: okL 1944. a. allakirjutanud
Eesti pagulaskomiteed Soomes or-
. ganiseerid.es , eesti põgenikkude
ületraspordi ;Rootsi, tahame käes­olevaga
.tõendada, et see töö, mis.
hõlmas 5200 isiku ületränsportee-rimise,;
ei oleks saanud ilma tema/
kaasabita selles ulatuses õnnestu­da.
Seda 'kõike on ta teinud.ilma
väiksemagi majandushku tasu yoi
kasuga. . : :' '
Stokholmis 14, oktoobril 1944. a..
Eesti pagulaskomitee Soomes,
: • ALp:SA:NDER WARMA
•Eesti saadik Helsingis."
. HAMILTOM (M.E.) -^^ Pühapäeval, 6. detsembril õnnistas.abi^
praost Tõnis Mõmmik kirikla keldrikorral asuva kooskäimise ruu­mi
rohkete kutsutud külaliste ja ruumi saamisega seoses olnud
suurevaevanägijate kaasaelamisel. • ;• ^ .' •
sesse, tuues esile ka nimeliselt suu-revaevanägijaid.
Nii selgus, et tööde
juhatajaiks oHd Otto Jürisson ja.
Leo Saar, esimene neist olles ka ise
paljude tööde läbiviijaks. Talgutöö-liste
nimekiri kujunes pikaks ja si­saldas
järgmised nimed: .G. Aar-laht
ja E. Aarlaht (.elektritööd), V.
Aasa, R. ,Edari, Ä. 'Karp, M. Karp,
.F. Kase, G. Kilk, E. Landers Ä. Lind,
T: Maripuu, J.. Müür, ;T. Nõmmiik,
Ä. Parras, M.- Pihlak, A . Pille, K . R a -
jari, K. Ranna, 0 . Sisask, Ä. Soosa­lu.
L. Wahtras, ja 0 . Õunapuu. Ma­janduslikult.
toetasid ettevõtet ; A.
Lind, M. .Krapp, L'. Kreekmann, .H.
Maripu, V. Reio ja A. Woode.
neid .õleks oodanut Nõuk OÜ ude ko-
;(jai)ikkudena.''...'/ • •, , . ; • '. : '
Xii Soome ohvitser pani käed.kül-,
• ge, ning 'muretses .hulga^nlerekõlbu-.
likke paale, võttis armeelt veoauto-,
•sid. bensiini,' õli..ja käsirelv!. ': '
• Otto Kumertius: ütleb:
,,Kui S u ü m l i kuulis, et ma kolin
Hispaaniasse, ta tegi veidra; ettepa­neku
ja rä;äkis väga- imelikke jutte
oma suhetest, mainides, et kui ma
talle aeg-ajalt sealt annaksin mõned
. tähtsad' teadmed, mavvõiksin elada
muretut elu. ning lausa raha sees:
Õpetaja omas kõnes tuletas vmeeh
;de'maja saamislugu 3 aastat; tagasi
ja kui palju tööd on sellest ajast
peale seal tehtud. Kui abielupaar
; Eenmaad külvasid seemne (maja
pärandamise näol), siis teised on se=
da seemet kastnud ja kasvama pan­nud
ja selle töö ja hoole tagajärgi
näeme siin täna. Sõnadega, mida Ju­mal
õnnistab, see jääb püsima, õn-:
nistas õpetaja uue ruumi.
Eenmaa'de poolt Hamiltoni Ko­gudusele
pärandatud majas on teh­tud
ümberebitustöid; ja remonre ju­ba
ajast peale, kus maja kinnitati
koguduse nimele. Suuremaks ja vii--
; maseks neist on olnud keldrikorra
väljaehitamine ^seltskondliku koos­käimise
otstarbeks. Selleks tuli üm­ber
ehitada iküttesüsteem ja süven­dada
kelller. 'Peal(e selle veel. i'ga-<
sugused muud väiksemad ümberpai­gutused.
Kõigi selle tÖÖ tulemusena
on saadud küllaltki avar ruum,, mis
õnnistamise •jumalateenistusel lina-;
hutas kuni 70 inimest. ; '
Kõik see ümberehitus' on saanud
teoks Hamiltoni Pensionäride^ Klubi
vahenduse ja ettevõtmise tõttu, kes
Hamiltoni Pensionäride Klubi juhatus. Esireas, vasakult: E. Woo­de,
H. Kleiner (esinaine) R. Edari, V .Reio, M. Michelis. Seisavad
— H. Elkeo, G. Kilk, Ä. Parras, T. Maripu, Ä. Woode.
Perenaisteks, talguhstele on olnud
M. Jenkins, H. ;Kleiner, H. Maripu,
M. MJGhelis, Ä. Miljunas, H: Müür,
H. Ranna j a Õ. ^aar.' ^
Qn muidugTve
ühe! või teisel V
ERTK- SUURVÄÖ;: ;.; .-
;• Ee.st1as.te poo] to^^ iuntud;lek-..; kapten.; Kule Pa
tor,: mitme soome.; ülikoofiihehe jä
tähtsa isiku tU11av Erik Suurväli.
Teniast. loeme; färgmist: .,
• „Suurvälikoostas kiircH: nimekir-kümmelda,
kui need teated oleksid selleks otstarbeks t
s e d a ; y ä ä r t , m i v t a . s o o v i s . Enne Uku toetuse keskvahtsuselt New
Rootsist iahkuniist andsin rapordi Horizon" kaudu. Töö on tehtud suu-
Jmstiernale, mu üle= remalt osalt vabatahtliku tööjõuga,
male Rootsi vasjuluures. Nad vahis- v kuhu jällegi' pensionärid oh annud
tasid Suurvälja ja said ta varsti rää-' suure panuse,
kima. Suurväh tunnistas üles,; et Sõnavõttudes pärast õnnistamista-olcvat
olnud Nõukogude agent juba^^^^^U
ja kõigist neist eestlastest, kes pidid .siis, kui ta minu •abilisena vhs eest-, esinaine Hilda Kleiner andis lühi-
; iirahsporti; korraldama ja juhtima lasi Soomest Rootsi. Venelased see^ ülevaate klubi saamisloost ia kuidas
. pagulasiaevu. Transport oli mõeldud .ga teadsid sellpst operatsioonist, aga , klubi on. annud oma panuse kirikla
• teha nn. kartulipaatidega, mis mää- nadei puutunud sellesse: — võibolla, väljaehitamisel,^ tänades kõiki, keš^
; ruste järgi mahutasid mitte rohkem seepärast, et said mi libistada .mõ- selleks on kaasa aidanud. Kogudu-kui
20 isikut. Meie muidugi k p h e n e d agendid;koos pagulastega RootT se esimees Voldemar Rhmand süve-rikku^
ime määrust ja kõige, suure-'^ sl ning sealt edasi Kanadasse javnes.põhjalikumah tööde Täbiviimi-
V masse paati laadisinie korraga .285 Ühendriikidesse. Suurväli andis pä-/;
' iiiiniest." ; V. rastpoole täie üles tunnus tuse. Ta ^;~~;———^ ' - ' ' - .^
Kumenius iitleb, et-paljude n ä r y i d / m ^ •. õ • .;•
:;('l!d; \äL^a pingul,. ;)uba nii, et paadis ;ha. Pärast karistuse kandmist ta pa-;
Venus" ü k s ' põüenikesl laskis e n - ; l u s endale ;,ja;cma;.perele viisa N.
;dast maha; Kajutid olid kitsad, sü-- ' X ü l u - j a sinna ta ka läks. Kuulujutu
|1 paljusid teisi, kes
jsil on oma panuse
annud asja heaf^s kordaminekuks.
Kõigile, kes mii-Tgil moel on kaasa
aidanud ettevõtte heaks kordamine­kuks,
öeldi suurim tänu nähtud vae-,
•'"^•ü ja majandusliku panuse eest. .•
Pärast ametliku osa lõppu pakuti
kohvi ja. rikkalikult kohvjkõrvast
Pensionäride Klubi ja Koguduse
naisringi daamide poolt.-
Vajame
! > : i i v : m e i i külm ia tormine, jargi too':nteligentne mees tegutseb
praegu Tallinha sadamas turismi-giidina",;
lõpetab leitnant Otto Ku­menius
ajakirjas' „Seura" ilmunud
vestluse ema mälestustest. .
osalise tööjõuga.
Ä I E - E m " - Tel.
Lühemat aega on juba saadaval uus
heliplaat eesti heliloojatelt ja ulatus-lillu
valikuga eesti rahvalauludest:
„Eesti laule". Selle heliplaadi on väl­ja
annud alt Estra Väli-Toompuu.
Kiaveril esineb Charles Kipper.
Laulude, valik heliplaadil hoiab ti­hedasti
eesti kodu ja looduse ilu lä­hedale.
Kogu heliplaati valitseb rõõ­mus,
südamlik heh. Ei puudu ka tõo-tuslik
ja palveline. .
Estra Väli-Toompuu on oma heli­plaadile
vahnud 12 laulu 11-elt eesti
heliloojalt. Kolmandik kogu kavast
toetub eesti rahvalaulule. Xaulude
valik, on tehtud, maitsekalt.-Laulude
paigutus heliplaadile kasvab loogili-seks
kontserdiks.
Vokaalselt on Estra Väli-Toompuu
; neid lauljatare, kes otsib sünteesi
luule ning muusika vahel.' See õigla­ne
lasakaal ilmestab kõiki heliplaadil.
1 esitatud laule: kuuleme siit saatuslik-
Sku, legendaarset, igatsuslikku, dra­maatilist
ja hella, ning jutustavat.
i|NostalgiIisus ei ole rõhutatud.
• J Sundimatu vokaalne võimekus jä­tab
lauljatarile tee lahti tekstile lä­henemiseks.
Teatraalsus, poseerimi­ne.
puudub täiesti.;KÕik on ehtne, ot­sene
— maailma ja inimeste isihüku
prisma v i ä b i : vaatlemine. Aga seda
kõike dökoreerib rahulik, selginenud
— iseendaga kokkuleppele jõudnud
inimlikkus. ' ;
'Charles ;Kipper saatjana on deli­kaatne
jä muusikaliselt ning an­sambli
mõttes ülitäpne nii sisus kui'
vormis. Ta jääb solisti poolt loodud
poeetilisele atmosfäärile truuks ka
järelmängudes. ,
Heliülesvõte on hästi õnnestunud.
Distants soolohääle ja'klaveri vahel
soodne nii . solistile kui klaverile.
Diktsioon on alati selge, dünaamili­sed
tõusud ja langused on salvestaja
jätnud, solisti/saatja hooleks. Selle­läbi
on dünaamilised tõusud ja lan­gused
originaalsed ja usutavad.
Estra Väli-Toompuu heliplaadi
omaette huvipakkuvaks elemendiks
onka lauludcHvalik. Ta ei kasuta üli­populaarseid
laule vaid toob esile {ka
uuemat. Seni julgus aina lisab ava­rust'
nii solistile endale kui meie vo­kaalmuusika
repertuaarile.
Kogu heliplaati ilmestab sügav ra-
•hulikkus enesekindlus — emotsioon,
mis hästi harmoniseerib Estra Väli-
Toompuu hääletämbriga.
See k.odu-armaslusest helisev lau-ludeko.
2u olt^ks sobivaks kaaslaseks
eelseisvatele rahupühadele, jõuludele.
ROMAN TOI